LEHTKÖÖGIVILJAD Fariza Imanova MK13-TE2 Nimetus Kuju Värvus Kulinaarne kasutus Aedsalat Salatilehe kuju ja maitse Enamasti rohelised, mõnel Kasutatakse enamasti toorelt. Vanad roomlased ja varieerub olenevalt liigist. liigil ka punased. kreeklased hindasid salatit nii toidu- kui ravimtaimena. Tänapäeval kasutatakse ...
Kaunistamiseks Merikapsas Hallikas rohelised lihavad lehed Maitselt mõru, kibe Kasutatakse enamasti keedetult Kasvab looduslikult LEHTKÖÖGIVILI, VILIKÖÖGIVILI, KAUNVILI, TERAVILI LEHTKÖÖGIVILJAD Rohelised köögiviljad sisaldavad klorofülli ja on rikkad vitamiinide ja mineraalainete poolest Iseloomulikuks on kiire valmimine Suhteliselt kõrge veesisaldus põhjustab kiiret riknemist Väga tundlikud etüleeni suhtes, seega ei sobi õuna, pirni, ploomi ja tomatiga kokku Mageda maitselised lehtköögiviljad Jõulisema maitsega lehtköögiviljad Säilitatakse jahedas ja niiskes Mahedamaitselised lehtköögiviljad Aedsalat Tuntumad teisendid lehtsalat ja peasalat Kõige varajasem Kasvavad põõsakujuliselt Säilitatakse jahedas ja niiskes Jääsalat ehk korepeasalat On peasalati alaliik Nime sai trantspordist jää peal Meenutab varajast valget peakapsast Krõmpsuvate mahlakate lehtedega Pea kaalub 0,6-0,8 kg Bataavia salat Prantsusmaalt pärist jääsalati alaliik
Head teevad aedviljad, sojatoidud, ananass. Täiendavad lisandid, mida dieedipidaja võtma peaks, on vitamiinid C, E ja B12, foolhape, viirpuu, päevakübar ja piimohakas. A - veregrupiga inimesele sobivad hästi kehalised harjutused nagu jooga ja tai-chi. B - veregrupi omanikud võivad süüa liha (v.a kana), piima- ja teraviljatooteid, kaun-, aed- ja puuvilju. Kaalust alla võtmiseks peaks vältima maisi, läätsesid, maapähkleid, seesamiseemneid, tatart ja nisu. Head teevad lehtköögiviljad, munad, ulukiliha, maks, magusjuur, tee. Täiendavad lisandid, mida dieedipidaja võtma peaks, on magneesium, magusjuur, hõlmikpuu, letsitiin. Füüsilist koormust saab B - veregrupi omanik matkamisest, jalgrattasõidust, tennisest ja ujumisest. AB - veregrupiga inimesed peaksid sööma liha, mereande, piimatooteid, tofut, kaunvilju, teraviljatooteid, aed- ja puuvilju. Kaalust alla võtmiseks peaks vältima punasekiulist liha, aedube, seemneid, maisi ja tatart
lehtköögiviljad, spinat, nisuterad, munad. K- vitamiin (naftokinoonid, antihemorraagiline vitamiin) Põhiroll organismis on seotud vere hüübimisega, oluline protrombiini tekkes. Üks vitamiinidest, mida bakterid valmistavad inimese soolestikus. Defitsiidi korral aeglustub vere hüübimine, toimub kestev verejooks ninast, kehale tekivad sinakad laigud. Imendumist takistavad: aspiriin, mineraalõli, rääsunud rasvad. Looduslikud allikad: rohelised lehtköögiviljad, jogurt, lutsern, munakollane, sojaõli, kalamaksaõli. Q- vitamiin (ubikinoonid) Olulised vitamiinid inimorganismi hapnikukasutamise protsessis. Allikad: merekalad, muna, kanaliha, sealiha, sojaõli, täisteraviljatooted, pähklid, spinat. Defitsiidi korral: väsimus, jõuetus, kehalise koormuse taluvuse langemine, immuunsüsteemi häired. Defitsiit tekib rasvavaese toidu tarvitamisel, vananemisel, alkoholismi korral, Bgrupi vitamiinide defitsiidil.
Peamised rauasisaldavad produktid on maks, petersell, veretooted, halvaa,nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, müsli, põldmarjad, söögipeet, peakapsas, mugulsibul, porgand, lehtsalat, mereannid,munad, punane liha, spinat, oad, punane vein, rosinad, maasikad, molluskid, tomatid, küüslauk, seened jne. Paremini omastab organism rauda lihast, loomsetest produktidest. Vask: Vase allikateks on pähklid, kuivatatud herned, oad, lutsern ja rohelised lehtköögiviljad. Jood: Peamised joodi sisaldavad produktid on merekalad, kalamaksaõli, meretaimedest valmistatud tooted, jodeeritud sool. Tsink: Tsinki sisaldavad liha, maks, munad, piim, jogurt, pärm, täisteraviljatooded, kõrvitsaseemned, tomatid, sibulad, vetikad. Kaltsium: Toiduainetest on kaltsiumi allikad piim,ja piimatooded, mõned pähklid, rohelised lehtköögiviljad, oad,kuivatatud puuviljad, teraviljasaadused. Räni: 3 Räni sisaldavad eelkõige teraviljasaadused. Väävel:
3. Kloor vaja maohappe tootmiseks ja aineid läbi rakumembraanide viivate ioonpumpade tööks lauasool, spinat ja piim. Naatrium- moodustab organismis ioonlahuseid ning reguleerib ATP tootmist- lauasool. Kaltsium- vaja lihaste, südame ja seedesüsteemi tööks, luude ehitamiseks ja vererakkude tootmiseks- punane liha, piimatooted, kala, kana, leib,riis. Fosfor- kuulub luude koostisesse, osaleb energia tootmiseks (kuulub ATP koosseisu) piimatooted, lehtköögiviljad, pähklid, pähklid, seemned). Magneesium vaja luude ehitamiseks ja ATP tootmiseks- pähklid, sojasool, kakao. Raud vaja paljude ensüümide ja valkude, muuhulgas hapnikku transportiva hemoglobiini tootmiseks- punane liha, lehtköögiviljad, kala, munad, kuivatatud puuviljad, oad, täisteratooted.
Köögi ja puuviljad Köögi ja puuvilju tuleks süüavärskelt, kuna paljud toitained paiknevad koore all. Mahladele tuleks eelistada eestimaiseid puu ja Õköögivilju, kuna mahlade tootmisel kaob palju vajalikke toitaineid. Köögiviljad liigitatakse tarvitavate osade järgi: 1. Lehtköögiviljad (salat, peakapsas,spinat) 2. Õisikköögiviljad (lillkapsas, spargelkapsas ehk brokkoli) 3. Viliköögiviljad (kurk, kõrvits, tomat, paprika, avokaado, oliiv) 4. Varsköögiviljad (spargel, nuikapsas, varsseller) 5. Juurköögiviljad (kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, petersell) 6. Sibulköögiviljad (mugulsibul, murulauk, küüslauk, porrulauk) 7
Kloor - vaja maohappe tootmiseks ja aineid läbi rakumembraanide viivate ioonpumpade tööks - lauasool, spinat ja piim Naatrium - moodustab organismis ioonlahuseid ning reguleerib ATP tootmist - lauasool Kaltsium - vaja lihaste, südame ja seedesüsteemi tööks, luude ehitamiseks ja vererakkude tootmiseks - punane liha, piimatooted, kala, kana, leib, riis Fosfor - kuulub luude koostisesse, osaleb energia tootmises (kuulub ATP koosseisu) - piimatooted, lehtköögiviljad pähklid, seemned Magneesium - Vaja luude ehitamiseks ja ATP tootmiseks - pähklid, sojaoad, kakao Raud - vaja paljude ensüümide ja valkude, muu hulgas hapnikku transportiva hemoglobiini tootmiseks - punane liha, lehtköögiviljad, kala, munad, kuivatatud puuviljad, oad, täisteratooted.
Köögiviljad · Mugulköögiviljad · Kapsasköögiviljad · Sibulköögiviljad · Lehtköögiviljad · Maitseköögiviljad · Dessertköögiviljad · Viliköögiviljad: - Tomatköögiviljad - Kõrvitsköögiviljad - Kaunviljad - Teraköögiviljad (suhkrumais) 1. Mugulköögiviljad taimed, mille maa-aluste võsude külge kujunevad lühenenud ja paksenenud varreosad ehk mugulad Nt: kartul, maa-pirn, bataat (magus kartul) 1.1. Kartul · On kõige tähtsam köögivili
KÖÖGIVILJAD Juurviljad: Kaalikas Naeris Punapeedi Porgand rõikad redised sellerid Kapsad. Valge, punane ,kähar e. Savoi lill spargel nui ja rooskapsas Peata kapsad hiina pekingi Lehtköögiviljad peasalat : jääsalat bataavi punane käharsalat rooma salat Leht vars: rabarber spinat artisokk Sibul : porru küüslauk murulauk sibulad Vili : kõrvits kabatsokk e tsukiini, patisson melon arbuus Dessert: Spinat rabarber Kaun:hernes uba läätsed PUUVILJAD o seemneviljalisteks (õunad, pirnid, pihlakad, küdoonia ja ebaküdoonia).Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned o luuviljalisteks (kirsid, ploomid, aprikoosid, virsikud, nektariinid). Vilja koostisosaks on mahlane viljaliha ja kivi, mis omakorda koosneb koorest ja seemnest. o eksootilised ehk troopilised ja subtroopilised viljad (tähtvili, dattel, kiivi jne) tsitruliselised, o marjadeks (viinamarjad, ...
vitamiini. Kollageeni sisaldavad eriti rohkesti nahk, juuksed, küüned, liigesed, kõhred ja luud ning järelikult sõltub nende seisukord otseselt askorbiinhappe küllaldasest saamisest. C- vitamiin neutraliseerib toiduainetes leiduvaid nitraate ja nitriteid ning ennetab sellega seedetraktis tekkida võivaid vähkkasvajaid. C-vitamiini parimateks allikateks on tsitrusviljad, kibuvitsamarjad, mustasõstramarjad ja -lehed. Rohkesti sisaldavad seda tähtsat ühendit ka kõik rohelised lehtköögiviljad, kapsad, kaalikas, tomat, lillkapsas, suvine ja sügisene kartul, paprika ning enamik marju- puuvilju. Cvitamiin aitab ära hoida viirushaiguseid ja külmetust, on vajalik sidekoe arenguks ja haavade paranemiseks. Kerge Cvitamiini puudus ilmeneb väsimusena (näiteks paljudele tuttav kevadväsimus tuleb just sellest), lihas ja liigesevaludena ning stressitaluvuse nõrgenemisena. Võib põhjustada ka nõrkustunnet, söögiisu langust, siniseid laike kehal,
PÕHINIMETUS Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid Porganid, maguskartul, põhjustab kanapimedust, kuivsilmsust, põhjustab kaheli nägemist, juuste tumerohelised sarvkesta pehmumust, kasvuhäireid väljalangemist, maksa suurenemist, lehtköögiviljad, spinat, iiveldust, peavalu kõrvits, melon, aprikoosid, tomat, sibul D kaltsiferoolid mõõdukas päevitamine, põhjustab rahhiiti ja luude pehmenemist põhjustab kasvupeetust, kaltsiumi D-vitamiini toidulisandid kogunemist kudedesse, neerude
METALLIDE BIOTOIME ÜLDISELOOMUSTUS MIHKEL TAMMIK HOLGER KOPPEL 10.A BIOTOIME ON Metallide bioloogilised funktsioonid organismis. Bioorgaaniline keemia. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, Sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivaid ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biokeemilised protsessid. Toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. 1. MESO- E. MAKROBIOMETALLID · Katioonid Ca2+, Na+, K+, Mg2+ · Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. · Neid leidub organismis 0,......% 2. MIKRO- E. MIKROBIOMETALLID · Fe, Sn, Cr, Ni, V, Co, Mn, Zn Cu · Eri organismides on neid erinev hulk. · Neid leidub organismis 0,00..% TÄHTSAIMAD METALLID INIMKAHAS · Kaltsium 1.5% · Kaalium 0.4% · Naatruim 0.2% · Kloor 0.2% · Magneesium 0.1% KALTSIUM · 70kg inimese kehas on Ca 1-.1,2kg. · 99% asub luudes, kõhredes ja hammastes. · Piim ja piimatooted...
KÖÖGIVILJAD Köögiviljad on rohttaimed, mida kasvatatakse toiduks Olenevalt sellest, milliseid taime osi toiduks kasutatakse, jaotatakse köögivilju : JUUR SIBULKÖÖGI- -VILJAD VILJAD LEHTKÖÖ- VILIKÖÖGI- GIVILJAD VILJAD KAUN- ÕISIKKÖÖGI- VILJAD VILJAD JUURVILJAD on sellised köögiviljad,millel on söödav juur PORGAND PEET, REDIS KAALIKAS, NAERIS MUSTJUUR MUSTRÕIGAS JUURSELLER LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLD...
Spetsialistide arvates pole mõtet kokku arvutada toiduks kasutatud beetakarotiinirikkaid (A-provitamiin) porgandeid, kollaseid ja punaseid aed- ning tumerohelisi lehtköögivilju, kuid maksa võiks süüa mitte rohkem kui kord-paar nädalas. Ettevaatlik peaks olema toidulisandite ja kompleksvitamiinide tarvitamisega. B-vitamiin B-grupi vitamiinid: tiamiin, riboflaviin, niatsiin. Nende varumiseks võtke oma menüüsse rohelised lehtköögiviljad, toidud lihast ja ubadest, tangupuder, täisteraleib, maksavorst, lahja juust, päevalilleseemned, arahhiis, kuivatatud aprikoosid. C-vitamiin C-vitamiin on asendamatu kollageeni ehitaja. See imepärase toimega aine aitab nahal säilida elastse, pehme, õrna ja siledana. C-vitamiini sisaldavad tsitrusviljad, paprika,tomat, kiivi, peet, sibul, puu-ning aedviljad. C-vitamiinil (askorbiinhape) on tähtis osa side- ja kaitsekoe moodustumisel. Haavad paranevad kiiremini ning
klassi! näited. Süsivesikud-teraviljatooted Rasvad- pähklites, seemnetes, kalas Kiudained- täisteratooted, puuviljad, juurviljad Mineraalid- Valgud-liha, muna, teraviljatooted, piimatooted Vitamiinid- Vesi 19. Mineraalainete funktsioonid ja allikad? 2tk Kaltsium- vajalik lihaste, südame ja seedesüsteemi tööks, luude ehitamiseks ja vererakkude tootmiseks. Piimatooted, lehtköögiviljad, pähklid, seemned Raud- vaja paljude ensüümide ja valkude, muu hulgas hapnikku trantsportiva hemoglobiini tootmiseks. Punane liha, lehtköögiviljad, kala, munad, kuivatatud puuviljad, oad, täisteratooted. 20. Tervisliku toitumise reeglid. 1.Söö sageli, kuid korraga vähe! 2. Söö palju köögivilju 3. Süsivesikud peamiselt köögi- ja puuviljadest. 4. Igas toidukorras olgu täisväärtuslikku valku! 5
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Nimi Lehtköögiviljad Referaat Juhendaja: Pärnu 2008 Jääsalat See salatitaim on saadud kähara lehtsalati ja ameerika peasalati õnnestunud ristamisel. Jääsalati lehed on maheda maitsega, mõnusalt krõmpsuvad ja haprad ning püsivad kaua vormis isegi ribadeks või tükkideks lõigatuna
ATP tootmist Kloo Vajalik maohappe Lauasool r tootmiseks ja aineid läbi rakumembraanide viivate ioonpumpade tööks Naa Moodustab organismis Lauasool, spinat, piim trium ioonlahuseid nind reguleerib ATP tootmist Kalt Vajalik lihaste, südame Piimatooted, sium ja seedesüsteemi tööks, luude lehtköögiviljad, pähklid, ehitamiseks ja vererakkude seemned tootmiseks Fosf Kuulub luude Punane liha, or koostisesse, osaleb energia piimatooted, kala, kana, tootmises leib, riis Mag Vaja luude ehitamiseks Pähklid, sojaoad, neesium ja ATP tootmiseks kakao Rau Vaja paljude ensüümide Punane liha,
arenguhäireid, rasestumise häireid, hemoglobiini sünteesi ja raua metabolismi häireid. Samuti käsivarte ja jalasäärte tundlikkuse vähenemist. 60...70% päevasest doosist eritub väljaheidetega, naha kaudu imendub väga vähe. Imendumist takistavad: mineraalõlid, raua liig, klooririkas joogivesi, suu kaudu manustatavad kontratseptiivid, antibiootikumid, rääsunud rasvad. Kuumtöötlemisel kipub lagunema. Looduslikud allikad: nisuidud, sojaoad, taimeõli, pühklid, rooskapsas, lehtköögiviljad, spinat, nisuterad, munad. K - vitamiin (naftokonoonid) - antihemorraagiline vitamiin Põhiroll organismis on seotud vere hüübimisega, oluline protrombiini tekkes. Üks vitamiinidest, mida valmistatakse inimese soolestikus. Defitsiidi korral aeglustub vere hüübimine, toimub kestev verejooks ninast, kehale tekivad sinakad laigud. Imendumist takistavad: aspiriin, mineraalõli, rääsunud rasvad. Looduslikud allikad: rohelised lehtköögiviljad, jogurt, lutsern, munakollane, sojaõli,
haigestumus vähki madalam kui teistes piirkondades. Magneesiumirikkad on kõrvitsa ja päevalilleseemned, nisukliid, parapähklid, kakaopulber, mandlid, India pähklid, kreeka pähklid, pistaatsiapähklid, kookoshelbed, teraviljatooted (täistera-, kaera- ja neljaviljahelbed, tatar, nisuidud, hirss, kama). Mõõduka magneesiumisisaldusega taimesaadused on täisteraküpsetised, seemnetega saiad, läätsed, herned, riisi- ja odratooted, makaronid, aprikoosid, banaanid, õunad, toored lehtköögiviljad. Loomsetes toiduainetes on magneesiumi suhteliselt vähem, kuid selle biosaadavus on parem. Magneesiumirikastest loomse päritoluga toiduainetest on soolas vees elavad kalad (Tuunikala, lõhe, makrell) ja vähilaadsed (homaar, krevetid), piima- ja lihatooted. Söödud magneesiumist imendub kolmandik kuni pool. Magneesiumi on inimkehas vaja närvide ja lihaste häireteta koostöö tagamiseks; süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks; häireteta lihastööks;
ja kantserogeenseid ühendeid (nt. elavhõbe, kaadmium) viies nad sellisesse vormi, mis uhutakse organismist välja. · Mangaan aitab aktiveerida C vitamiini, biotiini ja tiamiini kasutamist kontrollivaid ensüüme. Tähtis osatäitja toidu ainevahetuses ning rasvhapete ja kolesterooli produtseerimisel. Teda vajatakse ka närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks ja suguhormoonide tootmiseks. Allikad: pähklid, täisterad, rohelised lehtköögiviljad, herned, peedid, munakollased. · Tsink omab tähtsat rolli rakkude pooldumisel ja remontimisel. Seega suur tähtsus haavade paranemisel. Zn vahendab maitse- ja lõhnatundmist, tõstab immuunsust. Väga oluline meestele spermatogeneesis. Allikad: lambakarbonaad, austrid, sealiha, maks, munad, õllepärm, piim, oad, nisukliid, kõrvitsaseemned. Flavonoidid · Köögi- ja puuviljade, viljaterade, lehtede ja kesta vees lahustuv polüfenoolne ühend.
See aste on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Värskete köögviljade ja marjade söömine on väga oluline meile kõigile, kuna nendest saame kätte peaaegu kõik vajalikud mineraalained. Võtame kasvõi näiteks rosinad ja banaanid, milles on südamele kasuliku kaaliumit või siis hiina kapsas ja lehtkapsas, kus saame kaltsiumi. Magneesiumirikkad on näiteks ka rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed, nagu lehtsalat ja petersell ning kuivatatud puuviljad.. Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad. Puu- ja köögiviljades leidub rikkalikult C-vitamiini, kuid samuti ka E-vitamiini, foolhapet ning teisi B-grupi vitamiine. Mida aga nendes ei leidu on D-vitamiini (v.a kukeseentes) ja B12-vitamiini (v.a mõnes vetikaliigis). Puuvilju ning marju on soovitatav süüa 2-4 portsionit päevas ja köögivilju ja kaunvilju 2-3 portsjonit. (Üks portsjon oleks 1 dl)
Pasta Kõik süsivesikud pole halvad! Tegelikult on need sportlase dieedi oluline osa. Kuigi keha põletab rasva ja valku, peab ta kõigepealt need süsivesikuteks muundama, pannes keha rohkem tööd tegema Banaan Banaanid on madala kalorsusega suurepärased looduslike elektrolüütide allikad, mis tuleb pärast treeningut või spordiüritust asendada. Nad tegid ka kõrge kaaliumi sisalduse, mis teeb neist ideaalse üritusjärgse suupiste. Köögiviljad Tumedad lehtköögiviljad nagu spinat ja lehtkapsas, aga ka spargelkapsas, lillkapsas ja harilik kapsas sisaldavad rohkesti antioksüdante, vitamiine ja mineraale, et tugevdada meie sportlikke võimeid. Need sisaldavad ka palju A-, K- ja B6-vitamiini ning kaltsiumi ja rauda - need kõik kaitsevad keha põletiku eest. Pähklid Pähklid sisaldavad palju valku ja tervislikke rasvu, muutes need sportlaste toitumise alustalaks. Koos süsivesikutega söödud aitavad need veresuhkrut tasandada ja
Sisaldab sinihapet Kasvab ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes Kasutatakse ka loomasöödaks Kasvavad 34 kuud SUURIMAD TOOTJAD Nig e e ria Vie tna m Ind o ne e s ia Tai KAS TEADSID? O n s üs ive s ikute s is a ld us e lt ko lm a s to id ua ine m a a ilm a s MANIOKK KÖÖGIVILJAD Köögiviljad ehk aedviljad on taimed, mille osi kasutatakse söögiks. Köögiviljad jaotuvad: Juurviljad (näiteks: porgand, peet, redis) Lehtköögiviljad (näiteks: lehtkapsas, till, spinat) Viliköögiviljad (näiteks: tomat, kurk, kabatsokk) Õisköögiviljad (näiteks: brokkoli, lillkapsas, artisokk) Sibulköögiviljad (näiteks: sibul, murulauk, küüslauk) TOMAT (Solanum lycopersicum) Päritolumaa LõunaAmeerika Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased Kasvab parasvöötmes ja ekvatoriaalses kliimavöötmes On valgusnõudlik ja soojanõudlik Optimaalne kasvutemperatuur 2024 kraadi
Liiga vähe magneesium võimaldab kaltsiumil ja naatriumil kuhjuda, mis häirib vereringet ning tõstab vererõhku. Ka stress sööb suurel hulgal magneesiumi ning meil ei ole võimalik sellel hetkel saada piisavalt mineraali. Selleks on vaja hakata võtma tablette, et ära hoida tõsiseid magneesiumi puudumise vaegusi nt: suhkrutõbi, krooniline kõhulahtisus ja sotsiaalne haigus-alkoholism, lihaskrambid ning vaevused südames. Allikateks on nisukliid, täisterad, rohelised lehtköögiviljad, piim, liha, oad, banaanid, aprikoosid, sinepi- ja karripulber ning kookos. Mangaan on vajalik õige luustiku moodustamiseks, arenguks ja paljunemiseks. Ta on seotud K vitamiiniga ja vere hüübimiskiirusega. Üleliigne kaltsium ja fosfor segavad mangaani imendumist. Aitab aktiveerida C-vitamiini, biotiini ja tiamiini kasutamist kontrollivaid ensüüme. Tähtis tegur ainevahetuses ning rasvhapete ja kolesterooli tootmisel.
seal on liigseid süsivesikuid. Peamised toidugrupid 1) Tärkliserikkad toidud. Tärkliserikkaid toiduaineid tuleks süüa rohkesti. Siia kuuluvad leib, makaronid, kartulid, maguskartulid, tangained, teraviljad (kaer, oder, riis, hirss, mais, tatar). Võimalusel tuleks valida tooted, kuhu pole lisatud rasva ega suhkrut. 2) Puu- ja köögiviljad. Tuleks tarbida palju puu- ja köögivilju. Eriti kasulikud on rohelised lehtköögiviljad ning kollased, oranzid ja punased puu- ja köögiviljad. 3) Kala, liha ja muud valkude allikad. Siia gruppi kuuluvad liha, kala, linnuliha, munad, kaunviljad, koorikloomad, pähklid ja seened, mida tuleks tarvitada mõõdukalt. 3 4) Piimasaadused. Piimasaadusi tuleks tarbida mõõdukas koguses. Parimad on vähese rasvasisaldusega ja rasvata piim, väherasvane jogurt, toorjuust, lahja hapukoor, kodujuust, mõned
Erilist tähelepanu tuleks pöörata taimetoitlastest emade sünnitatud lastele, kelle rauavarud on väikesed. Kui sääraseid lapsi toita rinnaga pikka aega, rinnapiima rauasisaldus on aga väga väike, areneb lastel suure tõenäosusega rauapuudusaneemia. Mineraalainete vaeguse vältimiseks taimetoitlastel on soovitav lisada menüüsse mineraalainetega rikastatud tooteid (hommikuhelbed, mahlad) ja neid mineraalaineid suhteliselt palju sisaldavaid toite (rohelised lehtköögiviljad, till, nõges, vaarikad, maasikad, pähklid). C-vitamiin aitab kaasa taimsetest allikatest saadava raua imendumisele. Samuti nagu raua puhul, on ka tsingi imendumine loomset päritolu toitudest parem kui taimsetest. Teraviljas olev fütiinhape vähendab nii raua kui ka tsingi imendumist. Hapendamine ja idandamine aitab vähendada fütiinhappe negatiivseid mõjusid. Põhilisteks joodi allikateks on jodeeritud sool, meresool, kalad, munad ja piimatooted. Tihti soovitatakse
Liigitatakse: vegetatiivsed köögiviljad, millest toiduks kasut. taime osa, kuhu on kogunenud toitained. · Mugulviljad kartul, bataat, maapirn · Juurviljad porgand, peet, kaalikas, naeris, rõigas, pastinaak, redis, seller, mädarõigas · Kapsad vaöge-, punane peakapsas, kähapeakapsas, rooskapsas, lillkapsas, nuikapsas, hiina kapsas · sibulköögiviljad söögisibul, küüslauk, roheline sibul, porrulauk, murulauk, salottsibul, pärlsibul · lehtköögiviljad salat, spinat · maitseköögiviljad till, estragon... · dessertköögiviljad spargel, rabarber viliköögiviljad toiduks kasutatakse ainult taime vilja tomatköögiviljad tomat, paprika, baklazaan, füüsal · kõrvitsköögiviljad kõrvits, arbuus, melon, kabatsokk, kurk · kaunviljad hernes, uba, soja · teraköögivili mais, idu MUGULVILJAD kartul- kõige tähtsam C-vitamiini allikas. valkudest leidub täisväärtuslikku valku tuberiini
Silmad Kasulikud vitamiinid Väga tähtis tingimus silmade tervise säilitamisel on õige toitumine. Silmade jaoks on kõige tähtsam Avitamiin, mida sisaldavad rohkesti porgandid, tomatid, kõik lehtköögiviljad, petersell, mereannid, kalamaksaõli, päevalilleseemned, õllepärm. Cvitamiin seob rakke, selle vajakajäämisel kaotavad lihased (ka silmalihased) oma toonuse. Vitamiini põhilised allikad on kapsas, tsitruselised, kõik marjad, lehelised köögiviljad, sibul, tomat, spinat, õunad, ananassid. B1vitamiini (tiamiini) suur puudujääk kutsub esile närvihäireid. Seda vitamiini leidub pähklites, täisteratoodetes, õllepärmis, poleeritud riisis ning mees.
/ 8 / Organism on võimeline sünteesima vitamiini A ka ß-karotiinist, aga rasva vähesusel (kui toidus ei ole piisavalt taimeõlisid) võib tekkida vitamiini A defitsiit, sest karotiini omastatavus võib langeda 1%-ni. Headeks vitamiin A allikateks on maks (eriti kalamaks ning kalamaksaõli), või, munad ja piim. Vitamiini A leidub veel ka piimatoodetes ja kalarasvas. Vitamiin A provitamiini ß- karotiini leidub taimsetes toiduainetes (porgandid, tumerohelised lehtköögiviljad, apelsinid, sügavkollased ja punased puuviljad nagu näiteks papaia, teised köögiviljad). Avastuslugu Vitamiinide avastuslugu algab aastaga 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad veel mingeid aineid, et tervena püsida. 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin- Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Äsja oli avastatud B-vitamiin ja sellele oli nimeks valitud "rasvas
Toit peab varustama organismi vajalike toiainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma mitmekülgselt. Et seda oleks kergem teha, jagatakse toiduained rühmadesse.(2) Vitamiinid aitavad hoida inimese organismi tervemana ja rohkem kaitsta haigust eest, sest inimene on tänu vajalikele vitamiinidele tugevam. A-vitamiin: maks, munad, piim, rasvased kalad; A-eelvitamiin ( beeta-karoteen ): porgand, rohelised lehtköögiviljad, spargelkapsas, kõrvits, paprika ja teised kollased-punased aedviljad-marjad jm. C-vitamiin: värsked puuviljad, mustad sõstrad, kibuvitsa- ja astelpajumarjad, maasikad, tsitruselised, tomatid, kartulid, paprika, mädarõigas, petersell, till, kapsas (eriti palju lehtkapsas), kaalikas jm. E-vitamiin: täisterad ja tooted nendest, nisuidandid, kõik seemned, koorevõi, pähklid, mandlid, sojaoad, oliivid, lehtsalat, porgand, tomat, rafineerimata taimeõlid
Foolhape, folaadid · folaadid esinevad looduslikult taimsetes toitudes, hoolhape on folaatide sünteetiline vorm · vesilahustuv · tähtsus: järglaste normaalne areng, valkude ainevahetus, värvisüstee, vereliblede moodustumine · soovitus 300 g (500 g) · suurenenud vajadus rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel · toiduga ületarbimist ei saa, võimalik vaid toidulisanditega · allikad: rohelised taimed, lehtköögiviljad, maks, pärm, paprika Pantoteenhape · vesilahustuv · tähtsus: koensüüm-A sünteesiks, atsüüli kandva valgu tööks, vastupanu stressile, ainevahetuse aktiveerimine, närvisüsteem, tugevdab lihaseid · defitsiit esineb harva, vaid dieetide puhul · allikad: kana, veiseliha, kartulid, munakollane, brokoli, täisteratooted Biotiin · vesilahustuv · tähtsus: ainevahetus, energia tootmine, närvisüsteem, silmad, nahk, juuksed, vereringe
mineraalaine vaegus. Süües palju magusaid puuvilju (banaan, viinamarjad), saadakse liialt süsivesikuid. · Puu- ja köögiviljades leidub peaaegu kõiki vajalikke mineraalaineid. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad neid erinevates kogustes. Näiteks on südamele kasulikku kaaliumi palju rosinates ja banaanides. Kuigi kaltsiumi peamiseks allikaks on piimatooted, leidub seda päris palju ka Hiina kapsas, lehtkapsas ja brokolis. Magneesiumirikkad on rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed (lehtsalat, petersell) ning kuivatatud puuviljad (ploomid, aprikoosid). Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad. · Kiudained aitavad tekitada täiskõhutunnet ning parandada ainevahetust. Kiudained vähendavad vere kolesteroolitaset, mõjudes südamehaigusi ennetavalt. Kõige kiudaineterikkamaks toidugrupiks on teraviljatooted (leib, puder). Palju kiudaineid leidub ka puu- ja köögiviljades, eriti kaunviljades ja kuivatatud puuviljades. Süües
11. Raud - asendamatu nii loote vereloomeks kui piisavaks gaasivahetuseks raseda tõusnud vajadusi arvestades. Raua allikad: vere toidud, virsik, müsli, pistaatsiapähkel, lagritsakomm, maks, tailiha. 12. Foolhape - lapse närvisüsteemi arengu toetuseks peaks foolhappekapsleid võtma juba rasedust planeerides ja esimesel kolmel raseduskuul. Foolhappe allikad: nisuidud, keedetud uba, maks, porrulauk, värsked maasikad, värsked herned, lehtköögiviljad, värskekapsa-apelsinisalat. Imiku toitumine esimesel poolaastal Eriti kiire kasvamise periood on imikueas (0 - 12 kuud). Esimestel elukuudel võtab laps kaalus juurde 200 g nädalas, hiljem 150 - 100 g nädalas. Niisuguse kiire kasvamise tagamiseks peab laps sööma eakohast energiarikast ja hästi omastatavat toitu. Võrreldes imiku ja täiskasvanu energiavajadust ühe kehakilogrammi kohta ööpäevas selgub, et imik vajab energiat 3 - 4 korda rohkem
Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg), seamaks (keedu, prae)(5,40mg), kõrvits (keedetud)(0,25mg), kanamaks (keedu, prae)(4,30mg), munad (keedetud)(0,22mg) porgand (toores)(0,84mg), B vitamiin 8 vesilahustuvat vitamiini. Tähtis osa raku ainevahetuses. Erinevad ained, samades toitudes. B1 vitamiin(tiamiin) Soovitav kogus mehele 1,3 1,5 mg, naisele 1,0 1,2 mg. Toimet halvendavad ja vajadust ...
Kartulitamp purustab keedetud kartulid või muud köögiviljad kiiresti ja ühtlaselt. Köögiviljapress Seda töövahendit hinnatakse keedetud kartulitest ja muudest köögiviljadest ühtlase püree valmistajana. Hoovale kinnitatud kolb surub toidu kolusse, mille põhjale on kinnitatud perforeeritud ketas. Tulemuseks on ühtlane püree. Salatikuivati Elektrilise salatikuivati väliskesta sees on kiiresti pöörlev korv, kuhu asetatakse pestud salatilehed või muud lehtköögiviljad. Veetilgad valguvad tsentrifugaaljõu toimel lehtedelt väliskesta põhjale. Aurutikorv Kokkupandav aurutikorv on valmistatud perforeeritud metallist ning sellel on hingedega lehvikukujulised labad, mille abil saab korvi parajaks teha erineva suurusega keedunõudele. Korvil on väikesed jalad, mille abil toiduained hoitakse keevast vedelikust kõrgemal. Kokkuvõte
Vanalinna Hariduskolleegium Tervislik toitumine Referaat Kaisa Koppel X e klass Gudrun Kaukver Tallinn 2008 1 Sissejuhatus Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Toit kui enerigiaallikas ...............................................................................................................4 Toit ja terve Süda ....................................................................................................................... 5 Toit ja seedimine .......................................................................................................................6 Toit...
saaks olla elu), enamiku otse õhust omastada ei saa, mõned mullas elavad bakterid saavad (mügarbakter) meie saame liblikõielisi taimi süües nagu hernes, uba. o Fosfor- kuulub luude koostisesse, osaleb energia tootmises (kuulub ATP koosseisu) Saab: punane liha, piimatooted, kala, kana, leib, riis o Kaltsium-vajalik lihaste, südame ja seedesüsteemi tööks, luude ehitamiseks ja vererakkude tootmiseks, Saab: piimatooted, lehtköögiviljad, pähklid, seemned o Naatrium- organismis on vaja närviimpulsi edasiliikumiseks reguleerib ATP tootmist, Saab: lauasool, spinat, piim. o Kaalium- organismis vaja närviimpulsside edasiliikumiseks, moodustab organismis ioonlahuseid ning reguleerib ATP tootmist. Saab:herned, kartulid, tomatid, banaanid.. o Magneesium- vaja luude ehitamiseks ja ATP tootmiseks, Saab: pähklid, sojaoad, kakao
Toiduainete ja toitumisõpetus TOIDUKAUBAD, NENDE PAKENDAMINE JA SÄILITAMINE TOIDUSEADUS Kasulikud lingid: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13256331 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234674 Käsitleb alljärgnevaid punkte ( täida lüngad- otsida toiduseadusest vastused! ) ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ................................................................................................
SISSEJUHATUS Toitumisharjumused kujunevad lapseeas, mistõttu on lapse toitumise jälgimine väga tähtis. Toiduvalikut määravad inimeste toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised võimalused, toiduressursside kättesaadavus, perekonna toitumisharjumused, mängukaaslaste ja sõprade toidueelistused ja rahvusköögi eripärad. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega piima- ja lihatooted ning vähe puu- ja köögivilju, mõjutab oluliselt südame-veresoonkonna haiguste, mõningate vähktõve liikide ja rasvtõve teket täiskasvanueas. Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste väärtushinnangutes või ümbritsevas keskkonnas. Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja huvitavaid valikuvõimalusi ja varem traditsioonilised toitumisharjumu...
Erilist tähelepanu tuleks pöörata taimetoitlastest emade sünnitatud lastele, kelle rauavarud on väikesed. Kui sääraseid lapsi toita rinnaga pikka aega, rinnapiima rauasisaldus on aga väga väike, areneb lastel suure tõenäosusega rauapuudusaneemia. Mineraalainete vaeguse vältimiseks taimetoitlastel on soovitav lisada menüüsse mineraalainetega rikastatud tooteid (hommikuhelbed, mahlad) ja neid mineraalaineid suhteliselt palju sisaldavaid toite (rohelised lehtköögiviljad, till, nõges, vaarikad, maasikad, pähklid). C-vitamiin aitab kaasa taimsetest allikatest saadava raua imendumisele. Samuti nagu raua puhul, on ka tsingi imendumine loomset päritolu toitudest parem kui taimsetest. Teraviljas olev fütiinhape vähendab nii raua kui ka tsingi imendumist. Hapendamine ja idandamine aitab vähendada fütiinhappe negatiivseid mõjusid. Põhilisteks joodi allikateks on jodeeritud sool, meresool, kalad, munad ja piimatooted
7.Spetsialiseerumine Põllumajandus on spetsialiseerunud rohkem põllukultuuride kasvatamisele ja ekstensiivsele põllumajandusele. Portugali põllukultuuridest peamised on oliivid, viigimarjad, tsitrusviljad, seened, päevalilleõli, tomatid, teraviljad (nisu (Pilt8.2)), banaanid (Madeira saarel) ja ananass (São Migueli saarel). Veel konkureerivad nendega viinamarjad, lehtköögiviljad, korgipuud, töötlemiseks mõeldud tomatid, riis ja suhkrupeet. Loomakasvatuses on enim arenenud veiste ja sigade kasvatamine. 8.8.Eksport ja import Peamised ekspordi artiklid on veinid, õlu, oliivi õli, tomatipasta, suhkruroog, värske lehmapiim, pirnid, piimavõi, tubakas, sealiha vorstid, sojaoa õli, lehelised köögiviljad, röstitud kohvioad, puuviljad, apelsinid. Peamised sisseveo artiklid on sojaoad, nisu, mais, pagaritooted, veiseliha, oliivi õli,
4. KINEETILISED JA METABOLISMI ANDMED ORGANISMIS 4.1 Organismi sattumise teed ja käitumine organismis Kaadmiumiga võib kokku puutuda selle sissehingamisel või allaneelamisel. Eeskätt puutuvad kaadiumiga kokku suitsetajad ning inimesed, kes tubakasuitsu sisse hingavad. Kaadmiumi on võimalik omastada ka suures koguses kaadmiumit sisaldava toidu söömisel nagu karpkala, maks ja neerud. Kaadmiumi sisaldavad ka teraviljatooted, kartul ja mõned lehtköögiviljad. Kokku on võimalik puutuda ka kaadmiumiga saastunud vee joomisel või elades kaadmiumi õhku paiskava tööstusrajatise või sulatusahju lähedal. Kaadmium võib veeorganismides akumuleeruda, mistõttu võib kokkupuude suurem olla kohalikest veekogudest püütud veeloomade söömisel (National Library of Medicine i.a). 8 Töökohas võib kaadmiumiga kokku puutuda töötades sulatus- või elektritootmise ettevõttes,
Lehtköögivilju ja maitsetaimi võib piserdada veega ja keerata siis paber- või köögikäteräti sisse, panna külmkapi köögiviljasahtlisse. Kvalaliteetsed oa ja hernekaunad on erksat värvi ja ei tohi painduda, see näitab närtsimist. Lillkapsas peab olema valge, kollane toon näitab liigset vanust. Jaotus söödava taimeosa järgi: mugulköögiviljad kapsad juurviljad rõikad sibulköögiviljad viliköögiviljad kõrvits köögiviljad kaunviljad lehtköögiviljad dessert köögiviljad kultuurseened 2.1 Mugulköögiviljad Kartul. Kartuli ürgpäritolu üle on vaieldud tänase päevani. Oli see Tsiili või Peruu? Indiaani hõimud kasvatasid teda juba rohkem kui 4000a tagasi ning austasid teda kui jumalannat. Euroopasse jõudis kartul 16.sajandil, kuid kuni 19.sajandini peeti teda ka siin delikatessiks. Veel 17.sajandil pidas mõni rahvus kartulit mürgiseks ning omistas talle kuratliku, haigusi põhjustava mõju. Alles
kehatemperatuuri reguleerimiseks, kaltsiumi, fosfori, naatriumi ja kaaliumi ainevahetuseks, E- ja C-vitamiini ning B-rühma vitamiinide omandamiseks ning südamelöökide sageduse reguleerimiseks. Magneesium lõdvestab veresooni, kaltsium seevastu põhjustab nende kokkutõmbumist. Liiga vähe magneesiumi võimaldab kaltsiumil ja naatriumil kuhjuda, mis häirib vereringet ning tõstab vererõhku. Allikateks on nisukliid, täisterad, rohelised lehtköögiviljad, piim, liha, oad, banaanid, aprikoosid, sinepi- ja karripulber ning kookos. Zn (tsink). Omab tähtsat rolli rakkude pooldumisel. Tsink vahendab maitse- ja lõhnatundmist, tõstab immuunsust. Väga oluline meestele sperma tekkimisel. Allikateks on austrid, sealiha, maks, munad, õllepärm, piim, oad, nisukliid ja kõrvitsaseemned. Fe (raud).
nende biotiinisisaldust üldse analüüsitud, mistõttu andmebaasid annavad nende biotiinisisalduseks 0, kuigi tegelikkuses neis siiski biotiini mingil määral leidub. Biotiini toodetakse veidi ka soolestiku mikrofloora poolt. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Folaat ) 2.7 Vitamiin B9 B9-vitamiin on tuntud peamiselt nimetuse “folaadid“ või „foolhape“ all ning see kuulub B-rühma vitamiinide hulka. Kui folaadid esinevad looduslikes taimsetes toitudes, näiteks rohelised lehtköögiviljad, herned, seemned, siis foolhape on folaatide sünteetiline vorm, mida leidub rikastatud toitudes, näiteks hommikuhelvestes ja toidulisandites. Järgnevalt kasutame edaspidi mõlema eeltoodu kohta ühtset nimetust foolhape. B9 on vaja: 17 laste saamiseks, loote normaalseks arenguks ja veel sündimata laste tervise tagamiseks; valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks;
13 juures, kel on Hodgkini tõbi või leukeemia, kus foolhappe vajadus on normaalsest kõrgem. Liigtarbimine Foolhape on kõige "toksilisem" vees lahustuv vitamiin. Liigtarbimine võib viia vererõhu langemiseni ja krampide tekkimiseni ning võib varjutada vitamiin B12 puudujääki. Allikad Headeks foolhappe allikateks on rikastatud teraviljatooted, tsitruselised ja mahlad nendest, asparaagus, lehtköögiviljad (spinat, till), lillkapsas, läätsed, peet, pärm, liha, maks. KALTSIUM: Kaltsiumi tähtsus: · täidab struktuurseid funktsioone, kuuludes organismi luukoe ja teiste kudede koosseisu, · oluline roll kudede ainevahetuses: ta kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, · on aktiveerijaks vere hüübimissüsteemis, · madaldab vererõhku ja vere kolesterooli taset, · vajalik neerude normaalseks funktsioneerimiseks,
Milliseid mineraalaineid puu- ja köögiviljadest saab ja milleks need kasulikud on? Puu- ja köögiviljadest saab peaaegu kõiki vajalikke mineraalaineid. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad neid erinevates kogustes. Näiteks on südamele kasulikku kaaliumi palju rosinates ja banaanides. Kuigi kaltsiumi peamisteks allikateks on piimatooted, leidub kaltsiumi päris palju ka hiina kapsas, lehtkapsas ja brokkolis. Magneesiumirikkad on rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed (nt lehtsalat, petersell) ning kuivatatud puuviljad (ploomid, aprikoosid). Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad. Miks on kiudained vajalikud ja millistes toiduainetes neid leidub? Kiudained aitavad tekitada täiskõhutunnet ning parandada ainevahetust. Kiudained vähendavad vere kolesteroolitaset, mõjudes seeläbi südamehaigusi ennetavalt. Kõige
Meeles tuleks pidada ka seda, et kuigi karotenoidid pole väikestes kogustes toksilised, võivad nad organismis kuhjuda. Väikelaste kollane nahk porgandimahlaga üle toites on selle sümptomiks. Kuhjunud hulgas pole karotenoidid kindlasti kahjutud. Headeks vitamiin A allikateks on maks (eriti kalamaks ning kalamaksaõli), või, munad ja piim. Vitamiini A leidub veel ka piimatoodetes ja kalarasvas. Vitamiin A provitamiini ß- karotiini leidub taimsetes toiduainetes (porgandid, tumerohelised lehtköögiviljad, apelsinid, sügavkollased ja punased puuviljad nagu näiteks papaia, teised köögiviljad). Biofunktsioonid Vitamiin A erinevatest vormidest sõltuvad järgmised füsioloogilised funktsioonid: · Nägemisprotsess (selle fotokeemiline alus)- retinaal. Nägemise fotokeemilises protsessis on kesksel kohal retinaal, sest 11-cis-retinaal on lipoproteiinse nägemispigmendi rodopsiini valgust neelav komponent. Tema vahendusel transformeerub valgusenergia närviimpulsiks
Mulgi puder Viljandimaalt. Sellest maakonnast on pärit kaks tuntud rooga mulgipuder ehk kartuli-tangupuder ja mulgikapsad. Mulgipudru keetmiseks pane ligi kilo muredat sorti kooritud kartuleid liitri soolaga maitsestatud veega keema. Lisa juurde pool teeklaasi odrakruupe. Keeda, kuni tangud on pehmeks muutunud. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
