Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ16kj(S) Anna Valuyskikh, Tatjana Davidenko, Maxim Bezzabotin BETTY NEUMAN Referaat õppeaines Õenduse alused Juhendaja Ivi Prits Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU..............................................................................................................................4 1.1
ja põhjalikum, selles on esimest korda avaldatud kogu Raimond Valgre loomingulise pärandi register. 5. Ahto Nurk ja Oskar Vihandi `` Eesti rahvapille ja rahvapillimängijaid.`` (1993) - Värvifotodega album tutvustab eesti rahvapille ja rahvapilliansambleid, kes esitavad traditsioonilist rahvamuusikat omapärases külapillimehe stiilis. Rohkesti on fotosid rahvapillimängijate võistumängimisest ja ülevabariigilistelt rahvamuusikapidudelt. 6. Leonhard Neuman `` Kõrge vaim on meie vari.`` (2005) - Pärast Tartu Ülikoolist juristidiplomi saamist helikunsti radadele pöördunud Leenart (Leonhard) Neuman (18851933) esindab noores eesti kultuuris põlvkonda, kes pööras otsustavalt selja diletantismile, asjaarmastajalikkusele, ning asus end erialaselt Neuman niisiis muusikuna harima ja üles töötama. Käesoleva teose näol on tegemist Eesti mõtteloo sarja 64
narkokäitumisest ja Tervise Arengu Instituudi uuringute põhjal tehtud analüüse. 3 2 OPIAADID Opiaat on taime Unimagun (Papaver somniferum L.) noore taime saadum, millel on valuvaigistav toime ning seepärast kuulub ta ka narkootiliste ainete nimekirja. Oopiumist on võimalik nii looduslikul, kui ka keemilisel töötlemisel saada järgnevaid narkootilisi aineid: morfiin, heroiin, kodeiin, metadoon, fentanüül jt. (Neuman 2005). Opioidid on kesknärvisüsteemi depressandid, need on levinud tänavakaubanduses, kuid mõnda nendest saab osta apteegist narkootilise ravimiretsepti olemasolulul. Nii retseptioptioidid, kui ka tänaval levivad, on mõlemad suure sõltuvust tekitava toimega, ning neid on kerge üleannustada. Optioide saab manustada süstimise teel, suitsetades ja suukaudselt. Kõige levinum on süstimine, kuna siis mõjub aine koheselt (Humrniuk et al 2010).
sajandil nõuab. Kuue Sigma miinuseks võib nimetada investeeringuid aja, energia ja raha näol, mida mis tahes tase nõuab. Kui organisatsioon kaalub Kuue Sigma juurutamist, tuleb selleks palju aega kulutada ja õppida distsipliini analüüsima ning võrrelda oodatavate tulude ja kulude suhet. KASUTATUD KIRJANDUS 1) Bremer michael., Daniels Lorraine., Gupta Praveen., McCarty Tom., 2005a. The Six Sigma Black Belt Handbook. New York: McGraw - Hill 2) Cavanagh, Roland R., Neuman, Robert P., Pande, Peter S., 2002a. Kuue Sigma Tee: Kuidas GE, Motorola jt. Tippettevõtted oma sooritusi lihvivad. Tallinn: Pegasus 3) Cernauskas, Deborah., Tarantino, Anthony., 2009a. Risk Management in Finance: Six Sigma and Other Next-generation Tehniques. Hoboken, New Jersey: John Wiley & Sons, Inc. 4) Creveling, Clyde M., Hambleton Lynne., McCarthy Burke 2006a. Six Sigma for Marketing Process: An Overview for Marketing Executives, Leaders and Managers.
Tagasiside tsükkel on informatsiooni regulaator. Kui hästi süsteem tuleb toime stressi ja pingega, sõltub tagasiside tsüklist ja informatsioonivoost. Kõik süsteemid püüavad säilitada tasakaalu või homöostaasi seisundit. Et seda eesmärki saavutada, on avatud süsteem pidevas liikumises, vahetades ideesid ja reageerides sisestatud või väljuvatele informatsiooni voogudele (Fawcett, 1984). Betty Neuman, Dorothy Johnson ja Callista Roy on süsteemi mudeli kolm peamist teoreetikut. Igaüks neist omab unikaalsust ja erinevusi oma teooriates, kuigi nad kõik näevad õde kui patsiendi abistajat reageerimisel või kohanemisel tema tervisele parimas suunas pidevalt muutuvates keskkonna tingimustes. Betty Neuman. Neumanni Süsteemi mudel loodi 1970 kui meetod üliõpilaste õpetamiseks. See baseerub Hans Selye töödele, kes identifitseeris
t. poolsünteetilised), näiteks heroiin; - keemilistest ühenditest, näiteks amfetamiin, ecstasy, PCP. 3. Toime järgi kesknärvisüsteemile - depressandid - ained, mis avaldavad rahustavat toimet (opiaadid, rahustid, uinutid jt.), - stimulandid - ained, mis ergutavad (amfetamiin, ecstasy, kokaiin, metamfetamiin jt.), - hallutsinogeenid - ained, mis kutsuvad esile hallutsinatsioone (LSD, PCP jt.). («Eestis enam levinud narkootilised ja psühhotroopsed ained» Anu Neuman) KANEPIST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED Kanep (Cannabis sp.) on laialt levinud üheaastane, kuni 5-6 m kõrgune põõsasjas taim, mis kasvab parasvöötmes ja troopilises vööndis, nii metsikult looduses kui ka kultuurina. Kanepit on aastasadu kultiveeritud kiu saamiseks, seemneid on kasutatud kanepiõli valmistamiseks ning kannabinoidide gruppi kuuluvaid bioloogiliselt aktiivseid alkaloide meditsiinilistel eesmärkidel. Nimetatud alkaloididest on tähtsaim narkootiliselt aktiivne (9-
7.) Mulle meedis see raamat vga . See oli oma moodi romantiline , aga kahju oli sellst, et nad lpuks ikka kokku ei saanud ja , et Joan ra suri. Ja see kassi hiire mngimine tegi selle raamatu pnevamaks ja tahtsid kohe raamatu ktte vtta ja seda lugeda. Selle raamatu juures ei olnud midagi mis mulle poleks meeldinud. Vga romantiline ja samas natuke nutune. Vga hea. 8.)Ravic. Ravic kasutas erinevaid nimesid: ige nimi on Ludwig Fresenburg,erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Gnther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Valitseb ldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. hel htul satub ta tnaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja klm - Ravic vtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele thelepanu pras, prast seda hakkabki nende suhe arenema. Ravici tunnetest ei ole vga kerge aru saada; kord on Joan talle ingel, kord tundub tiesti thine - ta ei mista naist lpuni. Nende
Kokkuvõte Kasutatud kirjandus 5 Lisad 6 6. ALLIKATE LOETELU 1. Abel, Ahven, Talu et al. 2013. National Report on Drug Situation in Estonia 2013. Eurostat.[ http://www.emcdda.europa.eu/publications/country-overviews/ee] 2. Abel, Talu, Kurbatova et al. 2003. National Report on Drug Situation in Estonia 2002. Tallinn: AS Spin Press. 3. Abel, K., Talu, A., Kurbatova, A., Ahven, A., Denissov, G., Neuman, A. 2003. Narkomaania Eestis 2002. Tallinn: AS Spin Press. 4. Allaste, A.-A.(toim.) 2000. Uimastite levik noorsoo hulgas. Tallinn: Akadeemia Trükk. 5. Allaste, A-A., Hammer, K. 2000. Eesti Inimarengu Aruanne 1999: Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine Eestis ja teistes Euroopa riikides. 6.Anthony, W. A., Farkas, M. D. (2009). A Priemer on the Psychiatric Rehabilitation Process. Boston: Boston University Center for Psychiatric Rehabilitation. 7.Jaap van der Stel (toim.) 2001
maailmameistrivõistluste ajaloo esimene kvalifikatsiooni mäng. 1930.aastal toimunud esimesel Mmil valikmänge ei peetud ja kõik registreerunud meeskonnad osalesid finaal turniiril. 1934. Aasta Mmil jaotati aga meeskonnad 12 valikgruppi ,kus 1933. Aasta jooksul selgitati 16 finalisti. V valikgrupi mäng Eesti Rootsi oli seega suursarja ava kohrumine. Eesti rahvuskoondis mängis ajaloolist kohtumist kooseisus: Evald Tippner ,Eugen Einman ,Artur Neuman ,Otto Reinfeldt ,Karl Rufolf Silberg ,Egon Parbo ,Georg Siimenson ,Heinrich Uukivi ,Friedrich Karm (II poolajalt Arnold Laasner) Richard Kuremaa ,Leonhard Kass. Rootsi koondis võitis 14000 pealtvaataja ees esimese poolaja koguni 4:0 ,kuid teise poolaja esimese veerandtunniga suutis Eesti 2 väravat tasuda. Eestlaste väravad lõid 47.minutil Kass ja 61.minutil Kuremaa. Lõpp tulemuseks kujunes Rootsi 6:2 võit. Alagrupi kolmanda meeskonnaga Leeduga Eesti ei kohtunud ,sest Rootsi oli
maailmapildis, rahvalikkus. Kirik ja kunst. Need märksõnad seletatakse lahti Õ lk 112. Barokk Ehitised, skulptuurid, maalikunst Itaalia Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas. Rooma Peetri kiriku edasiehitus: Kolonnaad Peetri kiriku ees ja Peetri väljak. CARAVAGGIO ,,Peetruse ristilöömine"; BERNINI ,,Püha Teresa ekstaas" ,,Apollon ja Daphne" Saksamaa NEUMAN Würzburgi piiskopiloss. Zwinger Dresdenis. Hispaania VELAZGUEZ ,,Õuedaamid" RUBENS ,,Leukippose tütarde röövimine" Holland VERMEER van DELFT ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga"; nätüürmordid; meremaal; REMBRANDT ,,Danae" ,,Öine vahtkond" Prantsusmaa Louvre´i lossi idafassaad. Versailles´ loss; 2 30.03.10 15
tähendusi ja uusi ideid. Kvalitatiivsed meetodid võimaldavad hindajal uurida valitud küsimusi, juhtumeid ja sündmusi sügavuti ja detailselt. Kvalitatiivsed meetodid toodavad rikkalikult detailseid andmeid palju väiksema inimeste ja juhtumite arvu korral (Patton 2003:13-27). Kvantitatiivse lähenemise eeliseks on võimalus mõõta suure hulga inimeste reaktsioone limiteeritud küsimuste asetuse korral, mis muudab seeläbi kergemaks andmete statistilise töötlemise ja võrdlemise (Neuman 2003:178-181). Andmekogumisel ja analüüsimisel on uurimuse metoodika alusena kasutatud mitmekülgse käsitluse saamiseks nn triangulatsiooni, mis tähendab mitme andmeressursi kasutamist ühe objekti uurimiseks. See idee tuleneb uurimuse juhtimise metodoloogiast (Bell & Bryman 2003:102). Käesolevas uurimuses kasutatakse triangulatsiooni järgnevalt: meetodite triangulatsiooni (ankeetküsitlus ja intervjuu); andmeallikate triangulatsiooni (teatri publik ja lavastajad).
vastaks- kas signaal on vastuvõtja sisendis või signaali ei ole. Seda tuleb siis teha optimaalselt, vastavalt püstitatud optimaalsuse kriteeriumile. Signaali avastamisel kasutatakse tavaliselt kahte, tõenäosuslikku optimaalsuse kriteeriumit: minimaalse vea täieliku tõenäosuse kriteeriumit pviga=p(0)pvalehäire +p(u1)pmitteavastamine =min, Neuman-Pearsoni kriteerium kus eeldatakse, et pmitteavastamine=min juhul kui pvalehäire=const. Seda kriteeriumit kasutatakse tavaliselt raadiolokatsioonis, kus aprioorsed tõenäosused signaali ilmumise või mitteilmumise kohta pole teada. Seetõttu ei saa leida ka kogu vea tõenäosust. Sisendsignaal u sis(t) antakse sobitatud filtrile või korrelaatorile, milledest saadavat väljundsignaali võrreldakse otsustusskeemis ajamomendil t0=tsign etteantud lävepingega Ulävi
läbiv tegelane, dr. Veber, hea mees ja Ravici sõber; ahne ja saamatu dr. Durant; reeturlik õde Eugenie, tänu kellele Ravic lõpus kinni võetakse; lõbumaja järelevaataja Rolande, puhaste ideaalide ja eluplaanidega; sinise tagumikuga menukas libu; fatalistist intelligent Seidenbaum... Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg, erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Kahes raamatus on õhustik sarnane, ometi on peaprobleemideks erinevad asjad - Triumfikaares armastus, inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. Teises raamatus on Kerni ja Ruthi armastus väga lihtne ja komplikatsioonideta, suurim probleem on ellu jääda ja kuidagi suuta elada ka nii rahututel aegadel.
London: Friends of the Earth. 8. Hall, P. (1996) 1946-1996--From new town to sustainable city, Town and Country Planning, November, pp. 295-297. 9. Ideon, A. (2006). Eeslinnastumisest Tallinna linnastus Hoonestusalade laienemine aastatel 1995-2005. Magistritöö inimgeograafias. 10. Metspalu, P. (2005) Uuselamuehitus ja planeerimispraktika areng Harjumaa näitel. Magistritöö inimgeograafias. Tartu Ülikool, geograafia instituut. 11. Neuman, M. The Compact City Fallacy. (2005) Journal of Planning Education and Research, 25:11-26. 12. Newman, P. and Kenworthy, J. (1989a) Cities and Automobile Dependence. Aldershot: Gower. 13. Newman, P. and Kenworthy, J. (1989b) Gasoline consumption and cities: a comparison of US cities with a global survey. Journal of the American Planning Association, 55, pp. 2437. 14. Spit, T. J. M. and Kreukels, A. M. J. (1991) Financing Urban Development and Urban Renewal; the Dutch
kõnelema kogu Euroopa. Skandinaavias võib sel ajal juba rääkida päris korralikult keskaegsete linnade kaevamisest. Norras kaevati ja kirjeldati 1880. aastatel raudtee ehitamisel avastatud keskaegse Oslo jäänused. Rootsis kaevati Lundi vanalinna. Algas süstemaatiline kaevamisleidude kogumine. Eestis uuriti Tallinna keskaegset arhitektuuri ning seda ka publitseeriti. Kaevamistel avastatud müüride kirjeldamine ning ilusamate leidude kogumine (Tartu, Pärnu, Tallinn). Wilhelm Neuman ja Eugen von Nottbeck. Nottbeck oli erialalt jurist, Neumann arhitekt, nende teened Tallinna keskaja uurimisele on väga olulised. Avaldasid esimese Tallinna keskaegset arhitektuuri käsitleva monograafia. 20. sajandi I pool Ühed sensatsioonilisemad ja huvitavamad arheoloogilised kaevamised just Vene linnades. Novgorodi kohta on arheoloogilistest kaevamistest kõige rohkem uurimusi, kuid neid toimus ka vana Laadogas. Vana Laadoga uurimisega alustas Repnikov, avastas ruttu vana Laadoga
