TSIRGULIINA KESKKOOL 11. klass Merlika Hüdsi PÄHKLID Referaat 2014 Sissejuhatus Pähklid on head vahepalad, sest on kasulikud, täidavad kõhtu, annavad energiat ning nii vajalikke ja kasulikke rasvaineid. Lisaks on neid kerge taskusse pista ja kaasa võtta, ilma et peaks muretsema riknemise, mahutavuse või muljumise pärast. Pähklite tervislikud omadused teevad neist väga olulise toiduaine, mida kinnitavad ka paljud uuringud. Sisaldades kiudaineid ja kasulikke rasvu, muutuvad nad täiuslikuks südameravimiks, sest vähendavad kahjuliku LDL-kolesterooli hulka kehas
TSIRGULIINA KESKKOOL Pähklid Ester Kaasik SISUKORD SISSEJUHATUS Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust.
TALLINNA TEENINDUSKOOL PÄHLKLID referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe TALLINN 2010 1 Sisukord Pähklid.............................................................................................................................................3 Sarapuupähkel.................................................................................................................................3 Kreeka pähkel...................................................................................................................................4 India pähkel............................................
India pähkel e. kasupähkel India pähklid aitavad säilitada terved hambad ja igemed ning pähklites puudub kolesterool. India pähklid sisaldavad monoküllastumata rasvu, mis soodustab südameveresoonkonna tegevust ning antioksüdante, mis aitavad kõrvaldada vähki tekitavaid vabu radikaale. Kasupähkel on suur magneesiumi ja kaltsiumi allikas, mis tugevdab luid ja lihaseid. Samuti sisaldavad pähklid kiudaineid mis on kasulikud seedimisele. India pähkli söömine aitab kasutada organismis sisalduvat rauda, kõrvaldada vabu radikaale, arendada luu- ja sidekude ning toota naha ja juuste pigmenti melaniini. Märkimisväärne on E-vitamiini, provitamiini A ja B grupi vitamiinide sisaldus. B grupi vitamiinidest tähtsaim on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab väsimust ja ärrituvust. 100 g india pähklit sisaldab: valke 18, 22 g rasvu 43, 85 g
apelsin, papaia) kalarasv, munakollane, või, pärm, rikastatud D kaltsiferoolid piimatooted ja määrdemargariin taimsed õlid, seemned, E tokoferoolid pähklid, oliivid, täisterajahu K füllokinoonid spinat, kapsas, herned Veeslahustuvad Vesilahustuvad vitamiinid Vitamiini tähis Vitamiini nimi Parimad allikad idud, sealiha, pärm, kaerahelbed, B1 tiamiin
Põhjused, eesmärgid, mis viitavad vegetaarlusele. · Majanduslikud · Tervislikud · Toiteväärtuse arvestamine · Looduslikud · Vanemate toitumiskäitumine · Meditsiinilised · Kulinaarsed · Usundilised · Hügieenilised · Eetilised · Nüüdiaegsest eluviisist tingitud Toiduained · Range vegetarsimi korral kasutatakse toiduks ainult taimse päritoluga toiduaineid. · Teravili · Puuvili · Juurvili · Aedvili · Pähklid · Seemned · Seened · Õlid Toiduained · Põhiliseks valguallikaks on tera- ja kaunvili ning pähklid · Rasva saadakse toiduõlidest, seemnetest ja pähklitest. · Süsivesikuid saab aed- ja puuviljadest Taimetoidu plussid · Vähene rasvumine · Väheneb südamehaiguste risk · Väheneb kõrgvererõhu risk · Rohkelt C-vitamiini ja mineraalaineid · Kasutatakse vähe rasva ja keedusoola · Suureneb maitsetaimede kasutamine
TALLINNA TEENINDUSKOOL Tanel Vähesoo 013K Pähklid Referaat Tallinn 2008 Sisukord: · Sarapuupähkel · Kreeka pähkel · India pähkel · Maapähkel · Mandel · Parapähkel · Pistaatsia pähkel · Kookospähkel · Kastan Sarapuupähkel Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainerikkad. Sarapuupähklid sisaldavad mitmeid mineraale; rauda , vaske ja magneesiumi. Vitamiinidest sisaldavad koliini ja tiamiini . 100 g sarapuupähkleid sisaldab rasva 62,4 g, proteiini 12,6
linnaseleib, kiivi palavikku makrellid, sardiinid, muna, kanaliha, sealiha, põhjustab lihaste soodustab oksüdatiivse Q ubikinoonid sojaõli, düstroofiat ja aneemiat stressi teket täisteraviljatooted, pähklid, spinat soja-, rapsi-, põhjustab maisi- ja kalaõli, soodustab ateroskleroosi linoolhape ja karvajuuretuppede ja F merekalad, arengut, vananemist, alfalinoleenhape näärmejuhade
süntees, vereloome Allikad Maks, Maks, neerud, Maks, munad, pärn, Munakollane, Loomaliha, Merekalad, Loomaliha, Kalatooted, maks punane liha, kala, pähkel kõrvitsaseemned pähklid, maks, neer, piim jodeeritud sool, teraviljatooted, pähklid, seemned, päevalilleseemned, maks, oad, petersell, täisteravili meretaimed tumerohelised
Pähklid Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Meeldiva maitse ning kõrge toiteväärtuse (valgud, süsivesikud, vitamiinid (E ja B-vit) ja mineraalained, rasvad, millest enamus küllastumata rasvhapped – kõige kasulikumad infarkti ennetamiseks on kreeka pähklid) tõttu on need igati tervislikud ja mõnusad, sobides lihtsalt söömiseks ja ka toitudes kasutamiseks. Eriti kasulikud on pähklid sportlastele, areneva organismiga lastele (lõuna- või õhtuoode) ja vanuritele. Kuna pähklid on taimse päritoluga, ei sisalda nad kolesterooli. Vaatamata kõrgele rasvasisaldusele (ksk 60% rasva) on pähklid kasulikumad mis tahes krõbinatest ja näksidest, sest nad sisaldavad küllastumata rasvhappeid – alandavad
igal juhul ja võib põhjustada hüpoglükeemiat. * Toitu mitmekülgselt - oluline on tasakaal süsivesikute, valkude ja rasvade vahel. Sööge palju kiudaineid, need pidurdavad toidu kiiret imendumist ja veresuhkru tõusu. Ära karda proovida uusi maitseid! Üldised toitumisalased soovitused diabeetikule * Tarbi vähem rasva , eelista toiduvalmistamisel praadimise asemel küpsetamist, keetmist, hautamist. Tarbi „häid“ rasvu: oliiviõli, avokaado, pähklid ja seemned. * Vähenda soola tarbimist,asenda see meelepäraste maitseainete ja ürtidega. * Neerukahjustuse puhul on oluline vähendada valkude tarbimist, kuid seda tehakse vaid arsti ettekirjutuse järgi. * Toitumine on alati individuaalne ja sõltub paljuski patsiendi vanusest, kehakaalust, vererõhu väärtusest ja analüüsidest. Looduslikud suhkrualandajad diabeetiku toidulaual * Avokaado * Küüslauk * Sibul * Kirsid * Sidrun * Pähklid * Kaneel EDTNA/ERCA
Toiduks kasutatavad PUUVILJAD, marjad ja pähklid Kätlin Sarik, Loviis Kalamets, Andra Toom ja Annika Valving KUST ON PÄRIT TOIDUKAUBAD,MIDA SINA VÕI SINU PERE IGA PÄEV TARBIB? Enamik meie toidulaual leiduvast toidust on kodumaine. Näiteks kasvatame ise maitsetaimi, köögivilju ja puuvilju. Samuti korjame ka metsasaadusi(marjad, seened) Ostame poest põhiliselt vaid eksootilisi puuvilju ja maitseaineid( ka kohvi ja teed). Miks me ostame sisse nii palju erinevaid
Presspärm 120 20 7 PIIM JA -TOOTED Piimapulber 500 50 8 3 Piim;rõõsk koor 1000 100 20 8 100 Hapukoor 1050 110 20 8 100 Kondenspiim 30 12 MANDLID, PÄHKLID Terved mandlid 650 65 10 3 155 Jahvatatud mandlid 350 35 5 2 285 Puhasatatud pähklid 650 65 10 3 155 Kookoshelbed 350 35 5 2 Mandlilaastud 350 35 5 2 Sarapuu pähklid (tuum) 650 65 10 3 Kreeka pähklid (tuum) 400 40 6 2 1 liiter 1 dl 1 sl 1 tl 100 g 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml g g g g ml MUUD TOIDUAINED
Trühvel on sokolaadi laadne käsitsi valmistatud kompvek - maiustus, mis on traditsionaalselt valmistatud sokolaadi ja koore massist ja on kaetud sokolaadiglasuuri või kakaopulbriga. Tavalisel valmistatakse trühvleid keraja-, koonuse- või kaardus kujulisi. Tavalist sokolaadi-koore massi võib asendada erinevate täidistega: kreemiga, sulatatud sokolaadiga, karamelliga, pähklitega, puuviljadega, mandlitega, marjadega. Puuviljad marjad võivad olla nii värskel kui kuivatatud moel, pähklid aga nii purustatult kui tervena. Lisaks sokolaadi massile võib trühvli koostisesse lisada erinevaid lisandeid maitsestamiseks, näiteks martsipani, alkoholi, piparmünti, vahukomme, pähklisokolaadi, iirist ja palju muudki. Kaunistatakse türhvleid erinevalt nii tumeda kui valge sokolaadiga, värvitud sokolaadide glasuuridega kui ka pähklite, marjade, puuviljadega. Tüüpilisemad alkoholid trühvlite koostises on liköör ja brändi, sobivad ka teised alkohoolsed joogid
piim, rõõskoor 1000 100 20 8 hapukoor 1050 110 20 8 kohupiim 1000 100 20 8 kondenpiim 30 12 MANDLID, PÄHKLID terved mandlid 650 65 10 3 jahvatatud mandlid 350 35 5 2 puhastatud pähklid 650 65 10 3 kookoshelbed 350 35 5 2 mandlilaastud 350 35 5 2 sarapuu pähklid(tuum) 65 10 3 650 kreeka pähklid(tuum) 400 40 6 2 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl=
Tartu 2011 Põhilised toitained · Valgud · Rasvad · Süsivesikud · Vesi Valgud Tähtsus: Leidumine: · rakkude ja kudede · liha ehitamiseks, · kala · eluprotsesside · muna reguleerimine, · pähklid · energia tootmine, · juust · organismi kaitse, · kohupiim · elutähtsate ainete · piim, jogurt transport Rasvad Tähtsus: Leidumine: · Energeetiline varuaine, · õli · Kaitse soojuskadude ja · või meh
Kreeka pähkel Kreeka pähkel on väga kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on nendel pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Samuti on pähklil suur E-vitamiini sisaldus, mis võitleb aktiivselt vananemise vastu. Kreeka pähkel takistab rasvmassi kasvu, melatoniin mõjutab vere antioksüdantseid omadusi. H-vitamiin, mida need pähklid sisaldavad aitavad probleemse naha, rabedate küünte ning tuhmide ja elutute juuste korral rohkem, kui moodsad kosmeetikavahendid. Samuti sisaldavad ka kreeka pähklid B-grupi vitamiine, mis stimuleerivad ainevahetust ja ajutööd. Mikroelementidest on kreeka pähkel arvestatav joodi, koobalti, mangaani, vase ja tsingi allikas. 100 g kreeka pähklit sisaldab: valke 15, 23 g rasvu 65, 21 g süsivesikuid 13, 71 g kiudaineid 4, 8 g vett 3, 6 % Energiasisaldus 654 kcal
kasvupaikadest. (Kalju,K. 2007:9) Taimetoodete keemilise koostise ja füsioloogilise toime eripäraga ongi seleteatav nende äärmiselt laiaulatuslik kasutus nii rahva- kui teadusmeditsiinis. Viljade ja marjade roll organismi normaalse elutegevuse tagamisel seisneb selles, et nad varustavad organismi vitamiinide, leeliseliste mineraalainete, orgaaniliste hapete, eeterlike õlide, fütontsiidide ja teiste inimesele vajalike ainetega. (Kroom,G. 2004:4) Puuviljad, marjad ja pähklid on kõigile tuntud ja teatud. Igaüks oskab nimetada erinevaid poes müüdavaid puuvilju ja pähkleid. Samas ei teata nendest midagi lähemalt. Päritolu, import ja kõrghooaeg on paljudele teadmata. Pidevalt tuuakse kaubandusse ka uusi ja tundmatuid liike ja sorte. Sellist võidukäiku, nagu inimese toidulaual on teinud puu- ja köögiviljad, ei ole viimastel aastakümnetel osaks saanud mitte ühelegi teisele toiduainete grupile. Uute
REFERAAT Vürtsid ja pähklid Juhendaja Tartu 2015 1 SISSEJUHATUS. 1 Vürtsid: teravamaitselised või aromaatsed, naturaalsed või kuivatatud mitmesuguste taimede seemnetest ,viljadest, õitest, koorest või risoomist saadud maitseained, mida kasutatakse tervelt, tükeldatult, purustatult või jahvatatult. 2 Pähklid: neid on erineval kujul: koorimata ja kooritult, tervelt ja tükeldatult, viilutatult, purustatult, jahvatatult, naturaalselt või röstitult, soolatult, suitsutatult, magustatult, suhkru-, šokolaadi-, või vürtsikas glasuuris. Minu referaadis ma kirjeldan 4 vürtsi: rosmariin, muskaatõis, karrilehed, lambaläätse lehed, ja 4 pähkli: muskaatpähkel, brasiilia pähkel, metsapähkel, seedermännipähkel.
suhkrumais. Raud: Peamised rauasisaldavad produktid on maks, petersell, veretooted, halvaa,nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, müsli, põldmarjad, söögipeet, peakapsas, mugulsibul, porgand, lehtsalat, mereannid,munad, punane liha, spinat, oad, punane vein, rosinad, maasikad, molluskid, tomatid, küüslauk, seened jne. Paremini omastab organism rauda lihast, loomsetest produktidest. Vask: Vase allikateks on pähklid, kuivatatud herned, oad, lutsern ja rohelised lehtköögiviljad. Jood: Peamised joodi sisaldavad produktid on merekalad, kalamaksaõli, meretaimedest valmistatud tooted, jodeeritud sool. Tsink: Tsinki sisaldavad liha, maks, munad, piim, jogurt, pärm, täisteraviljatooded, kõrvitsaseemned, tomatid, sibulad, vetikad. Kaltsium: Toiduainetest on kaltsiumi allikad piim,ja piimatooded, mõned pähklid, rohelised lehtköögiviljad, oad,kuivatatud puuviljad, teraviljasaadused. Räni: 3
3. Kloor vaja maohappe tootmiseks ja aineid läbi rakumembraanide viivate ioonpumpade tööks lauasool, spinat ja piim. Naatrium- moodustab organismis ioonlahuseid ning reguleerib ATP tootmist- lauasool. Kaltsium- vaja lihaste, südame ja seedesüsteemi tööks, luude ehitamiseks ja vererakkude tootmiseks- punane liha, piimatooted, kala, kana, leib,riis. Fosfor- kuulub luude koostisesse, osaleb energia tootmiseks (kuulub ATP koosseisu) piimatooted, lehtköögiviljad, pähklid, pähklid, seemned). Magneesium vaja luude ehitamiseks ja ATP tootmiseks- pähklid, sojasool, kakao. Raud vaja paljude ensüümide ja valkude, muuhulgas hapnikku transportiva hemoglobiini tootmiseks- punane liha, lehtköögiviljad, kala, munad, kuivatatud puuviljad, oad, täisteratooted.
roheline tee, linnaseleib, verevalumeid aneemiat, higistamist, palavikku kiivi Q ubikinoonid sojaõli, täisteraviljatooted, soodustab oksüdatiivse stressi teket pähklid, spinat põhjustab lihaste düstroofiat ja aneemiat, Väsimus, jõuetus, koormustaluvuse langus, suurenenud risk südame- ja veresoontehaigustele, immuunsüsteemi häiretele, kasvajate
Veregrupi järgi toitumine Erinevad veregrupid ning nende omapärad - mida tohib ja mida ei tohi süüa? Veregrupid on: 0, A, B ja AB Toitumissoovitused nendele veregruppidele on tehtud liha, kala, piimatoodete, rasvade, teraviljade, aedviljade, puuviljade, seemnete, kaunviljade, sõmertoitude, maitseainete, lisandite ja erinevate jookide kohta. üldiselt tuleb iga päev süüa kolm kuni viis portsjonit puu - ja aedvilju, 2-3 portsionit valke (piimatooteid, liha, kodulinnud, kala, muna ja pähklid). Liha võiks rohkem tarbida 0 tüüp, B tüüp peaks liha sööma vähem, aga A tüüp peaks liha üldse mitte tarbima. 0 veregrupp Kui kuulute 0 tüüpi, reageerite kõige paremini proteiinirikkale toidule, mis sisaldab liha, kodulinde, kala ning mitmekesist puu - ja aedvilju. Sobimatud on teraviljad, kaunviljad ja piimatooted. 0 tüüpi iseloomustab erakordselt kõrge maohappe sisaldus, mis võimaldab liha kergesti seedida ja omistada toitaineid
Kasvab tavaliselt sega- ja lehtmetsades, eelkõige salumetsas ja puisniitudel. Enamasti alumises puurindes või põõsarindes, harva ülemises puurindes. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik, vajab viljakat mulda, soostunud muldi ei talu, põuda kannatab aga hästi. Pärn on meie lehtpuudest parima varjutaluvusega samuti on ta täiesti külmakindel. Õitseb juulis õied kinnituvad rootsuga piklikule kandelehele ja need on kollakasvalgedja lõhnavad. Viljaks on pähklid pikal rootsul, kerajas või munajas pähklid on kuni 0,8 cm läbimõõduga. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. Puit on kerge, valge, kasutatakse tisleritöödel, vineeriks, mööbliks, laudadeks. Koor sobib niine pikkade kiudude tõttu sidumismaterjaliks, varem valmistati temast viiske. Nektaririkastest õitest saab kvaliteetmett. Õied on laialt levinud ka ravimtaimena: teed juuakse higileajava vahendina külmetuste ja köha puhul, kasutatud ka neerude
2 Toiduaine nimetus 1 liiter 1 dl 1 sl 1 tl 100 g 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml g 6-7 spl g g ml g MANDLID, PÄHKLID Terved mandlid 650 65 10 3 155 Jahvatatud mandlid 350 35 5 2 285 Puhasatatud pähklid 650 65 10 3 155 Kookoshelbed 350 35 5 2 Mandlilaastud 350 35 5 2 Sarapuupähklid (tuum) 650 65 10 3 Kreeka pähklid (tuum) 400 40 6 2 MUUD TOIDUAINED Kuivatatud oad 800 80 125 Kuivatatud herned 700 70 125 Riivjuust 350 35 5
kalamaksaõli, munakollane, kaeratoidud, kapsas, kana, nisuõlist, lehtkapsas, munad, loomamaks, UV-kiirgus maapähkliõli, spinat, siga,sojaõli, merekalad, mädarõigas, sojauba, piimaproduktid, päevalilleõli, herned, pähklid, spinat, rapsiõli, hapukirsid, täispiim, !Köögiviljad, nisuiduõli, linnaseleib, täisteraviljatoot pähklid petersell, tomat porgand (a- päevalilleseem rapsiõli, ed kibuvitsamarjad karotiin) ned jogurt,
jäädes ise samal ajal muutumatuks. ensüümid reguleerivad kogu organismi elutalitlust, nende abil organismide kasv, arenemine, liikumine ja toimuvad eluprotsessid. Seedimine. 3. Vitamiinid: rasvalahustuvad ja vesilahustuvad, allikad, milleks vaja? R: VitamiinA(kalad,rasvased piimatooted,maks)-nägemiseks, naha,luude,limaskestade normaalseks arenguks.D(kalarasv, pärm,maks)-Ainevahetuseks.E(Taimsed toiduõlid, pähklid, õlirikkad seemned) – kaitsesüsteemide tugevdamine, sugurakkude normaalareng, vananemisprotsesside pidurdamine V: B1 B2 B6 B12 C – tera-ja kaunviljad, pähklid, kala, piimatooted, muna, maks, täisteratooted, veretoidud, värsked ja töötlemata puu-juurviljad, marjad,maitsetaimed 4. Millised on ülekaalulisuse põhjused ja tagajärjed? Liigub vähe, Toiduga saab rohkem energiat kui kulutab, Kehamass suureneb, Ühekülgne toitumine.
Hommikusöögid (25% päevasest kaloraažist) Grammid Kogus Kell 09.00 1.variant Kodujuustutortilla Kodujuust 4%/ või kanafilee 50 2 spl kuhjaga Hapukoor, 20% 15 1 spl Kurk söö palju tahad Pähklid (metsapähklid/mandlid/kreeka pähklid) 16 8 tk Tomat söö palju tahad Täisteratortilla 52 2tk 2.variant Omlett puuviljaga Seemneleib 70 2 viilu Kanamuna 80 2 muna Pirn või õun 75 1 väiksem
Põhjuseks võib olla ka lihtsalt kergemini süüa, kaalust alla võtta või soov olla trendikas. Lihtsustatult võib taimetoitlased jagada kaheks – veganid ja vegetariaanid: Vegan on taimetoitlane, kes on täielikult välistanud kõik loomset päritolu saadused ehk ta on nn täistaimetoitlane. Vegani menüüsse kuuluvad teraviljad, puu- ja köögiviljad (sh kaunviljad ja seened), marjad, seemned, mandlid, pähklid. Vegetariaan sööb kõike sama mis vegangi, kuid erinevalt veganist võib ta süüa ka mõningaid loomse päritoluga toite nagu näiteks mune, piima ja piimasaadusi ja/või mett. Eestis kutsutakse taimetoitlasteks nii veganeid kui ka vegetariaane ehk kõiki, kes ei söö liha. Veganid ise peavad vegetariaane nn pooltaimetoitlasteks kuna nad söövad mingil kujul ka loomset päritolu saadusi. TAIMETOITLUSE TOIDUPÜRAMIID „Vegani taldrik“ koosneb:
ee/loomad/Imetajad/CASFIB3.htm) 4 Eesti näriliste toitumine Segatoidulised on orav, lagrits, pähklinäpp, kasetriibik, rändrott, kodurott, kaelushiir, juttselg-hiir, koduhiir, pisihiir, leethiir ja põld-uruhiir. Taimtoidulised on lendorav, kobaras, ondatra, vesirott, soo-uruhiir, niidu-uruhiir, kuhja- uruhiir ja võsa-uruhiir. Millest keegi toitub: Orav - pähklid, taimede seemned, linnupojad, -munad, teod. Lendorav (vt. Joonis 5 ) - puude pungad, noored oksad ja seemned. Kobras - rohttaimed ja puukoor. Lagrits - putukad, teod, väikesed selgroogsed, taimede seemned. Pähklinäpp - pähklid, tammetõrud, marjad, putukad kasetriibik putukad, seemned, puude pungad rändrott liha, taimetoit kodurott kõik, mida kätte saab, aga eelistab taimetoitu kaelushiir- seemned, pähklid, tõrud, kastanid, konnad, sisalikud, hiired, linnupojad
· Karbid · Tsillikaun · Siga · Krabid · Sink · Valge · Krevetid peakapsas · Süda · Lest · Vasikas · Merikeel · Merilõhe · Suitsulõhe · Säga SOBIB Piimatooted ja Õlid ja rasvad Pähklid ja Puu- ja Maitsetaimed ja Teed, taimeteed ja juustud seemned aedviljamahlad vürtsid teised joogid · Sojajuust · Lina- · Kõrvitsa- · Ananassi · Ingver · Aaloe · Soja- seemneõli seemned · Aprikoosi · Küüslauk · Ingver
mineraalainete vajadusest 60-80 protsenti (eriti fosfori ja rauaga) ja vitamiinide vajadusest 35-50 protsenti (kõige rohkem B1, B3 ja B6 vitamiini) Leib annab vähe toiduenergiat, leiva vee sidumise võime tõttu tekib leiva söömisel kiiresti täiskõhutunne Kõige väärtuslikumad on täistera- lihtjahust valmistatud leivad Leibade toiteväärtuse ja ka maitse parandamiseks lisatakse leibadele veel mitmesuguseid lisandeid, näiteks seemned, pähklid, idandatud seemned, rosinad jms. Erinevate leibade valik Rukki-ja segaleivad Peenleib Must leib Teraleib Näkileib Vormileib Nisuleib Seemneleib Rukkileib Valmistatakse rukkijahust, juuretisest, vees, soolast, suhkrust ja vastavalt soovile ka koriandrit, köömneid, maltoosat(linnaseekstrakt), seemneid jne Peenleib Valmistatakse naturaalsest juuretisest,
Hiigelviljad läbimõõduga 1025 cm kaaluvad pool kuni kaks kilo, nende valmimiseks kulub üle aasta. Tegu polegi ehtsate pähklitega: parapähklid on hoopis seemned. Nimelt peitub kogukas kõvakestalises viljas tihedalt kokkupakituna 1225 segmenditaolist seemet. Neid seemneid tuntakse maailmas paljude nimetuste all: Brasiilia pähklid, parapähklid, Brasiilia kastanid, parakastanid, võipähklid jne. Nii kujult kui ka paigutuselt meenutavad nad kõige rohkem apelsiniviile. Brasiilia pähkel on viljade unikaalsele koostisele üks hinnatumaid pähklipuid kogu maailmas. Parapähkli tuumad sisaldavad lisaks õlile proteiine. Seleeniproteiine peetakse looduslikeks antioksüdantideks raku vananemist pidurdavateks Kasutamine toiduks: · Väga hinnatud on nad röstitult,
serveerimise ilu! puuviljad ja küpsised, Kalu keedetakse või armastavad teed, praetakse taimeõlis. Pizza, pasta, oliivid, Itaalia köök on Pasta valmistatakse al Itaallased oskavad ja Parma sink, kalad, kujunenud sajandite dente. armastavad süüa ITAALIA karploomad, pähklid, jooksul. Suur tähtsus kastmete teha (toitu nautida)! Parmesani juust, valmistamisel Väga tähtis on pere- aedviljatoidud, (tomati- või ja õhtusöök! oliiviõli, minestrone paprikapüreed) Hinnatuim söögi- ja
Toiduallergia nähud väljenduvad sagedamini nahal (nõgeslööve, angioödeem, ekseem, dermatiit, gastriit, soolepõletik). Toiduained-allergeenid kahjustavad ka hingamiselundeid (allergiline nohu, allergiline bronhiit või bronhiaalastma). Harvem esineb kahjustusi silmade, kuse- ja suguelundite, südame ning mõningate teiste elundite poolt. Eestis on kõige sagedamini allergeenideks piim, munad, kala, krabid, vähid, mesi, teraviljad ja pähklid. Piim Allergeeniks ei pruugi olla kogu piim, vaid selle üksikud koostisosad (näit albumiin või kaseiin). Kõige sagedamini on allergeeniks lehmapiim. Sellest põhjustatud allergiliste reaktsioonide vältimiseks on võimalik asendada lehmapiim sojapiimaga, mille sensibiliseerivad omadused on tunduvalt nõrgemad. Ka piima keetmine võib muuta selle talutavaks. Mõned taluvad hästi hapupiima, keefiri, jogurtit, rasvavaba piima, võipiima või piimapulbrit. Igaleühele ei sobi isegi kitsepiim
....................................... 11 9. Pistaatsia pähkel ...................................................... 12 10. Sarapuupähkel ......................................................... 13 11. Kokkuvõte ............................................................... 14 12. Kasutatud kirjandus ................................................. 15 1 Sissejuhatus Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid on isegi minu enda lemmik toiduained. Seetõttu tegin
gruusia köögi kohta on väga raske leida. 3 1. TOIT 1.1. Soolased road Gruusia köök on pikkade traditsioonidega ja võrratuid maitseelamusi pakkuv. Gruusias tarvitatakse rohkesti aedvilju, seetõttu sisaldavad toidud palju C- vitamiine. Gruusias kasvab rikkalikult pähkli- ja viljapuid, mitmekesistada, erilisi maitseid anda ja toidusedelit rikastada. Pähklitest valmistatakse mitmesuguseid kastmeid, pirukaid ja magustoite. Tihti kuuluvad pähklid suppide, köögivilja- ning lihatoitude koostisse. Puuvilju tarvitatakse toitudes mitmesugustes valmimisastmed (poolvalminult, küpselt, veinina), saavutades vaheldusrikkaid maitseid. Baklazaane, tomateid ja pabrikat lisatakse paljudele toitudele. Liha valik on samuti mitmekesine. Lambaliha kõrval süüakse palju kana-, sea - ja veiseliha ning siseelundeid. Toidu valmistusviisid on vaheldusrikkad, paljud gruusia toidud on võitnud ülemaailmalise tunnustuse- hartsoo-
arenguhäireid, rasestumise häireid, hemoglobiini sünteesi ja raua metabolismi häireid. Samuti käsivarte ja jalasäärte tundlikkuse vähenemist. 60...70% päevasest doosist eritub väljaheitega, naha kaudu imendub väga vähe. Imendumist takistavad: mineraalõlid, raua liig, klooririkas joogivesi, suu kaudu manustatavad kontratseptiivid, antibiootikumid, rääsunud rasvad. Looduslikud allikad: nisuidud, sojaoad, taimeõli, pähklid, rooskapsas, lehtköögiviljad, spinat, nisuterad, munad. K- vitamiin (naftokinoonid, antihemorraagiline vitamiin) Põhiroll organismis on seotud vere hüübimisega, oluline protrombiini tekkes. Üks vitamiinidest, mida bakterid valmistavad inimese soolestikus. Defitsiidi korral aeglustub vere hüübimine, toimub kestev verejooks ninast, kehale tekivad sinakad laigud. Imendumist takistavad: aspiriin, mineraalõli, rääsunud rasvad.
stressi, sest see lõõgastab lihaseid ning rahustab närve. Magneesiumil on ka neerukive ärahoidev omadus. Magneesiumi päevane ohutu ülempiir on 700 mg, kuid paljud inimesed ei saa seda pooltki nii palju. Magneesiumivajadus suureneb vaimse ja füüsilise stressi korral, samuti aktiivse sportimise puhul, puberteedieas ja rasedatel. Headeks magneesiumiallikateks on vetikad (pruunvetikad) ja teised meretaimed, pähklid (mandlid, india pähklid), täisterad, tofu, seemned (kõrvitsa- ja päevalilleseemned) ning kakao. Magneesiumit leidub palju klorofülli koostises, seega on soovitatav süüa ka palju rohelisi taimi. Puuviljadest siasldavad magneesiumit kõige enam viigimarjad, tomat ja banaan. Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Metallid, http://et.wikipedia.org/wiki/Magneesium, http://www.vianaturale.ee/magneesium
sõrmkübarapreparaadid ning süstitavad insuliinid. Haigustest omavad magneesiumi tasemele negatiivset mõju suhkurtõbi, neeruhaigus ja kilpnäärme ületalitlus. Arvatakse, et magneesiumirikas toit avaldab vähivastastes Maades, kus kasutatakse palju maisi, mis on magneesiumi poolest rikas, on haigestumus vähki madalam kui teistes piirkondades. Magneesiumirikkad on kõrvitsa ja päevalilleseemned, nisukliid, parapähklid, kakaopulber, mandlid, India pähklid, kreeka pähklid, pistaatsiapähklid, kookoshelbed, teraviljatooted (täistera-, kaera- ja neljaviljahelbed, tatar, nisuidud, hirss, kama). Mõõduka magneesiumisisaldusega taimesaadused on täisteraküpsetised, seemnetega saiad, läätsed, herned, riisi- ja odratooted, makaronid, aprikoosid, banaanid, õunad, toored lehtköögiviljad. Loomsetes toiduainetes on magneesiumi suhteliselt vähem, kuid selle biosaadavus on parem. Magneesiumirikastest loomse päritoluga toiduainetest on
Kui tunnete, et olete energiajoogist (kofeiinist) sõltuvuses, kuid soovite sellest vabaneda, tuleks konsulteerida perearstiga. Vitamiinid Vitamiinid on asendamatud mikrotoitained. Need ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Et saada erinevaid vitamiine, tuleb süüa toite kõikidest toidugruppidest – täisteratooted, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp kala-muna-kana-liha, lisatavad toidurasvad (nt pähklid, seemned, mandlid). Süües väga rasva- ja suhkrurikkaid toite, saab küll palju energiat, kuid tihti on sellised tooted vitamiinide allikatena väga tagasihoidlikud. Vitamiinid on vajalikud: sest need osalevad ainevahetusprotsessis, reguleerivad närvide tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel, nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel, sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse mitmeid vitamiine antioksüdantideks.
biotiini(B7) ja kaltsiumiga. Leidub maks, pärm, munad, piim, kaunviljad, täisteraviljatooted, tomat. B6 vitamiin e püridoksiin Defitsiit väsimus, depressioon, veresuhkru taseme langus Soovitav kogus meestel 2,1 - 2,4mg, naistel 1,9 2,2mg, lastel 0,9 1,9mg, rasedatel ja imetavatel naistel 2,5 2,8mg. Vitamiin B6 peab kasutama koos tiamiini, riboflaviini, pantoteenhappe, vitamiin C, tsingi, magneesiumi ja mangaaniga. Leidub maks, kala, munakollane, pähklid, leib, avokaado, banaanid, pärm, kaunviljad. B7 vitamiin e VAATA VITAMIIN H(biotiin) B8 vitamiin e inositool Leidub süda, neerud, kartul, mais, tsitrusviljad, oad, pähklid. Vajatakse juuste, luukoe ja seedetrakti limaskesta normaalseks arenguks. Defitsiit ekseem, juuste väljalangemine, enneaegne hallinemine, silmade haigused, rasvumise kiirenemine. B9 vitamiin e VAATA FOOLHAPE B12 vitamiin e kobalamiin Leidub maks, liha, piimaproduktid, kala, munad, verivorst.
Umbes 25% kogu energiast 2. Kuidas peaksid toidus jaotuma küllastatud lipiidid, monoküllastamata ja polüküllastamata lipiidid? Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab? · Küllastatud (rasvhappe osas C aatomite vahel kaksiksidemeid pole) - toiduga saamine ei ole hädavajalik või, juust, lihatooted, pekk, täispiim ja -jogurt (1/3) · Monoküllastamata (rasvhappe osas üks kaksikside) ei sünteesita organismi poolt seemned, pähklid, rapsiseemned (1/3) · Polüküllastamata (rasvahappe osas 2 või rohkem kaksiksidet organism ei ole võimeline sünteesima, asendamatu rasvane kala, õlid, mais (1/3) Transrasvhapped - mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad (nt. hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad), mida kasutatakse pagaritoodetes: küpsistes, tortides, pirukates 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis?
5%) Kohupiim Kohupiim- valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist. Väherasvane (2..9%) , rasvane ( 10..18%) Säilitustemperatuur on 2...6 kraadi. Kvaliteet : hinnatakse maitset , välimust , värvust. Kohupiimatooted. Kohupiimamassid-magusad ja soolased. kohupiimapastad-rasva on (5%) ( kohupiima toru ) kohukesed- magusad, glasuurkohukesed- glasuuritud sokolaad või rasvaglasuuriga(rasva 16,18) Soolased kohupiimad ( sobivad võilevatordi peale) Kasutatakse lisandeid: pähklid , kakao , rosin. Hapukoor. Saadakse rõõskkoore hapendamisel. Kui valada hapukoor purki ja lasta seista jahedas kohas ,siis pakseneb. Hapukoor on valge või kreemika varjundiga , ühtlane mass ning läikiv. Inimesed söövad seda iga toiduga( nt pelmeenidega ,makaronid , kastmena , see sarnaneb nagu majonees) Jäätis. Põhitooraineks on piim , rõõsk koor (ka mahla)ja suhkur. Kasutatakse piima , lõssi ja koorepulbrit ning kondenspiima.
· mingil ajahetkel elasid paraleelselt homo sapiensiga · eksisteerisid ehted. · madalad laubad · lühikesed · laiaõlgsed · jässaskad · längus laupäev massiivne alalõug 5. homo sapiens e. tarkinimene · u. 40 000 aastat tagasi · arenenud aju · osavad käed Kütid, kalastajad ja korilased · kõige pikemat aega küttimine ja kalapüük · näljast aitasid välja marjad, seened, pähklid jne. · tunti hästi taimi, loomi ja linde · usuti hingedesse · esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile · kunst skemaatiline · pisiskulptuurid · laialt levinud väiksed naisfiguurid.(Willendorfi veenus) · algul määrati sugulust naisliini mööda · hakati tehtama koopamaale ( Lascaux ja Altamira) Maaharijad ja karjakasvatajad · üleminek viljelusmajandusele · ei sõltutud nii suurel määral enam loodusest · näljahädad harvenesid
Söö kõike tervislikku: jogurtit, täisteraröstsaia, müslit, kaerahelbeputru, puuvilju või muna. Kui oled hommikul kõhu täis söönud, ei tahagi sa enne järgmist söögikorda midagi näkitseda. · Ükskõik kui kiire sul ka pole, ükskõik kui hiljaks sa ka ei kipu jääma -- ära iialgi jäta päeva tähtsaimat söögikorda vahele. Kanna igaks juhuks kaasas tervislikku näksimist, kui kõht peaks ikkagi valel ajal tühjaks minema. Pähklid, rosinad, viinamarjad, porgandid, seller, päevalilleseemned, õun või isegi krabipulgad -- need peaksid andma sulle pisikese energiasüsti ja need teevad ka nahaga imet. · Kanna igaks juhuks kaasas tervislikku näksimist, kui kõht peaks ikkagi valel ajal tühjaks minema. Pähklid, rosinad, viinamarjad, porgandid, seller, päevalilleseemned, õun või isegi krabipulgad -- need peaksid andma sulle pisikese energiasüsti ja need teevad ka nahaga imet.
tootmiseks; liialdamin Rakuhingamiseks; e B3- Vajalik rasvade ja Naha lihatooted, Vitamiinid Alkohol, niats süsivesikute kahjustumine, linnuliha, B1, B2, kohv, iin ainevahetuseks ja aitab nõrkus, mälu kala, pähklid, B6, antibiooti valke sünteesida; nõrgenemine piimatooted trüptofaan kumid Närvisüsteemi ja munad. tegevuseks; Leevendab stressi; Vajalik naha, keele ning seedeelundkonna, kudede õigeks moodustumiseks ja säilimiseks; Armkoe parandamiseks; Parandab kolesterooliringlust ja langetab kolesterooli ning triglütseriidide taset
GOLDEN MONARCH SINIHALLITUSJUUST Koostas: Märt Aulik Õppegrupp: Kp21 SINIHALLITUSJUUSTUDEST ÜLDISTAVALT petsiifilise maitsega ja suure rasvasisaldusega. Tuntumad juustud: Roquefort , Bresse Bleu , Golden Monarch, Gorgonzola. KALORSUS 100g toodet sisaldab keskmiselt: energiat 333 kcal valke 22g süsivesikuid <1g rasva 27g KUIDAS SOBITADA JUUSTU JA VEINI? ajalooliselt nauditi sinihallitusjuuste Bordeaux' Château veinide seltsis. JUUSTU JA LISANDI KOMBINATSIOON Sobivad hästi kokku: sinihallitusjuust ja petersell sinihallitusjuust ja sinihallitusjuust ja murulauk viinamarjad sinihallitusjuust ja sigur ehk sinihallitusjuust ja varsseller endiiv sinihallitusjuust ja kreeka pähklid
EESTI KEELE KÄÄNETE TABEL KOOS NÄITEGA Käänded Küsimused Ainsuses Mitmuses Nimetav kes?mis? pähkel pähklid Omastav kelle?mille? pähkli pähklite Osastav keda?mida? pähklit pähkleid kellesse?millesse? Sisseütlev kuhu? pähklisse pähklitesse Seesütlev kelles?milles?kus? pähklisse pähklites Seestütlev kellest?millest?kuhu? pähklist pähklitest Alaleütlev kellele?millele?kuhu? pähklile pähklitele Alalütlev kellel?millel?kus? pähklil pähklitel Alaltütlev kellelt?millelt?kust
3. SOOVITUSED Järgmiste päevade jooksul eelista neid toite, et saaksid vajaliku koguse hetkel menüüs 10 puudujäävatest toitainetest. Süsivesikud: riis, tatar, makaronid, täisterasai, rukkileib, kartul, puuvili. Vitamiin D: munakollane, või, rasvane kala (lõhe, heeringas), maks. Kaltsium: piim ja piimatooted (sh juust), kala, kaunviljad, pähklid, tumerohelised köögiviljad. Viiendal ja kuuendal päeval, so 28- 29. veebruaril rasvade kogus oli umbes normis. Aga nendel päevadel energia kogus oli kõige väiksem. Kasulik hoida rasvade osakaal 25-35%. 4. JÄRELDUSED Pean vältima: 11 Rasvad: määrderasvad (või, margariin), kõrge rasvasisaldusega piimatooted (nt. juust,
annaabi.ee 
