Ainetöö (5)

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Majandusarvestuse ja maksunduse osakond
Raamatupidamise bilanss .
Ainetöö
Juhendaja :
Tallinn 2009
Sisukord.
1. Raamatupidamise bilanss. 5
1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste. 5
1.2. Seadusandlik reguleerimisbaas. 7
1.3. Majanduslik tähtsus. 9
2.Bilansi kostiosad 11
2.1. Bilansi struktuur. 11
2.1.1. Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 11
2.1.2. Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas) 13
2.1.3. Bilansikirjete selgitus 13
2.2. Koostamise reeglid. 14
2.3. Bilansi osade hindamismeetodid . 16
3. Raamatupidamisbilansi finantsanalüüs. 18
3.1. Bilanss kui vajaliku info allikas finantsanalüüsi jaoks. 18
3.1.1. Miks finantsanalüüs on vajalik? 18
3.1.2. Analüüsi meetodid. 19
3.2. Finantsanalüüsi näide konkreetse bilansi alusel. 20
3.2.1. OÜ Refonda . 20
3.2.2. OÜ Refonda lõpp-bilansside võrdlus. 21
Tabel 2. 21
3.2.3. OÜ Refonda lõpp-bilansside horisontaalne analüüs. 23
Tabel 3. 23
3.2.4. OÜ Refonda lõpp-bilansside vertikaalne analüüs. 24
Tabel 4. 24
Tabel 5. 27
Kokkuvõtte 29
Kirjand . 31
Lisa 1 Bilansiskeem (raamatupidamise seadus lisa 1). 32
Lisa 2 Bilansikirjete selgitus. 34
Sissejuhatus.
Igapäevases majandustegevuses ettevõtted tegutsevad koos oma äripartneriga, selle tegutsemise käigus tekivad finantssuhted. Eduka finantssuhete loomiseks, tekib vajadus korrektseks ettevõtte finantsjuhtimiseks. Tänu selle vajadusele iga ettevõtte töötab välja oma süsteemi, mille abil ta reguleerib ettevõtte finantsressursid ja saavutab eelpüstitatud finantseesmärke. Asjatundliku juhtimiseks ettevõtte juhtkond peab väga hästi tundma majandusprotsesse, mis toimuvad ettevõttes, kust ettevõtte saab ressursse ja kuhu neid kulutab , kui suured summad visatakse niisama õhusse ja mis tehingud toovad maksimaalse kasumi. Selleks, et see oleks võimalik, peab ettevõtte korraldada raamatupidamise ja regulaarselt teostada majandusdokumentide finantsanalüüsi.
Oma majandustegevuse käigus iga ettevõtte teostab erinevaid majandustehinguid, võtab vastu igasuguseid otsuseid. Peaaegu iga niisugune tehing leiab oma kajastuse raamatupidamisarvestuses. Raamatupidamisarvestus on üks tähtsam osa, mis on vajalik ettevõtte finantsjuhtimiseks. Raamatupidamisarvestus kajastab majandustegevuse, iseloomustab ettevõtte majandusseisundi, lisaks ta on põhiallikas ettevõtte finantsarengu planeerimiseks. Informatsioon, mis on kajastatud raamatupidamisarvestuses, kasutatakse juhtimisotsuste vastuvõtmiseks, varade oleku kontrollimiseks, jooksva majandustegevuse jälgimiseks, annab võimaluse teostama majandustegevuse tulemuste hindamiseks.
Raamatupidamisarvestus on ühenduslüli inimeste ja majandustegevuse vahel. Raamatupidamisarvestuse põhjal asub bilanssi pidamine, mis on ettevõtte finantsseisundi analüüsi baasiks . Raamatupidamisbilanss hõlmab raamatupidamisarvestuses keskpaiga, sest tema kõige paremini iseloomustab ettevõtte finantsseisundi bilansi koostamise päevaks, tavaliselt see on kuu esimene päev.
Raamatupidamisbilanss on arvestuse informatiivne vorm, mis lubab vastu võtta põhjendatud juhtimisotsuseid. Bilansi lugemise oskus on, kõigepealt, teadmine, mida tähendab iga kirje; kuidas saab seda hinnata; kuidas see on seotud teiste kirjetega; mis rolli mängib iga kirje ettevõtte tegevuses. Need oskused annavad võimaluse saada kätte suure mahu informatsiooni ettevõttest; kindlaks määrata ettevõtte oma käibevaraga varustatuse tase; aru saada, milliste kirjete pärast on käibevara suurus oli muutnud; hinnata üldise ettevõtte finantsseisundi.
Tänu raamatupidamisbilansile juhatajad saavad ettekujutuse, mis paigas asub nende ettevõtte analoogiliste ettevõtte hulgas, kui õige oli nende juhtimiskurssi valik ja kui efektiivsed nende vastuvõetud majandusotsused; audiitorid saavad etteütlemise õige otsuse vastuvõtmise valimiseks, kontrollimise planeerimiseks, ettevõtte raamatupidamisarvestuse nõrkkohtade väljaselgitamiseks; analüütikud määravad kindlaks finantsanalüüsi suuna. Kõik finantsarvestuse kasutajad tunnevad huvi informatsiooni ettevõtte vara vastu, selle koostise ja struktuuri vastu. Bilansi andmed on vajalikud omanikutele selleks, et kontrollida paigaldatud kapitali seisundi, juhtorganile – analüüsiks ja edasitegevuse planeerimiseks, pankadele ja krediitasutustele – ettevõtte finantsstabiilsuse hindamiseks.
Tänapäevase majanduslanguse olukorras õige ja usaldusväärne finantsinformatsioon omab suure tähtsuse. Tänu sellele kõik majandustegevuse osalejatele aru saada ja kindlaks määrata ettevõtte majandustegevuse finantsseisundi ja asjatundlikult reageerida selle muutumisele.
Minu töö eesmärgiks on raamatusbilansi olemuse avamine ja selle tähtsuse ettevõtte finantsjuhtimiseks määramine.
Töö on jagatud kolmeks osaks. Esimeses osas on antud bilansi mõiste, välja toodud seaduslik reguleerimisbaas ja määratud bilansi majanduslik tähtsus. Teises osas mina vaatlesin bilansi struktuuri, koostamise reegleid ja bilansi hindamismeetodeid. Kolmas osa on pühendatud finantsanalüüsile. Selles osas mina teen bilansi lihtanalüüsi selleks, et näidata kui tähtis on bilanss ettevõtte finantsseisundi kindlaks määramiseks ja selle majandustegevuse edasi planeerimiseks.
Finantsanalüüsi aluseks on võetud OÜ Refonda bilanss aastate 2005 ja 2006 eest. Kahjuks, firma ei olnud nõus anda 2007. aasta majandusaruannet, aga kuna minu töö eesmärk ei ole konkreetselt selle firma tegevuse planeerimine , vaid on finantsanalüüsi näidise välja toomine, siis mina otsustasin korraldada finantsanalüüsi 2005 ja 2006 majandusaastate alusel.

1. Raamatupidamise bilanss.

1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste.

