Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kapsad (0)

1 Hindamata
Punktid
Fariza Imanova
MK13 -TE2
Nimi
Kapsad

Iseloomustus
(kuju,värvus,maitse)
Toiteväärtus
Kulinaarne kasutus
Iseloomulik tunnus
Valge peakapsas
Kibekas maitse (sisaldab sinepiõli).
­­­­
Madal süsivesikute-, aga kõrge mineraalainete-ja vitamiinidesisaldus.
Kõrge C- ja E-vitamiini sisaldus.Valge peakapsas on madala energeetilise väärtusega alla 30 kcal 100g kohta.
Saab süüa ka toorelt (salatina) või kuumtöödeldult, aurutada, hautada, pruunistada või täita. Tihti lisatakse suppidesse , hautistesse või vokiroogadesse.
Suur osa valgest peakapsast süüakse hapendatult. Sobib suhkruhaigetele
Punane peakapsas
Kuju poolest sarnaneb valgele peakapsale. Lehtede värv punane kuni sinakasviolentne (tingitud rakumahlas esinevast antotsüaanis)
Sisaldab 2 korda rohkem C-vitamiini ja 4 korda rohkem karotenoide kui valge peakapsas.
Punast peakapsast kasutatakse salatiteks, marineerimiseks, garneerimiseks.
Mullaviljakuse suhtes on punane valgest peakapsast nõudlikum. Ta kasvab hästi ainult raskema lõimisega, huumus- ja toitaineterikastel muldadel. Vajab niiskust.
Kähar peakapsas e savoia kapsas
Kähardunud peenekublalised lehed.Kähar peakapsas on õrnakoeline ja hea maitsega, lehed on rohelised või hallikasrohelised,seesmised, aga valkjaskollased.
A-,C- ja K- vitamiinid
Kaltsium ,raud, magneesium ja kiudained.
Käharat peakapsast kasutatakse suppides, ühepajatoitudes, värskelt salatites.
Rohke valgusisalduse tõttu on ta hapendamiseks sobimatu.
Rooskapsas e brüsseli kapsas
Peakesed võivad olla ümara või poolümara kujuga ning hele- kuni tumerohelise, mõnikord punaka värvusega.
Sisaldab kergesti omastatavat valku,C-vitamiini ja mineraalaineid 3x rohkem kui nt valge peakapsas
Kasutatakse värskena, külmutatult ja kuumtöödeldult.
Rooskapsas talub pikka aega -10º ja veel madalamatki temperatuuri.
Lillkapsas e õisikkapsas

Vars on silindrikujuline, kõige sagedamini on lehed spiraalselt kõverdunud, lehelaba on hele- kuni sinakasroheline. Lehed on kitsad , kujult ovaalsed, elliptilised , munajad või süstjad, ülemised lehed on väiksemad ja lühemad. Värv võib varieeruda valgest kollakani.
Toiduks tarvitatavas lihakas õisikus leidubb rohkesti asendamatuid aminohappeid sisaldavat valku, samuti süsivesikuid ja vitamiine.
Suurepärane dieetköögivili.Teda võib kasutada nii toorelt, kuumtöödeldult kui ka konserveritult.
Avanenud õisik ja tumedad plekid näitavad õisiku vananemist.
Spargelkapsas e asparkapsas/ brokoli
Õisik sarnaneb lillkapsa õisikuga.
Spargelkapsas moodustab lillkapsast hõredama õisiku, mis koosneb lihakatest õievartest ja rohelistest või violetsetest hästi arenenud õiepungadest.
Sisaldab rohkem valku,süsivesikuid ja vitamiine kui lillkapsas. Rohkesti A- ja C-vitamiini, mineraal - ja kiudaineid.
Keeta , aurutada, praadida, süüa toorelt.Sobib paremini konserveerimiseks kui lillkapsas. Nendest valmistatakse salateid, suppe , küpsetis
Teda loetakse kapsaste kuningaks. Käesoleval ajal tarbitakse brokolit 98% rohkem kui kakskümmend aastat tagasi.
Artišokk
Õisiku kuju on kerajas, kooniline,lameümarik,ovaalne, soomuste värv varieerub sõltuvalt sordist rohelisest tumelillani.
Artišokk on väga kaloririkas köögivili, aga vitamiinide ja mineraalsoolade sisaldus on suhteliselt madal.
Õisikut süüakse keedetult ja hautatult mitmesugustes kastmetes ning valmistatakse ka konserve.
Söödavat osa on artišokil vaid u 20%. Toortoiduks artišokk ei sobi.
Rahvameditsiinis kasutatakse artišokki kui sapi erituse soodustajat
Nuikapsas e koolrabi

Värvus võib olla kollakas , heleroheline või isegi punakaslilla, sisu on alati valkjas.
Sisaldab rohkesti kiudaineid,taimseid valke, A- ja C-vitamiine, kaaliumi , kaltsiumi, raud ja sahharoosi.
Süüakse toorelt riivituna salatiks, keedetuna liharoogade lisandiks, kasutatakse suppides ja hautistes.
Nuikapsast tuleb kasutada noorelt, sest vananedes muutub vars puiseks ja maitsetuks.
Romaani lillkapsa e romanesco e minarettkapsas
Tihedad õisikud meenutavad jõulukuuske, õisik on heleroheline. Maitset kirjeldatakse lillkapsa ja spargelkapsa vahepealsena.
Ta sisaldab C-vitamiini, A-vitamiini, rauda ja foolhapet, samuti kiudaineid ja karotenoide.
Romaani lillkapsast kasutatakse toorelt ja kuumtöödeldult, soovitatavalt aurutatult, kuna ta pehmeneb kiiremini kui näiteks lillkapsas. Itaalias on romaani lillkapsa valmistamiseks eriretsepte, aga mujal maailmas valmistatakse teda samamoodi kui brokolit.
Romaani lillkapsas on valgus- ja niiskusenõudlik, suhteliselt külmakindel taim.
Lillbrokoli/õisbrokoli e roheline lillkapsas
Ta on saanud lillkapsalt oma kuju ja spargelkapsalt värvi.
Kõrge toiteväärtusega, kõrgema valgusialdusega kui lill- ja spargelkapsas.
Kasutamisevõimalused on samad, mis lillkapsal.
Roheline lillkapsas on lillkapsa ja brokoli teisend.
Peata kapsad e Lehtkapsad
Lehtkapsas ( kale )
Lehtede värvus võib samuti olenevalt sordist olla sinakas- või punakasvioletne, hele- või tumeroheline. Üsna tugevamaitseline.
Sisaldab rohkelt C-vitamiini, karoteeni ,kaltsiumi,valki ja rauda.
Toorsalatit lehtkapsast ei valmistata.Ta sobib toitude kaunistamiseks, eriti külmlaual.
Lehtkapsast kasvatatakse nii köögiviljana, kui ka dekoratiivtaimena. 
Hiina kapsas
Taime lehed on kõrged, ovaalsed, lehe ääred on lainelised või hambulised.
Sisaldab märkimisväärsel hulgal valku, samuti C-vitamiini.
Eriti hinnatav on hiina kapsas toorsalatina, kuumutamisel lõhustub suur osa vitamiinidest .
Tarvitatakse aasta läbi. Sobib hapendamiseks (Hiinlased kasutavad ka kuivatatul).
Merikapsas
Lehed on suured ja lihakad ning täiesti sinakashallid. Leheserv on ebaühtlaselt hambuline. Maitselt on merikapsas valgest peakapsast kibedam,
Tema lehed sisaldavad rikkalikult B1-vitamiini, tema lihakates lehtedes on peidus mitmeid kasulikke toitaineid
Merikapsas sobib hautatult, kastmetesse,temast võib valmistada suppi ja toorsalatit.
Nagu taime nimest arvata, kasvab ta mererandadel, vaid sellises kohas, kus ta juurtega merevee kätte saab. Merikapsas tugevdab kilpnäärmetalitust ja kiirendab üldist ainevahetust.


6
Kapsad #1 Kapsad #2 Kapsad #3 Kapsad #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Kapsa tabel

Sarnased õppematerjalid

AEDVILJAD
34
doc

AEDVILJAD

kolmnurksed, alumised ja kalatoitude ning juustu kahelisulgjad, 3–4 lõhestunud maitsestamiseks, lehekesega. garneerimiseks, kuivatamiseks, sügavkülmutamiseks. 1.3 Kapsad Nimi Maitse, kuju, värvus Toiteväärtus Kulinaarne kasutus Iseloomulik tunnus Valge peakapsas Kapsa spetsiifiline Sisaldab Kapsast võib süüa Hapendamine teeb kibekas maitse on märkimisväärset toorelt (salatina) kapsa kergemini tingitud sinepiõlidest. kogust C- või seeditavaks,

Köögi õpetus
SIBULKÖÖGIVILJAD
7
doc

SIBULKÖÖGIVILJAD

SIBULKÖÖGIVILJAD Kuuluvad laukude perekonda Iseloomulik liitunud või lihtne sibul Iseloomulik lõhn eeterlikest õlidest ja kibeda maitse annavad glükosiidid Tõstavad söögiisu Parandavad toidu omastamist On bakteritevastase toimega (sisaldavad fütontsiide) Liigid: Söögisibul ehk harilik sibul ehk kuldne sibul Olenevalt keemilisest koostisest: kibe,poolkibe ja magus Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt või töödeldult Punane sibul Kujult ümarad, ümarovaalsed Sisu värvitu- lillakas Maitse pehmem kui harilikul sibulal Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt, töödeldult kaotab värvi Valge sibul Kujult ümar, ümarovaalne Valge, vaskse värvusega Kollase sibulaga võrreldes maitsvam ja hinnalisem Salatisibul Teisendid kaaluvad kuni 1kg Sisu värvitu, valkjas ja õrnroheline Olenevalt keemilisest koostisest kibe, poolkibe, magus Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt või töödeldult Salottsibul Sisu vär

Toiduainete õpetus
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks
20
doc

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

- hautistesse, - vokiroogadesse 56. Valge peakapsa hapendamine. Hapendamine on kuivatamise ja soolamise järel vanemaid säilitusviise. Hiinlased tundsid kapsa hapendamist juba 6000 aastat tagasi. Euroopas hakati kapsast hapendama veidi hiljem. Rooma sõdalased kandsid kaasas kapsatünne ja hindasid hapukapsast kõrgelt. Hapukapsad on sakslaste, venelaste, hindude, korealaste, hiinlaste ja eestlaste lemmiktoit. Riivitud kapsad pannakse ettevaatlikult tünni, peale raputatakse soola, tambitakse puust nuiaga seni, kuni mahl välja tuleb. Nii tehakse iga kapsakihiga, kuni tünni ääreni jääb paarkümmend sentimeetrit. Pealmine kiht kaetakse tervete puhaste kapsalehtedega ja puhta linase riidega. Peale pannakse puust ümmargune kaas, selle peale vajutuseks puhtaks pestud põllukivi. Hapendatakse algul soojas, seejärel säilitatakse jahedas. 57. Punase peakapsa olulisus ja kasutusviisid.

Toiduainete õpetus
5 köögivilja
8
doc

5 köögivilja

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter 5 KÖÖGIVILJA Uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. LILLKAPSAS........................................................................................3 2. SPARGELKAPSAS EHK BROKKOLI.........................................................4 3. PORRULAUK.........................................................................................5 4. REDIS...................................................................................................6 5. TOMAT................................................................................................7 Lillkapsas Toiduks tarvitatakse lillkapsaõisikut,mis koosneb mahlakatest lühikestest,mitmekordselt harunenud õievartest koos vähearenenud õiepungadega.Lillkapsaõisik on suhteliselt kõrge toiteväärtusega. On öeldud, et just väga kuumal ja kuival suvel kas

Toiduainete õpetus
Köögiviljad ja seened
23
docx

Köögiviljad ja seened

avokaado, basiilik, meliss. Banaan tahab toatenperatuuri, talle jahedus ei meeldi. Sibul ja küüslauk tahavad kuiva hoiukohta. Lehtköögivilju ja maitsetaimi võib piserdada veega ja keerata siis paber- või köögikäteräti sisse, panna külmkapi köögiviljasahtlisse. Kvalaliteetsed oa ja hernekaunad on erksat värvi ja ei tohi painduda, see näitab närtsimist. Lillkapsas peab olema valge, kollane toon näitab liigset vanust. Jaotus söödava taimeosa järgi: mugulköögiviljad kapsad juurviljad rõikad sibulköögiviljad viliköögiviljad kõrvits köögiviljad kaunviljad lehtköögiviljad dessert köögiviljad kultuurseened 2.1 Mugulköögiviljad Kartul. Kartuli ürgpäritolu üle on vaieldud tänase päevani. Oli see Tsiili või Peruu? Indiaani hõimud kasvatasid teda juba rohkem kui 4000a tagasi ning austasid teda kui jumalannat. Euroopasse jõudis kartul 16.sajandil, kuid kuni 19.sajandini peeti teda ka siin delikatessiks. Veel 17.sajandil

Kokandus
Puu-ja köögiviljad
6
doc

Puu-ja köögiviljad

solaniin ­ kartul, tomat parkained ­ maitseomaduste kujundajad, andes iseloomuliku maitse. eriti rikkad kreegid, pihlakad, aiva. Vähesel hulgal õuntes, pirnides, enamus marjades. Köögiviljad sisaldavad vähe. Värvained ­ teise nimetusega pigmendid, annavad kindla värvuse: klrofüll ­ roheline; karotiin ­ oranz, oranzikaspunane, likopiin ­ punane Lämmasikained ­ tähtsamad nendest on valgud. Köögiviljades on valke rohkem kui puuviljades, milledest valgurikkmadon kaunviljad, kapsad, spinat, sibul, porgand. puuviljadest on erandiks pähklid ­ valke kuni 20%. Enamikus puu- ja köögiviljades alla 1%. Rasvad ­ väga väikestes kogustes, erandiks pähklid ­ 50-70% Vitamiinid ­ värsketena kõige vitamiinrikkamad toiduained. Eriti C- vitamiin ­ sibul, petersell, mädarõigas, mustad sõstrad, kaunpipar, tsitruselised, kiivi, nektariin. Põhilise C- vitamiini saab inimene kartulist, natuke vähem kapsast

Toitumisõpetus
Aiakultuuride võrdlustabel
70
xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 Capsicum annuum 28 Cucurbita pepo 29 B

Aiandus
Köögiviljad
11
pdf

Köögiviljad

Pealtväetamine (siis kui Vilja külge jäetakse viljavars Vars roomav Ei kasva varjus Eelviljadeks: kartul, Istutataval istikul peab juurdunud (15päeva) ­ Koos peab olema Lehed suured ja südajad Vajavad palju niiskust kaunviljad, kapsad olema 2-3 pärislehte ja virtsalahusega) vigastusteta Viljaliha värv ­ oranz, kollane, Ei talu koori Peenra põhja panna väljaarenenud juurestik, Taimede kujundamine Säilitatakse toasoojas ruumis roheline või valge Vajavad kasvuks rikkalikult komposti, sõnnikut (6-7kg muidu ei kannata

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun