Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder AEGUNUD RAVIMITE
TAGASTAMINE TARTU LINNASLõputöö Juhendaja Rein Kalle M. Sc.Räpina 2016
Sisukord
SISSEJUHATUS 3
1VANAD
RAVIMID 5
1.1Jäätmetest üldiselt 5
1.2Ravimite ohtlikkus keskkonnale 8
1.3Ravimite tagastamine 12
1.4Ravimite nõuetekohane käitlus 13
2RAVIMITE TAGASTAMINE PRAKTIKAS 14
2.1Apteegid 14
2.2Jäätmejaamad 15
2.3Ravimite käitlus praktikas 16
2.4Küsitluse tulemused 22
2.5Keskkonnariskide vähendamine 25
2.6Järeldused 27
KOKKUVÕTE 29
CONCLUSIONS 29
KASUTATUD KIRJANDUS 30
Seadusandlus ja riigiasutused 30
Ajakirjandus 30
Raamatud 31
Uurimused 31
Infolehed 31
LISAD 32
SISSEJUHATUS
Autorit ajendas sel teemal kirjutama, et üsna sageli on ajakirjanduses olnud
teemaks see, kuidas apteegid ei soovi aegunud ravimeid inimestelt
vastu võtta, kuigi seadus neid selleks kohustab. Lisaks on autoril
varnast võtta mitme aasta
tagune kogemus, kui
apteek küsis ravimite
tagastamise eest tasu.
Tänapäeval
ei kujuta pea keegi meist ette elu ilma ravimiteta. Olgu selleks siis
peavalu vastu aitav
ibuprofeen või seljavalude korral tarvitatav
diklofenak . Antibiootikume oleme samuti oma elu jooksul korduvalt
tarvitanud ning eks ole rasestumisvastased pillidki siiski ju
ravimid. Ravimitest ei jää puutumata ka meie
koduloomad . Kes see
ikka tahaks, et tema lemmik piinleks ja kannataks. Hulk ravimeid on
kasutuses aga loomafarmides.
Kui
varemalt kasutati lihtsaid looduslikke
meetodeid oma tõbedele
leevenduse leidmiseks ja need arstimid olid ka
loodusele ohutud , siis
tänapäeval nõnda lihtsalt need asjad enam ei käi. Kõik ravimid
ei pruugi olla looduses kiirelt lagunevad nagu sageli arvatakse.
Teaduslike uuringute väitel võivad mõnede antibiootikumide
toimeainete
lagunemine looduses kesta lausa 9 aastat. Samas ei tea me
keegi täpselt kui palju selliseid aineid võib leiduda meie reovees,
kuna ravimijääkide hulka nii enne kui ka pärast
reovee puhastamist
üldjuhul keegi ei kontrolli. Nõnda ei ole meil õrna aimugi, kui
palju sellest jõuab vabasse loodusesse, kus erinevad kauapüsivad
ravimite toimeained võivad aja jooksul üsna palju kurja korda
saata.
Sellest
johtuvalt tekkis
omajagu küsimusi :
- Kas ja kui palju inimesed üleüldse teavad sellisest võimalusest oma aegunud ja alles jäänud ravimitest vabanemiseks ilma keskkonda kahjustamata. On ju meil igas kaupluses nähtaval kohal vanade patareide kogumiskastid, ent vanade ravimite tagastamisvõimaluste kohta üldjuhul üheski apteegis vastavat silti ei näe.
- Kas inimesed üldse teavad, miks ei tohi ravimijääke olmeprügi sekka visata ja mis ohud sellise teguviisiga kaasnevad? Kas ja miks satuvad ravimid olmeprügi hulka? Kas meditsiiniasutused on antud probleemi lahendamisel heaks eeskujuks?
- Mis saab apteeki tagastatud ravimitest edasi? Kes ja kuidas neid käitleb ja kas ravimijäätmeid saab taaskasutada?
Töö
koostamisel viidi läbi väike anonüümne küsitlus internetis.
Lisaks uuriti ajakirjanduses ilmunud artikleid ning vaadati teemaga
seonduvaid teadusartikleid, uurimustöid ning raamatuid. Toomaks
välja erinevate jäätmehulkade proportsionaalsust, keskendus autor
päringutes suures osas 2010. aastale.
Autor
tänab siinkohal kõiki abistajaid. Nimeliselt tooks esile juhendaja
Rein Kalle M. Sc. ja AS-i Epler &
Lorenz . Erilised tänud aga
Räpina Aianduskoolile, tänu kellele on suur hulk inimesi palju
keskkonnateadlikumaks saanud.
VANAD RAVIMID
Jäätmetest üldiselt
„Tänapäeval
on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune
tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket.
Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa
loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik
vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja
käidelda.
Eurostati
andmetel on jäätmete teke inimese kohta Eestis üks Euroopa suuremaid . Meid edestasid 2012. aastal vaid Bulgaaria ja Soome (vt
Joonis 1.1). Eesti jäätmeteke on peaaegu 4 korda suurem kui on
euroopa keskmine näitaja.
Joonis
1.1 Jäätmete tekke võrdlus Euroopas 2012. Eurostat
“Jäätmestatistika”
Eesti
jäätmevaldkonna eesmärk on taaskasutada võimalikult palju
tarbimisest üle jäävad materjale ehk jäätmeid. Seejuures on
kõige olulisem vältida jäätmete tekkimist. Kui jäätmed on
tekkinud, tuleks need uuesti materjalina ringlusse võtta. Oluline on
vähendada ka jäätmetest tulenevat keskkonnariski.“
(Keskkonnaministeerium).
Selle
teostamiseks lähtutakse jäätmekäitluse hierarhiast ehk
põhimõttest viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult
minimaalseks. Eelistatumad on hierarhia kõrgemad astmed ja kui need
võimalused on tehnoloogiliselt teostamatud või liiga aja- või
ressursikulukad, siis liikuda hierarhia madalamaatele astmetele.
Jäätmekäitluse hierarhia koosneb viiest astmest, mis on ära
toodud joonisel (vt Joonis 1.2).
Joonis
1.2 Jäätmekäitluse hierarhia
Riigi
jäätmekavas 2014-2020 kirjutatakse järgmist „Üleriigiline regulaarne teavitus suuremate meediakanalite kaudu on senini olnud
ebapiisav. Teadlikkuse tõstmiseks ja säästva käitumismaneeri
kinnistamiseks jäätmekäitluses on järjepidevad teavituskampaaniad
eri sihtrühmadele äärmiselt vajalikud.“
JATS-i
(jäätmearuandluse infosüsteem) päringu tulemusel saame teada, et
2010. aastal koguti Eestis meditsiinijäätmeid (inimeste või
loomade tervishoiu või sellega seotud uuringute käigus tekkinud
jäätmed (välja arvatud köögi- ja sööklajäätmed, mis ei ole
tervishoiuga otseselt seotud) (jäätmekood 18)) 2 675 tonni.
Samas kui tugineda Tartu haiglate 2010. aasta patsientide arvule ja
kokku kogutud meditsiinijäätmete hulgale, oleks Eesti haiglates
pidanud sel aastal neid tekkima ligikaudu 23 000 tonni ( Kriipsalu jt
2016). Kui tugineda nendele andmetele, siis selgub , et
meditsiinijäätmete osakaal kõikide jäätmete kogutekkest
moodustavad kõigest 0,12%. 2010. aastal tekkis jäätmeid kokku 19,5
miljonit tonni (vt Joonis 1.3), millest 11,66 miljonit tonni
ladestati prügilaisse või muul sarnasel viisil (Keskkonnainfo
2010). Peamiselt tekkisid jäätmed põlevkivitööstusest (vt Joonis 1.4)
aga suur osakaal on ka muudel ohtlikel jäätmetel (vt
),
mille hulka kuuluvad ka osad meditsiinijäätmed.
