Getlin
Meetua 11B
Sorteerida
või mitte
Ma
olen kuulnud inimesi küsimas, et kas ikka on vaja prügi sorteerida?
On inimesi, kes ütlevad, et: “Ei ole mõtet, milleks seda ikka”.
Selliseid vastuseid kuuldes hakkab süda verd tilkuma ning paneb
mõtlema, et maailmas on osad asjad paigast ära. Sel on üks ja
ainus vastus - jah, prügi on mõtet sorteerida. Prügi peab
sorteerima.
Kõigil
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
getu_fetu
Õppematerjali autor
neid tekib. Et meie keskkond oleks puhas ja elamiskõlblik nii meile kui ka tulevastele põlvedele, tuleb pöörata järjest rohkem tähelepanu jäätmetekke vähendamisele, jäätmete ohutumaks muutmisele ning nende taaskasutamisele. Jäätmeid sorteerides võidame me puhtama keskkonna. Igast tootest saab kunagi jääde ja jäätmeks muutunud toode asendatakse uuega. Samas enamiku toodete tootmisel on võimalik kasutada vanade toodete materjale või neist saadud energiat, mistõttu jõuab prügilasse vähem jäätmeid ja uue tooraine saamiseks koormatakse keskkonda vähem.. Oluline põhjus jäätmete liigiti kogumiseks on ka nende ohtlikkus. Ohtlikud jäätmed võivad reostada õhku, pinnast, pinna- ja põhjavett. Seega tuleb ohtlike jäätmete käitlemisel rakendada karmimaid keskkonnakaitsemeetmeid kui tavajäätmete korral. Kõige odavam ja lihtsam viis jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks ja taaskasutusse
Prügi sorteerimise juhend Miks prügi sorteerida?............................................................................................................................1 Prügiveo reeglid.....................................................................................................................................1 Kuidas prügi sorteerida?.........................................................................................................................2 Paber ja kartong..................................................................................................................................2 Biolagunevad jäätmed........................................................................................................................2 Pakend...................................................................
TIITELEHT Sisukord Miks prügi sorteerida?................................................................................................................3 Prügiveo reeglid..........................................................................................................................3 Kuidas prügi sorteerida?.............................................................................................................4 Paberi ja papi konteinerisse tuleb panna:...............................................................................4 Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna:.............................................................................4 Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna:................................................................4
SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda . Ei ole sellist inimest, kes jäätmeid ei tekitaks. Tavainimese kokkupuude jäätmetega piirdub üldjuhul köögivalamu aluse prügikotiga ning võib-olla ka pudelite äraandmise problemaatikaga.
nõuetest informeeritud. Omavalitsus kehtestab korraldatud jäätmeveo reeglid ning sõlmib riigihanke tulemusena hankelepingu vedajaga kuni viieks aastaks, mis annab isikule õiguse osutada jäätmeveo teenust omavalitsuse määratud piirkonnas. Informatsiooni ja selgitusi nii korraldatud jäätmevedu kui ka jäätmekogumiskohti puudutava kohta annab kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialist. Jäätmed ja jäätmekäitlus Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Eesmärk - kaasaegne ja keskkonnasõbralik jäätmekäitlus Jäätmevaldkonna murrangulised muutused toimusid asastatel 20042007, mis olid tingitud
Jäätmete sorteerimine on Eestis põhjalikumalt tuule alla saanud alles viimasel paaril aastal ning nagu iga uue asja puhul, võtab sisseharjumine veidi aega ja tekitab rohkelt küsimusi. Jäätmete sorteerimine on protsess, mille käigus välditakse jäätmete segunemist ning suurendatakse taaskaustamist ja ümbertöötlemist. Igast tootest saab kunagi jääde ja jäätmeks muutunud toode jõuab prügimäele. Tänapäeva tehnoloogiad võimaldavad kasutada vana toodet uuesti või sellest saadavat energiat. Seeläbi jõuab ka prügilasse vähem jäätmeid ja me koormame keskkonda vähem. Üheks väga oluliseks põhjuseks, miks jäätmeid liigiti koguda on nende ohtlikus. Ohtlikud jäätmed reostavad õhku, pinnast, pinna- ja põhjavett. 3 2. Kuidas jäätmeid peaks sorteerima Alates 2008. aasta 1. jaanuarist on prügilatesse keelatud ladestada sortimata olmejäätmeid,
oma halduspiirkonnas. Kohustusliku korraldatud jäätmeveo teenusega varustatud elanike osa peaks olema 94%. Jäätmeveo rakendamine on kohalikele omavalitsustele osutunud tõeliseks komistuskiviks, mistõttu 2009. a alguseks on see u 55%. Pooleteise aasta jooksul (2007. a lõpust 2009. a keskpaigani) on jäätmeveo teenuse hind n-ö vabaturul tõusnud u 35%. Korraldatud jäätmeveo piirkondades on hinnad teenuse rakendudes jäänud enamasti samaks või kasvanud paari protsendi võrra. Lisaks stabiilsele hinnale on neis piirkondades hinnatase keskmiselt poole madalam kui vabaturul. Mis on mis? Tavajäätmed -- kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmed -- tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt,
2.3 Biolagunevad jäätmed Biolagunevate toidujäätmete iseloom on teistest jäätmetest veidi erinev (üldjuhul määrivad, hakkavad kiiresti haisema, talvel külmuvad kiiresti jms), seetõttu tuleb biolagunevate jäätmete konteinereid tühjendada vähemalt korra nädalas ning iga konteineri sisse paigaldatakse spetsiaalne biolagunev vooderduskott. Aia- ja pargijäätmete puhul on tegemist hooajaliselt tekkivate jäätmetega, mida võib kompostida majapidamiste juures või viia need spetsiaalsele orgaaniliste jäätmete ladustusplatsile. Tartu linnas ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud biolagunevate jäätmete kogumine. Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete kogumisring linna haljasaladelt toimub kevadeti ja sügiseti, samuti on elanikel aastaringselt võimalus 7 väikeses koguses haljastusjäätmeid üle anda keskkonnajaamadesse. Riikliku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid