Sorteerida või mitte (0)

Getlin Meetua 11B
Sorteerida või mitte
Ma olen kuulnud inimesi küsimas, et kas ikka on vaja prügi sorteerida? On inimesi, kes ütlevad, et: “Ei ole mõtet, milleks seda ikka”. Selliseid vastuseid kuuldes hakkab süda verd tilkuma ning paneb mõtlema, et maailmas on osad asjad paigast ära. Sel on üks ja ainus vastus - jah, prügi on mõtet sorteerida. Prügi peab sorteerima.
Kõigil tekib jäätmeid ja mida paremini inimestel läheb majanduslikus mõttes, seda rohkem neid tekib, kuna ostetakse aina enam tooteid juurde. Selleks, et keskkond oleks puhas ja inimestele elamiskõlblik ka tulevastele põlvedele, peab aina rohkem pöörama tähelepanu jäätmetekke vähendamisele, selle ohutumaks muutmisele ning nende taaskasutamisele. Kõik tooted, mida ostetakse, muutuvad kunagi jäätmeteks ning need asendatakse seejärel uutega. Kuid see-eest väga suurel hulga toodete tootmiseks on võimalik kasutada vanade toodete materjale või siis neist saadud energiat. Selletõttu jõuab prügilasse vähem jäätmeid ning uue toote saamiseks koormatakse vähem keskonda , mis on oluline. Väga tähtis põhjus miks jäätmeid liigiti koguda on nende ohtlikkus. Ohtlikud jäätmed reostavad õhku, maapinda ning pinna- ja põhjavett. Nende käsitlemiseks tuleb kasutada karmimaid keskkonnakaitsemeetmeid. Kõige odavam ja kindlasti ka kõige lihtsam viis jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks ja suunamiseks taaskasutusse on nende sorteerimine kodus. Jäätmete sortimisel kodus on mitu olulist põhjust.
Esimeseks põhjuseks on meie endi tervis ja puhas elukeskkond. Inimesed peaksid elama puhtas kodus- keskkonas , kus jäätmed ei hakka segama tavapära elu. Seepärast on eriti oluline, et kogutaks eraldi ohtlikud jäätmed, biojäätmed, erinevad ravimid , ehitustooted , elektroonikajäätmed ja ka vanad rehvid , sest nende keskkonda sattumine , või kui inimene neid õieti käsitleda ei oska, on ohtlik nii loodusele kui ka teiste inimeste tervisele.
Teisalt on see loomulikult keskkonnasõbralik tegu, sest kui kõik kokku koguda ja viia tehastesse, siis selleks hetkeks on enamus jäätmed juba ümbertöötlemiseks kõlbmatud. Kui inimesed ise sorteeriks kodudes aitab see kaasa jäätmete mitte omavahelisele segunemisele prügi hulgas ning see tagab jäätmete puhtama kvaliteedi, mis omakorda kergendab nende ümbertöötlust ja taaskasutust. Biolagunevad jäätmed, toidujäätmed, pakendid ning papp - ja paberijäätmed on tegelikult väga hea taaskasutussõbralikud.
Kolmandaks põhjuseks saab tuua ka rahalise kokkuhoiu. See tähendab seda, et olmejäätmete sorteerimisel, mida hoolikamalt neid sorteerida ja mida rohkem taaskasutusse saata, seda vähem jääb neid segaolmejäätmete konteineritesse ning seda vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seda sellepärast, et saab kasutusele võtta väikesema konteineri ning kasutada ära vaid seaduses ettenähtud ühe korra jäätmeveoks. Miks on vaja maksta kallist raha selle eest, et suured konteinerid viiksid jäätmed ära tehastesse, kus sorteerimise eest vastutavad muud inimesed, kui igaüks meist saab seda ka väga lihtsalt kodus teha. Pakendid, mis moodustavad inimestel kodudes olmejäätmetest suurema osa, saab viia avalikesse konteineritesse tasuta. Tagatisrahaga pakendi saab viia taaravastuvõtu punktidesse ning sealt saadakse tagatisraha tagasi. Segapakendid saab viia segapakendijäätmete konteinerisse tasuta. Paber- ja pappjäätmeid saab viia paberi- ja papijäätmete konteinerisse; võib põletada ka koduses ahjus, kuid jäätmete kütteväärtus on tunduvalt väiksem kui nende väärtus ümbertöötlemisel; konteinerisse viia saab tasuta. Biolagunevad jäätmeid saab komposteerida piisava ruumi olemasolu korral oma aias täiesti tasuta, korteriühistutel on mõistlik tellida eraldi biolagunevate jäätmete konteiner , mille tühjendusvedu on oluliselt odavam kui segaolmejäätmetel. Vanu ravimeid saab viia tasuta tagasi apteeki või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Ohtlikke jäätmeid sealhulgas patareisid, akusid , kemikaale, nende pakendeid saab viia jäätmekogumispunkti või jäätmejaama. Elektroonikajäätmeid ja vanu rehve saab viia poodi, kust kavatsetakse osta uued. Kui ei ole kavatsust uusi osta, peaks viima need lähimasse kogumispunkti või jäätmejaama, kus neid tasuta vastu võetakse. Patareisid ja akusid võetakse vastu ka bensiinijaamades ja kauplustes tasuta, niiet ei ole raske nei sinna viia, kui käiakse pidevalt poodides nii kui nii.
Tavatarbija peaks sorteerima kindlasti eraldi komposteeritava materjali. See on kõige suurem probleem, mis rikub ülejäänud prügi ümbertöötlemist. Pannes biojäätmed segaolmejäätmete mahutisse, muudavad biojäätmed teiste jäätmete taaskasutuse vahel lausa võimatuks. Näiteks märga määrdunud paberit ei saa ümber töödelda. Sorteerimata segaolmejäätmed põhjustavad prügilas nõrgvee teket ja prügilagaasi, eelkõige metaani, millel on osa kasvuhooneefekti tekkimises.
Osa inimesi on öelnud, et milleks sorteerida. Tuleb prügiauto ning sinna pannakse kõik jäätmed kokku. See on väga ignorantne ja rumal arvamus. Jäätmed kogutakse eraldi, et vähendada prügilate koormust ja hõlbustada nende efektiivset tööd sorteerimaks välja ümbertöödeldavaid, komposteeritavaid, ohtliku ning jäätmekütuseks kõlbuliku materjali. Tänapäeval on nähtud nii palju vaeva ja ressursse välja töötmaks plaane ning süsteeme selleks, et prügi sorteerimine ja hilisem töötlus oleks lihtsam. Kui mõeldakse, et aga see viiakse siis prügilasse, pole viga midgai, peaks uuesti üle mõtlema. Prügila on maa sees olev auk, mis täidetakse prügiga ja selle täitumisel kaetakse tehismaastikuga. Prügimäed ei ole kindlasti mitte aktsepteeritavad, prügi mittesorteerimine ja tarbijateadliku käitumise eiramine ei ole tolereeritav.
Jäätmekäitlussüsteemi toimimiseks on vaja kõigi inimeste osavõttu. Prügi sorteerimine kodus ei ole keeruline. Igaüks saab sellega hakkama, vaja on vaid pealehakkamist. See on tänapäeval niigi lihtsaks ja arusaadavaks inimestel tehtud väljaantud sorteerimistejuhiste ja voldikute abil. See ju üldarusaadav ja loogiline osa keskkonnasõbralikuks ja tubliks inimeseks olemisest.
Jäätmete sorteerimine on ebaefektiivse majandamise probleemile parandamine, mitte ennetamine. Seega esimene samm on võtta elu pakendivabalt ja teine samm on jäätmeid sorteerida. Võiks öelda, et kui elanikul on õigus toota nii palju jäätmeid kodus kui ta soovib, siis tal peaks olema ka kohustus neid sorteerida kodus, et tagada nende jäätmete taaskasutus ning ohutu likvideerimine.