Bach: Linnad olid väga kenad, puhas ilu silmale. Kuna olen muusik, siis Weimari linnas olin õukonnaviiuldaja, Lübeckis Buxtehude juures käisin õppereisil ning olin organist Mühlhausenis. Seal lõppes ka minu linnaorganisti karjäär. Händel: Väga huvitav. Ka mina olen muusik. Sündisin Halle linnas, kuid olen olnud ka Hamburgis, elanud Londonis ning Itaalias õppisin ooperit. Bach: Ma pole elus ühtegi ooperit kirjutanud, olen keskendunud rohkem orkestri-, klaviiri- ja orelimuusikale, vokaalmuusikas aga kantaatidele ja passioonidele. Händel: Ka mina olen kirjutanud orkestri-, klaviiri- ja orelimuusikat. Orelimuusikat suhteliselt vähe. Vokaalmuusikas olen kirjutanud oopereid ja oratooriumeid. Bach: Meil tundub olevat muusikas palju ühist. Mida Te täpsemalt instrumentaalmuusikas kirjutasite? Händel: Orkestrimuusikas süite, kontserdeid, concerto grossosid, klaviirimuusikas fuugasid,
Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja kriitika. Anti välja muusikaõpikud. Uus ajastus vabastas helilooja kiriklikust ja õukondlikust tellimusest, siis avanes heliloojal võimalus oma isikupäral särada lasta.tähtsustus helilooja vaba staatus. Uus muusika pidi olema lihtne, tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. Franz joseph haydn- pärit alam austriast rohrau külast tõllasepa perest. Isa laulis ja mängis harfi. Haydn õppis klaviiri ja viiulimängu. Õppis toomkoolis 10 aastat, lahkus häälemurde tõttu. Ta polnud nõus õppima vaimulikuks, jäi rahalisest toetusest ilma. Kutsuti kapellmeistriks vürst ezsterhanzy õukonda. 90 ooperit, 104 sümfooniat, üle70 keelpillikvarteti,24 ooperit. Londonis tohutu edu. Naasis viini rikka ja kuulsana, elas surmani seal. Tuntud kui instrumentaalmuusika loojana. Peetakse keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks. Wolfgang amadeus mozart kõigi aegade geniaalsem helilooja
ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Rääkides barokiaegsest muusikast, mida ise olen kuulnud on see väga maitsekas ja iga lugu on omaette kunstiteos, mida on rõõm kuulata. Sellest ajast on pärit palju kuulsaid teoseid. Barokiaeg üldse oli edukas ajastu nii muusika, kui ka muude kunstiliikide poolest. Näiteks arhidektuur oli tol ajal väga võimas.
võimalus Leipzigis, kuhu ta asus 1908.a. lõpus ja kus ta järgmisel aastal lõpetas oma teose partituuri esialgsel kujul. Hiljem töötas autor üksikuid osi ümber seoses katkendite esitamisega "Estonia" teatrimaja avamisel 1913.a. augustis ja oma autorikontserdil Berliinis 1914.a. jaanuaris. Joonase lähetamise partituur jäi seisma, sest oli näha, et selle vastu ei ilmutatud kõige vähematki huvi. Vardo Rumessen restaureeris oratooriumi edasi, kirjutas lõpuni teise pildi klaviiri, valmistas ette piltide haaval orkestrihääledVapustavaks elamuseks nii kuulajatele kui esitajatele kujunes oratooriumi esimene terviklik ettekanne 25.mail 1989.a. Järgmine terviklik ettekanne toimus 13.ja 14. juunil 1992.a. seoses Rudolf Tobiase põrmu ümbermatmisega kodumaale. 19. juunil saabus Tallinnasse Neeme Järvi. Ettevalmistus jõudis kulminatsiooni. "Estonia" kontserdisaali lava oli spetsiaalselt Joonase lähetamise ettekandeks
