Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ainetöö (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks finantsanalüüs on vajalik ?
  • Miks finantsanalüüs on vajalik ?
 
Säutsu twitteris
TALLINNA MAJANDUSKOOL
Majandusarvestuse ja maksunduse osakond



Raamatupidamise bilanss .
Ainetöö
Juhendaja :
Tallinn 2009
Sisukord.
1. Raamatupidamise bilanss. 5
1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste. 5
1.2. Seadusandlik reguleerimisbaas. 7
1.3. Majanduslik tähtsus. 9
2.Bilansi kostiosad 11
2.1. Bilansi struktuur. 11
2.1.1. Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 11
2.1.2. Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas) 13
2.1.3. Bilansikirjete selgitus 13
2.2. Koostamise reeglid. 14
2.3. Bilansi osade hindamismeetodid . 16
3. Raamatupidamisbilansi finantsanalüüs. 18
3.1. Bilanss kui vajaliku info allikas finantsanalüüsi jaoks. 18
3.1.1. Miks finantsanalüüs on vajalik? 18
3.1.2. Analüüsi meetodid. 19
3.2. Finantsanalüüsi näide konkreetse bilansi alusel. 20
3.2.1. OÜ Refonda . 20
3.2.2. OÜ Refonda lõpp-bilansside võrdlus. 21
Tabel 2. 21
3.2.3. OÜ Refonda lõpp-bilansside horisontaalne analüüs. 23
Tabel 3. 23
3.2.4. OÜ Refonda lõpp-bilansside vertikaalne analüüs. 24
Tabel 4. 24
Tabel 5. 27
Kokkuvõtte 29
Kirjand . 31
Lisa 1 Bilansiskeem (raamatupidamise seadus lisa 1). 32
Lisa 2 Bilansikirjete selgitus. 34
Sissejuhatus.
Igapäevases majandustegevuses ettevõtted tegutsevad koos oma äripartneriga, selle tegutsemise käigus tekivad finantssuhted. Eduka finantssuhete loomiseks, tekib vajadus korrektseks ettevõtte finantsjuhtimiseks. Tänu selle vajadusele iga ettevõtte töötab välja oma süsteemi, mille abil ta reguleerib ettevõtte finantsressursid ja saavutab eelpüstitatud finantseesmärke. Asjatundliku juhtimiseks ettevõtte juhtkond peab väga hästi tundma majandusprotsesse, mis toimuvad ettevõttes, kust ettevõtte saab ressursse ja kuhu neid kulutab , kui suured summad visatakse niisama õhusse ja mis tehingud toovad maksimaalse kasumi. Selleks, et see oleks võimalik, peab ettevõtte korraldada raamatupidamise ja regulaarselt teostada majandusdokumentide finantsanalüüsi.
Oma majandustegevuse käigus iga ettevõtte teostab erinevaid majandustehinguid, võtab vastu igasuguseid otsuseid. Peaaegu iga niisugune tehing leiab oma kajastuse raamatupidamisarvestuses. Raamatupidamisarvestus on üks tähtsam osa, mis on vajalik ettevõtte finantsjuhtimiseks. Raamatupidamisarvestus kajastab majandustegevuse, iseloomustab ettevõtte majandusseisundi, lisaks ta on põhiallikas ettevõtte finantsarengu planeerimiseks. Informatsioon, mis on kajastatud raamatupidamisarvestuses, kasutatakse juhtimisotsuste vastuvõtmiseks, varade oleku kontrollimiseks, jooksva majandustegevuse jälgimiseks, annab võimaluse teostama majandustegevuse tulemuste hindamiseks.
Raamatupidamisarvestus on ühenduslüli inimeste ja majandustegevuse vahel. Raamatupidamisarvestuse põhjal asub bilanssi pidamine, mis on ettevõtte finantsseisundi analüüsi baasiks . Raamatupidamisbilanss hõlmab raamatupidamisarvestuses keskpaiga, sest tema kõige paremini iseloomustab ettevõtte finantsseisundi bilansi koostamise päevaks, tavaliselt see on kuu esimene päev.
Raamatupidamisbilanss on arvestuse informatiivne vorm, mis lubab vastu võtta põhjendatud juhtimisotsuseid. Bilansi lugemise oskus on, kõigepealt, teadmine, mida tähendab iga kirje; kuidas saab seda hinnata; kuidas see on seotud teiste kirjetega; mis rolli mängib iga kirje ettevõtte tegevuses. Need oskused annavad võimaluse saada kätte suure mahu informatsiooni ettevõttest; kindlaks määrata ettevõtte oma käibevaraga varustatuse tase; aru saada, milliste kirjete pärast on käibevara suurus oli muutnud; hinnata üldise ettevõtte finantsseisundi.
Tänu raamatupidamisbilansile juhatajad saavad ettekujutuse, mis paigas asub nende ettevõtte analoogiliste ettevõtte hulgas, kui õige oli nende juhtimiskurssi valik ja kui efektiivsed nende vastuvõetud majandusotsused; audiitorid saavad etteütlemise õige otsuse vastuvõtmise valimiseks, kontrollimise planeerimiseks, ettevõtte raamatupidamisarvestuse nõrkkohtade väljaselgitamiseks; analüütikud määravad kindlaks finantsanalüüsi suuna. Kõik finantsarvestuse kasutajad tunnevad huvi informatsiooni ettevõtte vara vastu, selle koostise ja struktuuri vastu. Bilansi andmed on vajalikud omanikutele selleks, et kontrollida paigaldatud kapitali seisundi, juhtorganile – analüüsiks ja edasitegevuse planeerimiseks, pankadele ja krediitasutustele – ettevõtte finantsstabiilsuse hindamiseks.
Tänapäevase majanduslanguse olukorras õige ja usaldusväärne finantsinformatsioon omab suure tähtsuse. Tänu sellele kõik majandustegevuse osalejatele aru saada ja kindlaks määrata ettevõtte majandustegevuse finantsseisundi ja asjatundlikult reageerida selle muutumisele.
Minu töö eesmärgiks on raamatusbilansi olemuse avamine ja selle tähtsuse ettevõtte finantsjuhtimiseks määramine.
Töö on jagatud kolmeks osaks. Esimeses osas on antud bilansi mõiste, välja toodud seaduslik reguleerimisbaas ja määratud bilansi majanduslik tähtsus. Teises osas mina vaatlesin bilansi struktuuri, koostamise reegleid ja bilansi hindamismeetodeid. Kolmas osa on pühendatud finantsanalüüsile. Selles osas mina teen bilansi lihtanalüüsi selleks, et näidata kui tähtis on bilanss ettevõtte finantsseisundi kindlaks määramiseks ja selle majandustegevuse edasi planeerimiseks.
Finantsanalüüsi aluseks on võetud OÜ Refonda bilanss aastate 2005 ja 2006 eest. Kahjuks, firma ei olnud nõus anda 2007. aasta majandusaruannet, aga kuna minu töö eesmärk ei ole konkreetselt selle firma tegevuse planeerimine , vaid on finantsanalüüsi näidise välja toomine, siis mina otsustasin korraldada finantsanalüüsi 2005 ja 2006 majandusaastate alusel.

1. Raamatupidamise bilanss.


1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste.


Bilanss on raamatupidamisaruanne , mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).1
Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). 2
Termin “bilanss” on pärit ladina keelest ja koosneb kahest sõnast: “bis” – kaks korda ja “lanx” – kaalukauss, seega “bilanx” otseses mõttes tähendab “kahekaussus” ehk taasakaalu sümbol. Kausid sümboliseerivad bilansi aktiva ja passiva pooled, mis peavad olema alati taasakaalustatud.
Skemaatiliselt kujutab bilanss kahepoolset tabelit (tabel 1). Aktiva pool näitab vara koosseisu. Passiva pool kajastab vara finantseerimise allikad ehk kohustused ja omakapital . Aktiva ja passiva pooled peavad oleme alati võrdsed.3
Passiva pool jaguneb kaheks põhiosaks: omakapital, mis on kapital , mida ettevõtte omanik paigaldab oma firmasse ning võõrkapital ehk kohustused, mida kolmandad isikud andsid ettevõttele edasi tegutsemiseks (laenud, ettemaksed jne).
Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. 4
Sellest võib tuletada raamatupidamisbilansi põhivõrrandi:
VARA=KOHUSTUSED+OMAKAPITAL
või laiemalt:
KÄIBEVARA+PÕHIVARA=
=LÜHIAJALISED KOHUSTUSED+PIKAAJALISED KOHUSTUSED+OMAKAPITAL
Tabel 1. 1
AKTIVA (varad)
PASSIVA (kohustused ja omakapital)
1. Käibevara
1. Kohustused
2. Põhivara
1.1. Lühiajalised kohustused
1.2. Pikaajalised kohustused
2. Omakapital
AKTIVA kokku
PASSIVA kokku
Kokkuvõttes võib öelda et raamatupidamise bilanss on informatsiooni allikas ettevõtte finantsseisundi ja struktuuri kohta.