Bilanss on raamatupidamisaruanne , mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).1
Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). 2
Termin “bilanss” on pärit ladina keelest ja koosneb kahest sõnast: “bis” – kaks korda ja “lanx” – kaalukauss, seega “bilanx” otseses mõttes tähendab “kahekaussus” ehk taasakaalu sümbol. Kausid sümboliseerivad bilansi aktiva ja passiva pooled, mis peavad olema alati taasakaalustatud.
Skemaatiliselt kujutab bilanss kahepoolset tabelit (tabel 1). Aktiva pool näitab vara koosseisu. Passiva pool kajastab vara finantseerimise allikad ehk kohustused ja omakapital . Aktiva ja passiva pooled peavad oleme alati võrdsed.3
Passiva pool jaguneb kaheks põhiosaks: omakapital, mis on kapital , mida ettevõtte omanik paigaldab oma firmasse ning võõrkapital ehk kohustused, mida kolmandad isikud andsid ettevõttele edasi tegutsemiseks (laenud, ettemaksed jne).
Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. 4
Sellest võib tuletada raamatupidamisbilansi põhivõrrandi:
VARA=KOHUSTUSED+OMAKAPITAL
või laiemalt:
KÄIBEVARA+PÕHIVARA=
=LÜHIAJALISED KOHUSTUSED+PIKAAJALISED KOHUSTUSED+OMAKAPITAL
Tabel 1. 1
AKTIVA (varad)
PASSIVA (kohustused ja omakapital)
1. Käibevara
1. Kohustused
2. Põhivara
1.1. Lühiajalised kohustused
1.2. Pikaajalised kohustused
2. Omakapital
AKTIVA kokku
PASSIVA kokku
Kokkuvõttes võib öelda et raamatupidamise bilanss on informatsiooni allikas ettevõtte finantsseisundi ja struktuuri kohta.

1.2. Seadusandlik reguleerimisbaas.

Eesti Vabariigis raamatupidamise bilansi mõiste, koostamise ja esitamise reeglid reguleeritakse järgmiste seaduste ja määrustega:
1. Riigi raamatupidamise üldeeskiri.
Vastu võetud rahandusministri 11.12.2003. a määrusega nr 105 (RTL 2003, 130, 2103), jõustunud 1.01.2004. Viimati muudetud 29.12.2008 nr 62 (RTL 2009, 4, 54) 17.01.2009
2. Raamatupidamise seadus
Vastu võetud 20.11.2002. a seadusega (RT I 2002, 102, 600), jõustunud käesoleva seaduse §-le 62. Viimati muudetud 4.06.2008 (RT I 2008, 27, 177) 1.01.2009
3. Raamatupidamise Toimkonna Juhendid (RTJd) . Viimati muudetud 01.01.2009.
4. Tulundusühistuseadus
Vastu võetud 19. detsembri 2001. a seadusega (RT I 2002, 3, 6), jõustunud 1.02.2002. a. Viimati muudetud 10.12.2008 (RT I 2008, 59, 330) 1.01.2009
5. Aruannete elektrooniline formaat.
Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrus nr 15.
6. Krediidiasutuste seadus.
Vastu võetud 9.02.1999. a seadusega (RT I 1999, 23, 349), jõustunud vastavalt §-le 142. Viimati muudetud 10.12.2008 (RT I 2008, 59, 330) 1.01.2009
7. Krediidiasutuse likvideerijate ja krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihalduri aruandluse esitamise korra kinnitamine.
Vastu võetud Eesti Panga presidendi 14. 05. 1999. a määrusega nr 10 ( RTL 1999, 87, 1089), jõustunud 1.07.1999. Viimati muudetud 20.12.2001 nr 4 (RTL 2001, 138, 2050 ) 1.01.2002
8. Krediidiasutuse ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine.
Eesti Panga presidendi 22. juuni 2007. a määrus nr 8
9. Kindlustustegevuse seadus.
Vastu võetud 8.12.2004. a seadusega (RT I 2004, 90, 616), jõustunud 1.01.2005. a. Viimati muudetud 10.12.2008 (RT I 2008, 59, 330) 1.01.2009
10. Kindlustusandja järelevalvelise raamatupidamisaruandluse kehtestamine ning vahearuannete koostamise ja avalikustamise nõuded.
Vastu võetud rahandusministri 13. aprilli 2005. a määrus nr 33 (RTL 2005, 43, 608) jõust 24.04.2005. Viimati muudetud 20.03.2007 nr 18 (RTL 2007, 27, 487) 6.04.2007.
11. Investeerimisfondide seadus.
Vastu võetud 14.04.2004. a seadusega (RT I 2004, 36, 251), jõustunud 1.05.2004. Viimati muudetud 23.10.2008 (RT I 2008, 48, 269) 1.01.2009
12. Nõuete kinnitamine investeerimisfondide aasta- ja poolaastaaruannetele.
Vastu võetud rahandusministri 2. 07. 1998. a määrusega nr 50 (RTL 1998, 220/221, 874), jõustunud 12.07.1998, rakendatakse alates  01.01.1998. Viimati muudetud 24.04.2003 nr 63 (RTL 2003, 55, 801) 11.05.2003 (rakendatakse alates 01.01.2003).
13. Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord.
Rahandusministri 28. novembri 2008. a määrus nr 40
14. Fondivalitseja bilansi ja kasumiaruande skeemid, kirjete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord.
Rahandusministri 11. juuni 2003. a määrus nr 73
15. Nõuded Tagatisfondi majandusaasta aruande sisule ja koostamisele
Vastu võetud rahandusministri 28.04.2003. a määrusega nr 64 (RTL 2003, 55, 802), jõustunud 11.05.2003. Viimati muudetud 12.12.2008 nr 47 (RTL 2008, 99, 1401) 1.01.2009.1

1.3. Majanduslik tähtsus.

Raamatupidamise bilanss on ettevõtte finantsseisundi indikaator, mille abil bilansi lugeja saab hinnata ettevõtte võimalused kohustusi täita. Bilansi andmed on vajalikud omanikutele selleks, et kontrollida paigaldatud kapitali seisundi, juhtorganile – analüüsiks ja edasitegevuse planeerimiseks, pankadele ja krediitasutustele – ettevõtte finantsstabiilsuse hindamiseks.
Bilanss

informeerib omanikud , juhatajaid ja muid isikuid, kes on seotud juhtimisega, ettevõtte vara seisundist ehk kogusest, mida firma saab kasutada oma eesmärgi täitmiseks;

lubab aru saada, kas ettevõtte on võimalik täita oma kohustusi või ta on raskes finantsolukorras;

kajastab ettevõte finantstegevuse tulemused, mille abil hinnatakse kas juhtkond on võimalik säilitada ja suurendada firma materiaalsed ja immateriaalsed ressursid.

on alus ettevõtte edasitegevuse planeerimiseks;

on informatsiooni allikas Maksu- ja Tolliametile, pankadele, krediitasutustele ja muule kontrollorganitele.
Aasta aruandes bilanss on kõige tähtsam osa. Informatsioon, mis on kajastatud bilansis, annab võimalust luua ettekujutust ettevõtte vara mahust, struktuurist ning seisundist, näitab millise allikate abil ettevõte finantseerib oma vara ja annab ettekujutust ettevõtte tegevuse finantstulemustest. Selline informatsioon on tähtis nii sise- kui ka välisraamatupidamisaruandluse kasutajate jaoks. See lubab hindama ettevõtte rentaablus , maksevõime ja ostujõud, ressursside seisund ja nende kasutamise efektiivsus, krediidi ja arveldussuhted ning ettevõtte eluvõime.
Peamine informatsioon, mida saadakse ettevõtte bilansist, on järgmine:

Missugustest allikatest on kaasatud ettevõtte varad: pikaajalised laenud, eelisaktsiad, lihtaktsiad ; lühiajalised laenud pankadelt, teistelt ettevõtetelt, kommertskrediit tarnijatelt.

Käibekapitali positsiooni tugevust saab kindlaks määrata mitmete käibekapitali suhtarvudega, mis aitavad kindlaks teha ettevõtte arvatavat võimet täita oma lühiajalisi kohustusi, mida kaetakse likviidsete varade arvelt.

Kombineerides bilansist ja kasumiaruandest saadavaid andmeid, saab arvutada mitmesuguseid suhtarve ja uurida seoseid firma rentaabluse, varade ja finantsstruktuuri vahel.1
Kokkuvõttes võib öelda, et ilma bilansita ei ole võimalik saada ettekujutust firma edasitegevuse ja arendamise võimalustest.

2.Bilansi kostiosad

2.1. Bilansi struktuur.

Raamatupidamiskohustuslane (välja arvatud tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu) peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi . (Lisa 1)
Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult.
Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi.
Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal; riigiraamatupidamiskohustuslase puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest.1

2.1.1. Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine

Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks.


Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul võib raamatupidamiskohustuslane pidada otstarbekaks mitte klassifitseerida oma varasid ja kohustusi lühi- ja pikaajalisteks (näiteks finantsasutuste puhul, kus rahvusvahelise praktika kohaselt sellist jaotust bilansis ei toimu). Sellisel juhul on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kajastama bilansis oma varasid ja kohustusi nende likviidsuse järjekorras.
Käibevarana kajastatakse järgnevaid varasid:

raha ja raha ekvivalente, välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada vähemalt 12 kuu jooksul alates bilansipäevast;

varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud; näit. varud ja nõuded ostjate vastu);

varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (näit. kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud); ja

varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (näit. finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul).
Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana.
Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevaid kohustusi:

Kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (näit. võlad tarnijatele);

kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil

kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (näit. lühiajalised laenud).
Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena.
Laenu, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast, kajastatakse lühiajalise kohustusena, välja arvatud juhul, kui bilansipäeval on ettevõttel võimalik antud laenu kas pikendada või refinantseerida (näit. on sõlmitud vastav leping) ning ta kavatseb seda võimalust kasutada. Juhul, kui ettevõttel on küll kavatsus laenu pikendada või refinantseerida, kuid bilansipäevaks puudub kindlus selle kavatsuse realiseerumises (näit. puudub laenu pikendamise või refinantseerimise kokkulepe), kajastatakse antud laenu lühiajalise kohustusena, isegi juhul, kui pärast bilansipäeva laen pikendati või refinantseeriti.
Juhul kui ettevõte on rikkunud pikaajalise laenu lepingus sätestatud tingimusi, mistõttu bilansipäeval on laenuandjal õigus laen koheselt tagasi kutsuda, siis kajastatakse antud laenu lühiajalise kohustusena, isegi juhul, kui pärast bilansipäeva on laenuandjalt saadud nõusolek, et ta oma õigust ei kasuta.1

2.1.2. Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas)

Varasid ja kohustusi ei saldeerita omavahel bilansis, välja arvatud juhul, kui ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuse tasaarveldamiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab.2

2.1.3. Bilansikirjete selgitus

Tabel lisas 2 annab ülevaate erinevate bilansikirjete sisust, antud kirjel kajastatavate objektide arvestuspõhimõtetest ning viitab teistele Raamatupidamise Toimkonna juhenditele, kus on põhjalikumalt käsitletud antud objektide arvestust . Sõltuvalt konkreetse raamatupidamiskohustuslase äritegevuse spetsiifikast võib osutuda asjakohaseks teatud kirjete sisu muuta või lisada täiendavaid kirjeid.
Kuna tabelis on bilansiobjektide arvestuspõhimõtteid kirjeldatud ainult väga kokkuvõtlikult, siis on korrektse arvestuse ja kajastamise eesmärgil kindlasti vajalik tutvuda ka tabelis viidatud Raamatupidamise Toimkonna juhendis esitatud põhimõtetega.
Bilansikirjete alaliigendusi (s.o. alljärgnevas tabelis kursiivkirjas esitatud kirjed ) võib bilansi asemel avaldada lisades.3

2.2. Koostamise reeglid.

Bilanss koostatakse majandusaasta kohta. Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Majandusaastaks on kalendriaasta , kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Bilanss esitatakse äriregistrile või Maksu- ja Tolliametile majandusaastale järgneva kuue kuu jooksul.1
Raamatupidamise aruande (sealhulgas ka bilansi kui aastaaruande koostisosa) koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest:

majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;

jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip;

arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised;

olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid . Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil;

järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme;

tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud;

objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne;

konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine;

avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate;

sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga . 1
Bilansi koostatakse kontode lõppsaldode alusel. Lõppseisu arvestatakse bilansivõrrandi abil:
ALGSEIS+SISSETULEK=VÄLJAMINEK+LÕPPSEIS
ehk
LÕPPSEIS=ALGSEIS+SISSETULEK-VÄLJAMINEK
Aktiva struktuur lähtub alaneva likviidsuse põhimõttest (kõigepealt raha ja väärtpaberid, seejärel lühiajaline debitoorne võlgnevus, kauba- ja tootmisvarud , põhivara ja lõpetamata kapitaaltööd jne.). Passiva struktureerimisel on lähtutud ettevõtte käsutuses olevate vahendite allikate püsivusest (kõigepealt lühiajalised kohustused, seejärel pikaajalised finantskohustused ja lõpuks omakapital).1
Bilanss koostatakse eesti keeles ja eesti kroonides , märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes kroonides).

2.3. Bilansi osade hindamismeetodid.

Mitmed raamatupidamise aruannetes kajastatavad finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutel, mitte üheselt mõõdetavatel andmetel. Näideteks raamatupidamislike hinnangute rakendamisest on:

Nõuete ja varude allahindluse summa hindamine;

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine ja amortisatsiooninormide määramine;

Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate varaobjektide väärtuse hindamine;

Eraldise moodustamine garantiikohustusteks või poolelioleva kohtuprotsessiga seonduvate kulutuste katteks.
Realistlikel hinnangutel on väga oluline osa usaldusväärsete aruannete koostamisel. Raamatupidamislike hinnangute tegemisel on ettevõtte juhtkond kohustatud arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võiksid mõjutada hinnangu tulemusena aruandes kajastatavaid andmeid. Näiteks eraldise moodustamisel poolelioleva kohtuprotsessiga seonduvate võimalike kulutuste katteks on juhtkond kohustatud võtma arvesse kõiki protsessiga seonduvaid asjaolusid (ka pärast bilansipäeva ilmnenuid), mis võiksid mõjutada selle käiku ja kaasnevate kulutuste summat .
Kuigi on loomulik, et osa raamatupidamislikest hinnangutest ei osutu täpseiks, on juhtkond kohustatud tegema hinnanguid oma parima teadmise kohaselt. Uute asjaolude selgumisel tuleb varem tehtud hinnanguid vajadusel muuta.
Muutuseid raamatupidamislikes hinnangutes kajastatakse hinnangu muutuse toimumise perioodis (või vajadusel ka järgnevates perioodides – näiteks amortisatsiooniarvestus), mitte tagasiulatuvalt.2

3. Raamatupidamisbilansi finantsanalüüs.

3.1. Bilanss kui vajaliku info allikas finantsanalüüsi jaoks.

3.1.1. Miks finantsanalüüs on vajalik?

Finantsanalüüs on vajalik erinevatel põhjustel:

Omanike huvi – kui suur on investeeritud kapitali tulukus; kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne; milline on ettevõtte võime genereerida tulevasi rahavoogusid; kuidas tulevikus maksimeerida kasumit.

Tegevjuhtkonna soov aruandluse analüüsi põhjal mõõta oma tegevuse efektiivsust, sest just nemad vastutavad igapäevaselt omanike tuluootuse täitumise eest pikas perspektiivis. Tegevjuhtkonda huvitab varade rentaablus, puhas käibekapital ära hoidmaks võimalikke makseraskusi.

Laenu taotlemine – krediidi pakkujad püüavad välja selgitada, kas ettevõttel on üldse vaja lisavahendeid; jälgivad kuidas juhtkond on minevikus katnud lühi-ja pikaajaliste vahendite nappust; hindavad ettevõtte tulevast võimet täita laenukohustust ja suutlikust tasuda laenuintresse.

Potentsiaalsete investorite huvi ettevõtte tegevustulemuste, kapitali struktuuri, jätkusuutlikkuse või selle kohta, milline on ettevõtte seis teiste samal tegevusaladel tegutsevate firmadega võrreldes.
Raamatupidamise bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupaeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid . Bilanss aitab finantsaruannete kasutajatele hinnata ettevotte üldist finantsseisundit ja likviidsust (kas ja kui palju on ettevottel raha voi kergesti rahastatavat vara, milline on ettevotte kohustuste struktuur, kui suur osa varast on soetatud kreeditoride ja kui suur osa investorite kapitaliga).
Kuigi ettevotte bilanss voib olla koostatud vastavalt üldkehtivatele põhimotetele, peab analüüsi juures arvestama teatud piirangutega:

Bilanss ei peegelda varade tegelikku väärtust, sest hindamise aluseks on võetud soetusmaksumus .

Mõnedele kirjetele tuleb anda ligikaudne hinnang näiteks debitoorne võlgnevus, mis hinnatakse selle loodetava laekumise seisukohalt; kasuliku eluea järgi hinnatavad põhivarad.

Põhivara amortiseerimine on iseenesest mõistetav, selle väärtuse suurenemis suuri investeeringuid kasvava väärtusega varadesse nagu maa, mets, kaevandused ja kariloomad.

Paljud väärtusi omavad tegurid on bilansist valja jäänud, sest nende objektiivne hindamine on keeruline (naiteks ettevotte inimressursid).1

3.1.2. Analüüsi meetodid.

Horisontaalne võ rdlev analüüs näitab muutuste dünaamikat erinevate aastate vahel. Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestusprintsiipide kohaselt esitatakse aruannetes võrreldavuse tagamiseks jooksva ja möödunud aasta finantsnäitajad. Võrdluse aluseks võivad olla nii absoluutnäitajad kui ka protsentuaalsed muutused. Absoluutmuutuste kaudu selgitatakse välja finantsseisundit mõjutavad võtmefaktorid, protsentuaalkuju aitab analüütikul tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra konkreetse kirje seisukohalt. Horisontaalanalüüsi saab kasutada näiteks hindamaks bilansi põhjal ettevotte laenupoliitikat, kas ettevotte on suurendanud voi vähendanud võõrkapitali mahtu. Samuti võimaldab horisontaalanalüüs jälgida nii käibevarade mahtude muutuseid erinevatel perioodidel kui investeeringute suurenemist voi vähenemist erinevatesse põhivaradesse. 2
Vertikaalne võrdlev analüüs uurib aruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat. Vertikaalanalüüs näitab muutusi tulude ja kulude vahelises seoses, varade struktuuris ja kohustuste struktuuris. Vertikaalanalüüsi korral arvutatakse finantsaruannete absoluutnäitajad ümber protsentnäitajateks baasnäitaja suhtes. Bilansis võetakse baasnäitajaks vastavalt aktiva voi passiva kogusumma. Andmete teisendamine protsentnäitajateks muudab analüüsi tulemused jälgitavamaks. Vertikaalanalüüsi saab kasutada erinevate firmade finantsaruannete võrdlemisel võimaldades jälgida aruande struktuuri, mis absoluutsummade puhul võib jääda märkamata.3

3.2. Finantsanalüüsi näide konkreetse bilansi alusel.

3.2.1. OÜ Refonda.

OÜ Refonda peamine tegevusala on musta ja värvilise metalli kokkuost , töötlemine ja müük.
Vanametalli teenindusplatsid Tallinnas asuvad aadressidel Kopli 103 ja Paneeli tn. 4. OÜ Refonda omab vanametalli teenindusplatse veel Tartus, Rakveres, Pärnus, Türil, Kohtla-Järvel ja Võrus , mis on kõik varustatud elektrooniliste autokaalude ning peale ja mahalaadimistehnikaga. Vanametalli peale ja mahalaadimiseks on olemas tõstukiga konteinerveokitest koosnev autopark.
Vanametalli säilitamiseks on kasutusel kai ääres paiknev betoonplats. Lubatav maksimaalne süvis 7,9 m., mis võimaldab lastida laevu kandevõimega kuni 10000 tonni.
OÜ Refonda tegeleb laevade jt. ujuvvahendite utiliseerimisega. Sadamakai äärde lahtimonteerimiseks mahub alus pikkusega kuni 12 m.
Metallitöötlusplatsile on paigaldatud firma Metso Lindemann käärpress EC 825-8, lõiketera surve on 800 tonni, laadimispunkri maht 6x2 m. Pressiga on võimalik lõigata ja pressida praktiliselt igat liiki vanametalli.
Peale selle tegeleb OÜ Refonda ka raudbetoonist ja telliskivist ehitiste purustamisega, seadmete lahtimonteerimisega ning spetsialiseeritud transporditeenuse võimaldamisega.

3.2.2. OÜ Refonda lõpp-bilansside võrdlus.

Tabel 2.

Sellest tabelist on näha kuidas on muutunud bilansi kirjete suurused aasta jooksul absoluut- ja protsentuaalväärtuses. See on abitabel , mida ma kasutan edasi vertikaalanalüüsi tegemiseks.
AKTIVA
31.12.2006
31.12.2005
Hälve (raha)
Hälve %
Käibevara
Raha
548 261
22 408 289
-21 860 028
-97,6%
Nõuded ja ettemaksed
38 252 980
39 400 459
-1 147 479
-2,9%
Varud
- tooraine ja materjal
30 024
- vanaraud
91 020 870
19 269 849
71 751 021
372,3%
- ettemaksed tarnijatele
5 266 808
1 932 721
3 334 087
172,5%
Kokku varud
96 317 702
21 202 570
75 115 132
354,3%
Käibevara kokku
135 118 943
83 011 318
52 107 625
62,8%
Põhivara
Materiaalne põhivara
- ehitised
947 702
6 209 544
- 5 261 842
-84,7%
- masinad ja seadmed
34 370 338
38 418 963
- 4 048 625
10,5%
- muu materiaalne põhivara
401 647
1 310 136
- 908 489
-69,3%
- lõpetamata ehitus
4 277 417
534 939
3 742 478
699,6%
Kokku põhivara
39 997 104
46 473 582
- 6 476 478
-13,9%
AKTIVA KOKKU
175 116 047
129 484 900
45 631 147
35,2%
PASSIVA
Kohustused ja omakapital
Kohustused
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused
- kapitalirendi kohustused
773 282
2 375 032
- 1 601 750
-67,4%
- lühiajalised laenud
24 383 715
51 385 615
- 27 001 900
-52,5%
- võlad tarnijatele
73 353 041
19 062 463
54 290 578
284,8%
Maksuvõlad
- viitvõlad
826 477
486 329
340 148
69,9%
- võlad töövõtjale
902 754
1 212 465
- 309 711
-25,5%
- intressivõlad
232 109
386 171
- 154 062
-39,9%
Muud viitvõlad
168 188
10 061
158 127
1571,7%
Kokku viitvõlad
1 303 051
2 095 026
- 791 975
-37,8%
Lühiajalised kohustused kokku
100 639 566
74 918 136
25 721 430
34,3%
Pikaajalised kohustused
Kapitalirendikohustused
2 257 192
4 904 043
- 2 646 851
-54,0%
Kohustused kokku
102 896 759
79 822 179
23 074 580
28,9%
Omakapital
Osakapital nimiväärtuses
1 000 000
1 000 000
0
0,0%
Kohustuslik reservkapital
100 000
4 000
96 000
2400 %
Eelmiste perioodide jaotamata kasum
116 766 366
71 119 287
45 647 079
64,2%
Aruandeaasta kasum
-45 647 078
- 22 460 566
- 68 107 644
103,2%
Omakapital kokku
72 219 288
49 662 721
22556567
45,4%
Kohustused ja omakapital kokku
175 116 047
129 484 900
45631147
35,2%
PASSIVA KOKKU
175 116 047
129 484 900
45631147
35,2%

3.2.3. OÜ Refonda lõpp-bilansside horisontaalne analüüs.

Tabel 3.

Bilansikirje algjääk on 100%, järgneva perioodi jääk aga bilansikirje jäägi suhe algperioodi jääki.
AKTIVA
31.12.2006
31.12.2006
31.12.2005
31.12.2005
Käibevara
Raha
548 261
2,4%
22 408 289
100 %
Nõuded ja ettemaksed
38 252 980
97,1%
39 400 459
100 %
Varud
- tooraine ja materjal
30 024
100 %
- vanaraud
91 020 870
472,3%
19 269 849
100 %
- ettemaksed tarnijatele
5 266 808
272,5%
1 932 721
100 %
Kokku varud
96 317 702
454,3%
21 202 570
100 %
Käibevara kokku
135 118 943
162,8%
83 011 318
100 %
Põhivara
Materiaalne põhivara
- ehitised
947 702
15,3%
6 209 544
100 %
- masinad ja seadmed
34 370 338
110,5%
38 418 963
100 %
- muu materiaalne põhivara
401 647
30,7%
1 310 136
100 %
- lõpetamata ehitus
4 277 417
799,6%
534 939
100 %
Kokku põhivara
39 997 104
86,1%
46 473 582
100 %
AKTIVA KOKKU
175 116 047
135,2%
129 484 900
100 %
PASSIVA
Kohustused ja omakapital
Kohustused
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused
- kapitalirendi kohustused
773 282
32,6%
2 375 032
100 %
- lühiajalised laenud
24 383 715
47,5%
51 385 615
100 %
- võlad tarnijatele
73 353 041
384,8%
19 062 463
100 %
Maksuvõlad
- viitvõlad
826 477
169,9%
486 329
100 %
- võlad töövõtjale
902 754
74,5%
1 212 465
100 %
- intressivõlad
232 109
60,1%
386 171
100 %
Muud viitvõlad
168 188
1671,7%
10 061
100 %
Kokku viitvõlad
1 303 051
62,2%
2 095 026
100 %
Lühiajalised kohustused kokku
100 639 566
65,6%
74 918 136
100 %
Pikaajalised kohustused
Kapitalirendikohustused
2 257 192
46,0%
4 904 043
100 %
Kohustused kokku
102 896 759
129,0%
79 822 179
100 %
Omakapital
Osakapital nimiväärtuses
1 000 000
0,0%
1 000 000
100 %
Kohustuslik reservkapital
100 000
2500%
4 000
100 %
Eelmiste perioodide jaotamata kasum
116 766 366
164,2%
71 119 287
100 %
Aruandeaasta kasum
-45 647 078
203,2%
- 22 460 566
100 %
Omakapital kokku
72 219 288
145,4%
49 662 721
100 %
Kohustused ja omakapital kokku
175 116 047
135,2%
129 484 900
100 %
PASSIVA KOKKU
175 116 047
135,2%
129 484 900
100 %
Bilansi horisontaalne analüüs näitab, kui palju on bilansikirje jääk aasta jooksul muutunud. Siit ilmneb ka, mis muutused on toimunud vara ja kohustuste koosseisus .
Tabelist on näha, et varade koosseisus olulised muudatused on toimunud käibevaras (raha ja varude muutus) ja põhivaras (lõpetamata ehitised). Need muutused on põhjendatud ettevõtte spetsiifikaga. Käibevara on muutunud seoses vanaraua hulgi ostuga edasimüümiseks aasta lõpus. Põhivara aga muutus seoses uute filiaalide avamisega teistes eesti linnades.
Lühiajalised kohustused vähenesid tänu sellele, et ettevõtte aasta jooksul tagastas suure osa laenudest. Võlgade tarnijatele maht on aga suurenes (mis on jälle seotud vanaraua suure hulgi ostuga). See aga lühiajaliste näitajatele oluliselt ei mõjunud.
Bilansimaht aga suurenes tänu omakapitali muutmisele. Kasvas kohustuslik reservkapital ja eelmiste perioodide jaotamata kasum. Kahjum aga suurenes, mis on seotud sellega, et aasta jooksul firma rohkem tegeles ostuga ja vähem müügiga.