Intervjuu Ira Lemberiga kirjeldab kirjaniku elu tema kui Prantsuse Lütseumi õpilase vaatenurgast. Intervjuu ülesanne ajakirjas Kultuur ja Elu on lugejas ajakirja vastu huvi tekitamine, peab tekkima soov lugeda ka teisi artikleid. See ülesanne on hästi täidetud, kuna intervjueeritavad on tuntud inimesed ning käsitletud on laiu ja üldist huvi äratavaid teemasid. Neljas vaatluse all olevas artiklis on ilmunud järgmised mälestuslood: ,,Aatemees ja muusik Leonhard Neuman 125" (4/2010), ,,Gerta ja Theodor Reinholdit meenutades" (1/2011), ,,Kirjastaja ja fotokunstnik Carl Sarap" (1/2011), ,,Uno Tambre 100. Muusikuteest, elukatsumustest, omaaegsetest kolleegidest ja õpilastest" (1/2011), ,,Eesti kunst paguluses. Hans Tsirk (1899 1987)" (1/2011), ,,85 aastat sünnist Patrick von Glasenapp" (2/2011), ,,Eesti kunst paguluses. Endel Kõks (1912-1983)" (2/2011), ,,Poetess Reet Post laulab väikesest Viljandist" (2/2011), ,,Roman Toi 95
modernistlikus stiilis kujutatud" ja "väga huvitav". Saart kui hea tehnikaga orelivirtuoosi peab arvustaja "täitsa meistriks" registreerimises ja fraseerimises. Esmakordselt iseloomustatakse siin M. Saare loomingut sõnadega "müstiline", "saladuslik", "modern". Peamiselt need väljendid püsivad, esmajoonelt Saare instrumentaalloomingu suhtes, käibel läbi aastakümnete. Tartus tegutsev laulja, pedagoog, dirigent ja muusikakirjanik L. Neuman väidab, et sõna "modernist" ilmus publiku sekka seoses Tobiasega, kelle laulud läksid "nii oma harmoneerimise kui oma julgemate modulatsioonidega sellest lahku, mis seni oli kuuldud" ja märgib, et "meie juures oli sel 14 sõnal halb tähendus, mis pidi ütlema: otsitud, inetu, meie rahvale võõras muusika". Ei ole kahtlust, et tolleaegsele kuulajale M. Saare "modern" väljenduslaad oli ühtlasi salapärane ja müstiline.
waters around the Baltic Sea";1999.a 12. Elintarvikevirasto. Riskiraportti, elintarvikkeiden ja talousveden kemialliset vaarat. Valvontaoppassarja 2/202: 5-11 13. Mustaniemi A, Hallikainen A, Witick A Elohopean saanti kalasta ja muusta ravinnosta. Elintarvikevirasto, tutkimuksia 13/1994 14. "Kalastaja" 2002. Nr. 22 lk. 50-55 15. Leili Järv, magistritöö, Ahvenast Eesti rannikumeres ja tema saakide prognoosimise võimalustest 1997, lk.3 16. Neuman,E . 1977. activity and distribution of benthic fish in some Baltic archipelagoes withs pecial reference to temperature. Ambio spec. Rep. 5: 47-55 17. Abiks kalurile, 1989, 4 18. roceeding of Polisch-Swedish Symposium on Baltic coastal Fisheries; 1996 19. Kukk,H ; Martin,G; "Long-term dynamics of hütobenthos in Pärnu Bay; the Maltic Sea. EestiTA Toimetised. Ökoloogia nr. 2 , 1992 20. Loit A, Jänes H, "Toksikoloogia". Tallinn, Valgus, 1984. 21. EE, 1998
regulaarselt ja tavaliselt kaua ja/või suurtes annustes. 41 KASUTATUD MATERJALID: 1. Abel, Ahven, Talu et al. 2002. National Report on Drug Situation in Estonia 2001. Tallinn: AS Spin Press. 2. Abel, Talu, Kurbatova et al. 2003. National Report on Drug Situation in Estonia 2002. Tallinn: AS Spin Press. 3. Abel, K., Talu, A., Kurbatova, A., Ahven, A., Denissov, G., Neuman, A. 2003. Narkomaania Eestis 2002. Tallinn: AS Spin Press. 4. Allaste, A.-A.(toim.) 2000. Uimastite levik noorsoo hulgas. Tallinn: Akadeemia Trükk. 5. Allaste, A-A., Hammer, K. 2000. Eesti Inimarengu Aruanne 1999: Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine Eestis ja teistes Euroopa riikides. 6. Eik, E. 1997. Alkohol, uimastid. Probleemid ja nende ennetamine: Meelemürkide tarvitamise psühholoogiline taust. Tartu: Eesti Psühhiaatrite Selts. 7
Joani katsed ära leppida ei vii kuhugi. Tema tollane elukaaslane, nõme argpüks ja hädakas, tulistab ähvardusel kogemata Joani. See kutsub Ravicu, kuid teda päästa ei ole enam võimalik. Stseen annab kinnituse et nad siiski veel armastavad teineteist. Joan sureb, Ravic laseb end täiesti ükskõikselt arreteerida. *** Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg,erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Probleemid Triumfikaares armastus, inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. 2 3. Kirjanduslikud rühmitused 20. sajandi algul. NOOR EESTI(19051915). NE tekkimise aluseks saab ühe üliõpilasseltskonna väljaantav
