Ohtlikud jäätmed Eestis (0)

Ohtlikud jäätmed Eestis
SLAID1
Mida nimetatakse ohtlikeks jäätmeteks?
On jäätmed, mis erinevad lihtjäätmetest, kuna avaldavad negatiivset mõju keskkonnale juba väikestes kogustes . Eelneva tõttu on oluline, et inimesed mõistaksid, kui oluline on eristada ohtlike jäätmeid tavajäätmetest ning viidaks vastavasse kogumispunkti. Kus toimub ohtlike jäätmete käitlus õigel viisil, mitte ei ladestata viimaseid loodusesse . Ohtlike jäätmete käitlus on oluline ka seetõttu, et vältida terviseriski oma kodus.
SLAID2
Tüüpilised ühe hariliku inimese elustegevuse käigus tekkinud ohtlikud jäätmed on vanad akud ja patareid , õlijäätmed (vanaõli, õlifiltrid, õlised kaltsud), elavhõbedajäätmed (kraadiklaasid, lambid), vananenud ravimid , värvi-, laki- ja liimijäätmed, lahustid ning mitmesugused muud erinevad kemikaalid , elektroonika seadmed . ( kõrvale pilt oko 1) Ohtlike jäätmete pakendid tühjana ei ole meile ohtlikud, kuid küll on ohtlikud pakenditesse jäänud kemikaalide jäägid, mida ei ole võimalik enam kasutada, siis tuleb viimased viia vastavasse kogumispunkti.
SLAID3
Inimeste teadlikkus ohtlikest jäätmetest
SLAID4
Mida nimetatakse probleemtoodeteks? Toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada keskkonna ja tervise ohtu või keskkonna ülemäärast ristumist. ( elektri ja elektroonika seadmed, mootorsõidukid, patarei, akud ja rehvid.
SLAID5
Vanad akud ja patareid võivad hakata lekkima keemilisi aineid nagu elavhõbe, kaadmium ja plii, mis kahjustavad keskkonda ja inimeste tervist. Näiteks kaadmium põhjustab neerude ja maksa kahjustusi ning lisaks põhjustab ka luude hõrenemist, elavhõbe kahjustab kesknärvisüsteemi.
SLAID6
Eterniidi kahjulikkus- eterniit sisaldab asbesti , viimaseks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale , mis satub keskkonda elamute ja kõrvalhoonete lammutamise käigus. Kuna eterniidi töötlemisel satub õhku asbesti tolmu, mis organismi sattudes võib põhjustada kopsuvähki. Alates 20. Sajandi 70.ndatest on asbesti tarbimine vähenenud, kuid kogused , mis õhku sattuvad on sellest hoolimata suured, näiteks 2008.aastal toodeti maailmas kokku 2,3 miljonit tonni asbesti. Maailmas suurimateks tootjateks olidVenemaa(925 000 tonni), Hiina (458 000t) Brasiilia ( 410 000 t) jne. Eestis aga 2004. Aastal tekkis asbesti 159 tonni ja juba 2009.aastal 260 tonni, Euroopa Liidus on asbesti kasutamine keelatud. Eestis keelati asbesti kasutamine 28. Veebruaril 2005. aastal
SLAID7
Ravimid: ka ravimid kuuluvad ohtlike jäätmete hulka, sageli arvatakse, et väikeses koguses ravimeid võib visata koos olmejäätmetega prügikasti, kuid ei mõelda et viimasel juhul muutuvad ravimid kättesaadavaks lastele, loomadele jaa teistele inimestele, kes ei kasuta neid otstarbekalt. Ravimeid ei tohi põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusesse paigutada.
Vanad rohud tuleks viia ohtlike jäätmete kogumispunkti, mis asuvad bensiinijaamades, lisaks võeti 2005. Aastal vastu uus ravimiseadus, mille kohaselt on kõikidel apteekidel kohustus tasuta vastu võtta vanu ravimeid.
SLAID8
Elektroonika: Vana elektroonika sisaldab sageli ohtlike aineid nagu plii televiisorites ja freoonid külmkappides. Ohutum oleks viia vana elektroonika kogumispunktidesse või jäätmejaamadesse, kus toimub ohutu käitlemine. Komplektsete elektroonika seadmete ära andmine ei ole tasustatud . ( telerid, arvutid , pliidid, külmikud, pesumasinad, föönid jne)
Lisaks on välja toodud ka idee korraldada korteri ühistutel elektroonika kogumise päevasid.
2004. aastal oli elektroonika seadmete jäätmeid Narvas umbes 0,815 tonni, aga juba 2007. Aastaks oli viimane kasvanud 10,5 tonnini ja 2010. Aastal oli elektroonika jäätmeid umbes 12 tonni.
SLAID9
Värvi-, laki- ja liimijäätmed: Kahjustavad keskkonda sattudes oluliselt loodust ja kujutavad ohtu tervisele. Värvi-, laki-, liimijäätmed peavad olema kogumispunkti viies pakendatud kinnistesse lekke kindlatesse pakenditesse. Värvid, lahused ja lakid võivad sisaldada mitmeid toksilisi aineid nagu kaadmium, tina, elavhõbe, metüleenkloriid metüületüülketoon. Enamik neist on inimesele kas kantserogeense mõjuga või mõjutavad elusorganismide järglaste saamise võimet.
Ohtlike jäätmete kogused : Ohtlike jäätmete kogused aina suurenevad: Kui 2007. Tekkis kokku 2,6 tuh tonni ohtlike jäätmeid siis 2010.aatsal juba 3,0 tuh tonni ohtlikke jäätmeid.
Eesti olmejäätmetes moodustavad ohtlikud jäätmed alla 1%..
Slaid10
Kuhu lähevad ohtlikud jäätmed? Jäätmekäitlus jaamad PILT eestis 2011. Aasta seisuga olid omavalitsused rajanud umbes 60 jäätmejaama.
SLAID11 Pilt Narva jäätmejaamast
SLAID12
Käitlemine?
Mis saab jäätmetega pärast kogumist? Jäätmeseaduse alusel hõlmab ohtlike jäätmete käitlemine viimaste kogumist, pakendamist, vedu, eeltöötlemist, taaskasutamist või kõrvaldamist.
SLAID13
Reeglina viib käitleja jäätmed kas otse lõppkäitlusesse, milleks on taaskasutamine või kõrvaldamine, või töötleb ja pakendab neid oma territooriumil.
Taaskasutamise puhul saadakse osa jäätmetest materjali või energiat, kõrvaldamise korral jäätmed maetakse maha või põletatakse.
Toksiliste ainete vähendamiseks jäätmetes on võimaluseks ohtlike jäätmete eraldi kogumine ja taaskasutamine, mis on üks jäätmekäitluse süsteemi osa põletamise kõrval ning mida paremini on ohtlike jäätmete eraldi kogumise süsteem välja arendatud, seda väiksem on ohtlike ainete põletamisprotsessi sattumise risk.
SLAiD14
Mis on OJKS? Programm, mis on välja töötatud ohtlike jäätmete kogumiseks ja esmase käsitlemise organiseerimiseks kogumiskeskuste võrgus ning lõppkäitlemiseks
Programm sai alguse 1991. Aastal koostöös Taani keskkonnakitse agentuuri ja PHARE toetusel.
SLAID15 Pilt
SLAID16 Pilt
SLAID17 Pilt
SLAID18
Mida tasub meeles pidada? Sordi jäätmeid ja kasuta jäätmete kasutus süsteeme
( jäätmejaamad, jäätmekogumispunktid), Küsi rohkem informatsiooni kohalikust omavalitsusest, ära põleta jäätmeid ega viska neid loodusesse! Hoiame oma keskkonda 
Elanikelt võetakse ohtlikke jäätmeid vastu tasuta ning jäätmete kogumise ja käitlemise eest tasub kohalik omavalitsus
SLAID19
Kasutatud kirjandus
www.envir.ee
www.et.wikipedia.org
www.ragnsells.ee/ohtlikudjäätmed
www. bioneer .ee