3.2.4. OÜ Refonda lõpp-bilansside vertikaalne analüüs.

Bilansikirjed on % bilansimahust.

Tabel 4.

AKTIVA
31.12.2006
31.12.2006
31.12.2005
31.12.2005
Hälve %
Käibevara
Raha
548 261
0,3%
22 408 289
17,3%
-97,6%
Nõuded ja ettemaksed
38 252 980
21,8%
39 400 459
30,4%
-2,9%
Varud
- tooraine ja materjal
30 024
0,0%
- vanaraud
91 020 870
52,0%
19 269 849
14,9%
372,3%
-ettemaksed tarnijatele
5 266 808
3,0%
1 932 721
1,5%
172,5%
Kokku varud
96 317 702
55,0%
21 202 570
16,4%
354,3%
Käibevara kokku
135 118 943
77,2%
83 011 318
64,1%
62,8%
Põhivara
Materiaalne põhivara
- ehitised
947 702
0,5%
6 209 544
4,8%
-84,7%
- masinad ja seadmed
34 370 338
19,6%
38 418 963
29,7%
10,5%
- muu materiaalne põhivara
401 647
0,2%
1 310 136
1,0%
-69,3%
- lõpetamata ehitus
4 277 417
2,4%
534 939
0,4%
699,6%
Kokku põhivara
39 997 104
22,8%
46 473 582
35,9%
-13,9%
AKTIVA KOKKU
175 116 047
100%
129 484 900
100 %
35,2%
Andmed, mis on esitatud tabelis № 4 näitavad, et ettevõtte vara maksumus ehk bilansi aktiva pool kasvas 35,2 % võrra.
Raha on aasta alguses 17,3% kogu varadest, aasta lõpus aga ainult 0,3%, see muutus on seotud suurte väljamaksmistega aasta lõpus. Seoses vanaraua hinna langemisega, 2006. aasta jooksul firma ostis palju rauda, selleks, et 2007. aastal seda müüa. Selline käitumine on väga riskantne, sest väga raske prognoosida, kas uuel aastal hind suureneb või mitte.
Nõuete ja ettemaksete maht oluliselt ei muutunud, mis näitab staabilisuse selles valdkonnas.
Suured muudatused on aga toimunud varude hulgas. Oluliselt muutus vanaraua maht (aasta alguses oli 14,9%, aasta lõpus aga 52%), mis on seotud vanaraua hinna muutusega ja ettevõtte reageerimisega sellele. Kokku käibevara maht muutus 62,8% võrra, põhjuseks on varude hulga muutus.
Põhivara maht on aga vähenes (aasta alguses – 35,9%, aasta lõpus 22,8%). Aasta jooksul ettevõtte müüs osa ehitistest (aasta alguses 4,8%, aasta lõpus 0,5% aktivast). Masinate ja seadmete maksumus ei ole oluliselt muutunud. Lõpetamata ehituse maht on aga suurenes (aasta alguses 0,4%, aasta lõpus 2,4%), mis oli seotud sellega, et firma avas uued filiaalid teistes Eesti linnades. Kokku põhivara maht muutus -13,9% võrra.
Aktiva poolel aasta jooksul toimus suur ümberjaotus raha ja varude kirjete hulgas. Kokkuvõttes aga bilansimaht suurenes 35,2% võrra.

Tabel 5.

PASSIVA
31.12.2006
31.12.2006
31.12.2005
31.12.2005
Hälve %
Kohustused ja omakapital
Kohustused
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused
- kapitalirendi kohustused
773 282
0,4%
2 375 032
1,8%
-67,4%
- lühiajalised laenud
24 383 715
13,9%
51 385 615
39,7%
-52,5%
- võlad tarnijatele
73 353 041
41,9%
19 062 463
14,7%
284,8%
Maksuvõlad
- viitvõlad
826 477
0,5%
486 329
0,4%
69,9%
- võlad töövõtjale
902 754
0,5%
1 212 465
0,9%
-25,5%
- intressivõlad
232 109
0,1%
386 171
0,3%
-39,9%
Muud viitvõlad
168 188
0,1%
10 061
0,0%
1571,7%
Kokku viitvõlad
1 303 051
0,7%
2 095 026
1,6%
-37,8%
Lühiajalised kohustused kokku
100 639 566
57,5%
74 918 136
57,9%
34,3%
Pikaajalised kohustused
Kapitalirendikohustused
2 257 192
1,3%
4 904 043
3,8%
-54,0%
Kohustused kokku
102 896 759
58,8%
79 822 179
61,6%
28,9%
31.12.2006
31.12.2006
31.12.2005
31.12.2005
Hälve %
Omakapital
Osakapital nimiväärtuses
1 000 000
0,6%
1 000 000
0,8%
0,0%
Kohustuslik reservkapital
100 000
0,1%
4 000
0,0%
2400%
Eelmiste perioodide jaotamata kasum
116 766 366
66,7%
71 119 287
54,9%
64,2%
Aruandeaasta kasum
-45 647 078
-26,1%
- 22 460 566
-17,3%
103,2%
Omakapital kokku
72 219 288
41,2%
49 662 721
38,4%
45,4%
Kohustused ja omakapital kokku
175 116 047
100%
129 484 900
100%
35,2%
PASSIVA KOKKU
175 116 047
100%
129 484 900
100%
35,2%
Andmed, mis on esitatud tabelis № 5 näitavad, et ettevõtte kohustuste ja omakapitali, ehk vara allikate maksumus ehk bilansi passiva pool kasvas 35,2 % võrra.
Lühiajaliste kohustuste maksumus aasta jooksul kasvas 34,3% võrra. Lühiajaliste laenude summa vähenes (aasta alguses 39,7%, aasta lõpus 13,9%). Aasta jooksul firma ei võtnud lühiajalisi laenu, ainult tagastas jooksvaid. Kasvas aga võlgade tarnijatele maht (aasta alguses 14,7%, aasta lõpus 41,9%), mis on jälle seotud vanaraua hinna muutmisega. 2006. aasta jooksul firma aktiivselt ostis vanaraua, selleks, et müüa seda loodetavasti hea hinnaga aastas 2007. Pikaajalised kohustused vähenesid (aasta alguses 61,6%, aasta lõpus 58,8%). See on seotud sellega, et aasta jooksul firma ei võtnud pikaajaliste laenusid, ainult tagastas olemasolevaid.
Omakapitali muutus on põhjendatud oluliselt kohustusliku reservkapitali (aasta alguses 0,0%, aasta lõpus 0,1%), jaotamata kasumi (aasta alguses 54,9%, aasta lõpus 66,7%) ja aruandeaasta kahjumi (aasta alguses -17,3%, aasta lõpus -26,1%) muutustega .
Passiva pooles aasta jooksul ei toimunud suureid kohustuste ja omakapitali kirjete ümberjaotusi.
Kokkuvõttes aga bilansimaht suurenes 35,2% võrra.

Kokkuvõtte

Raamatupidamisbilansi andmete ja nende alustel tehtud finantsanalüüsi abil ettevõtjad, juhatajad ja muud huvitatud isikud võivad teha vajalikud ja kasulikud järeldused, hinnata vastavad perspektiivid ja vastu võtta õiged ning vastutuslikud otsused.
Bilansi lugemise oskus on, kõigepealt, teadmine, mida tähendab iga kirje; kuidas saab seda hinnata; kuidas see on seotud teiste kirjetega; mis rolli mängib iga kirje ettevõtte tegevuses. Need oskused annavad võimaluse saada kätte suure mahu informatsiooni ettevõttest; kindlaks määrata ettevõtte oma käibevaraga varustatuse tase; aru saada, milliste kirjete pärast on käibevara suurus oli muutnud; hinnata üldise ettevõtte finantsseisundi.
Raamatupidamise bilanss on ettevõtte finantsseisundi indikaator, mille abil bilansi lugeja saab hinnata ettevõtte võimalused kohustusi täita. Bilansi andmed on vajalikud omanikutele selleks, et kontrollida paigaldatud kapitali seisundi, juhtorganile – analüüsiks ja edasitegevuse planeerimiseks, pankadele ja krediitasutustele – ettevõtte finantsstabiilsuse hindamiseks.
Ettevõtluses juhtkond peab valima vajaliku stiili ja õiged meetodit ettevõtte finantsjuhtimiseks, sama tähtsuse omavad ka strateegia ja taktika, mis võtavad arvesse tänapäeva majandusolukorra. Kõik see aitab ettevõttele ümber elada raskused ajad ja edukalt tegutseda kasumi saamiseks.
Raamatupidamise bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupaeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. Bilanss aitab finantsaruannete kasutajatele hinnata ettevotte üldist finantsseisundit ja likviidsust (kas ja kui palju on ettevottel raha voi kergesti rahastatavat vara, milline on ettevotte kohustuste struktuur, kui suur osa varast on soetatud kreeditoride ja kui suur osa investorite kapitaliga).
Finantsanalüüs on aga vajalik erinevatel põhjustel:
- omanike huvi – kui suur on investeeritud kapitali tulukus; kas ettevõte on finantsiliselt stabiilne; milline on ettevõtte võime genereerida tulevasi rahavoogusid; kuidas tulevikus maksimeerida kasumit.
- tegevjuhtkonna soov aruandluse analüüsi põhjal mõõta oma tegevuse efektiivsust, sest just nemad vastutavad igapäevaselt omanike tuluootuse täitumise eest pikas perspektiivis. Tegevjuhtkonda huvitab varade rentaablus, puhas käibekapital ära hoidmaks võimalikke makseraskusi.
- laenu taotlemine – krediidi pakkujad püüavad välja selgitada, kas ettevõttel on üldse vaja lisavahendeid; jälgivad kuidas juhtkond on minevikus katnud lühi-ja pikaajaliste vahendite nappust; hindavad ettevõtte tulevast võimet täita laenukohustust ja suutlikust tasuda laenuintresse.
- potentsiaalsete investorite huvi ettevõtte tegevustulemuste, kapitali struktuuri, jätkusuutlikkuse või selle kohta, milline on ettevõtte seis teiste samal tegevusaladel tegutsevate firmadega võrreldes.
Oma töö esimeses osas ma andsin ülevaade bilansi mõistest, välja toodud seaduslik reguleerimisbaasist ja määrasin bilansi majandusliku tähtsuse.
Teises osas mina vaatlesin bilansi struktuuri, koostamise reegleid ja bilansi hindamismeetodeid.
Kolmas osa oli pühendatud finantsanalüüsile. Selles osas mina tegin bilansi lihtanalüüsi selleks, et näidata kui tähtis on bilanss ettevõtte finantsseisundi kindlaks määramiseks ja selle majandustegevuse edasi planeerimiseks.
Finantsanalüüsi järgi võib teha järeldusi, et OÜ Refonda aastas 2006 riskis, kulutades suurem osa oma raha varadest vanaraua odava hinnaga ostmiseks. Võib eeldada, et kuna aastas 2007 vanaraua hind langes oli firma saanud veel suurema kahjumi, kui aastas 2006.
Tänapäevase majanduslanguse olukorras õige ja usaldusväärne finantsinformatsioon omab suure tähtsusest ainult tänu sellele kõik majandustegevuse osalejatele aru saada ja kindlaks määrata ettevõtte majandustegevuse finantsseisundi ja asjatundlikult reageerida selle muutumisele.

Kirjand.

Raamatupidamise seadus (vastu võetud 20.11.2002)

RTJ 1, 2 (muudetud 2009)

Monika Nikitina -Kalamäe, Ainika Ööpik, Raamatupidamise alused, loengukonspekt

Toomas Villems , Majandusaasta aruande koostamine, Pandekt OÜ, 2007

В. Белобродова, В. Новодворский, Как читать балансовый отчет, „Финансы и статистика“, 1992

Л. Донцова, Н. Никифорова, Анализ бухгалтерской отчетности, „ДИС“, 1998.

Finantsanalüüs, Vastused igapäevastele küsimustele, „Haabneeme“, 2007

Kertu Lääts, Majandusarvestus , loengukonspekt, Tartu Ülikool

Lisa 1 Bilansiskeem (raamatupidamise seadus lisa 1).

Aktiva (varad)
Käibevara
Raha
Lühiajalised finantsinvesteeringud
Nõuded ja ettemaksed
 
Nõuded ostjate vastu
 
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded
 
Muud lühiajalised nõuded
 
Ettemaksed teenuste eest
 
Kokku
Varud
 
Tooraine ja materjal
 
Lõpetamata toodang
 
Valmistoodang
 
Müügiks ostetud kaubad
 
Ettemaksed varude eest
 
Kokku
Käibevara kokku
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud
 
Tütarettevõtjate aktsiad või osad
 
Sidusettevõtjate aktsiad või osad
 
Muud aktsiad ja väärtpaberid
 
Pikaajalised nõuded
 
Kokku
Kinnisvarainvesteeringud
Materiaalne põhivara
 
Maa
 
Ehitised
 
Masinad ja seadmed
 
Muu materiaalne põhivara
 
Lõpetamata ehitised ja ettemaksed
 
Kokku
Immateriaalne põhivara
 
Firmaväärtus
 
Arenguväljaminekud
 
Muu immateriaalne põhivara
 
Ettemaksed immateriaalse põhivara eest
 
Kokku
Põhivara kokku
Aktiva (varad) kokku
Passiva (kohustused ja omakapital)
Kohustused
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused
 
Lühiajalised laenud ja võlakirjad
 
Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil
 
Konverteeritavad võlakohustused
 
Kokku
Võlad ja ettemaksed
 
Võlad tarnijatele
 
Võlad töövõtjatele
 
Maksuvõlad
 
Muud võlad
 
Saadud ettemaksed
 
Kokku
Lühiajalised eraldised
Lühiajalised kohustused kokku
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused
 
Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused
 
Konverteeritavad võlakohustused
 
Kokku
Muud pikaajalised võlad
Pikaajalised eraldised
Pikaajalised kohustused kokku
Kohustused kokku
Omakapital
Vähemusosalus1
Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2
Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3
Ülekurss
Oma osad või aktsiad ( miinus )
Kohustuslik reservkapital
Muud reservid
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
Aruandeaasta kasum (kahjum)
Omakapital kokku
Passiva (kohustused ja omakapital) kokku.

Lisa 2 Bilansikirjete selgitus.

Bilansikirje
Kirje sisu
Arvestuspõhimõte
Viide juhendile
AKTIVA
Käibevara
Raha
Raha kassa ja pangas; nõudmiseni hoiused; paigutused rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse
Õiglane väärtus
RTJ 3
Lühiajalised finantsinvesteeringud
Kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid , fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast
Õiglane väärtus, v.a. aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata ja väärtpaberid, mida hoitakse lunastustähtajani (korrigeeritud soetusmaksumus)
RTJ 3
Nõuded ja ettemaksud
Lühiajalised nõuded ja tehtud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa. Lisades avalikustatakse täiendav informatsioon nõuete kohta omanike, teiste grupi ettevõtete ja muude seotud osapoolte vastu.
Korrigeeritud soetusmaksumus (üldjuhul võrdne nominaalväärtusega miinus vajadusel allahindlused )
RTJ 3
(v.a. ettemakstud kulud)
Nõuded ostjate vastu
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded
Muud lühiajalised nõuded
Ettemaksed teenuste eest
Kokku
Varud
Varud vastavalt juhendi RTJ 4 definitsioonile, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa.
Madalamas soetusmaksumusest ja neto realiseerimis-väärtusest. Soetusmaksumust võib arvestada iga objekti jaoks individuaalselt või kasutades FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit.
RTJ 4
Tooraine ja materjal
Lõpetamata toodang
Valmistoodang
Müügiks ostetud kaubad
Ettemaksed varude eest
Kokku
Bioloogilised varad
Bioloogilised varad vastavalt RTJ 7 definitsioonile
Õiglane väärtus (juhendis RTJ 7 sätestatud erandjuhtudel soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused)
RTJ 7
Müügiootel põhivara
Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul.
Bilansiline jääkmaksumus või õiglane väärtus, sõltuvalt sellest, kumb on madalam.
RTJ 5
Käibevara kokku
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud
Finantsvarad, mida tõenäoliselt ei realiseerita lähema 12 kuu jooksul
RTJ 3,
RTJ 11
Tütarettevõtete aktsiad või osad
(seda kirjet kasutatakse ainult konsolideerimata aruannetes)
Osalused tütarettevõtetes, v.a. edasimüügi eesmärgil (lähema 12 kuu jooksul) soetatud aktsiad ja osad (kajastatakse käibevara koosseisus)
Soetusmaksumus või õiglane väärtus (juhul kui ettevõte koostab konsolideeritud aruandeid);
Kapitaliosaluse meetod (juhul kui ettevõte ei koosta konsolideeritud aruandeid)
RTJ 11
Sidusettevõtete aktsiad või osad
Osalused sidusettevõtetes, v.a. edasimüügi eesmärgil (lähema 12 kuu jooksul) soetatud aktsiad ja osad (kajastatakse käibevara koosseisus)
Konsolideeritud aruannetes - kapitaliosaluse meetod;
konsolideerimata aruannetes – soetusmaksumus või õiglane väärtus
RTJ 11
Muud aktsiad ja väärtpaberid
Väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.), mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva.
Õiglane väärtus, v.a. aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata ja väärtpaberid, mida hoitakse lunastustähtajani (korrigeeritud soetusmaksumus)
RTJ 3
Pikaajalised nõuded
Pikaajalised laenu- ja muud nõuded. Lisades avalikustatakse täiendav informatsioon nõuete kohta omanike, teiste grupi ettevõtete ja muude seotud osapoolte vastu.
Korrigeeritud soetusmaksumus
RTJ 3
Kokku
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringud vastavalt RTJ 6 definitsioonile
Õiglane väärtus või soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused
RTJ 6
Materiaalne põhivara
Materiaalne põhivara vastavalt RTJ 5 definitsioonile
Soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused (juhendis RTJ 5 sätestatud erandjuhtudel ümberhinnatud väärtus miinus akumuleeritud kulum)
RTJ 5
Maa
Maa (v.a. kinnisvara-investeeringud vastavalt juhendi RTJ 6 definitsioonile)
Ehitised
(jääkmaksumuses)
Ehitised, rajatised, teed (v.a. kinnisvara-investeeringud vastavalt juhendi RTJ 6 definitsioonile)
Masinad ja seadmed
(jääkmaksumuses)
Tootmisseadmed, transpordivahendid ja muud masinad ja seadmed
Muu materiaalne põhivara
(jääkmaksumuses)
Inventar , mööbel, kontoritehnika
Lõpetamata ehitised ja
ettemaksed
Lõpetamata materiaalse põhivara objektid ja põhivara eest tehtud ettemaksed
Kokku
Bioloogilised varad
Bioloogilised varad vastavalt RTJ 7 definitsioonile
Õiglane väärtus (juhendis RTJ 7 sätestatud erandjuhtudel soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused)
RTJ 7
Immateriaalne põhivara
Immateriaalne põhivara vastavalt RTJ 5 definitsioonile
Firmaväärtus – soetusmaksumus miinus vajadusel allahindlused;
ülejäänud immateriaalne põhivara - soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused
Firmaväärtus - RTJ 11;
Ülejäänud immateriaalne põhivara
RTJ 5
Firmaväärtus

Äriühenduste käigus tekkinud firmaväärtus vastavalt juhendile RTJ 11
Arendusväljaminekud
Ettevõtte siseselt loodud immateriaalsed varad, mis vastavad juhendi RTJ 5 arendusväljaminekute definitsioonile ja kapitaliseerimise kriteeriumitele
Muu immateriaalne põhivara
Ettevõtte väliselt soetatud immateriaalsed varad (sh. tarkvara litsentsid)
Ettemaksed immateriaalse
põhivara eest
Immateriaalse põhivara eest tehtud ettemaksed
Kokku
Põhivara kokku
Aktiva (varad) kokku
1 Raamatupidamisseadus
2 RTJ 2
3 Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik, Raamatupidamise alused, loengukonspekt
4 RTJ 2
1 Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik, Raamatupidamise alused, loengukonspekt
1 Allikas on www. riigiteataja .ee
1 Finantsanalüüs, Vastused igapäevastele küsimustele, „Haabneeme“, 2007
1 RTJ 2
1 RTJ 2
2 RTJ 2
3 RTJ 2
1 Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik, Raamatupidamise alused, loengukonspekt
1 Raamatupidamisseadus
1 Finantsanalüüs, Vastused igapäevastele küsimustele, „Haabneeme“, 2007
2 RTJ 1
1 Kertu Lääts, Majandusarvestus, loengukonspekt, Tartu Ülikool
2 Kertu Lääts, Majandusarvestus, loengukonspekt, Tartu Ülikool
3 Kertu Lääts, Majandusarvestus, loengukonspekt, Tartu Ülikool
36