Franz Joseph Haydn (1732-1809) Haydn sündis Viini lähedal väikses Pohrani linnas. Perekond oli musikaalne, isa laulis ja mängis harfi. Haydn'i esimene õpetaja tuli tema ellu, kui ta oli 2. aastane, kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Laulmise kõrvalt õppis ta klaviiri- ja viiulimängu ning omandas teooria ja kompositsiooni põhialused. Ta polnud nõus õppima vaimulikuks, nagu seda soovisid vanemad, ning jäi seetõttu ilma nende rahalisest toetusest. Haydn kannatas elus palju nälga. Tal õnnestus hankida pooleldi häälest ära läinud klaver ja hakkas sellega tunde andma. Üüris tuba Viini juuksur kelleri juures nin maksis sellega, et õpetas Kelleri kahele tütrele klaverimängu. Haydn armus nooremasse tütresse, tegi
Franz Joseph Haydn (1732-1809) Haydn oli pärit Alam-Austriast Rohrau külast tõllassepa perest. Pere oli musikaalne. Kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Ta õppis klaviiri- ja viiulimängu ning omandas teooria ja kompositsiooni põhialused. Toomkoolist lahkus Haydn häälemurde tõttu. Ta polnud nõus õppima vaimulikus, nagu seda soovisid vanemad, ning jäi seetõttu ilma nende rahalisest toetusest. Mõnda aega teenis elatist klaveriõpetajana, viiuldajana orkestrites ja ansamblites ning toapoisi ja saatjana Napoli kuulsa lauluõpetaja Nicola Porpora juures. Ta üüris tuba Viini juuksuri Kelleri juures, kellele tasus üüri õpetades juuksuri kahele
Franz Joseph Haydn (1732-1809) Haydn oli päris Alam-Austriast. Ta kutsuti 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Laulmise kõrvalt õppis ta ka klaviiri-ja viiulimängu. Hiljem teenis elatist klaveriõpetajana ja oli klaverisaatja Nicola Porpora juures. Ta kutsuti kapellmeistriks vürst Ezsterhazy õukonda. Tema teenistus kestis seal õukonnas 1790.aastani. Ta oli väga hinnatud ja lugupeetud nii kultuuri-ja ka poliitilises ringkondades. LOOMING : Oli eeskätt instrumentaalmuusika looja. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks. Haydnil oli 104 sümfooniat. Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti.
Johann Sebastian Bach 31. Märts 1685 28. Juuli 1750 Johann Sebastiani elu · Pärines saksa linnast nimega Eisenach · Johanni isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud · Johanni ema suri, kui Johann oli 9. aastane ja isa suri kui oli 10. aastane · Õpetajaks oli Johann Pachelbel, kes oli ka tema vendi õpetanud J.S.Bachi sünnikodu Eisenachis Johann Sebastiani elu · Õpinguid jätkas ta Lundbergi koolis, kus ta õppis orelit, klavessiini ja laulmist · Lisaks muusikaharidusele omandas ta seal ka humanitaarse ja teoloogilise hariduse · J.S. Bachi ei tuntud tol ajal veel silmapaistva heliloojana, teda tunti eelkõige orelivirtuoosina · Tema suurepärane looming avastati alles 19. sajandil · Johanni looming on piirtähis vana ja uue muusika vahel · Tema loomingus puudub ooper Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) · Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina · 1705. aasta...
siinai ei teata, miks mozart suri ja miks maeti vaeste õhishauda. LOOMING: vähe vaimulikku muusikat, tähtsaim vaimulik (jäi pooleli) "reekviem", 19 ooperit "haaremirööv" figari pulm, don giovanni, 50 sümfooniat. loomingu kõrgpunkt 40. sümf ja 41. sümf e jupiter. FRANZ JOSEPH HAYDN austriast tõllassepa perest isa oli musikaalne, hea hääle tõttu 8 aastaselt koori, õppis ka klaviiri ja viiulimängu ja komp. põhialuseid, lahkus häälemurde tõttu, kuina ei õppinud vanemate soovikohaselt vaimulikuks jäi nende toestuseta, oli kapell meister ezsterhazy õukonnas. pidi kijrutama õukondlikuks meelelahutuseks ja kontsertideks, tegi tööd ka londonis kus saatis suur menu, valiti oxfordi ülikooli audoktoriks, elu lõpu elas viinis rikka ja kuulsana, esskätt lõi instrumentaal muusikat, ta kujundas välja klassitsismi ajastu uued
Toccata und Fuga") BWV 538 18 Koraali BWV 651668 6 SchüblerChorale BWV 599544 Klaviirile Hästitempereeritud klaviir. Teine osa BWV 870893. Siin teises osas on 24 prelüüdi ja fuugat on paigutatud kromaatiliselt helistike kaupa. Oluline pedagoogiline klaveri repertuaar. Goldbergvariatsioonid BWV 988 Muusikaline ohver BWV 1079 Fuuga kunst BWV 1080 Clavierübung (17261741) Eraldi mainimist vajab Johann Sebastian Bachi tsükkel Clavierübung, Klaviiri harjutus. See tsükkel koosneb viiest köitest, mida Bach kirjutas mitme aasta jooksul (17261741) Leipzigi preioodi ajal. Siin teosed nii klaverile kui ka orelile. (jätkub) I.Osa (17261731) 6 Partiitad, ehk Itaalia süiiti. (6 Partiten) BWV 825830. II.Osa (1734) Itaalia kontsert Fduur. (Italienische Konzert) BWV 971. Partiita hmoll BWV 831. See Partiita asub eraldi siin teises osas. III.Osa (1739) "Orelimissa": Prelüüd ja Fuuga Esduur BWV
esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Fuuga: Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Barokkiajastu esileküündinud ja kuulsamad heliloojaid: itaallased A. Scarletti, A. Corelli, A. Vivaldi, saksalsed J. S. Bach, G. Händel ja inglane H. Purcell Georg Friedrich Händel- Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685.aastal. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, kuid isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas poissi õigusteadust õppima. Noor Händel olevat siiski käinud salaja pööningul klavikordi harjutamas
Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi Vikerlased. Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll (1938), sümfoonilise poeemi Elu (1935), kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule. Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa lapsed", "Hommik", "Öösse ära kadus" ja "Humal". Aava heliloomingut iseloomustab rahvuslikkus. LAVAMUUSIKA 1927- Vikerlased, ooper kolmes vaatuses (Libreto E. Loo) [partituuri ja klaviiri käsikirjad TMM-is] (Esietendus "Estonias" 1928) Dateerimata: Muusika Ibseni draamale "Peer Gynt" SÜMFOONILINE ja VOKAALSÜMFOONILINE MUUSIKA 1925- Kaitse, Jumal, mu isamaad kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile [ 1934- Elu, sümfooniline poeem, Meil aiaäärne tänavas, keelpilliorkestrile ja neljale metsasarvele, Süit "Vikerlaste" muusikast sümfooniaorkestrile 19371938- Sümfoonia d-moll (SO: 3332; 4331; timp, 2*arpa, archi) 1934- Kontsertvalss sümfooniaorkestrile
CONCERTO GROSSO See oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada.Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas.Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Arhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud
solisti(de)le ja orkestrile. Soolopillid tavaliselt oboe ja viiul. Concerto grosso: Teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkesterühineb ansambliga lõiguti, et kõlaliselt täiendada. Suurim meister: Arcangelo Corelli. Fuuga: plüfoonilise muusika tähtsaim vorm, mitmehäälne teos, hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena. Nimetus it. k-st (fuga põgenemine). Sissejuhatav osa (enne fuugat): prelüüd/toccata/fantaasia. Fuugasid leidub bar. ajastu klaviiri-, oreli- ja koorimuusikas. Suurimad meistrid: G.Fr.Händel, J.S.Bach. Tantsusüit: Sonaadi ja kontserdi kõrval ints. muusika olulisim vorm. Eri karakteriga tantsude järgnevus. Kirjutati ansamblile, orkestrile, soolopillile. Saksamaal kinnistus 4 osaline süiditsükkel. Allemande, Courante, Sarabande, Gigue. HELILOOJAD ITA Peri: esimesed ooperid daphne, orpheus, eurydike. Monteverdi: esimene arvestatav ooperilooja. Kirjutas motette ja madrigale. Corelli: kammersonaadi viljeleja. Kirjutas ints
Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus.
Kuidas läheb?" Händel vastu: ,,Tänan küsimast. Praegu on väga kiired ajad, kuna olen muusik. Mul on palju tööd, siblin ühest kohast teise." Bach: ,,Oi, kas tõesti? Milline kokkusattumus, mina olen samuti muusik. Millega te tegelete? Mängite mõnd pilli ja esinete või tegelete heliloomisega?" Händel: ,,Kokkusattumus missugune! Mina olen helilooja, viiuldaja. Olen kirjutanud mitmekümneid oopereid, veel oratooriume, orkestrimuusikat: süidid, kontserdid. Klaviiri ja orelimuusikat ka. Rääkige ka endast lähemalt, tundub põnev." Bach: ,,Olen peamiselt helilooja nagu teiegi, aga töötasin ka varem kiriku koorijuhina, hetkel olen õukonna muusik Köthenis, seetõttu ma sinna tagasi sõidangi. Olin paaripäevasel reisil Weimaris sõpru külastamas. Perele peab ju kuidagi leiba teenima, seepärast olen ka tööga üsna hõivatud. Olen samuti kirjutanud klaviirimuusikat, oreli- ja orkestrimuusikat. Lisaks veel kammermuusika, ja ise endalegi
Teose valmides pidi helilooja laskma nii lauljatele kui mängijatele viisid välja kirjutada (selleks kasutas ta nii palgatud kopiste kui oma perekonnaliikmeid) ja muidugi selle kõik koos koori, solistide ja instrumentalistidega selgeks harjutama. Pühapäevase kantoritöö juurde kuulus enesestmõistetavalt laulude valimine ja liturgia ettevalmistus. Tempereeritud helisüsteemi võimalusi tõestamaks lõi ta ainulaadse ,,Hästitempereeritud klaviiri", (I osa 1722 ja II 1744), mis sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. 3 Peale muusika kirjutamise ja ettekanneteks ettevalmistuse olid kirikumuusika direktoril ka muud ülesanded: linnamuusikute ja -organistide katsekomisjonis olemine, ülikooli muusikaelu eest vastutamine ja Collegium musicum´i (linnaorkestri) juhatamine.
sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Fuugal on kolm osa: 1. Ekspositsioon tutvustatakse teemat 2. Töötlus arendatakse teemat 3. Repriis kordus, teema alghelistikus Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. J.S.Bach "Hästitempereeritud klaviir" toccata, fuuga d-moll. Gounod võttis selle teema ja kirjutas ise sellest laulu "Ave Maria". J.V.Meder Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja. · Klaviirimuusikas kasutati fuuga eelkäijat ricercari ning toccatat (see termin tähendas algselt kõiki "löödavaid" ehk klahvpillidel mängitavaid teoseid)
· Suur hulk klaviirimuusikat · 6 tsellosüiti · "Fuugakunst", BWV 1080 · "Muusikaline ohver", BWV 1079 · Suur hulk oreliteoseid (tokaatad, fuugad, Orelimissa, koraalitöötlused, fantaasiad) · Viiulikontserdid, neist säilinud kolm Orelimuusika: · 6.Triosonaati orelil · Tokaata ja Fuuga d-moll · 18 Koraali · 6 Schübler-Chorale. Klaviirmuusika: · Goldberg-variatsioonid · Muusikaline ohver · Fuuga kunst · Clavierübung - Klaviiri harjutus Orkestrimuusika: · 4 süiti · Brandenburgi kontserdid Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Lisa 1 Johann Sebastian Bach J.S. Bachi haud Leipzigi Toomakirikus Lisa 2 Viiulisonaadi nr 1, g-moll, BWV 1001 käsikirja esimene lehekülg Weimari lossikirik Lisa 3 Mühlhausen aastal 1650 J.S.Bach koos oma kolme pojaga
Sajandi keskel oli viiulist saanud kemmeransamblite ja orkestri peamine meloodiapill. Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Barokiajastul ei tehtud selget vahet erinevatele klahvpillidele (klavessiin, klavikord, positiivorel) kirjutatud muusikal seda kõike nimetatakse klaviirmuusikaks . Ooperizanri sünd 1600.aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat . Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga .
Pillidena kasutati oboed ja viiulit kõige sagedamini. Väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. 10. Contserto grosso- Solistide grupile ja oskestrile mõeldud teos, suurim meister ja Itaalia helilooja oli Arcangelo Corelli. 11. Fuuga- Barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. See oli mitmehäälne teos. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli- ja koorimuusikas. Händel ja Bach olid suurimad meistrid sellel alal. Fuuga osad on ekspositsioon, kus on siis tuuma esitus, sealt edasi töötlus, mille alla käib teema arendus, sealt järgmine repriis, kus on siis teema esitus ning viimasena coda, mis hõlmab siis lõpu osa. 12. Tantsusüit- sonaadi ja kontserdi kõrval instrumentaalmuusika olulisim vorm, kujutas endast eri karakteritega tantsude järgnevust. Kirjutati ansamblile,
youtube.com/watch?v=TZCfydWF48c&list=AL94UKMTqg- 9C_CInH3Z2ewYsTXvVzEwzL · Antonio Vivaldi- La Follia http://www.youtube.com/watch?v=7v8zxoEoA_Q&list=AL94UKMTqg- 9C_CInH3Z2ewYsTXvVzEwzL - FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. zizzle Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Johann Sebastian Bach Tänapäeval peavad paljud muusikud Bachi üheks suurimaks muusikuks,sest tema teosed on väga head ja temalt on õppinud kõik hilisemad muusikud väga palju. Tema loomingut iseloomustavad monumentaalsed suurteosed,kuid ta on kirjutanud muusikat ka väga palju prelüüde ja fuugasid noortele ja nendele, kes soovisid muusikat õppida.
3. Tantsusüit- instrumentaalmuusika olulisim vorm, mis kujutas endast eri karakteritega tantsude järgnevust. Kirjutati nii ansamblile, orkestrile kui ka soolopillile. jaguneb neljaks: 1) Allemande- 4-osalises taktimõõdus aeglane Saksa tants; 2) Courante- 3- osalises taktimõõdus kiire Prantsuse tants; 3) Sarabande- 3-osalises taktimõõdus aeglane pidulik Hispaania tants; 4) Gigue- 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire soti hüppetants. 4. Klaviiri muusika. aluspanija Roomast pärit organist Frescobaldi. Barokkmuusika Prantsusmaal 1570. aastatel tegutses Pariisis sarnane haritlaste ring nagu Firenzes. Nad uurisid Rooma- Kreeka luulet ja panid aluse uuele lavazanrile- õukonnaballett. Selle alla kuulusid luule, muusika, tants, maali-ja kostüümikunst. 1650.ndatel ilmus selle kõrvale teine zanr- ballettkomöödia- sõnaline komöödialavastus, millega seoti pikemalt balletistseenid ja laulud
Neist omakorda kahest said heliloojad. 1.3 Köthen ja prints Leopoldi õukond Peale kümmet aastat Weimaris asus JSB Anhalt-Kötheni prints Leopoldi õukonda. Leopold oli ka ise muusik ja hindas Bach’i kõrgelt. Kuna õukonnas järgiti kalvinistlikku usuliini, on JSB 4 selleaegne looming ilmalik – orkestri ja tšello süidid, viiuli sonaadid. Tähtsaimate teostena sellest perioodist on Brandenburgi kontserdid ja Hästitempereeritud klaviiri esimene vihik. Muusikateadlased leiavad, et kui varem on Bach’i loomingus selged Vivaldi mõjud, siis printsi õukonnas sündinud muusikas on kuulda juba omas stiilis kindlat Bach’i. Prints Leopoldi õukonnas veedetud aastatel suri JSB esimene naine. Bach abiellus endast 17 aastat noorema, Kötheni õukonnas esineva soprani Anna Magdalena Wilkega. Perekonda sündis 13 last, kellest täisealiseks sai 6 . Neist lastest said tunnustatud muusikud või muusikasuguvõsade liikmed. 1.4 Leipzig
Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. PASSION (passio-ld k. kannatus) omab oratooriumiga ühesugust esituskoosseisu ja numbreid (oratooriumi eriliik), ulatuslik areneva süzeega teos, mis jutustab alati ainult Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Põhineb ühel piibli neljast evangeeliumist, vastavalt sellele kannab pealkirja Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. ORATOORIUM
kirjutas Bach peamiselt Köthenis, eesmärgiks õpetada nende kaudu oma vanematele poegadele pillimängu ja kompositsiooni aluseid. Neist tehniliselt lihtsaimad on kogutud "Wilhelm Friedemann Bachi noodivihikusse" ja "Anna Magdalena Bachi noodivihikusse". Pisut raskemad, kuid siiski puhtalt õppeotstarbelised teosed on 2- ja 3-häälsed inventsioonid, väikesed prelüüdid ja fuugad. Hoopis keerulisemad on aga "Hästitempereeritud klaviiri" (HTK) 1. ja 2. vihikusse kogutud 24 prelüüdi ja fuugat (vihiku kohta) kõikides mazoor- ja minoorhelistikes. Seejuures on Bach esimene terves muusikaajaloos, kes kasutab süstemaatiliselt ja täielikult ära kogu helistike ringi. Uuenduslike HTK teoste kõrval kirjutab Bach ka traditsioonilises klavessiinimuusika stiilis tantse, mis on kogutud kolme kuueteoselisse süidikogumikku: "Inglise süidid", "Prantsuse süidid" ja 6 partita`t (itaalia süiti).[38] Oratoriaalsed suurteosed
poistekoori juhatamine ning pühapäevadeks ja suuremateks kirikupühadeks vokaalmuusika kirjutamine. Seepärast pärinebki Leipzigi perioodist, eriti aga selle esimestelt aastatelt suur hulk kirikumuusikat. Näiteks kirikukantaate kirjutas Bach Leipzigi perioodi algul umbes 60 aastas. Perioodi tähtsamateks teosteks on Missa h-moll, Johannese ja Matteuse passioon, Lihavõtteoratoorium, Jõuluoratoorium, Clavierübung, Muusikaline ohver, Fuugakunst, Hästitempereeritud klaviiri II osa jpt. Isiklik elu Mühlhausenis elades abiellus ta Maria Barbara Bachiga. Weimari perioodil sündisid Bachi kaks vanemat heliloojatest poega Wilhelm Friedemann (1710) ja Carl Philipp Emanuel Bach (1714). 7. juulil 1720 suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara. 3. detsembril 1721 abiellus Johann Sebastian Bach Anna Magdalena Wilckega, kes oli kõigest 20-aastane. Oma teisele naisele Anna Magdalenale pühendas Johann Sebastian ühe noodivihiku
teksti eest vastutas ju kantor. Teose valmides pidi helilooja laskma nii lauljatele kui mängijatele viisid välja kirjutada (selleks kasutas ta nii palgatud kopiste kui oma perekonnaliikmeid) ja muidugi selle kõik koos koori, solistide ja instrumentalistidega selgeks harjutama. Pühapäevase kantoritöö juurde kuulus enesestmõistetavalt laulude valimine ja liturgia ettevalmistus. Tempereeritud helisüsteemi võimalusi tõestamaks lõi ta ainulaadse ,,Hästitempereeritud klaviiri", (I osa 1722 ja II 1744), mis sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale muusika kirjutamise ja ettekanneteks ettevalmistuse olid kirikumuusika direktoril ka muud ülesanded: linnamuusikute ja -organistide katsekomisjonis olemine, ülikooli muusikaelu eest vastutamine ja Collegium musicum´i (linnaorkestri) juhatamine. Bachi helikeel oli polüfooniline, valdavalt vaimulik, kirjutas passioone, kontserte, prelüüde, fuugasid
Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Itaalia barokk Vokaalmuusika Kirikumuusika monoodiline stiil sobis kirikumuusikasse hästi. Monteverdi kuulsas kogumikus ,,Maarja vesper" (õhtujumalateenistus) leidub nii vanas (polüfoonilises) kui ka uudses (monoodilises) stiilis teoseid. Kõige moodsamas stiilis on selles vaimulikud kontsertaariad soolohäältele ja basso
P. Ramerau. · 18. sajandi keskel toimus ooperireform, reformijaks oli saksa helilooja C.W. Gluck. Franz Joseph Haydn (1732-1809) Haydn oli pärist Austriast Rohrau külast tõllassepa perest. Tema isa oli musikaalne, laulis ja mängis harfi. Kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8. aastaselt Viini Püha Stepheni Toomkirikusse kooripoisiks. Laulmise kõrvalt õppis klaviiri- ja viiulimängu. Õppis 10. aastat Toomkirikus ja lahkus häälemurde tõttu. Teenis elatist klaveriõpetajana, viiuldajana orkestrites ja ansamblites ning toapoisi ja klaverisaatjana Nicola Porpora juures. Temalt õppis Haydn laulmist ja kompositsiooni ning tänu talle pääses Haydn Viini parimatesse muusikasalongidesse. LOOMING Instrumentaalmuusika · 104 sümfooniat (6 kuulsamat ,,Pariisi sümfooniat", 12 ,,Londoni sümfooniat" ja ,,Lahkumissümfoonia")
,,Peiu" segakoorile. (Kõrvits 1964: 25-26) 1930. aastal lõpetades konservatooriumi jäi Eugen ilma tööta ning elatus juhuslikest klaveri- või teooriatundide andmisest. Kuus aastat hiljem avaldus Eugenil võimalus töötada konservatooriumi koori dirigendi käealusena, kuid aasta hiljem pakuti talle hoopis pedagoogi kohta teooriaõpetajana. Eesti Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL) kunsti dekaadiks Moskvas lõi Eugen 1941. aastaks balleti klaviiri ,,Kalevipoeg". Eugen Kapp sai valitsuselt korralduse osaleda NSVL valitsuse otsusega rajatud Eesti Riiklike Kunstiansamblite (ERKA) organiseerimistöös, kus pidi esmalt andma ülevaate Eestist Nõukogude tagalasse siirdunud kunstitöölistest. (Kõrvits 1964: 26, 29-30, 32) Kahe aasta jooksul lõi ta ooperi ,,Tasuleegid", patriootilise sümfoonia, teise viiulisonaadi, muusika lavastusele ,,Juunipäev", Concertino kahele viiulile ning taastas kümmekond tantsu balletist ,,Kalevipoeg". 1943
Kava 12. punkti “Möödunud šlaagerid” osaliseks avamiseks pakub võtme H. Juurikas oma intervjuus E. Jõgile: “Mõned lood kontserdi kavast nagu /.../ Sarah Leanderi laulud “Ma seisan sajus ja ootan sind” ja kolmas meloodia “Sa oled mu õnnetäht”/.../”. (Jõgi 2003: 11). Kuna neid lugusid kavas eraldi kirjas ei ole, võiksid need palad loogiliselt võttes selle kavapunkti osad ollagi. 175 G. Gershwin kirjutas “Rhapsody in Blue” klaviiri kahele klaverile (noor Gershwin ei osanud veel suurele orkestrile orkestreerida), orkestriseade autoriks on P. Whitemani orkestri pianist ja arranžeerija Ferde Grofé, arranžeering oli tehtud P. Whitemani suurele orkestrile (Schwinger 1972: 54–55). Whitemani orkestris oli sel kontserdil 23 muusikut, kes mängisid 36 pillil (Whiteman 1926: 105), P. Veebelil oli kasutada vaid 18 meest. 176 V. Ojakäär töötas samas orkestris saksofonistina. 177
annaabi.ee 