tee 15 - 331 620 4328 Tiiu-Maie Laht Akad.tee 15 - 261 620 2834 Tõnis Kanger Akad.tee 15-422 620 4371 Tõnis Timmusk Akad.tee 15 - 232 620 4445 Tõnu Kelder II 125 620 3005 Tõnu Reintamm Akad.tee 15-310 620 4436 Tõnu Ruus II 125 620 3005 Toomas Aas II 118 620 3004 Toomas Neuman Akad.tee 15A-405 620 4428 Toomas Tamm Akad.tee 15 - 419 620 2810 Triin Lillsaar Akad.tee 15A-405 620 4428 Triin Mölder Akad.tee 15 Uku Pihlak Akad.tee 15A-204 620 4081 Üllar Rammul Akad.tee 15-118 620 4400 Ülo Lille Akad.tee 15 - 411 620 4383 Ülo Rudi Akad. tee 15A-205 620 4080
Jeannot, keda huvitab ainult kindlustuse raha ta amputeeritud jala eest; suht läbiv tegelane, dr. Veber, hea mees ja Ravici sõber; ahne ja saamatu dr. Durant; reeturlik õde Eugenie, tänu kellele Ravic lõpus kinni võetakse; lõbumaja järelevaataja Rolande, puhaste ideaalide ja eluplaanidega; sinise tagumikuga menukas libu; fatalistist intelligent Seidenbaum... Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg, erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Kahes raamatus on õhustik sarnane, ometi on peaprobleemideks erinevad asjad - Triumfikaares armastus, inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. Teises raamatus on Kerni ja Ruthi armastus väga lihtne ja komplikatsioonideta, suurim probleem on ellu jääda ja kuidagi suuta elada ka nii rahututel aegadel.
kindlustuse raha ta amputeeritud jala eest; suht läbiv tegelane, dr. Veber, hea mees ja Ravici sõber; ahne ja saamatu dr. Durant; reeturlik õde Eugenie, tänu kellele Ravic lõpus kinni võetakse; lõbumaja järelevaataja Rolande, puhaste ideaalide ja eluplaanidega; sinise tagumikuga menukas libu; fatalistist intelligent Seidenbaum... Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg, erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Kahes raamatus on õhustik sarnane, ometi on peaprobleemideks erinevad asjad - Triumfikaares armastus, inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. Teises raamatus on Kerni ja Ruthi armastus väga lihtne ja komplikatsioonideta, suurim probleem on ellu jääda ja kuidagi suuta elada ka nii rahututel aegadel.
amputeeritud jala eest; suht läbiv tegelane, dr. Veber, hea mees ja Ravici sõber; ahne ja saamatu dr. Durant; reeturlik õde Eugenie, tänu kellele Ravic lõpus kinni võetakse; lõbumaja järelevaataja Rolande, puhaste ideaalide ja eluplaanidega; sinise tagumikuga menukas libu; fatalistist intelligent Seidenbaum... Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg,erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Kahes raamatus on õhustik sarnane, ometi on peaprobleemideks erinevad asjad - Triumfikaares armastus, inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. Teises raamatus on Kerni ja Ruthi armastus väga lihtne ja komplikatsioonideta, suurim probleem on ellu jääda ja kuidagi suuta elada ka nii rahututel aegadel.
ainult kindlustuse raha ta amputeeritud jala eest; suht läbiv tegelane, dr. Veber, hea mees ja Ravici sõber; ahne ja saamatu dr. Durant; reeturlik õde Eugenie, tänu kellele Ravic lõpus kinni võetakse; lõbumaja järelevaataja Rolande, puhaste ideaalide ja eluplaanidega; sinise tagumikuga menukas libu; fatalistist intelligent Seidenbaum... Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg, erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Kahes raamatus on õhustik sarnane, ometi on peaprobleemideks erinevad asjad - Triumfikaares armastus, inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. Teises raamatus on Kerni ja Ruthi armastus väga lihtne ja komplikatsioonideta, suurim probleem on ellu jääda ja kuidagi suuta elada ka nii rahututel aegadel.
eest; suht läbiv tegelane, dr. Veber, hea mees ja Ravici sõber; ahne ja saamatu dr. Durant; reeturlik õde Eugenie, tänu kellele Ravic lõpus kinni võetakse; lõbumaja järelevaataja Rolande, puhaste ideaalide ja eluplaanidega; sinise tagumikuga menukas libu; fatalistist intelligent Seidenbaum... Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg, erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. 25 Kahes raamatus on õhustik sarnane, ometi on peaprobleemideks erinevad asjad - Triumfikaares armastus, inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. Teises raamatus on Kerni ja Ruthi
Tiiu Kailas Akad.tee 15 - 331 620 4328 Tiiu-Maie Laht Akad.tee 15 - 261 620 2834 Tõnis Kanger Akad.tee 15-422 620 4371 Tõnis Timmusk Akad.tee 15 - 232 620 4445 Tõnu Kelder II 125 620 3005 Tõnu Reintamm Akad.tee 15-310 620 4436 Tõnu Ruus II 125 620 3005 Toomas Aas II 118 620 3004 Toomas Neuman Akad.tee 15A-405 620 4428 Toomas Tamm Akad.tee 15 - 419 620 2810 Triin Lillsaar Akad.tee 15A-405 620 4428 Triin Mölder Akad.tee 15 Uku Pihlak Akad.tee 15A-204 620 4081 Üllar Rammul Akad.tee 15-118 620 4400 Ülo Lille Akad.tee 15 - 411 620 4383 Ülo Rudi Akad. tee 15A-205 620 4080
1997. Finnish Jazz. Helsinki: FMIC. 132 MURDOCK, P. 1965. How Culture Changes. New York: Oxford University Press. MUTSU, A. 1991. Happy Days are Here Again. – Kultuur ja Elu, 5–10. MÄNNA, H. 1995. Saaremaa laulupeo esimene sajand 1894–1994: sõnumeid kooridest, koori ja orkestrijuhtidest ning laulupidudest. I osa. Kuressaare: Oma Saar. NAISSOO, U. 1969. Džässilik harmoonia ja orkestratsioon. Tallinn: Eesti Raamat. NEUMAN, L. 2005. Kõrge vaim on meie vari. Koost. M. Kirme. Tartu: Ilmamaa. NETTL, B. 1964. Theory and Method in Ethnomusicology. London: The Free Press of Glencoe. NORMET, L. 2004. Sibeliuse kaudu maailma. Tartu: Ilmamaa. OJAKÄÄR, V. 1966. Džässmuusika. Tallinn: Eesti Raamat. OJAKÄÄR, V. 1983. Popmuusikast. Tallinn: Eesti Raamat. OJAKÄÄR, V. 1993. Raimond Valgre. Ühe põlvkonna tragöödia. – Teater.Muusika.Kino. 1, 20–31. OJAKÄÄR, V. 2000. Vaibunud viiside kaja
Rudolf Tobias 3. Artur Kapp 4. Mihkel Lüdig 5. Theatre Vanemuine in Tartu, opened in 1906 (designed by the Finnish architect A. Lindgren) 6. Artur Lemba 7. Theatre Estonia in Tallinn, opened in 1913 (designed by the Finnish architects A. Lindgren and W. Lönn) 8. Estonian musicians in Tartu. From left: L. Neuman, A. Läte, J. Aavik, M. Saar and A. Kapp 9. Heino Eller 10. Eduard Oja 11. H. Eller in Tartu with his students in 1930. From left: E. Tubin, O. Roots, K. Leichter, A. Karindi 12. Evald Aav 13. Eduard Tubin 14. Eugen Kapp 15. Cyrillus Kreek 16. Kaljo Raid 17. Juhan Aavik 18
annaabi.ee 
