Minu kodukoha jäätmekäitlus - Tartu (0)

Räpina Aianduskool
Keskkonnakaitse eriala
2KK2
Anneli Raud
MINU KODUKOHA JÄÄTMEKÄITLUS
Analüüs
Räpina 2011

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1.TARTU ÜLEVAADE 4
1.1 Haldusjaotus ja elanikkond 4
1.2 Majandus 4
1.3 Loodus 4
1.4 Infrastruktuur 5
2. TEKKIVATE JÄÄTMETE ISELOOM JA KOGUSED 6
2.1 Segaolmejäätmed ja nende koostis 6
2.2 Pakendijäätmed 7
2.3 Biolagunevad jäätmed 7
2.4 Vanapaber - ja papp 8
2.5 Ohtlikud jäätmed 8
2.6 Jääkreostus 9
2.7 Suurjäätmed 10
2.8 Ehitus- ja lammutusjäätmed 10
2.9 Prügilad 10
3. JÄÄTMEKOGUMISE KORRALDUS 12
3.1 Ohtlike jäätmete kogumiskorraldus 12
3.2 Pakendijäätmete kogumiskorraldus 12
4. JÄÄTMETE KOGUMISPUNKTID 13
5. JÄÄTMEKÄITLUSEGA SEONDUVAD PROBLEEMID 15
Kokkuvõte 16
Kasutatud materjalid 17

Sissejuhatus

Kuna analüüs tuli teha teemal „Minu kodukoha jäätmekäitlus“ siis minu töö kirjeldab Tartu jäätmekäitlust. Juttu tuleb Tartu piirkonnast üldiselt, tekkivate jäätmete kogustest ja iseloomust, prügilatest, ohtlike jäätmete kogumiskorraldusest, pakendijäätmete kogumiskorraldusest, jäätmete kogumispunktidest ja jäätmekäitlusega seonduvatest probleemidest. Analüüs koosneb 5-st peatükist ja 15-st alapeatükist. Selleks et Tartu jäätmekäitlusest paremini arvulist informatsiooni saaks, lisasin oma töösse ka tabeleid erinevate aastate ja prügihulga kohta.

1.TARTU ÜLEVAADE

1.1 Haldusjaotus ja elanikkond

Tartu on Eestis suuruselt teine linn, Lõuna-Eesti suurim keskus ning Tartu maakonna halduskeskus. Tartu tekkis kohas, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, Emajõe. 2011 aasta jaanuari seisuga elab Tartus 150 535 inimest.
Tartu maakonnas on 22 omavalitsusüksust.
Linnad: Elva, Kallaste, Tartu.
Vallad: Alatskivi vald, Haaslava vald, Kambja vald, Konguta vald, Laeva vald, Luunja vald, Meeksi vald , Mäksa vald, Nõo vald, Peipsiääre vald, Piirissaare vald, Puhja vald, Rannu vald, Rõngu vald, Tartu vald, Tähtvere vald, Vara vald, Võnnu vald, Ülenurme vald.

1.2 Majandus

Tartumaa tähtsamad tööstusharud on puidu- ja mööblitööstus, klaasi ja klaaspakettide tootmine, toiduainete-, rõiva- ja jalatsitööstus. Kõige ühtlasemalt on maakonnas arenenud puidutööstus. Tartumaa trükikojad annavad u kolmandiku Eesti raamatutoodangu nimetustest ja trükiarvust. Tänu Tartus asuvatele kõrgkoolidele ja teadusasutustele on alates 2000. aastate algusest kiiresti kasvanud mitmed infotehnoloogia - ja biotehnoloogiafirmad.

1.3 Loodus

Enamik Tartu maakonna territooriumist asub Kagu-Eesti lavamaal. Peipsi järve ääres ja Võrtsjärve nõos on soised madalikud, Kagu-Eesti lavamaal tasandikud ja ürgorud. Tartumaal asub 42 üle 25 ruutkilomeetrise valgalaga jõge. Pikim jõgi on Emajõgi (100 km), mis voolab läbi Tartu linna ja poolitab maakonna. Tartumaa suuremate jõgede langus on väike, kevadiste suurvete ajal leiavad neil aset ulatuslikud üleujutused.
Maakonnas on ametlikult 58 järve ning 20 veehoidlat ja paisjärve.
Umbes 32% maakonna pindalast katab mets, kolmandik on põllumaa, ligi veerandi moodustavad sood . Metsi on rohkem maakonna kirde-, kagu- ja edelaosas. Järvseljal kasvavad Eesti kõige kõrgemad puud. Puuliikidest on kõige levinum kask (44% puistute pindalast), järgnevad mänd (24%) ja kuusk (21%). Vaatamata intensiivsele inimtegevusele on Tartumaal säilinud palju puutumatut loodust. Kaitsealad võtavad enda alla üle kümnendiku maakonna territooriumist.

1.4 Infrastruktuur

Olenevalt jäätmete kogusest ja iseloomust ja lõppkäitlus kohast, kasutatakse jäätmete veoks nii raudtee - kui autotransporti. Lausaliselt tekkivate jäätmete põhiliseks veoks on auto. Omaette küsimuseks on jäätmeveo korraldamine asulates, kus tänavatevõrk, hoonestus ja liikluspiirangud esitavad jäätmeteveoks spetsiifilisi tingimusi.

2. TEKKIVATE JÄÄTMETE ISELOOM JA KOGUSED

Tabel 1. Tartu linna kodumajapidamistes ja ettevõtetes kokku kogutud jäätmekogused (t/a) aastatel 2005-2008 (Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2009 ja 2010)
Tabelist 1. selgub , et Tartu linnas kokku kogutav jäätmekogus on aastate lõikes oluliselt
kõikunud. Tähelepanu äratab olmejäätmete koguse kiire kasv 2006. ja 2007. aastal, kui
kogutud segaolmejäätmete kogus on olnud suhteliselt stabiilne. Jäätmekoguste kasvu on
põhjustanud ladestatud pinnase ja kivide arvamine olmejäätmete hulka.

2.1 Segaolmejäätmed ja nende koostis

Kõige suurema osakaalu segaolmejäätmetest moodustavad biojäätmed (köögijäätmed aiajäätmed ja muud biojäätmed). Järgneb plast (eelkõige plastpakendid) ning paber ja papp. 2007. a koguti ühe elaniku kohta kokku ca 378 kg sortimata segaolmejäätmeid.
Koos sorteeritud jäätmeliikidega tekkis 2007. a ca 486 kg olmejäätmeid elaniku kohta. Antud kogus on võrreldav Eesti keskmise segaolmejäätmete tekkega elaniku kohta (400 kg/el/a) ( Keskkonnaministeerium , 2008). Tartu linnas jäätmete koostise uuringuid läbi viidud pole.

2.2 Pakendijäätmed

2008. a viis SEI läbi pakendijäätmete sortimisuuringu. Pakendijäätmete koostist analüüsiti erinevates Eesti piirkondades ja asulatüüpides, sh võeti segapakendijäätmete proove Tartu linnas Karlova , Kesklinna ja Annelinna linnaosades asuvatest segapakendikuhjadest. Järgnevalt toodud tulemused on esitatud massiprotsentides.
Uuringus selgus, et Tartus on segapakendiproovides kõige suurem osakaal klaaspakendil, mis Karlova linnaosa proovides ulatus isegi 70%. Klaaspakendijäätmete tunduvalt väiksem osakaal oli Annelinna piirkonnas (45%) (joonis 3.4.). Viimane on põhjustatud ilmselt asjaolust, et segapakendijäätmete kogumiskonteineri vahetus läheduses asus ka klaaspakendi kogumiskonteiner. Kesklinnas oli samuti kõige suurem osakaal klaaspakendil (89,39%), viimase põhjenduseks toodi eelkõige kogumiskonteineri tüüp (1500 l metallkonteiner), mille ringikujuline avaus raskendab suuremate pakendijäätmete sisestamist. Plastpakendi osakaal segapakendijäätmetes oli tunduvalt kõrgem eelkõige Annelinna piirkonnas.

2.3 Biolagunevad jäätmed

Biolagunevate toidujäätmete iseloom on teistest jäätmetest veidi erinev (üldjuhul määrivad, hakkavad kiiresti haisema , talvel külmuvad kiiresti jms), seetõttu tuleb biolagunevate jäätmete konteinereid tühjendada vähemalt korra nädalas ning iga konteineri sisse paigaldatakse spetsiaalne biolagunev vooderduskott. Aia- ja pargijäätmete puhul on tegemist hooajaliselt tekkivate jäätmetega, mida võib kompostida majapidamiste juures või viia need spetsiaalsele orgaaniliste jäätmete ladustusplatsile. Tartu linnas ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud biolagunevate jäätmete kogumine. Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete kogumisring linna haljasaladelt toimub kevadeti ja sügiseti, samuti on elanikel aastaringselt võimalus väikeses koguses haljastusjäätmeid üle anda keskkonnajaamadesse. Riikliku jäätmestatistika kohaselt koguti liigiti 2005. aastal kokku 3094 t, 2006. aastal 629 t ja 2007. aastal 708 t biolagunevaid jäätmeid. 2008. a suurenes kokku kogutud biolagunevate jäätmete hulk oluliselt, kokku koguti 1054 t.
AS Tartu Veevärk reoveemuda kompostitakse reoveepuhasti territooriumil ning stabiliseeritud setet kasutatakse põllumajanduses.

2.4 Vanapaber- ja papp

SEI (2008) andmetel sisaldavad olmejäätmed vanapaberit ja pappi keskmiselt 17,3%.
Sealjuures on vanapaberi - ja papijäätmete sisaldust keskmisest väiksem linnaosades, kus
asuvad valdavalt ahjuküttega majad.
Tartu linna elanikel on vanapaberit võimalik viia MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon
paberikonteineritesse, keskkonnajaamades ja vanapaberit kokkuostvatesse ettevõtetesse või tellida „rohelise koti “ teenus. 31.07.2009 seisuga asuvad vanapaberi konteinerid Supilinnas, Tammelinnas (2), Maarjamõisa linnaosas, Karlovas (2), Raadi -Kruusamäe linnaosas ja Ihastes (2).
Riiklik jäätmestatistika näitab, et kokku kogutud vanapaberi hulk on aastast- aastasse suurenenud 2007. aastal segaolmejäätmete hulgas 6500 t paberi- ja papijäätmeid. Üle 10 korteriga majadel ja ettevõtetel, kus tekib üle 25 kg vanapaberit nädalas, on kohustus omada vanapaberikonteinerit. Seega on vähenenud segaolmejäätmetega ladestava paberi - ja papijäätmete kogus veelgi.

2.5 Ohtlikud jäätmed

Ohtlike jäätmeid tekib nii majapidamistes kui ettevõtetes. Majapidamistes jääb üle peamiselt vanu akusid ja patareisid, värvijäätmeid, õliseid jäätmeid, vanu ravimeid, päevavalguslampe jmt. Ettevõtetes tekib nii spetsiifilisi tootmisjääke kui majapidamistega sarnaseid ohtlike jäätmeid.
Tartu linna eraisikutelt ohtlike jäätmete kogumist 2007. a iseloomustab joonis 2.
joonis. 2 Tartu linna eraisikutelt ohtlike jäätmete kogumine 2007. a (allikas: Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond, 2008)

2.6 Jääkreostus

Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud pinnase ja põhjavee reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna andmete kohaselt on linnas kokku 5 jääkreostuskollet.
Tabel.3. Tartu linnas asuvad jääkreostuskolded (allikas: Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond, 2009)

2.7 Suurjäätmed

Suurjäätmed on suuregabariidilised esemed, näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid.
Suuremõõtmelised jäätmeid saavad elanikud viia keskkonnajaamadesse ning anda ära Tartu Majaomanike ühingu Taaskasutuskeskusesse ja Tartu Taaskasutuskeskusesse. Kasutuskõlblikku mööblit saab viia ka Jaama tänava keskkonnajaama. 2007. aastal koguti kokku 227,2 t suurjäätmeid, 2008. aastal 187 t suurjäätmeid.

2.8 Ehitus- ja lammutusjäätmed

Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemist reguleerib Tartu linna jäätmehoolduseeskirja lisa 1.Ehitusjäätmete käitlemise küsimused tuleb lahendada juba ehitise projekteerimise etapis .
Ehitise vastuvõtmisel tuleb muude dokumentide hulgas esitada õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Elanikel on võimalus tellida ehitus- ja lammutusjäätmete vedu jäätmevedajalt, tasu eest saab ehitusjäätmeid viia ka keskkonnajaamadesse või
ehitusjäätmete käitlejatele (kivi- ja süvenduspinnast Turu 48, ehitus-lammutusjäätmeid ja suuremõõtmelist betooni Ropka tee 29, asfalditükke võetakse tasuta vastu Teguri 55). Ehituse püsijäätmeid ladestatakse Turu tänava ja Ihaste 12a asuvates pinnasetäitekohtades. 2005. a koguti kokku 130 161 t, 2006. a 115 715 t, 2007. a 145 027 t ning 2008. a 150 822t ehitusjäätmeid. Seega on eraldi kokku kogutud ehitusjäätmete hulk aastast-aastasse suurenenud. Seni sortis ehitusjäätmeid Raadil Utileek OÜ, kelle tegevus on peatunud.

2.9 Prügilad

Kuni 16.07.2009 ladestati Tartu linnas tekkinud tavajäätmed Aardlapalu prügilas, mis asub Tartu linnast umbes 15 kilomeetrit lõunas, Ülenurme ja Haaslava valla territooriumidel. Prügila ei vastanud kehtivatele keskkonnanõuetele ja seetõttu tuli prügila jäätmete ladestamiseks sulgeda alates 16. juulil 2009. a Teisi nõuetekohaseid prügilaid Tartus linnas või selle vahetus läheduses ei asu. Lähim töötav prügila jääb hetkel Torma valda, Tartust ca 60 km kaugusele, kuhu praegu suunatakse enamus Tartu linnast ladestatavaid jäätmeid.
Pilt 4. Torma prügila

3. JÄÄTMEKOGUMISE KORRALDUS

3.1 Ohtlike jäätmete kogumiskorraldus

Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on Tartu linna jäätmehoolduseeskirja kohaselt kohustatud ise korraldama ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavale isikule. Ettevõtete ohtlikke jäätmeid võtab vastu AS Epler& Lorenz .
Tartu elanikud saavad ohtlikke jäätmeid viia:
Jalaka 60b ja Jaama 72c keskkonnajaama (võetakse vastu akusid, patareisid, värvi- ja
ravimijäätmed, päevavalguslampe jm);
kolmeteistkümnes bensiinijaamas ( patareid , akud ja vanaõlid);
ohtlike jäätmete käitlusfirmas AS Epler ja Lorentz (vanad akud, patareid, õli
sisaldavad jäätmed, värvid, lakid, lahustid , elavhõbedajäätmed, ravimid ja
kemikaalid);
lisaks 47 patareide kogumiskasti (patareid, väikeakud).

3.2 Pakendijäätmete kogumiskorraldus

Tartu linna jäätmehoolduseeskirja kohaselt peavad pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid paigaldama pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga koormatud pakendid, kogumispunktid tihedusega mitte vähem kui üks punkt
1000 elaniku kohta korrus- ja ridaelamutega linnaosades ja üks punkt keskmisel kandekaugusel mitte kaugemal kui 300 m eramutega linnaosades. Lisaks avalikele punktidele on linnas korteriühistute pakendikogumiskonteinerid, mille arvu kohta täpne ülevaade puudub.

4. JÄÄTMETE KOGUMISPUNKTID

Pakendite avalikke kogumispunkte on Tartu linnas kokku 31.07.2009 seisuga 44. Klaastaarat on võimalik viia ka taara kokkuostupunktidesse (43). Samuti on võimalik tellida pakendijäätmete üleandmiseks AS Ragn- Sells ’ilt või OÜ Tootjavastutusorganisatsioonilt „rohelise koti“ teenus.
Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud vanapaberi ja – papi kogumine ja vedu majades, kus on üle 10 korteri ja ettevõtetes, kus vanapaberit tekib üle 25 kg nädalas. Korraldatud veo raames võivad paberikonteineri paigaldada kõik soovijad, konteineri tühjendus on tasuta. Lisaks on võimalus vanapaber viia paberikonteinerisse või ära anda „rohelise koti“ teenuse raames. Linnas on kokku 31.07.2009 seisuga 9 MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni avalikku paberikonteinerit. Lisaks saavad elanikud vanapaberit viia keskkonnajaamadesse või vanapaberit kokkuostvatesse ettevõtetesse.
Suuremõõtmelised jäätmeid (mööbel) ja elektroonikaromusid (külmikud, telerid jm) saavad elanikud viia tasuta keskkonnajaamadesse, kust saab soovi korral kasutatud mööblit ka kaasa viia. Koduses majapidamises mittevajalikke, kuid kasutuskõlblikke esemeid, nagu mööbel, elektri- ja gaasipliidid, pesu- ja õmblusmasinad, nõud, hobivahendid, raamatud, mänguasjad jne (v.a riided), saab ära anda ka Tartu Majaomanike ühingu Taaskasutuskeskusesse (aadressil Jaamamõisa 30) ning Tartu Taaskasutuskeskus (aadress Puiestee 114).
Aia- ja haljastusjäätmeid võtab elanikelt vastu OÜ Fasetra, kelle kompostimisplats asub Tartu vallas Maramaa külas kolm kilomeetrit Tartu linna piirist . Ka saavad elanikud haljastusjäätmeid viia keskkonnajaamadesse.
Aardlapalu prügila territooriumile on rajatud kompostimisväljak, mille pindala on ~0,6 ha ja seal on kavas hakata kompostima Tartu linna rohejäätmeid ja teisi orgaanilisi jäätmeid. Kompostimisväljak on projekteeritud vastu võtma ~3000 t jäätmeid aastas ning kavas on
rakendada membraankompostimise tehnoloogiat.
Vanametalli saab viia keskkonnajaamadesse. Autorehve on võimalik tasuta üle anda Jaama 72c keskkonnajaamas. Lisaks saavad elanikud viia vanametalli seda kokkuostvatesse ettevõtetesse.
Majapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid (akud, patareid, värvi- ja ravimijäätmed, päevavalguslambid jm) saab viia keskkonnajaamadesse. Aegunud ravimeid võtavad tasuta vastu apteegid. Vanaõlisid ja akusid võtavad vastu 12 tanklat ning ohtlike jäätmete käitlusfirma AS Epler & Lorenz. Patareisid ja akusid võtavad vastu müügikohad. Ehitus- ja lammutusjäätmeid võetakse vastu Tartu linna keskkonnajaamades. Ehitusjäätmete hulka kuuluvaid püsijäätmeid ladestatakse Turu tänava ja Ihaste 12a asuvates pinnasetäitekohtades.
Tervishoiuasutuste jäätmete käitluse kogumissüsteem põhineb TÜ Kliinikumi meditsiinjäätmete kahjutustamiskeskusel. 2007. a juunis käivitus AS Epler&Lorenz’i ohtlike jäätmete täielikult renoveeritud põletusseade. Alates sellest ei ladestata Tartu haiglatest pärinevaid patoloogilisi jäätmeid prügilasse ilma eelneva töötlemiseta. Kogumis- ja settekaevude fekaalsete vedeljäätmete vastuvõtukohaks on AS Tartu Veevärk reoveepuhasti vastuvõtukohaks on AS Tartu Veevärk juures asuv purgimiskoht.

5. JÄÄTMEKÄITLUSEGA SEONDUVAD PROBLEEMID

Suur probleem on kaugus prügilatest ja jäätmekäitluskohtade puudus, on olemas vaid ümberlaadimisjaam Aardlapalu prügila territooriumil (nt ka pakendeid veetakse käitlemiseks hetkel Paikresse ja tulevikus tõenäoliselt Viljandisse). Osade jäätmeliikide puhul (nt rasvapüüniste setted ) puuduvad üldse sobivad jäätmekäitlusvõimalused.
Pakendijäätmete kogumise korraldamisel ei ole linna ja pakendiorganisatsioonide koostöö hästi sujunud. Arusaamatusi on tekitanud pakendikonteinerite asukohtade muutmine (kaotamine) ilma omavalitsust teavitamata, konteinerite kehv või puudulik märgistus ning konteinerite ümbruse heakorrastamise kohustus. Elanikke ajab segadusse asjaolu, et erinevates kogumiskohtades kasutatakse erinevaid süsteeme (nt klaas + pakend; klaas + segapakend; ainult pakend) ja raske on aru saada, milliseid pankendeid kuhu võib panna.
Probleeme tekitab asjaolud, et tanklate kogumiskastid on järelevalveta ning lukustamata,
mistõttu püüavad neisse sageli oma ohtlikke jäätmeid (eelkõige vanaõlid) ära tuua ka ettevõtted. Tartu Linnavalitsuse andmetel viidi 2007. aastal tanklate kogumiskastidesse 18% kogumispunktides kokku kogutud ohtlikest jäätmetest.
Prügi ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse .
Probleemseks on olmejäätmete ladestamine avalikesse pakendikonteinerisse või nende kõrvale, samuti võõrasse konteinerisse ning selleks mitte ettenähtud kohtadesse (nt võõrale krundile , oma krundile jms). Osadel jäätmevaldajatel puudub õigusaktidega ette nähtud jäätmeveoleping ning esineb ka prügi põletamist.
Jäätmekäitlus järelevalve töökohtade kaotamine.
Järelevalve teostamise ülesanded on jagatud allesjäänud töötajate vahel, kuid sellega on oluliselt kahanenud järelevalve kvaliteet ning puudub suutlikkus pideva kontrolli teostamiseks jäätmekäitluse üle. Jäätmekäitluse nõuete karmistamisega, mida tuleb teha lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest, muutub järelevalve puudulikkus üha suuremaks probleemiks. Rikkujatel võib tekkida karistamatuse tunne ning lähtuvalt raskest majanduslikust olukorrast võib suureneda ka tegelike rikkumiste arv.

Kokkuvõte

Kokkuvõtvalt võin öelda, et jäätmekäitlus on arenenud väga positiivses suunas, ning paljud varasemad probleemid on leidnud lahenduse. Ei saa mainimata jätta, et vähenenud on ebaseaduslik prügi ladestamine looduskeskkonda ning metsaalused on puhtamad. Jäätmeid on hakatud üha efektiivsemalt taaskasutama ning prügilatesse ladestatavad olmejäätmete kogused on võrreldes varasemaga tunduvalt vähenenud. Paljud vanad prügimäed on suletud ning Eestisse on rajatud palju uusi jäätmekäitluskeskusi. Samuti on väga edukas olnud pakendijäätmete kogumissüsteem ning on arendatud üleriigilist pakendijäätmete kogumisvõrgustikku. Paranenud on ka jäätmevedu suvilapiirkondades ning Eestisse on rajatud palju ohtlike jäätmete kogumispunkte. Tartusse ja Tallinnasse on rajatud jäätmepõletustehased. Ma arvan, et jäätmete põletamine aitab tunduvalt kaasa jäätmehulga vähenemisele ning me peaksime veelgi rohkem jäätmeid põletustehasesse suunama. Kuigi jäätmete põletamine pole just kõige lihtsam protsess, kuna eelnevalt tuleb jäätmeid sorteerida, on see väga hea lahendus olmejäätmete hulga vähendamiseks.
Täiustunud on keskkonnaalane järelevalve ning prügi maha sokutamine on karistatav rahatrahviga. Samuti on üha rohkem hakatud korraldama nn prügipäevasid, kus paljud vabatahtlikud on nõus oma panuse andma.
Uute prügimägede ja jäätmekäitluskeskuste rajamine on aidanud kaasa jäätmete vähenemisele. Ma arvan, et seda arengut on mõjutanud inimeste keskkonnaalane teavitamine , koostöö, uute keskkonnastrateegiate, jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjade väljatöötamine ning majandusliku olukorra paranemine.

Kasutatud materjalid

http://www.tartu.ee/data/Jaatmekava%202010-2014%20kinnitatud.pdf

http://www.envir.ee/961818 Segadus pakendijäätmete kogumisega

http://www.tartu.ee/data/Jaatmekava%202005_2009.pdf

https://www.riigiteataja.ee/akt/895313

http://hlp.dev.vision.ee/et/jaatmeinfo.html
17