Ohtlikud jäätmed Eestis ja nendega seotud probleemid (0)

Ohtlikud jäätmed Eestis, nende koguste
dünaamika. Ohtlike jäätmetega seotud
probleemid.
S
Definitsioon
Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma ohtlike
omaduste tõttu võivad põhjustada kahju inimese
tervisele ja keskkonnale.
Ohtlike jäätmete nimistu
patareid ja akud
elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt kraadiklaas)
vananenud ravimid
külmkapid, televiisorid ja monitorid
värvid, lakid, liimid ja lahustid
asbesti sisaldavad materjalid (nt eterniitplaat)
olmekeemia jäägid ja nende pakendid (puhastusvahendid
jms)
mürkkemikaalid (putukaja taimemürgid)
Jt.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Patareid ja akud
Tuntumad ained patareides: kaadmium, elavhõbe ja plii.
Kaadmium kahjustab inimorganismis neerusid ja maksa ning
hõrendab luustikku
elavhõbe mõjub kahjulikult kesknärvisüsteemile.
Kogused ja prognoos
2004.a. tekkis Narvas aastas ligikaudu 35 tonni patareisid ja akusid.
2007. aastal ligikaudu 37 tonni
Prognoos : 2013 a. tekib Narva linnas hinnanguliselt ligikaudu 200 t akusid ja
patareisid.
Asbesti sisaldavad jäätmed
Asbesti sisaldavad jäätmed tekivad ehitiste lammutamise käigus tekkiva ehitusprahi
osana, mis sisaldab ka asbesti (eterniiti).
Asbesti käitlemisel paiskub õhku asbestitolmu, mis organismi sattumisel võib tekitada
asbestoosi ja kopsuvähki.
Praegu on asbesti kasutamine Euroopa Liidus praktiliselt keelatud.
Jäätmearuandluse järgi tekkis :
2004 aastal kokku 159 tonni asbesti
2007 aastal kokku 223 tonni, mis on 1,7 korda rohkem kui aastas 2004.
Prognoos : 2013. aastaks ennustatakse, et võib tekkida kuni 300 tonni asbesti
sisaldavaid jäätmeid.
Vanad ravimid
Vanad ravimid ei sobi prügikasti viskamiseks, kuna nad võivad sattuda laste või
uimastihuviliste kätte.
Rohud võivad sattuda ka veeringesse või mürgitada loomi.
Vanad ravimid
Sageli soovitatakse aegunud rohud hoopis WCpotist alla lasta.
Toimib põhimõte, et mis silma alt kadunud, see on ka meelest läinud. Tegelikult
on aegunud ravimite puhul tegemist ohtlike jäätmetega.
Vanad ravimid
2005. aastal võeti vastu uus ravimiseadus, mille järgi on kõikidel apteekidel kohustus
tasuta vastu võtta iganenud või kasutuseta jäänud ravimeid.
Elektri ja elektroonikaseadmete
jäätmed
Nende jäätmete kogused näitavad eriti järsku kasvu.
Kui 2004. a oli Narvas elektri ja elektroonikaseadmete jäätmete kogus 0,815
tonni, siis 2007.a koguti neid jäätmeid 10,5 tonni.
Kogused kasvasid ligi 13 korda.
Prognoos
Eestis võib 2013. aastal tekkida kuni 11 000 tonni elektroonikaromusid aastas.
Samal ajal võib neid jäätmeid Narvas tekkida 700 900 tonni aastas.
Romusõidukid
Romusõiduk on ohtlik jääde, mida tohib käidelda ainult ohtlike jäätmete käitlemise
õigust omav ettevõtja.
Romusõiduki omaalgatuslik lammutamine või üleandmine käitlemiseks isikule, kes ei
oma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, on seadusega keelatud ja see on karistatav
tegevus.
Romusõidukid
Jäätmearuandluse järgi koguti romusõidukeid 2007. a 146 tonni (2004. a oli see 25
tonni)
Sellega võib tunnistada nende jäätmete järsku, kuuekordset kasvu.
Vanaõli
Vanaõli kui ohtliku jäätmeliigi hulka kuulub mistahes kasutuselt kõrvaldatud
määrde, kütte ja tööstusõli.
2007. a tekkis 157 tonni (2004 a. 93 tonni) vanaõli.
Prognoos: Hinnanguliselt aastaks 2013 tekib Narvas kuni 300 tonni vanaõli.
Ohtlikud jäätmed
kodumajapidamises
Majapidamistes tekkivad ohtlikke jäätmeid peab eraldama nende tekkekohas,
kuna need kujutavad ohtu nii inimese tervisele kui ka keskkonnale.
Missugused ohtlikud jäätmed
tekivad kodus?
vanad ravimid;
päevavalguslambid;
Säästupirnid;
elavhõbedaga termomeetrid
Vanaõli,õlised kaltsud;
värvi, laki ja liimijäätmed;
kodukemikaalid.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Tallinnas tehtud
olmejäätmete
uuringu alusel on
olmejäätmetes
0,77% ohtlikke
jäätmeid.
Ohtlike jäätmete koguste
dünaamika
Viimastel aastatel on tekkivate ohtlike jäätmete kogus suurenenud.
2004. a tekkis kokku 2,2 tuh tonni ohtlikke jäätmeid,
2007. a moodustas see kogus juba 2,6 tuh tonni ehk 17% rohkem.
Ohtlike jäätmete tekke dünaamika aastatel 2004
2007, tonnides
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Reoveesete
Reoveesetet kasutatakse põllumajanduses,
haljastuses ja metsanduses väetisena ning aina enam
toodetakse sellest biogaasi.
Sette kasutamine on lubatud tingimusel, et see on
ohutu keskkonnale ja elusolenditele.
Uuring
Maaülikoolis doktoritööd kaitsnud Merike
Lillenberg leidis oma uurimistöö käigus, et Eestis
reoveesettest valmistatud kompost sisaldab teatud
ravimite jääke, mis võivad kuhjuda ka toiduks
kasvatatavatesse taimedesse ja mõjutada seeläbi
inimese tervist.
Narva Vesi AS reoveepuhastusseadmed on põhiliseks reoveesette tekitajaks.
Reoveesette tekkimise kogus sõltub sellest, kui palju elanikke kuulub nende
seadmete teeninduspiirkonda. Kuna ka Narva linnas elanike arv väheneb, võib
eeldada, et reoveesette teke väheneb järgmistel aastatel või jääb samaks.
Kes kogub ohtlikke jäätmeid?
Kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist
jäätmekäitlejale korraldab kohalik omavalitsus.
Kui omavalitsuse territooriumil on jäätmejaam, siis saab sinna ära anda nii
kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed kui ka probleemtooted.
Räpina jäätmejaam
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Patareid ja akud: vii ükskõik millisesse poodi, kus müüakse patareisid ja akusid
Vanad ravimid saab viia apteeki, kui apteek ei ole vanade ravimite kogumist korraldanud
kogumispunkti kaudu.
Elektri ja elektroonikaseadmed viia poodi, kust kavatakse osta uus toote
Narva ohtlike jäätmete kogumispunkt
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Märgistused:
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Jäätmete käitlemine
Jäätmeseaduse järgi hõlmab ohtlike jäätmete käitlemine nende :
kogumist,
pakendamist,
vedu,
eeltöötlemist,
taaskasutamist ja kõrvaldamist.
Mis saab ohtlikest jäätmetest
pärast nende kogumist?
Lihtsamal juhul veab käitleja need kas otse lõppkäitlusesse (taaskasutamine või
kõrvaldamine) või töötleb ja pakendab neid oma territooriumil.
Taaskasutamise korral kasutatakse osa jäätmetest nt materjalina või energia
saamiseks, kõrvaldamise all mõeldakse nt matmist või põletamist ilma
energiakasutuseta.
Ohtlike jäätmete lõppkäitlusviise
on mitu:
Termiline töötlus
Füüsikaliskeemilised töötlusvõtted
Paigutamine eriladestuspaikadesse
Mõju keskkonnale?
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Patareide põletamise puhul eraldavad neis kasutatud metallid õhku
saasteaineid ja saastavad põletusjääke. Näiteks dioksiine, mille puhul on
tegemist ühe kõige mürgisema ühendiga, mida inimene on suuteline
tekitama ­ ja seda just kodusel jäätmepõletusel.
Kui patareid lõpetavad oma tee prügilates, võivad metallid sattuda
prügilanõrgvette
Üle 90% elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetest ladestatakse praegu
prügilatesse, põletatakse või taaskasutatakse ilma igasuguse
eeltöötluseta, mis tähendab, et saasteained võivad sattuda keskkonda
ning saastada õhku, vett ja pinnast.
Raskmetallid (elavhõbe, plii, kaadmium ja kroom) ja halogeenitud ained (CFC,
PCB, PVCühendid ja broomitud leegiaeglustid) mitmed neist võivad olla
mürgised ja vabanemise korral ohustada inimeste tervist.
Näiteks plii võib kahjustada närvisüsteemi ja ebasoodsalt mõjutada
kardiovaskulaarsüsteemi ja neerusid. Kaadmium mõjutab samuti neerude tööd ja
võib põhjustada ajukahjustust.
Kuidas jäätmetega toime tulla?
Sordi jäätmeid juba tekke kohal ning kasuta jäätmete taaskasutussüsteeme
(jäätmejaamad, jäätmekogumispunktid)
Küsi rohkem lisa kohalikust omavalitsusest!
Ära põleta jäätmeid!
Ära viska jäätmeid teepervele või metsa alla!