Joonis
1.3 Ohtlike ja tavajäätmete teke aastail 1995–2011
(Keskkonnaministeerium “Jäätmevaldkonna ülevaade 2013”
Joonis
1.4 Jäätmeteke aastatel 2007-2011 (Keskkonnaministeerium „Jäätmed“)
Tabel
1 Ohtlike jäätmete osakaal. Keskkonnainfo “Eesti jäätmekäitluse
ülevaade 2008–2010” (Leevik jt 2012)
2006
2007
2008
2009
2010
Jäätmeteke
20 012 488
21 236 625
19 345 595
15 627 283
19 500 404
Sellest ohtlike jäätmete teke
6 763 532
8 617 851
7 736 679
6 783 924
9 097 834
sh põlevkivijäätmed
6 635 362
8 404 317
7 490 992
6 607 223
8 883 444
sh ohtlikud jäätmed ilma
põlevkivijäätmeteta
128 170
213 534
245 687
176 701
214 391
Ohtlike jäätmete % kogutekkest
34%
41%
40%
43%
47%
Suur
osa meditsiinijäätmetest on ravimijäätmed ehk ravimid, mis on
riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud, samuti ka
ravimitootjate praakpartiid. Ravimijäägid loetakse ohtlikuks
jäätmeks ja sellest johtuvalt tuleb nende käitlemisel kohaldada muid meetmeid kui lihtsalt prügilasse ladestamine. Ravimijääkidele
järgnevalt keskendumegi.
Ravimite ohtlikkus keskkonnale
Keskkonna saastumine ravimitega on muutunud oluliseks uurimisvaldkonnaks.
Organismi läbinuna, väljuvad ravimite toimeained kas muundumata
kujul või metaboliitidena (edaspidi kokkuvõtvalt lihtsalt toimeaine ) keskkonda. Seda leidub sõnnikus ja reovees, reoveesettes
ja pinnavees, kompostväetises ja väetatud mullas. Ravimid võivad
keskkonnale kahjulikeks osutuda, kuna nad on loodud eesmärgiga
mõjutada bioloogilisi objekte. Neil on sageli biostruktuuridega
sarnased füüsikalis-keemilised omadused nagu lipofiilsus, mis
võimaldab läbida biomembraane ja stabiilsus, mis hoiab ära nende
inaktiivseks muutumise enne raviefekti saabumist. Nii on ravimitel
olemas vajalikud omadused, et akumuleeruda organismides ja kutsuda
esile muutusi vee ja pinnase ökosüsteemides. Sõnniku ja
reoveesette kompostväetise koostises jõuavad ravimid
põllumajandusmaadele, mis on praeguseks juba globaalne probleem. Osa
neist lagundatakse mulla mikroorganismide poolt mõne päeva või
nädala jooksul, stabiilsemad võivad mullas muutumatuna säilida
isegi mitmeid aastaid. Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis kehtiv
reoveesette kasutamise määrus (kehtiv redaktsioon 01.01.2016) lubab
reoveesetet peale töötlemist kasutada põllumajandusväetisena, kui
see ei sisalda üle normi fekaalseid coli-laadseid
baktereid ega raskemetallide jääke. Teiste bioloogiliste või
keemiliste saasteainete sisalduse kontrollimine ei ole kohustuslik
(Lillenberg 2011).
Viimastel
aastatel on keskkonnast, peamiselt veest, avastatud järjest enam
ravimite toimeainete jääke. Kuigi valdavalt on tegemist madalate
kontsentratsioonidega, mis jäävad tunduvalt allapoole tavapäraste
saasteainete kontsentratsioone, võib see põhjustada probleeme.
Ravimid sisaldavad farmakoloogiliselt aktiivseid aineid ja keegi ei
ole uurinud nende toimet madalatel kontsentratsioonidel. Kuigi
enamik ravimeid lagunevad keskkonnas kiiresti, tekivad tänu pidevale
kasutusele suhteliselt kõrged kontsentratsioonid, mis võivad
osutuda veeorganismidele kahjulikuks. Nii mitmedki ravimid ei ole biolagunevad ja oma püsivuse tõttu võivad need lõpuks jõuda
joogivette ( Ravimiamet 2015).
Paljud
retseptiravimid liigituvad komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014
alusel ohtlikeks jäätmeteks ja seega ei tohi neid visata
olmeprügisse, kuna sealt võivad need sattuda laste kätte või
ebakorrektselt suletud prügikasti kaane puhul võivad erinevaid tablette sisse süüa näiteks linnud . Lindudele ja loomadele võivad
lisaks ravimitele endile ohtlikuks saada ka ravimite pakendid nagu muudki pakendid, mida nad võivad pakendi kirevuse tõttu ekslikult
toiduks pidada või meelitab neid lõhn seda sööma. Ka on võimalus,
et olmeprügisse visatud ravimite vastu võivad huvi tunda inimesed,
kes kasutavad neid aineid joovastavate või uimastavate ainete
tegemiseks või püüavad neid heausksetele inimestele edasi müüa.
Tallinna
tehnikaülikooli merebioloogia instituudi teaduri Kai Künnis-Berese
hinnangul on ravimijääkide jõudmine merevette Läänemere
ökosüsteemile üha kasvav probleem. Inim- ja veterinaarmeditsiinis
on kasutusel enam kui 3000 erinevat keemilist ühendit ja toimeainet,
millest osa on bioaktiivsed ained ja mõeldud mikroorganismide
hävitamiseks. Eluslooduses aga on mikroorganismid hädavajalikud
kuna nad on peamised lagundajad ning ka lüliks toiduahelates.
Ravimite kergekäeline kasutus ja vale käitlemine toovad kaasa
pinna- ja põhjavee saastumise toimeainetega, mis omakorda jõuab
praeguseks juba niigi palju saastunud ja väga õrna ökosüsteemiga
Läänemerre ( Oidermaa 2016).
Mõningad
vedeliku kujul olevad ravimid võivad olla ka tuleohtlikud (näiteks
Dermovate, Duofilm või Regaine nahalahused jms – ravimite
infolehed), kergesti lenduvad või toksilised. Samuti on võimalik,
et olmeprügisse sattunud ja purunenud rohupudelist välja valgunud ravim võib tekitada nahakahjustusi kodututel, kes prügikastide
sisuga tutvumas käivad. Halvasti suletud prügikonteineri puhul
võivad ohustatud olla ka linnud ning hulkuvad loomad. Sageli on
viimasteks kassid ja linnarebased.
Suur
osa ravimijääke satub väljaheidete kaudu reovette ja kuna reovee
puhastamise protsessis seni veel ravimijääke eriti ei eraldata või
ümber ei töödelda, siis satuvadki enamik ravimeid, mis kehas ei
imendu, reoveega loodusesse (vt Joonis 1.5). Kõik ained pole küll
kahjulikud ja kogused pole suured, kuid siiski osad ained on väga
püsivad ning seetõttu akumuleeruvad vees elavatesse ja neist
toituvatesse organismidesse. Ka võib ühele organismile ohutu olev
aine osutuda teisele organismile äärmiselt mürgiseks ning alati
pole ka teada, mis ühenditeks üks või teine aine edasi laguneb
(Kaseorg 2006).
Joonis
1.5 Ravimite toimeainete erinevad teekonnad veekeskkonda. (Ravimiamet
“Kõlbmatute ravimite käitlemine”)
„Käesolevaks ajaks ei ole EL liikmesriikide
sette kasutuse seadusandlused ühtlustunud. Sette kasutamise
perspektiivid on mõjutatud kahest põhimõttest. Esiteks ollakse
üldiselt seisukohal, et settes sisalduvaid toiteaineid tuleb tagasi
suunata haljastusse ja põllumajandusse ning vähendada sette
ladustamist. Eelkõige on see suundumus seotud fosfori limiteeritud
kättesaadavusega ning kallinenud väetise hindadega. Teisalt on
tõusnud inimeste teadlikkus ja vastumeelsus reoveesette
põllumajanduses kasutamise osas settes sisalduvate antropogeensete
saasteainete tõttu. Kui raskmetallide ning patogeenide sisaldust on
kontrollitud ja limiteeritud juba pikemat aega, siis üha rohkem on
tähelepanu pöördunud hormoonide, ravimijääkide, antibiootikumide
ning nano -osakeste sisaldusele ning nende võimalikule
akumuleerumisele pinnases ja toidus. Nende vastastikuste suundumuste
tõttu vähendatakse üldiselt sette otsest põllumajanduses
kasutamist, kuid samas arendatakse põletamise ning settest fosfori
ja lämmastiku rikastamise tehnoloogiaid (Lemmiksoo jt 2015).“
Ajakirjas
„Eesti Loodus“ nr 2012/6-7 ilmus kokkuvõte kirjutab järgmist:
„Eesti maaülikooli, Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli
teadlased uurisid Eesti reoveesette ja komposti ravimijääkide
sisaldust. Uuringuks valiti ravimid, millel on oht keskkonnas pikka
aega säilida ja koguneda mulla kaudu toidutaimedesse. Nimelt oli
teada, et sulfoonamiidid (nt veterinaarias kasutatav Trimerazin tabletid – autori märkus) ja tetratsükliinid (nt Tetracyclin
Nycomed tabletid – autori märkus) ei lagune mullas pärast neid
sisaldava sõnnikuga väetamist seitsme kuu jooksul. Fluorokinoloonid
võivad püsida veelgi kauem: norfloksatsiin (nt Nolicin tabletid –
autori märkus) kõige kauem neli aastat, ofloksatsiin (nt
Medofloxine ja Tarivid tabletid – autori märkus) viis ja
tsiprofloksatsiin (nt Ciprofloxacin Claris infusioonilahus – autori
märkus) koguni üheksa aastat pärast väetamist neid sisaldava
reoveesettega. Sulfoonamiide on teistes riikides leitud
reoveesettest, aga veelgi rohkem puhastatud reoveest, mis juhitakse
jõgedesse või merre. Sulfoonamiidid liiguvad mullaveega kergesti
taimedesse ja on taimedele mürgised .“
Uuringus selgus, et Tallinna ja Tartu reoveesete sisaldas fluorokinoloonide ja
sulfoonamiidide jääke, mis ei lagunenud lõplikult ka sette
kompostimise jooksul. Laborkatsed on kinnitanud, et sulfoonamiidid ja
fluorokinoloonid akumuleeruvad taimedesse, sealhulgas
toidutaimedesse. Erinevalt loomorganismist puudub taimedel
väljutusmehhanism ning seetõttu võivad ravimid taimedes
kontsentreeruda. Kasvuperioodi lõpuks võib taime ravimisisaldus
olla suurem kui kasvumullas ja ületada loomsele toidutoormele
kehtestatud piirnormi, millega kaasneb oht inimese tervisele
(Lillenberg 2011)
Pideva
antibiootikumide pinna- ja põhjavette sattumise tulemuseks on
mikroorganismide resistentsus ehk vastupanuvõime – olles
harjutatud madalamate annustega, ei tarvitse hiljem ka raviks mõeldud annus neid enam murda (Ravimiamet 2015).
Kirjeldatud
ainetega tehtud katsed näitavad, et antud ravimid võivad koguneda
ka toidutaimedesse nagu kartul, porgand , lehtsalat ja nisu. Nõnda
kogunevad ravimijäägid loomasöödana kasutatavatesse taimedesse
ning hiljem satuvad need ravimijäägid taas nii inimeste kui ka
loomade organismidesse (Lillenberg jt 2012).
Keskkonnale
ohtlikud pole aga ainult antibiootikumid vaid ka mitmed teised
ravimirühmad nagu näiteks rasestumisvastased vahendid ent ka muud
hormoonpreparaadid, mis võivad põhjustada kaladel ja kahepaiksetel
looteeas soomuutusi, mis omakorda muudab nad sigimisvõimetuks
(Ravimiamet 2015).
Ohutud
pole ka väga levinud valuvaigistava ja põletikku pidurdava toimega
diklofenak. On tõestatud, et diklofenakist tulenev keskkonnarisk on
tema akumuleeruvuse tõttu kõrge. Näiteks tuvastati 2004. aastal,
et india raisakotkaste arvukuse kiire vähenemine põhjustajaks
eelmise sajandi lõpul oli diklofenak, mis põhjustas lindudel
neerukahjustuse. Kotkad said üledoosi selle ravimiga tohterdatud
kariloomade korjuseid süües. Ka on erinevatest uuringutest
selgunud, et pidev kokkupuude põletikuvastaste ravimitega võib
mõjutada hapniku kättesaadavust, kalade liikuvust, seega kogu nende
käitumist, reproduktsiooni ja ellujäämust ( Altmets 2010).
Veel
kirjutab ta Altmets oma uuringus, et ravimite toimeained ja nende
metaboliidid kantakse heitveega reoveepuhastusjaama. Kuna
puhastusseadmete efektiivsus ravimijääkide eraldamisel on puudulik,
kuna vastavaid nõudeid pole kehtestatud, siis viiakse osa
toimeaineid veeökosüsteemidesse just puhastatud heitvee kaudu.
Teine osa ravimijääkidest jõuab pinnasesse reoveemuda koostises.
Reoveest leitud ühendite nimekiri on kirju: ibuprofeen, südame- ja
veresoonkonnahaiguste ravimid, vähi kemoteraapias rakendatavad
medikamendid, erinevad antibiootikumid, steroidid ,
hormoonpreparaatide ja antidepressantide jäägid. Tänu nende ainete
omavahelisele segunemisele on sellise „kompoti“ mõju keskkonnale
ettearvamatu.
Ravimite tagastamine
Vastavalt
2005. aastast kehtima hakanud ravimiseaduse (RavS) §-le 37 on
üldapteegid kohustatud tarbijatelt vastu võtma aegunud ja alles
jäänud ravimid. Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul ei
pruugi neid saada tagastada haruapteekidesse, kuna neil puudub vastav
käitluse õigus. Sellest tulenevalt on narkootiliste ja
psühhotroopsete ravimite tagastamisel on soovituslik pöörduda samasse apteeki, kust antud ravim (id) osteti. Sel juhul on kindel, et
apteek omab vastavat pädevust ja tarbijal jääb ära asjatu jooksmine erinevate apteekide vahel.
Paraku
jääb üsna sageli ajakirjanduses silma mõni artikkel, kus
kõneldakse sellest, et üks või teine apteek ei soostunud kliendilt
ravimeid tagasi võtma. Mõnedel juhtudel on see lihtsalt teenindaja teadmatus , mõnikord aga ka laiskus või teineteisest mööda
rääkimine. Vahel aga ka kokkuhoiupoliitika, kuna apteekidele
tähendab see lisakulutusi ja lisatööd, sest sageli on ravimitega
segiläbi ka muud esemed nagu hambaproteesid, patareid ,
juukseklambrid (Tigasson 2011).
Sageli
on segadus tingitud sellest, et tarbijatelt kõlbmatute ravimite
üldapteegis ja veterinaarapteegis vastuvõtmise ja hävitamisele
suunamise kord näeb ette tarbijalt nime küsimist ja ravimitest
nimekirja koostamist. Samas kohustab sama määrus ravimid vastu
võtma ka juhul, kui tarbija ei soostu oma andmeid avaldama.
Ravimiamet
rõhutab, et kui mõnes apteegis peaks esinema probleeme kõlbmatute
ravimite vastuvõtmisega või kui apteek peaks keelduma ravimeid
vastu võtmast põhjusel , et isik keeldus oma andmeid märkimast,
siis tuleb sellest teavitada Ravimiametit (Paavle 2015).
Samuti
on sagedane probleem see, et apteek küll soostub ravimid vastu
võtma, ent samas annab tarbijale näpunäiteid, kuidas üleliigsed
ravimid kanalisatsioonist alla lasta ettekäändel „Aga see on ju
vees lahustuv.“ Paraku aine lahustumine ja lagunemine on kaks eri
asja. Mõningad antibiootikumide toimeained lagunevad keskkonnas väga
kaua.
Mõni
proviisor aga ütleb, et ehkki teoorias võiksid inimesed näiteks
söetabletid või piimhappebakterite tabletid kanalisatsiooni valada,
sest need on loodusele ohutud, on ikkagi parem, kui kõik vanad
ravimid tuuakse tagasi apteeki, sest inimestel ei ole endil pädevust
vanu ravimeid sorteerida, küll aga on apteekritel (Tigasson 2011).
Lisaks
apteekidele, saab ravimeid ära anda ka jäätmejaamadesse või
jäätmete kogumispunktidesse. Siinkohal tuleb muidugi mainida, et
kõikides jäätmete kogumispunktides ei pruugita ravimeid vastu
võtta. Vastavat infot tuleks uurida näiteks kohaliku omavalitsuse
kodulehelt või otsida http://kuhuviia.ee kodulehelt kus on lähim koht ravimitest vabanemiseks.
Ravimite nõuetekohane käitlus
Teoorias
käib vanade ravimite tagastamine nii, et tarbija viib ravimid
apteeki ja apteek toimetab need edasi ohtlikke jäätmeid käitlevale
ettevõttele või kutsub jäätmekäitleja ravimitele järgi. Mõlemal
juhul kannab kulud apteek (Tigasson 2011).
Edasi
toimetab jäätmekäitleja vanad ravimid Tartusse AS-le Epler &
Lorenz, kus need kas põletatakse või purustatakse. Purustamise korral segunevad ravimid muude purustatud jäätmetega. Saadud segule lisatakse järgmises käitlusprotsessis värvi- ja õlijäätmed ja
ka muid erinevaid jäätmeid ning nii valmibki jäätmekütus. Seda
kasutatakse omakorda Kunda tsemenditehases esmalt tsemendipöördahjudes kütusena ja põletusjääkidest saab räni-
ja metallioksiide, mida on tavaliselt vaja tsemenditoormele lisada
(Kriipsalu jt 2016).
Peaaegu
kõik ravimid on pakendatud kas plast - või klaaspakenditesse. Klaas
looduses ei lagune ent samas ei ole elusloodusele nii ohtlik kui
plastpakendid. Plastpakendi lagunemine looduses võtab aega 700-1000
aastat. Sageli on tabletid pakendatud komposiitpakendisse ehk
pakendisse, mis koosneb mitmest erinevast materjalist ning see teeb
ka selle pakendi ümbertöötlemise ringlusse laskmise eesmärgil
liialt kulukaks. Ka ravimeid endid on liialt keeruline taas
algaineteks tagasi lahutada. Sestap ongi kõige mõttekam
ravimijäätmed purustada ning jäätmekütuseks segada. Nõnda
talitades saame mõningase energeetilise kasuteguri ning säästame
keskkonda ega lase ravimite toimeainetel nii palju keskkonda sattuda.
Ohtlikke jäätmeid sisaldava jäätmekütuse kasutamine on Eestis
vaid mõnel üksikul ettevõttel nagu näiteks Kunda tsemenditehas (Kunda Nordic Tsement AS) või AS Epler & Lorenz. Sellise kütuse
põletamiseks on vaja väga kõrget temperatuuri ja vastavaid
seadmeid väljava suitsugaasi puhastamiseks , et minimeerida ohtlike
ainete sattumine välisõhku.
RAVIMITE TAGASTAMINE PRAKTIKAS
Apteegid
Autor
tegi testkülastuse Tartu linna üheksasse apteeki ning ühte
jäätmejaama. Igasse külastatud asutusse sai ära antud väiksesse
läbipaistvasse kilekotti pakituna erinevad aegunud ravimid. Pakkide
sisud polnud küll identsed aga siiski võimalikult sarnase sisu ja
kogusega. Nende hulgas olid valuvaigistavad tabletid, erinevad
külmetushaiguste raviteed , kõhulahtisuse ravimid, kalamaksaõli kapslid ja muud taolist. Lisaks oli poetatud igasse pakki ka asju,
mida apteegid vastu võtma ei pea nagu näiteks kasutamata kanüülid
või veresuhkru mõõtmise aparaadid . Mõnes pakis oli ka tavaline
poes müüdav kätekreem.
Testimiseks
valiti apteegid selliselt , et oleks esindatud enam-vähem kõik
apteegiketid ja need oleks avatud ka nädalavahetustel.
Järgnevalt
kirjeldame erinevate apteekide külastusi nende külastamise
järjekorras:
- Tasku Apteek (Apotheka), Turu 2: pakk võeti vastu; sisuga lähemalt ei tutvutud ent pakk kaaluti üle ning seejärel paluti ankeedile nimi ja allkiri
- Sõbra Selveri haruapteek Zeppelini keskuses (Benu Apteek), Turu 14: pakk võeti vastu; sisuga lähemalt ei tutvutud; andmeid ei küsitud
- Kastani Apteek (Apotheka), Lembitu 2: pakk võeti vastu; sisuga lähemalt ei tutvutud; andmeid ei küsitud (autor märgib, et antud apteegis on temalt varem ravimite tagastamisel tasu küsitud)
- Raja Apteek, Aardla 114: pakk võeti vastu; sisuga lähemalt ei tutvutud; andmeid ei küsitud
- Tähtvere Apteek (Euroapteek), F. Tuglase 19: pakk võeti vastu ent eelnevalt tutvuti sisuga ja ei soostutud vastu võtma veresuhkru mõõtjat, kanüüli ning kätekreemi; andmeid ei küsitud
- Ülikooli Apteegi Tartu Apteek, Küüni 5b: pakk võeti vastu ent eelnevalt tutvuti sisuga ja ei soostutud vastu võtma veresuhkru mõõtjat ning kätekreemi, kanüüli osas hetk mõeldi ja otsustati siiski vastu võtta; paluti ankeedile nimi ja allkiri
- Uus Apteek, Pikk 60: pakk võeti vastu; sisuga lähemalt ei tutvutud; pakuti võimalust soovi korral koostada üleandmise akt, mida autor siiski ei soovinud
- Anne Südameapteek (Südameapteek), Jaama 74: pakk võeti vastu; sisu ei vaadatud sisuga lähemalt ei tutvutud; paluti ankeedile ainult allkiri
- Sõbra Selveri Apteek (Benu Apteek), Sõbra 56: pakk võeti vastu; sisuga lähemalt ei tutvutud; andmeid ei küsitud
Kokkuvõtvalt
võib öelda, et kõik apteegid soostusid vastu võtma aegunud
ravimid. Vaid mõnes tutvuti lähemalt koti sisuga ja eemaldati
esemed, mida nad vastu võtma ei pea. Need esemed, mis välja
praagiti, rändasid järgmise apteegi kotikesse ja lõpptulemusena
said kõik esemed ära antud.
Samas
on hea tõdeda, et testitud Tartu apteekides ei jagata soovitusi ,
kuidas ravimeid kodusel teel hävitada ja kõik klienditeenindajad
peale ühe olid üsna positiivselt meelestatud, kui püüti vanu
ravimeid tagastada. Mõni isegi toonitas: „Väga hea, et ravimid
apteeki tõite. Keskkonda peab hoidma.“
Jäätmejaamad
Tartus
on kaks jäätmejaama ja mõlemad võtavad eraisikutelt
ravimijäätmeid tasuta vastu (vt Joonis 2.6).
Peale
apteekide külastas autor ka aadressil Turu 49 asuvat jäätmejaama.
Seal võeti kõik ilma küsimusteta vastu. Keegi kreeme ja ravimeid
eraldi sortima seal ei hakka, kuna sealsed töölised pole vastava
väljaõppega, et neil alati vahet teha ning ka muidu oleks see
liialt ajakulukas. Pealegi ootab ravimeid ja muid ohtlikke jäätmeid
suures osas sama saatus – need transporditakse AS-i Epler &
Lorenz kus need purustatakse ja segatakse jäätmekütuseks ning saadetakse Kunda tsemenditehasesse.
Joonis
2.6 Tartu, Turu 49 jäätmejaam (Foto autor Kristjan Teedema, Tartu Postimees – online)
Ravimite käitlus praktikas
Kuna
autor töötab jäätmekäitluses jäätmepurusti operaatorina ja
tema tööülesannete hulka kuulub ka ravimijääkide hävitamine,
siis ta teab, apteekidesse ja jäätmejaamadesse tagastatud ravimite
sekka võivad sattuda esemed, mida apteek ei peaks vastu võtma või
peaks olema teistmoodi sorteeritud nagu näiteks elavhõbeda- ja
elektroonilised kraadiklaasid ning patareid. Sagedased „võõrkehad“
ravimite seas on ka žiletiterad, juukseklambrid ja –nõelad,
kanüülid, küüneviilid, käibelt kaotatud peenraha, nööbid,
vanad pastapliiatsid, insuliinisüstlad, veresuhkru mõõtmise
aparaadid, taskuarvutid, käekellad, prillid jne. Kui osalt võib
mõista teatud „võõrkehade“ ravimite sekka sattumise loogikat,
sest tegu on sageli küll mitte ravimitega ent siiski enese eest
hoolitsemise vahenditega. Samas pole tavakodanikul enamasti jäätmete
sorteerimise meetoditest erilist ettekujutust ja seega ei teadvusta
nad endile oma teguviiside tagamaid, mis võivad olla ohuks jäätmete
sorteerijatele.
Jäätmejaamas
on hävitamisele suunatud ravimid kogutud 200 liitrisesse metallist
vaati ning kõik erinevad ravimid on läbisegi (vt Joonis 2.7, Joonis 2.8
ja Joonis 2.9). Sageli on seal ka nõeltega süstlaid või
insuliinipliiatseid, millel on kork maha tulnud ja seega on üsna
suureks ohuks sorteerija tervisele. Olgugi, et sorteeijale on tööandja poolt antud torkekindlad kindad , millel aga märghaare on
vilets siis tänu pisikestele patareidele, mis tuleb eraldi
sorteerida, ei ole alati võimalik tööd teha ohutumate kinnastega
vaid tuleb kasutada tavalisi töökindaid.
Joonis
2.7 Valik jäätmejaamast saabunud ravimijäätmeid, mille sekka on
sattunud ka elavhõbedakraadiklaas.
Samamoodi
nagu ravimijäägid, hävitatakse ka süstlavahetuspunktides kokku
kogutud süstlad ja süstlanõelad, mis on enamasti
plastkanistritesse pakitud ja seega ohutum käidelda.
Kuna
ravimid koosnevad väga erinevatest ainetest ja on väga erineval kujul, siis tuleb lisaks kinnastele kanda ka kaitseprille ja
poolmaski ning loomulikult ka turvajalatseid. Üsna sageli on ravimid pulbri kujul või kergesti lenduvad ja pole mõistlik sellist
tolmude-gaaside kompotti endale sisse hingata .
Samuti
leidub aegajalt ravimijääkide seas ka erinevat meditsiinikeemiat,
mis sageli on söövitava toimega. Sellised ained võivad aga
jäätmepurustis kergesti reageerida mõne muu ainega ning tulemuseks
on väiksemat sorti põleng. Seda on praktikas ka mõned korrad juhtunud. Sellest johtuvalt on jäätmepurustile paigaldatud ka automaatne tulekustutussüsteem.
Joonis
2.8 Valik jäätmejaamast saabunud ravimijäätmeid
Joonis
2.9 Valik aegunud ravimeid
Lisaks
apteekidest ja jäätmejaamadest kogutud ravimitele tuleb samal moel
käidelda ka meditsiiniasutustest saabuvad ravimijäägid (vt Joonis 2.10
ja Joonis 2.11) ning ravimtootjate praakpartiid või aeguma hakkavad
ravimid. Aeguma hakkavad ravimid tuuakse hävitamisele enamasti üks
kuni 2 kuud enne aegumistähtaega, sest erinevalt toidust, mis
süüakse peale ostmist üsna kiiresti ära, on ravimid enamasti
ostetud pikemaks perioodiks ette ja nii väheneb võimalus, et
inimesed, ostes vahel sama ravimit mitu karpi , ei tarbiks uut karpi
avades juba aegunud ravimit.
Joonis
2.10 Korrektselt pakendatud meditsiiniasutuse ravimijäätmed
Joonis
2.11 Meditsiiniasutuse ravimijäätmed
Ravimitootjate
poolt hävitamisele saadetavad ravimid on enamasti pakendatud
suurematesse pappkastidesse. Võimaluse korral jäätmepurustioperaator
tühjendab need kastid ja suunab lainepapi pakendisorteerimise
sektsiooni, et seda saaks taaskasutada (vt Joonis 2.12, Joonis 2.13
ja Joonis 2.14). Kui pakend aga on määrdunud või nõutakse
hävitamist koos pappkastiga siis nõnda ka talitatakse. Enamasti on
sellisel puhul tegemist psühhotroopsete või narkootiliste
ravimijääkide hävitamisega.
Joonis
2.12 Hävitamisele kuuluvad aegunud ravimid
Joonis
2.13 Ravimid koos muude jäätmetega jäätmepurustis
Joonis
2.14 Purustatud ravimijäätmed
Sageli
on ravimite hulgas ka väga vanu ravimijäätmeid. Mõnel juhul on
need üle 40 aasta vanad ja kohtab vanemaidki. Enamasti on sellisel
puhul tegemist erinevate vedelikke sisaldavate klaaspudelitega, mille
sisu ei pruugi enam originaal olla või on aja jooksul sisu
ebastabiilseks muutunud. Üsna sageli on sellises tihedalt sulguvas
pudelis hoitud hoopis muid kergesti süttivaid aineid ja siis seda
järgmised aastakümned garaažis hoiustatud. Lõpuks ei tea tihti ka
omanik ise, mis selles pudelis on. Jäätmekäitlejad aga sorteerivad
kirjeldatud pudelit siiski tema etiketist lähtuvalt ent alati tuleb
valmis olla olukorraks, kus pudelisse on pakendatud hoopis mõni
kergesti süttiv, söövitav või toksiline aine.
Kriipsalu
jt 2016 kirjutab: „Meditsiinijäätmete hulga kohta Eestis on
andmed puudulikud, sest kõik haiglad ei liigita jäätmeid
ühtemoodi, mõnel pool jõuavad nad isegi olmejäätmete hulka.“
See vastab tõele. Olmejäätmete sees on tõesti sageli ka
ravimijäätmeid ja autori andmeil pannakse mõnes meditsiiniasutuses
osa ravimijäätmeid ka segapakendi hulka, mis siis
pakendisorteerimisliinile jõuab. Jäätmete sorteerijad aga ei tea
kunagi, millega nad võivad kokku puutuda ja kui tervist kahjustav võib üks või teine aine olla. Samuti puudub info erinevate ainete koostoime kohta. Sage on ka klaasikildudega sõrmede vigastamine ja klaasikillud ise on olmejäätmetega saastunud ning võivad kanda
endal erinevaid patogeene.
Kahjuks
pole mitte alati olnud ravimijäätmete käitlus korrektne .
Meenutades Ecolabor OÜ juhtumit (Kuul 2011), kus aegunud ravimite
hävitamisele toomisel need ravimid hävitamise asemel hoopistükkis
„mustale turule“ suunati, ei saa välistada taoliste tõsiste
rikkumiste kordumist . Samu kanaleid pidi sattusid „mustale turule“
ka psühhotroopsed ja narkootilised ravimid. Selleks on mõistlik
tugevdada kontrolli jäätmekäitluses toimuva üle ning vajadusel
teha ettekirjutusi. Samuti on vaja tõsta ka keskkonnainspektorite
teadlikkust, sest antud loos oli juba suur rikkumine ravimiseaduse §
36 lõige 4 mõistes, mis ütleb, et „kõlbmatuid narkootilisi ja
psühhotroopseid aineid on lubatud tavajäätmeina hävitada ainult
Ravimiameti esindaja juuresolekul. Kui hävitajaks on käesoleva
paragrahvi lõikes 1 (ehk ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav
ettevõte – autori märkus) nimetatud isik, annab ainetea käitleja
nimetatud ained üle eraldatult ning hävitamine toimub viivitamatult
pärast nende vastuvõtmist.“
Tarbijad
ise saavad samuti kaasa aidata selliste rikkumiste ärahoidmisel.
Tuleb osta oma ravimid ametlikust apteegist, mille läbi väheneb ka
kuritegelikul viisil ravimite müümise motiveeritus.
Küsitluse tulemused
Tarbijate
teadlikkusest aimu saamiseks viis autor internetis läbi väikese
küsitluse, millele soostus kokku vastama 77 inimest Tartust või
Tartumaalt, neist 13 olid mehed ja 64 naised (vt Joonis 2.15).
Küsitluse koondandmed on tabeli kujul ära toodud lisas 1.
Joonis
2.15 Küsitletute sooline jaotus
Linnaelanikke
oli 72% (vt Joonis 2.16) ehk 55 vastajat . Ülejäänud elasid maal
või väikeasulates. Linnaelanikest 41 teadis ka, et nende koduasulas
on olemas jäätmejaam (vt Joonis 2.17)
Joonis
2.16 Elukohtade jaotus
Joonis
2.17 Teadlikkus jäätmejaama olemasolust
Küsitlusest
selgus, et ainult 56% vastanuist on teadlikud, et apteegid on
kohustatud neilt vanu ravimeid tasuta vastu võtma (vt Joonis 2.18)
ning kõigest 27% kõigist vastanutest on seda võimalust kasutanud.
12% on kasutanud võimalust viia ravimid jäätmejaama ning üks vastaja on viinud nii jäätmejaama kui ka apteeki (vt Joonis 2.19).
Ravimite tagastamisel on palju agaramad naised. 29-le naisele oli
vastukaaluks vaid 4 meest. Nendest numbritest võib järeldada, et
teavitustööd vastavate võimaluste kohta on vaja tõhustada. Kõige
tõhusam meede selleks oleks reklaam üleriigilises televisioonis.
Joonis
2.18 Teadlikkus ravimite tagastamise võimalustest
Selgus
ka, et tasu ravimite tagastamise eest enam ei küsita. Vähemalt ei
kajastunud selline tegevus küsitluse tulemustes ega ka apteekide
testkülastustes.
Kurvaks
teeb tõsiasi, et osa vastanuist, kes olid teadlikud võimalusest
ravimeid apteeki tagastada, siiski viskab vanad ravimid olmeprügisse
või laseb kanalisatsioonist alla. Ilmselt on see tingitud nii
puudulikust teavitustööst kui ka mugavusest ja suuresti ka iganenud
arusaamadest nagu „Mis see minu üks väike karbike ikka enam
mõjutab?“ Samas väitis 79% vastanuist, et teavad, miks ei tohi
vanu ravimeid prügikasti visata ja peaaegu sama paljud teadsid ka
ohtudest, mis selle teguviisiga looduskeskkonnale kaasnevad.
Joonis
2.19 Apteekidesse või kogumispunktidesse tagastamised
Küsitlusele
oli lisatud võimalus vastajatel omi mõtteid jagada. Sellest selgus,
et on küll püütud apteeki ravimeid tagastada aga on tekkinud
komplikatsioone. Mõnel juhul piisas apteekrile seletamisest, et
seadus neid seda tegema kohustab. Mõni tarbija aga on jäänud
olukorda, kus peab ravimid siiski kodu tagasi viima ja olmeprügi
sekka viskama .
Ühe
probleemina toodi välja, et insuliini süstlaid ja lansette ei ole
kuskile ära anda. Kõik jäätmete kogumispunktid selliste esemetega
ei tegele ja apteegid samuti ei pea neid vastu võtma. Ometigi on
tegu ohtlike esemetega, mis lisaks torke ohule võib endas kanda ka
erinevaid haigusi. Siinkohal oleks paslik seadusandlus üle vaadata
ja vastavalt kohendada, et väheneks selliste esemete sattumine
olmeprügisse.
Diabeet on kasvavas trendis ja diabeetikute arvukust on Eestis hinnatud 70
000 kanti . Seega satub aina rohkem insuliini süstlaid ka
olmeprügisse. Seda kinnitab ka autori oma kogemus jäätmete
sorteerimise tööd tehes.
Probleemne
on ka meditsiiniasutuste käitumine vanade ravimitega. Sageli
viskavad nemadki üleliigsed ravimid olmeprügisse. Nõnda kinnitas
ka üks küsitlusele vastanu, kes töötas haiglas 10 aastat.
Keskkonnariskide vähendamine
Ravimite
kahjulikku mõju loodusele ei tohi kauem eirata. Vaja on põhjalikke uuringuid ja lahendusi, kuidas vältida ravimijääkide jõudmist
keskkonda ja sealt tagasi meie toidulauale. Isegi väike
antibiootikumide hulk mullas ja toidutaimedes on ohtlik, kuna loob
sobiva keskkonna resistentsete bakterite kujunemiseks, kes hiljem
enam ravile ei allu.
Esmalt
tuleks keskkonnariskide vähendamiseks parendada ravimeid sisaldavate
pakendite ja abivahendite käitlemist, mis on praegu suures osas
reguleerimata või on reguleeritud puudulikult. Samuti tuleb teha
rohkem teavitustööd meditsiinitöötajate ja patsientide seas, et
minimeerida kanalisatsiooni ja olmeprügi kaudu keskkonda jõudvate
toimeainete hulka. Sellekohase info levimiseks oleks lihtsaim viis
korraldada mõned korrad aastas vanade ravimite kogumiskampaania.
Tähelepanu tuleb pöörata ka meditsiiniasutuste reovee ja jäätmete
käitlusele.
Praegusel
hetkel käideldakse paljusid ravimijääke sisaldavaid klaaspudeleid
pakendina ja nii satub suur osa ka pakendisorteerimisliinile, kuigi
neid tuleks käidelda pigem ohtliku jäätmena. Jäätmete sorteerija
aga käitleb sellist jäädet pakendina, mis tähendab, et see
kogutakse kokku klaasina ja liigub edasi klaasi ümbersulatusse, kus
kasutatakse klaasi massi puhastamiseks tsentrifuugi ja vett, mis
omakorda peab läbima reoveepuhastuse ning taas satuvad ravimijäätmed
põhja- ja pinnavette.
Tõstes
arstide ja patsientide teadlikkust ravimijääkidega seotud ohtude
suhtes väheneks tulevikus ka liiga kergekäeline tugevatoimeliste
ravimite väljakirjutamine ning lohakas tarvitamine. Samuti peaks
ravimi kohta käiv keskkonnainfo avalduma ravimi infolehel.
Oma
uurimustöös soovitab Altmets, et “Tasuks eeskuju võtta Rootsi
mudelist, mis lisaks ravimi ohtlikkuse ja riski hindamisele näeb
ette tuvastatud riski/ohu kohta info edastamist nii patsiendile,
ravimi väljakirjutajale kui ka valdkonnaga tegelevale
spetsialistile. Toimeaine keskkonnamõjust teavitatakse lausega
“Ravimi tarvitamisega kaasneb ebaoluline/madal/mõõdukas/kõrge
keskkonnarisk”; ebapiisavate andmete korral “Keskkonnariski pole
võimalik välistada andmete puudumise tõttu“. Kui toimeaine
riskinäitaja on alla ühe, kuid tegemist on PBT-indeksile või VPVB
(püsivus, bioakumuleeruvus ja toksilisus ; väga püsiv või
bioakumuleeruv – autori märkus) kriteeriumitele vastava ainega,
asendatakse riski kajastav lause fraasiga “Keskkonnaohtlikud
omadused”. Ravimi väljakirjutajat informeeritakse toimeaine
keskkonnaohtlikest omadustest täpsemalt, andes teada, kas tegemist
on keskkonnas püsiva ja organismides akumuleeruva ainega või mitte,
samuti kas toimeaine klassifitseerub PBT või VPVB kriteeriumitele
vastava ainena. Spetsialistile mõeldud info valgustab toimeaine
kohta teadaolevaid omadusi ja riskitegureid veelgi üksikasjalikumalt.
Teave on huvilistele kättesaadav ravimeid käsitleval veebilehel
www.fass.se.“
Hea
on tõdeda, et mõningane progress ravimite infolehtedega seoses
siiski on toimunud. Nimelt uuemad infolehed sisaldavad järgmist
soovitust: „Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete
hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te
enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.“ Selline
soovitus on näiteks ära toodud heinapalaviku ravimis Opexa
( http://koodikeskus.ravimiamet.ee/Data/PIL/PIL_1399934.pdf ).
Loomulikult
ei saa nimetatud meetmete puhul oodata, et kõik üleöö kohe
paremaks läheb, ent siiski on tagumine aeg selles suunas liikuma
hakata. Nii nagu ka kõige pikem reis algab esimesest sammust, algab
ka jäätmehoolduse parenemine väikestest asjadest, mis järjepideva
teavitustöö läbiviimisel kinnistuks inimeste käitumismaneeridesse
ja lõppkokkuvõttes omaks üsna suurt osa keskkonnamõjude
vähendamises.
Kindlasti
on keskkonnariskide vähendamiseks vaja järjepidevat elanikkonna
teavitamist jäätmete sorteerimise võimalikkusest ja vajalikkusest.
Eelkõige tuleb baasteadmised anda juba algklassides, et kinnistuks
keskkonda säästvad käitumismudelid. Sageli juhtub sedagi , et lapsevanem võtab sarnase käitumise oma lastelt üle.
Erinevad
teavituskampaaniad tuleb teha hästi lihtsalt arusaadavaks ja ei tohi sisaldada liiga teaduslikke termineid. Tuua tuleb elulisi näiteid ja
luua võimalused erinevate jäätmekäitlus valdkondade
eksponeerimiseks, et huvitatumatel tekiks võimalus suuremat pilti
näha. Paludel juhtudel pole lihtsalt „kuiva teksti“
läbitöötamisel mingit kasumlikku tulemust kui pole võimalust näha
ja oma käega katsuda .
Järeldused
Materjalide
läbitöötamisel selgus, et umbes iga teine inimene pole teadlik
aegunud ravimite tagastamisvõimalusest apteeki ja edasisel
ravimijääkide käitlemisel on mõningaid vajakajäämisi. Sageli
pole ravimijäätmed kas korrektselt sorteeritud või jagatakse
näpunäiteid, mis pole alati just kõige keskkonnasõbralikumad.
Puudulikud teadmised on nii apteekide personalil kui ka tarbijatel.
Ei aduta, et enamik ravimeid on mittesihipärasel kasutamisel ohtlikud kas inimese tervisele või keskkonnale. Puudulik on
elanikkonna teavitamine . Kuigi pakendi infolehes kirjutatud hoiatus „Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas“, siis
keskkonnariskidest teavitamisega paraku nii ei ole. Selle
parandamiseks tuleb üleriigiliselt teha kampaaniaid vanade ravimite
tagastamisvõimaluste kohta. Sarnaseid kampaaniad on vaja teha ka
muude ohtlike jäätmete kohta.
Soovituslik
on ravimitootjatele kohaldada lisanõudeid ravimi infolehel kajastuva
informatsiooni suhtes, suurendades sel viisil vajaliku teabe levikut
ravimite keskkonna ohtlikkuse ja nende tagastamise võimaluste
suhtes.
Selgus
ka kurb tõsiasi, et kuigi inimestele on ravimid sageli
hädavajalikud, siis looduskeskkonnale võib ravimite liigne või
lohakas tarbimine suureks ohuks olla. Ravimite elu ei lõpe peale nende alla neelamist vaid sageli nende toimeained ei imendu
täielikult ning rändavad mööda kanalisatsiooni edasi keskkonda
reostama. Eelistada tuleks keskkonnale ohutumaid toimeaineid
sisaldavaid ravimeid ning sellekohane info tuleb
Praeguseks
pole reovees sisalduvate ravimijääkide hulga kohta peaaegu mingeid
piiranguid ja piirangust üksi oleks ka vähe kasu, sest praegused
reoveepuhastid ei suuda ravimijääke eemaldada. Tehnoloogiliselt on
see teostatav aga see väga kulukas ettevõtmine.
Aegunud
ravimite tagastamine apteekidesse näib olevat paranenud . Apteekide
testkülastused sujusid tõrgeteta ja viimasel paaril aastal pole ka
ajakirjanduses problemaatilise tagastamise suhtes sõna võetud.
Samas jäi töö käigus kahjuks tuvastamata, kas aegunud ravimid
liiguvad korrektselt edasi jäätmekäitlejale või mitte.
Selgus,
et varasematel aastatel on tulnud ette vähemalt üks juhtum, kus
hävitamisele suunatud ravimid on leidnud tee hoopis „mustale
turule“.
Probleemne
on diabeetikutel tekkivate ravimijäätmetega. Insuliinisüstlad ja
lansetid peaks olema samuti apteekidesse tagastatavad. Nii väheneks
oluliselt tervise kahjustamise riskid jäätmete sorteerijatele.
Töökogemusele
tuginedes saab autor väita, et meditsiiniasutustest tulevate ravimijäätmete pakendamine on muutunud paremaks ent ka siin saab
veel nuriseda. Seda just jäätmete liigitamise osas kuna mõned
asutused liigitavad ravimijääke sisaldava ravimitaara segapakendi
alla kuigi see on pigem siiski ravimijääde ja seega ohtlik jääde.
Oluline
on suurendada kontrolli ravimijäätmete korrektse käitlemise üle.
Kahjuks aga keskkonnainspektsioon kõikjale piisavalt sageli ei jõua
kuna selleks pädev inimressurss on piiratud.
Praegust olukorda ravimijäätmete käitlemisel hindab autor heaks aga soovib
näha selle tegevusi selle paremaks muutmise suunas.
Jäätmeteke
inimese kohta on Eestis väga suur ja paljud jäätmed pääsevad
ühel või teisel moel keskkonda. Ravimijääkide osakaal oma hulgalt
on selles küll väike ent väga keskkonnaohtlik. Väga palju sellest
jõuab meie põhja- ja pinnavette ning on ohuks erinevatele
toiduahelatele. Palju sellest jõuab ringiga tagasi inimese enda
toidulauale.
Suure
panuse saab keskkonnaohutuse tõstmisse panna läbi hariduse. Koolides tuleb samuti käsitleda teemasid , kuidas erinevate
jäätmetega toimida nii, et need ei kahjustaks meid ümbritsevat
keskkonda. Erinevad teemapäevad ning õpitoad on siinkohal ainult
teretulnud.
KOKKUVÕTE
Aegunud
ravimitest vabanemine nende apteeki tagastamise läbi on väga
lihtsaks tehtud. Teadlikkus sellisest võimalusest on siiski pigem
kesine ja vähesed kasutavad seda võimalust. Palju ravimijäätmeid
satub olmeprügisse ja on ohuks keskkonnale.
Elanikkond
on suures osas teadlik, et ravimijääkide koht ei ole olmeprügi
seas või vähemalt ei pea seda õigeks, ent erinevatel põhjustel ei
toimita alati sellele vastavalt.
Mõnede
lihtsate meetmete abil saab elanikkonna teadlikkust suurendada ja
seeläbi maandada keskkonnariske. Selleks tuleb kehtestada teatavaid
norme jäätmekäitluses ning anda lastele baasteadmised jäätmete
sorteerimisest ja selle olulisusest. Oluline on järjepidevus .
Kogutud
info põhjal võib öelda, et suuremaid probleeme apteekidesse
tagastatavate ravimijäätmete käitlemisel ei esine. Ka on
rakendatud erinevaid meetmeid vähendamaks ohtu jäätmekäitleja
tervisele ning varale.
CONCLUSIONS
In this work , the author searched for answers to some questions , such as:
do
people know that they can give away old medicines to pharmacies without fee and whether they know why this is important in terms of
environmental protection . We've taken a look at what happens next
with drug waste .
The author
concludes that the awareness of the people in this options is poor.
It is recommended that there must be more rules on that how clean the
treated wastewater must be. Basic knowledge of recycling should be
taught in grade schools.
If we teach our kids how to protect the environment, then we have a hope that one
day our grandchildren can live in clean world again .
KASUTATUD KIRJANDUS
Seadusandlus ja riigiasutused
https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015012
- Keskkonnainfo – JATS jäätmearuandluse infosüsteem „Jäätmete käitlus tekkepõhise nimistu järgi“ (2010)
https://jats.keskkonnainfo.ee/main.php?page=content&content=summary
- Keskkonnaministeerium 2015. Jäätmed.
http://www.envir.ee/et/jaatmed (30.05.2016)
- Komisjoni määrus (EL) nr 1357/2014 „Jäätmete omadused, mille alusel loetakse jäätmeid ohtlikeks jäätmeteks“
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2014.365.01.0089.01.EST
- Ravimiamet 2015. Kõlbmatute ravimite käitlemine. (30.04.2015)
http://www.ravimiamet.ee/kolbmatute-ravimite-kaitlemine (12.05.2016)
https://www.riigiteataja.ee/akt/104052016005 (13.05.2016)
- Tarbijatelt kõlbmatute ravimite üldapteegis ja veterinaarapteegis vastuvõtmise ja hävitamisele suunamise kord
https://www.riigiteataja.ee/akt/854425 (13.05.2016)
Ajakirjandus
- Kaseorg, K. 2006. Ravimijäägid ohustavad joogivett. Horisont (online), (03.2006)
http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel704_677.html (18.05.2016)
http://uudised.err.ee/v/eesti/2da35e80-64b7-4921-8569-cdceffc5578d (07.06.2016)
- Lillenberg, M., Haiba, E., Nei, L. 2012. Ravimijäägid looduskeskkonnas. Eesti Loodus (online), (06.2012)
http://www.eestiloodus.ee/artikkel4679_4623.html (03.05.2016)
- Oidermaa, J. J. 2016. Merebioloog: ravimijäägid ohustavad Läänemere elustikku . Eesti Rahvusringhääling (online), (20.05.2016)
http://novaator.err.ee/v/16a1916b-9c55-4fef-acd6-dd453d8cca2f/merebioloog-ravimijaagid-ohustavad-laanemere-mereelustikku (09.06.2016)
- Paavle, Silja . 2015. Ravimiamet: apteek peab vanad ravimid vastu võtma ka siis, kui inimene ei soovi oma nime avaldada. Õhtuleht (online), (02.07.2015).
http://www.ohtuleht.ee/684105/ravimiamet-apteek-peab-vanad-ravimid-vastu-votma-ka-siis-kui-inimene-ei-soovi-oma-nime-avaldada (04.05.2016)
- Tigasson, K. 2011. Apteegid ei ole vanade ravimite tagasi võtmisest kuigi huvitatud. Eesti Päevaleht (online), (01.12.2011).
http://epl.delfi.ee/news/eesti/apteegid-ei-ole-vanade-ravimite-tagasi-votmisest-kuigi-huvitatud?id=62536306 (04.05.2016)
Raamatud
- Kriipsalu, M., Maastik , A., Truu, J. Jäätmekäitlus ja pinnase tervendamine. Tallinn: TTÜ Kirjastus, 2016.
- Leevik, M., Liiver , M., Kuusik, C., Päären, R., Rattur , A. Eesti jäätmekäitluse ülevaade 2008–2010. Tallinn: Keskkonnateabe Keskus, 2012
Uurimused
- Altmets, A. 2010. Ravimijääkide võimalik keskkonnamõju ja selle hindamine. Eesti Arst, (2011;90(7): 311–320).
http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/viewFile/10886/6071 (12.05.2016)
- Lemmiksoo, V., Tenno T., Mölder E. Regionaalsete reoveesette käitlemise lahenduste väljatöötamine ja jäätmete lakkamise kriteeriumite väljatöötamine reoveesette kohta. Tartu: OÜ aqua consult Baltic , 2015
http://www.envir.ee/sites/default/files/reoveesette_too_ii_aruanne.pdf (09.06.2016)
- Lillenberg, M. 2011 Mõnede ravimijääkide sisaldus eesti reoveesettes, nende stabiilsus keskkonnas ja akumuleerumine kompostväetisest toidutaimedesse. Tartu: Maaülikool, 2011
http://dspace.emu.ee/bitstream/handle/10492/146/Thesis_Lillenberg_2011.pdf?sequence=3 (09.06.2016)
Infolehed
- Dermovate nahalahus (11.2015)
http://koodikeskus.ravimiamet.ee/Data/PIL/PIL_1005286.pdf
- Duofilm nahalahus (05.2015)
http://koodikeskus.ravimiamet.ee/Data/PIL/PIL_1040780.pdf
http://koodikeskus.ravimiamet.ee/Data/PIL/PIL_1399934.pdf
- Regaine nahalahus (11.2013)
https://www.kliinik.ee/static/ravimid/PIL/PIL_1022353.pdf
LISAD
Tabel
2. Küsitluse tulemused
Küsimus
Vastusevariant
Vastuseid
Sugu
(77 vastajat)
Mees
Naine
13
64
16,9%
83,1%
Vanus
(77 vastajat)
16 … 25 aastat
26 … 35 aastat
36 … 50 aastat
50 + aastat
14
26
24
13
18,2%
33,8%
31,2%
16,9%
Kas Te elate … ?
(76 vastajat)
Linnas
Maal või väikeasulas
55
21
72,4%
27,6%
Kas Teie kodukohas on apteek?
(77 vastajat)
Jah
Ei
Enam mitte
68
8
1
88,3%
10,4%
1,3%
Kui kaugel asub Teile lähim apteek?
(77 vastajat)
0 … 1 km
2 … 5 km
6 … 10 km
Rohkem kui 10 km
51
16
7
3
66,2%
20,8%
9,1%
3,9%
Kas Teie kodukohas on jäätmete kogumispunkt või jäätmejaam?
(77 vastajat)
Jah
Ei
Ei oska vastata
49
11
17
63,6%
14,3%
22,1%
Kas olete teadlik, et apteegid ja üldjuhul ka jäätmete kogumispunktid on kohustatud Teie käest tasuta vastu võtma vanad ning kõlbmatud ravimid?
(77 vastajat)
Jah
Ei
Ei oska vastata
43
32
2
55,8%
41,6%
2,6%
Kas Te olete kunagi apteeki või jäätmete kogumispunkti tagastanud vanu ravimeid? *
(77 vastajat)
Jah, apteeki
Jah, kogumispunkti
Ei ole tagastanud
21
9
48
27,3%
11,7%
62,3%
Kui jah, siis kas Teilt küsiti selle eest tasu?
(63 vastajat)
Jah
Ei
Ei oska vastata
0
38
25
0%
39,7%
60,3%
Kui jah, siis kas Te otsustasite …
(23 vastajat)
Maksta ja tagastada ravimid
Mitte maksta ja ravimid teise kohta
viia
Mitte maksta ja ravimid prügikasti
visata või kanalisatsioonist alla lasta.
Muu
1
4,3%
3
13%
9
39,1%
10
43,5%
Hinnake kui rahul olete praeguste võimalustega ravimite tagastamisel (1 - ei ole rahul, 5 - olen väga rahul)
(77 vastajat)
1
2
3
4
5
9
6
20
19
23
11,7%
7,8%
26,%
24,7%
29,9%
Kas olete teadlik, miks ei tohi vanu ravimeid visata prügikasti?
(77 vastajat)
Jah
Ei
Ei oska vastata
61
15
1
79,2%
19,5%
1,3%
Kas olete teadlik ohtudest, mis ravimite looduskeskkonda sattumisega kaasnevad?
(77 vastajat)
Jah, üldiselt küll
Ei ole
Ei oska vastata
60
14
3
77,9%
18,2%
3,9%
* lubatud oli valida mitu varianti
Tabel
3. Küsitluse viimane punkt, kus vastajad said oma mõtteid avaldada
(autor säilitas algse kirjapildi).
Kui soovite lisada oma mõtteid või kogemusi, siis kirjutage julgelt.
(14 vastajat)
- Kunagi (u. 3a tagasi) ravimikapi koristamisel oli hunnik ravimeid, mis olid aegunud või mida enam ei vajanud. Üritasime neid tagastada apteeki, kuid neid ei võetud vastu! Ka pärast seda pole kuulnud , et neid võetaks kuskil. Seega olen ikkagi prügikasti visanud kuigi alati mõelnud, et õige see pole.
- Väga hea info, nüüd tean kuhu karbitäis vanu ravimeid viia :)
- Kaotagem tablettid ära, tabletid tulevad taimedest, miks me neid taimi ei tarbi lihtsalt ? ja Legaliseerigem kanepi, aitame vähihaigeid ! :)
- Kuna mul on raske puudega laps, kes on insuliini süstel alles 1,5 aastat, siis selgus et kasutatud süstlad ja kasutatud lansetid tuleb panna tarbeprügisse, mis oli üllatav peale jäätmejaama külastust ja tel kõnet tartu lv keskkonnaametnikule.eestis on diabeeti põdevaid inimesi 70 000.
- Võimalusest apteeki tagastada polnud varem kuulnud, võiks olla paremini kommunikeeritud tarbijatele: a la ravimipaki peal kirjas, "Ravimijäägid kahjustavad loodust, vii vanad ravimid apteeki või jäätmejaama". vms.
- Kasutan igasuguseid ravimeid nii vähe, kui võimalik ja niipalju kui vajalik, ülejääke tekib seega vähe.
- soovin edu
- Veel kindlam on jätta üldse ravimid ostmata. Parim Ravim on doktor Bocki ja magister Tauruse dieet .
- Apteekides võiks olla plakatid väljas, et inimesed julgeksid ja teaksid oma ravimeid sinna viia.
- Väga hea küsimustik ! Sain väga palju targemaks! Jõudu ja jaksu lõputöö kaitsmisel! :)
- Töötasin haiglas 10 aastat ja alati visati tabletid olmeprügisse.
- See ravimite tagastusteema vajaks teavitamist.
- Peaks vaatama, mismoodi tõesti apteeki saab vanad ravimid anda. Seal võiks olla lukus kast, kuhu sisse saab pakendi puistata. Nagu akude kogumise kast.
- Ühel korral ei tahetud eriti vastu võtta, pidi veidi seletama
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 34 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-02-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Villem Volk
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid