1 viil teraleiba koos tomatiga Klaas rasvata keefiri 1 pirn Õhtusöök: Vahepala: Ühepaja toit 1 klaas vett 1 viil rukkileiba Peedisalat Maasikaid TEISIPÄEV Hommikusöök: Vahepala: Puuviljamüsli Maasika-petikokteil 1 klaas rasvata piima 1 klaas vaarikaid Lõunasöök: Õhtusöök: Riisi-kanasalat Lehtkapsa salat Makaronid kastmega KOLMAPÄEV Hommikusöök: Vahepala: Pudru Pirn, õun ja banaan 1 klaas petti maitsestamata jogurtiga 1 pirn Lõunasöök: Õhtusöök: Kerge rosolje Köögiviljavorm 1terakukkel Kurgi ja tomati salat 1 klaas puuvilja mahla NELJAPÄEV Hommikusöök: Vahepala:
Raps Raps · Raps ehk õlikaalikas. · Metsikut esivanemat pole leitud. · Arvatakse, et on tekkinud rüpsi ja lehtkapsa spontaansest ristlusest. · Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga. · Seemned on rapsil mustad- pruunid. Kasvunõuded · Mulla suhtes nõudlik kultuur. · Eelistatud on huumusrikkad mulla, mille pH on 6-7 piires. · Külvatakse augusti I poolel. · Külvikorras peab raps olema vähemalt 5 aastat vahet. · Väetamisel anda lämmastikku 60 kg N/ha 1 tonni saagi saamiseks. Kahjurid · Rapsi võivad kahjustada maakirp, hiilamardikas, varre-
spargelkapsa maitsega kasutatakse toorelt vüi töödeldult Nuikapsas ehk Koolrabi Meenutab naerist, aga maitselt mahlasem ja õrnem Söögiks kasutatakse varre paksenenud osa parim suurus on apelsini mõõtu Lehtkapsas ehk Kale Kähardunud, pikkavarrelised lehed Sinakad, punakad ja rohelised Maitselt kibe ja maitsetu Madalal temperatuuril töödeldes muutub magusamaks( talvel) Kasutatakse toorelt või töödeldult 3 korda rohkem kaloreid kui valgel peakapsal Dekoratiivkapsas Lehtkapsa erinevad liigid Ei sööda Kaunistamiseks Merikapsas Hallikas rohelised lihavad lehed Maitselt mõru, kibe Kasutatakse enamasti keedetult Kasvab looduslikult LEHTKÖÖGIVILI, VILIKÖÖGIVILI, KAUNVILI, TERAVILI LEHTKÖÖGIVILJAD Rohelised köögiviljad sisaldavad klorofülli ja on rikkad vitamiinide ja mineraalainete poolest Iseloomulikuks on kiire valmimine Suhteliselt kõrge veesisaldus põhjustab kiiret riknemist
vahepealsena. Lillbrokoli ehk Lill- ja spargelkapsa õisbrokoli ehk teisend. Lillkapsalt on roheline lillkapsas pärit kuju, brokolilt värvus. Suhteliselt uued teisendid on kollane, lilla ja pruun lillkapsas. Kasutamisvõimalused on samad mis lillkapsal. Lehtkapsas (kale) Ei moodusta „pead” Sisaldab rohkelt Lehtkapsa puine Lehtkapsas on nagu tavaline kapsas. C-vitamiini, roots tükeldatakse hilissügisene ja Lehtkapsal on rohelised karoteeni, ja pannakse talvine köögivili. ja käharaservalisi kaltsiumi, valku küpsema enne Koristamist dekoratiivsed lehted. ja rauda. lehtede lisamist. alustatkse pärast
vältel kõrge kvaliteedi ja koristusaeg ei ole piiratud. Söödakapsas Kasutatakse põhiliselt siirdesöödana, suure proteiinisisaldus ja kõrge saagikus. Võib kasutada silokultuurina. On lisaks kõrgele seeduva proteiinile, mineraalainete ja vitamiinidele ka suhkruid 6-8%. Soodustab haljasmassi sileerimist, kiiresti tõuseb happesus. Sirdesöödaks kasutamist õigustab suur külmakindlus sügisel. Stabiiselt suure saagiga. Söödakapsas on lehtkapsa teisend, kuulub ristõieliste teisend. Kuulub ristõieliste sugukonda. Kaheaastane taim , risttolmleja, kasvuaeg 140- 160 päeva ja teisel 120- 130 päeva. Söödakapsas pikapäevataim, Leplik temperatuuride suhtes. Sügisel täiskasvnud 10 -12 kraadi külma. Ladvaleht kasvan 3-4 kraadi külma. Niiskuslembeline, samalajal juurestik tugevalt arenenud, seetõttu talub lühiajalist põuda. Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Savimuldadel. Hea eelvili, küna väetatakse ja haritakse tugevalt
annaabi.ee 