1.2. Seadusandlik reguleerimisbaas.


Eesti Vabariigis raamatupidamise bilansi mõiste, koostamise ja esitamise reeglid reguleeritakse järgmiste seaduste ja määrustega:
1. Riigi raamatupidamise üldeeskiri.
Vastu võetud rahandusministri 11.12.2003. a määrusega nr 105 (RTL 2003, 130, 2103), jõustunud 1.01.2004. Viimati muudetud 29.12.2008 nr 62 (RTL 2009, 4, 54) 17.01.2009
2. Raamatupidamise seadus
Vastu võetud 20.11.2002. a seadusega (RT I 2002, 102, 600), jõustunud käesoleva seaduse §-le 62. Viimati muudetud 4.06.2008 (RT I 2008, 27, 177) 1.01.2009
3. Raamatupidamise Toimkonna Juhendid (RTJd) . Viimati muudetud 01.01.2009.
4. Tulundusühistuseadus
Vastu võetud 19. detsembri 2001. a seadusega (RT I 2002, 3, 6), jõustunud 1.02.2002. a. Viimati muudetud 10.12.2008 (RT I 2008, 59, 330) 1.01.2009
5. Aruannete elektrooniline formaat.
Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrus nr 15.
6. Krediidiasutuste seadus.
Vastu võetud 9.02.1999. a seadusega (RT I 1999, 23, 349), jõustunud vastavalt §-le 142. Viimati muudetud 10.12.2008 (RT I 2008, 59, 330) 1.01.2009
7. Krediidiasutuse likvideerijate ja krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihalduri aruandluse esitamise korra kinnitamine.
Vastu võetud Eesti Panga presidendi 14. 05. 1999. a määrusega nr 10 ( RTL 1999, 87, 1089), jõustunud 1.07.1999. Viimati muudetud 20.12.2001 nr 4 (RTL 2001, 138, 2050 ) 1.01.2002
8. Krediidiasutuse ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine.
Eesti Panga presidendi 22. juuni 2007. a määrus nr 8
9. Kindlustustegevuse seadus.
Vastu võetud 8.12.2004. a seadusega (RT I 2004, 90, 616), jõustunud 1.01.2005. a. Viimati muudetud 10.12.2008 (RT I 2008, 59, 330) 1.01.2009
10. Kindlustusandja järelevalvelise raamatupidamisaruandluse kehtestamine ning vahearuannete koostamise ja avalikustamise nõuded.
Vastu võetud rahandusministri 13. aprilli 2005. a määrus nr 33 (RTL 2005, 43, 608) jõust 24.04.2005. Viimati muudetud 20.03.2007 nr 18 (RTL 2007, 27, 487) 6.04.2007.
11. Investeerimisfondide seadus.
Vastu võetud 14.04.2004. a seadusega (RT I 2004, 36, 251), jõustunud 1.05.2004. Viimati muudetud 23.10.2008 (RT I 2008, 48, 269) 1.01.2009
12. Nõuete kinnitamine investeerimisfondide aasta- ja poolaastaaruannetele.
Vastu võetud rahandusministri 2. 07. 1998. a määrusega nr 50 (RTL 1998, 220/221, 874), jõustunud 12.07.1998, rakendatakse alates  01.01.1998. Viimati muudetud 24.04.2003 nr 63 (RTL 2003, 55, 801) 11.05.2003 (rakendatakse alates 01.01.2003).
13. Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord.
Rahandusministri 28. novembri 2008. a määrus nr 40
14. Fondivalitseja bilansi ja kasumiaruande skeemid, kirjete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord.
Rahandusministri 11. juuni 2003. a määrus nr 73
15. Nõuded Tagatisfondi majandusaasta aruande sisule ja koostamisele
Vastu võetud rahandusministri 28.04.2003. a määrusega nr 64 (RTL 2003, 55, 802), jõustunud 11.05.2003. Viimati muudetud 12.12.2008 nr 47 (RTL 2008, 99, 1401) 1.01.2009.1

1.3. Majanduslik tähtsus.


Raamatupidamise bilanss on ettevõtte finantsseisundi indikaator, mille abil bilansi lugeja saab hinnata ettevõtte võimalused kohustusi täita. Bilansi andmed on vajalikud omanikutele selleks, et kontrollida paigaldatud kapitali seisundi, juhtorganile – analüüsiks ja edasitegevuse planeerimiseks, pankadele ja krediitasutustele – ettevõtte finantsstabiilsuse hindamiseks.
Bilanss
  • informeerib omanikud , juhatajaid ja muid isikuid, kes on seotud juhtimisega, ettevõtte vara seisundist ehk kogusest, mida firma saab kasutada oma eesmärgi täitmiseks;
  • lubab aru saada, kas ettevõtte on võimalik täita oma kohustusi või ta on raskes finantsolukorras;
  • kajastab ettevõte finantstegevuse tulemused, mille abil hinnatakse kas juhtkond on võimalik säilitada ja suurendada firma materiaalsed ja immateriaalsed ressursid.
  • on alus ettevõtte edasitegevuse planeerimiseks;
  • on informatsiooni allikas Maksu- ja Tolliametile, pankadele, krediitasutustele ja muule kontrollorganitele.
    Aasta aruandes bilanss on kõige tähtsam osa. Informatsioon, mis on kajastatud bilansis, annab võimalust luua ettekujutust ettevõtte vara mahust, struktuurist ning seisundist, näitab millise allikate abil ettevõte finantseerib oma vara ja annab ettekujutust ettevõtte tegevuse finantstulemustest. Selline informatsioon on tähtis nii sise- kui ka välisraamatupidamisaruandluse kasutajate jaoks. See lubab hindama ettevõtte rentaablus , maksevõime ja ostujõud, ressursside seisund
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ainetöö #1 Ainetöö #2 Ainetöö #3 Ainetöö #4 Ainetöö #5 Ainetöö #6 Ainetöö #7 Ainetöö #8 Ainetöö #9 Ainetöö #10 Ainetöö #11 Ainetöö #12 Ainetöö #13 Ainetöö #14 Ainetöö #15 Ainetöö #16 Ainetöö #17 Ainetöö #18 Ainetöö #19 Ainetöö #20 Ainetöö #21 Ainetöö #22 Ainetöö #23 Ainetöö #24 Ainetöö #25 Ainetöö #26 Ainetöö #27 Ainetöö #28 Ainetöö #29 Ainetöö #30 Ainetöö #31 Ainetöö #32 Ainetöö #33 Ainetöö #34 Ainetöö #35 Ainetöö #36 Ainetöö #37
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 556 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Julia s Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Töö eesmärgiks on raamatusbilansi olemuse avamine ja selle tähtsuse ettevõtte finantsjuhtimiseks määramine.

    Töö on jagatud kolmeks osaks. Esimeses osas on antud bilansi mõiste, välja toodud seaduslik reguleerimisbaas ja määratud bilansi majanduslik tähtsus. Teises osas mina vaatlesin bilansi struktuuri, koostamise reegleid ja bilansi hindamismeetodeid. Kolmas osa on pühendatud finantsanalüüsile. Selles osas mina teen bilansi lihtanalüüsi selleks, et näidata kui tähtis on bilanss ettevõtte finantsseisundi kindlaks määramiseks ja selle majandustegevuse edasi planeerimiseks.

    bilanss , ainetöö , omakapital , võõrkapital , kohustused , käibevara , põhivara , aktiva , seadusandlik reguleerimisbaas

    Mõisted


    Kommentaarid (5)

    carita09 profiilipilt
    carita09: Sai mingitgi ainu kuidas lõputööd koostada.
    10:53 19-05-2011
    fking profiilipilt
    fking: suured tänud, olid meeletuks abiks.
    06:55 11-05-2011
    kollanehobune profiilipilt
    kollanehobune: Väga sisukas ja põhjalik materjal
    14:05 11-02-2011


    Sarnased materjalid

    22
    pdf
    Ainetöö aktsiad
    74
    doc
    FINANTSJUHTIMINE
    31
    pdf
    Majandusarvestus
    60
    docx
    Arvestuse alused eksamikonspekt
    31
    odt
    Finantsraamatupidamine
    37
    doc
    Finantsarvestus I osa
    35
    doc
    Majandusarvestuse vastused
    46
    doc
    Finatsraamatupidamine





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun