Hilisrenessanss (Reformatsioon Vastureformatsioon Giovanni Pierluigi da Palestrina) · Reformatsioon · 1517 Martin Luther 95 teesi · Kiriku lõhenemine · Muutused jumalateenistuse põhialustes ja liturgias · Muusikal suur kasvatuslik tähtsus · Koguduse kaasamine jumalateenistusel läbi koguduselaulu · Luteri koraal saksa protestantlik kirikulaul (salmid, igas salmis sama viis) · Luther ise lõi üle 30 lauluteksti ja umbes 20 viisi. · Tuntuimad: "Üks kindel linn ja varjupaik"; "Ma tulen taevast ülevalt" jt. Vastureformatsioon · 1545-1563 Trento kirikukogu · Reformid, mis tugevdaks Rooma positsioone · Ettekirjutused ka liturgias ja kirikumuusikas · Gregooriuse laulu lihtsustamine kaunistuste kaotamine ja lihtsustamine · Nõuti teksti selget mõistetavust · Keelati ilmalikud laenud ja ekspressiivne stiil Rooma koolkond Giovanni Pierlu...
Hilisrenessanss Istrumentaalmuusika 16. sajandil · Kuni 16. saj. muusika seotud tekstiga · See ei tähenda, et ainult lauldi · Sama muusikat kanti ette ka pillidega, ei kirjutatud eriti ekstra pillimuusikat · Varasemad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika seaded. · Lisati pillipäraseid kaunistusi · Ansamblimuusika kõrval hakkas tekkima ka soolorepertuaar · Tabulatuur omapärane praktiline noodikiri, kus mitte noodid vaid pigem mänguvõtted · Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon · Toccata Pillid: · Klahvpillid: orel · Erinevat tüüpi klavessiinid · Klavikord · Keelpillid: Lauto, vioolad · Viola da gamba · Viola da braccio · Puhkpillid: plokkflööt, põikflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhorn; trompetid, trobmoonid, tsink Tähtsamad zanrid · Toccata, fantaas...
Ilmaliku vokaalmuusika uued vokaalzanrid 1) motett a capella, mitmehäälne, algselt vaimulik teos. A capella- ilma pilli saateta vokaalmuusika. 2) madrigal- kahe või kolme häälne karjase või armastuslaul 3) sansoon- prantsuskeelne, ilmalik, polüfooniline laul. Polüfoonia - mitmehäälsus, kus igal häälel on oma liin(viis) ja kõik hääled on võrdse tähtsusega. 4)Villanella- talupojalaul 5)balletto-tantsulaul Renessanss jaguneb kolmeks perioodiks vara-, kõrg- ja hilisrenessanss. Vararenessanss 14sajand prantsusmaal tekkis uus muusikastiil ars nova (ladina keelest, uus kunst ) ars nova väljapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut, kes on esimese tervikteosena loodud missa autor. Kõrgrenessanss 15sajand-madalmaade polüfoonia arendatuima võttena tekkis kaanon- kõik hääled laulavad sama viisi , aga tulevad sisse erinevatel aegadel, võrdsete intervallide järel. Oluliseim helilooja on Josquin Desprez. Tänunooditrüki leiutamisele on temalt säilinud 20
meeltele.Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. Renessansskunsti areng Itaalias jagatakse kolme perioodi: 1.Vararenessanss - XV sajand 2.Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530) 3.Hilisrenessanss, mida vaadeldakse iseseisva, nn maneristiliku vooluna, avaldus eeskätt aastatel 1520 - 1600. Vararenessanss (14. saj) Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika.PrantsusmaaSuurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avignon.Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel.Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett.Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul.Tekkis uus muusikastiil ars nova, lad k `uus kunst`(1320-
*RENESSANSS *14-16 saj *tekkis keskaja lõpusajandil *tähendab tõlkes taassündi *kirikuvõim hakkas kõikuma ning kirik ei olnud enam inimese maailmapildi kesktelg *huvi orbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiik eeskujusi järgiv, vaimsest hindav iseteadlik inimene *humanistlik mõtlemine, iluideaal üldistab inimest ja elu ennast *itaalia on renessansi sünnimaa *perioodid: 1)varasrenessanss 2)kõrgrenessanss 3) hilisrenessanss *arhitektuur: antiigi eeskujul eelistati kiriku arhitektuuris kuppelehitisi *hakati rõhku panema ilmalikele ehitistele( palazzod) *maailikunst: michelangelo, Leonardo da vinci, raffael * VARARENESSANSS 14 saj *prantsusmaa: *suurimad muusika kultuurikeskused olid pariisis Avigon *tekkis uus muusikastiil ARSNOVA *lõplikult kujunes välja ordinaariumi osadest Missa tsükkel *keskaegse kirikliku tarbemissa asendab nüüd konstertmissa *kohe tagsi
Antiikkultuuri hakati taasväärtustama. Toimus ilmalikustamine. Muusikas olid tooniandvaks madalmaad: Belgia, Holland, Põhja- Prantsusmaa. Uute pillidena võeti kasutusele lauto, klavessiin, Viola da Gamba,krummhorn tsink. Mitmehäälne muusika levis tänu nooditrüki tehnika leiutamisele. Endiselt peeti muusikaõpetust väga oluliseks ja tavaline oli 3-4 pilli mängimise oskus. Renessanss jaotub sajandite kaupa: 14saj vararenessanss, 15saj kõrgrenesanss,16saj hilisrenessanss. Vararenessanss-sellel ajal(14saj) paistsid kõige rohkem silma kaks maad: Prantsusmaa ja Itaalia. Prantsusmaal olid kultuurikeskused: Avignon, Pariis. Tarbemissast(jumalateenistus) kasvas välja kontsertmissa. Missa: 1.Kyrie Ellison(issand halasta),2.gloria(au),3.credo(mina usun)4.sanctus(püha),5.agnus dei(jumalatall). Üha rohkem hakati kirjutama polüfoonilist muusikat ja kõige esinduslikumaks zanriks motett. Seda perioodi nim Prantsuse muusikas Ars Novaks
ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele on ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib ehk väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Hilisrenessanss Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal ehk protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise mängiti orelil. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure
Kõrgrenessansi olulisim helilooja oli Josquin Desprez, temalt on säilinud umbes 20 missat, hulganisit motette ja ilmalikke laule.Tema muusikat iseloomustavad vormiselgus, voolavus, nii jõuline emotsionaalsus kui ka peen tundelisus. · Josquin Desprez- Ave Maria http://www.youtube.com/watch?v=LUAgAF4Khmg · Josquin Desprez Motets et Chansons http://www.youtube.com/watch?v=hiKaf1-8yQQ · Josquin Desprez Missa La sol fa re mi http://www.youtube.com/watch?v=4wosp8J3K_A HILISRENESSANSS ( 16.saj ) Itaalia Türgi invasiooni kartuses elasid õukonnad metslikult priisates ja pidutsedes, see muutus prestiiziküsimuseks. Erakordne zanriterohkus valitses vokaalpolüfoonias. Tekkis palju ilmaliku laulu tüüpe frottola, villanella, balletto, madrigal. Orlando di Lasso (Orlandus Lassus) , teda on raske ühe kindla rahvusega seostada. Sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal,tegutses Euroopa eri linnades, ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast
tervikuga, üllas hingestatus, kolmnurkne Tizian (ca 1480-1576) kompositsioon Tintoretto (1518-1594) Veronese (1525-1588) 16.saj (u. Hilisrenessanss 1530) ja manerism viimane veerand 15. saj-16.saj renessanss Madalmaad Maalikunst: tugeva isiksuse ülistamine oli Maalikunst: võõras, esiplaanil inimeste võrdsus ja õiglus, Vennad Hubert van Eyck (1370-1426) veendumis inimeste patususest ja tühisusest, ja Jan van Eyck (1390-1441)
kaanonis teineteisele jahti. Šansoon – prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. Frottola – homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Villanella – laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto – tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid ( fa-la-la-la-la-la...). 5. Renessansiajastu periodiseering. VARARENESSANSS (14. saj) KÕRGRENESSANSS (15. saj) HILISRENESSANSS (16. saj) 6. Kirjelda iga perioodi. VARARENESSANSS (14. saj) Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaal kujunes lõplikult välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks žanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Itaalias domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal, teine lauluvorm oli caccia. KÕRGRENESSANSS (15. saj) 15
peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. S ansoon prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. Frottola - homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Villanella - laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid ( fa-la-la-la-la-la...). 5.Renessansiajastu periodiseering Vanarenessanss (14. saj) Kõrgrenessanss (15. saj) Hilisrenessanss (16. saj) 6.Kirjelda iga perioodi VARARENESSANSS (14. saj) sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaal kujunes lõplikult välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Itaalias domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika , tähtsaim lauluvorm oli madrigal, teine lauluvorm oli caccia. KÕRGRENESSANSS 15
kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika). Caccia - 3-häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. Balletto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid( fa-la-la-la-la-la...). 5. Vararenessanss 14.saj Kõrgrenessanss 15.saj. Hilisrenessanss 16.saj. 6. VARARENESSANSS (14. saj) Prantsusmaa Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Suurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avignon. Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks žanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova . Üks väljapaistvamaid heliloojaid oli Guillaume de Machaut . Itaalia. Trecento
helilooja=Guillaume de Machaut. ITAALIA* madrigal, caccia* Francesvo Landino- kirj ballaatasid(ja ainult ilmalikke teoseid) KÕRGRENESSANSS 15.saj *Madalmaade vokaalpolüfoonia *keskus Burgundia* Habsburgide õukond *uus kõlaideaal:terts ja sekst *tekst, rütm, muusika-tähtsaim on meloodia *kirikumuusika-missa tähtsaim, motett lihtsamaks *Ilmalik polüf laul, kaanon *kuulsaim helilooja-Josquin Desprez, Orlando di Lasso. HILISRENESSANSS 16.saj ITAALIA *ilmalikui laulu tüübid tekkisid:frottola, villanella,balletto, madrigal.* Orlando di Lasso- kirikumuusik *Giovanni Palestrina-vaimulik SAKSAMAA* Martin Lutheri protestantlik reformatsioon 1517 *luteri koraal-emakeelne koguduslaul, saatis orel INGLISMAA *Henry 8. õukond * John Taverner, Thomas Tallis, William Byrd
RENESSANSS Renessansskunsti areng Itaalias jagatakse kolme perioodi: 1) Vararenessanss - XV sajand 2) Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530) 3) Hilisrenessanss, mida vaadeldakse iseseisva vooluna. Avaldus eeskätt aastatel 1520 - 1600. Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt
Renessanss Vararenessanss ehk ,,taassünd" on 8. aprillil 1341. Itaalias alguse saanud kunstivool, mis jaotatakse kolme perioodi: · vararenessanss XV sajand juhtrolli etendas Firenze · kõrgrenessanss XVI sajandi I pool (1500-30) juhtrolli etendasid ka Rooma ja Veneetsia · hilisrenessanss XVI sajand (1520-1600) juhtrolli etendasid ka Rooma ja Veneetsia Selle tunnusteks on humanistlik tegutsemine. Renessansi teket soodustas ühiskondlike suhete muutus, usk endasse, mida tugevdasid teaduse areng, leiutised ja maadeavastused. Inimideaaliks muutus universaalinimene: haritud, mitmekülgsete oskustega ja laia silmaringiga. Näitekunstis tekkis omapärane rahvalik teater commedia dell`arte. ,,Memento mori" (,,Mäleta surma") ,,Memento vivare" (,,Ära unusta elada")
AEG (Eelrenessanss - XIV sajandi lõpp) 1) Vararenessanss - XV sajand 2) Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530) Millele lisandub omaette käsitletav 3) hilisrenessanss e. manerism (1520 – 1600). Renessansi olulised kunstnikud: Masaccio (1401-1408) Fra Angelico (u.1388 -1455) Piero della Francesca (u.1416 -1492) Sandro Botticelli (u.1445 - 1510) Michelangelo Buonarroti (Michelangelo) (1475 -1564) Leonardo da Vinci (Leonardo) (1452 - 1519) Rafaello Santi (Raffael) (1483 -1520) Giorgione (u. 1478 – 1510) Tizian (u.1490 - 1576) Kõrgrenesansi tunnused: Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel (näiteks Pühas
Renessanss 1) See oli ajajärk mil toimus üleminek keskajalt uusajale 2) Sai alguse Itaaliast 14 saj. lõpul 3) Teistesse Euroopa riikidesse jõudis 15 saj. teisel poolel. 4) Enamikel maadel kestis 16 saj, lõpuni. 5) Renessanss jaguneb kolmeks *Vararenessanss (14saj lõpp 15saj) *Kõrgrenessanss ( 16 saj. esimene veerand ) *Hilisrenessanss (16saj) 6) Ehitustüübid: kuppelehitised, teatrid, raamatukogud, linnalossid e. Palazzod, maamajad, villad, lodzad 7) Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu, majoolika 8) Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendused kuplite ja võlvide ehitamisel. 9) Renessanss (taassünd) tähendab eelkõige antiikkultuuri taaselustamist. 10)Kiiresti arenema hakanud manufaktuurtööstus, kaubandus, ja pangandus. 11) Aadli ja Vaimulikkonna kõrvale kodanlus.
Renessanssmuusika Renessanss oli 14.- 16. sajand. Renessanss jaguneb 3 perioodiks: vara-, kõrg-, hilisrenessanss. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega. Ilmalikud zanrid ilmusid vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest kujunesid välja konservatooriumid. Kirikumuusikat esitasid kirikukapellid. 14. saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal. Sageli põhinesid renessanssi aegsed laulud rahvaviisidel. 16. saj
Koostas: Diana Korka Maaturismi teenindus Juhendaja: Anu Kivi Renessans *On antiikkultuuri ideaalide taassünd, keskajale järgne, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Läänne Euroopast XIV-XVI sajandil. Aga alguse sai renessans Itaaliast kus oli see kõige ulatuslikum. * Ajajärgud: Vararenessanss14.saj – 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool – 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad – 1600, peamiselt Itaalias. Iseloomustus *See oli murranguline pööre, tähistas eelkõige uusaja algust looduses, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole. * 15.saj itaalia kunstis suured muutused- linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest. Vastandumine keskajale-1 kindel tunnus- eneseteadvus-keskaega kujutati barbaarse ja pimedana. Mida tõi kaasa endaga renessans?
poolt. 105 meetri kõrgune gooti stiilis ( pärast hilisemaid põlenguid ja pommitamisi on osalt ümber tehtud barokki stiilis) Ehitatud algselt kaitsekirikuna Tallinna raekoda Esimest korda mainitakse Tallinna raadi Taani kuninga Erik IV Adraraha 15. mail 1248 antud ürikus, millega Tallinnale kinnitatakse Lübecki õiguse kasutamise luba Raekoda sai oma praeguse kuju 1404 aastal 64 meetrit kõrge Torn oli algselt püramiidi kujuline, gooti stiilis (hiljem hilisrenessanss vormides ) Tallinna Toomkirik Asub Toompeal Oli algselt puukirik (Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel) Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogkonna) peakiriku Tänan Tähelepanu eest! Kasutatud allikad Niguliste kirik http://www.eelk.ee/tallinna.toom Tallinna raekodahttp://veeb.tallinn.ee/raekoda/?id=901 Niguliste kirikhttp://et.wikipedia.org/wiki/Niguliste_kirik Oleviste kirikhttp://et.wikipedia
Kirikut on esmalt kaudselt mainitud 1316.a. ja 1319.a. otseselt, tõenäoliselt kabeli kujul oli olemas juba 13. saj. alguses. Ainus põhikujult 14. sajandist muutumatuna püsinud sakraalehitis, pärast reformatsiooni ainus eesti koguduse kirik Tallinnas. Kirik on kahelööviline ja oli samanimelise seegi kirik ja rae kabel. Pealööv kogudusele, sh. raehärrad ja Suurgildi kaupmehed, külglööv seegielanikele. ornikiiver ehitatud 1630.a., 1688.a. pärast tulekahju taastatud hilisrenessanss. Hävis tulekahjus 29.mail 2002. Uus tornikiiver ja -kell aastast 2003. Peaaltar valmis 1483.a. Bernt Notke poolt ja see kujutab püha Olavit, Annat, Elisabethi ja Viktorit, episoode Kristuse passioonist (kannatustest) ja Elisabethi legendist. Veel väärtuslikke interjööridetaile: Krutsifiks (rist koos ristilöödud Kristusega) võidukaare all ilmselt a-st 1500, tundmatu Tallinna meistri töö.
Renessanssi iseloomustab "kunstide taassünd antiigi vaimus". Renessansi tekkepõhjused : 1.) kaubanduse areng 2.) kaupmeeste, pankurite ja töösturite rikastumine 3.) õpiti tundma antiikaja kunsti 4.) tekkis kujutlus ideaalsest ühiskonnast 5.) antiik oli seotud Itaaliaga, kus renessanss tekkis Renessanss jaguneb kolmeks suuremaks perioodiks: 1.) vararenessanss 14.-15.sajand 2.) kõrgrenessanss 16.sajand 3.) hilisrenessanss 16.sajandi lõpp Vararenessanss Vararenessansi kunsti- ja kultuurikeskuseks kujunes Firenze. Kõigepealt toimusid muutused arhitektuuris. Täiuslikeks peeti kupliga ehitisi. (Eeskujuks oli Vana-Rooma Phantenon). Üks vararenessansi kuulsamaid arhitekte oli itaallane Brunelleschi (Firenze Katedraal, Firenze leidlastekodu). Vararenessansi ajal hakati ehitama palazzosid ehk paleesid. Nendel ehitistel
olnd palju enam. Guillaume Dufay- madalmaade uue stiili aluse panijaks Põhilised žanrid: missad, ilmalik polüf. laul, motettid Johannes Ockeghem – 15 saj. II poole tähtsaim helilooja madalmaades. *kaanon hakkas domineerima, väljapaistev õpetaja. Josquin Desprez- helilooja *tekst muutub arusaamatuks polüfoonia keerukuse tõttu *uudsed motettid Orlando Lassus – euroopa imetletuim muusik *Kasutas palju dissoneerivaid intervalle *taheti kirikust välja visata Hilisrenessanss/ reformatsioon Gregoriuse laulu asemel tekkis Luteri koraal – terve kogudus hakkas laulma Pierluigi da Palestrina – Rooma koolkonna tähtsaim esindaja *tõestas Trento kirikunõukogule, et polüfoonia sobib kirikusse *looming on Madalmaade kõikide koolkondade kokkuvõtte kompositsiooni põhimõtetest. Gabrielid (williaerti õpilased) *renessansi kapelli arendajad *võtsid kasutusele dünaamilised skaalad Ilmalik laul ja seltskondlik muusika *kõiki hääli võidi laulda
Keskaja muusika 5.-13.saj. Keskajal kannatas euroopas kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõtte laadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks olid keskajal piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes valmistas ennast ette igavesele õntsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahva muusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud. Muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks vaimuliku seisuse esindaja. (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika Eu...
saj Leonardo da Vinci"Madonna kaljukoopas" Renessanss 15.saj Holbein- "Henri VIII portree" Renessanss 16.saj Bosch"Lõbude aed" renessanss 15-16saj Tizian nn Urbino Veenus, Renessanss 16 .saj Dürer "Rüütel, surm ja kurat" Renessanss 16.saj El Greco"Krahv Orgaze matus" Renessanss 16.saj Bruegel- "jahimehed lumes" Renessanss 16.saj Püha Peetruse basiilika ja väljak Roomas. Basiilika- hilisrenessanss, autor Bramante, Kupli autor Michelangelo Väljak- barokk, autor Bernini L.Bernini "Püha Teresa ekstaas"barokk Caravaggio"Püha Peetruse ristilöömine"barokk 17saj D.Velazquez "õuedaamid" barokk Vermeer van Delft "kunstniku ateljee"barokk 17.saj Rembrant "Öine vahtkond" barokk 17.saj Rubens "Leukippose tütarde röövimine"barokk David "Horatiuse vanne" klassitsism 18.saj Ingres "Suur odalisk" klassitsism 19saj A
Tallinna raekoja torni tipus 1530. aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud üheks Tallinna sümboliks. Torni kõrgus maapinnast on 64 meetrit. Raekoda on ehitatud hallist paekivist, katus aga savist katusekividest. Hoone ehitati kahekorruseliseks. See on piklik kellerdatud paekiviehitis. Kõrge sadulkatuse ja teravnurksete otsaviiludega hoone idafassaadist kerkiv, ülaosas masikuliitaoliseks friisiks laienev sale kaheksatahuline konsooltorn lõpeb kolmeosalise hilisrenessanss-stiilis lahtiste rõdudega tornikiivriga (16271628, G. Graff, taastatud 1952, arhitekt Albert Kukkur). 1433. aastal parandati tornikiivrit, 1439 seati üles kell. Tornikiivri tipus on tuulelipp Vana Toomas. C. Tallinna Jaani kirik Tallinna Jaani kirik asub Tallinnas Vabaduse väljakul. Kirik on pühendatud Evangelist Johannesele. Tegemist on Eestiühe varaseima uusgooti stiilis kirikuga. Kiriku arhitekt oli kubermanguarhitekt (Tallinna peaarhitekt) Christoph August Gabler.
• Renessanssajastu periodiseering Vararenessanss(14.saj) – Peamiselt Prantsusmaa ja Itaalia. Prantsusmaal oli populaarne ilmalik polüfooniline laul. Itaalias domineeris õukondlik ilmalik seltskonnamuusika, tähtsamaiks lauluvormiks kujunes madrigal. Kõrgrenessanss(15.saj) – Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Muusikale on iseloomulik: uus kõlaideaal, meloodia (tundeline, loomulik liigendus), muusika oli rohkem tekstiga seotud, helilooja loob kõik hääled korraga. Hilisrenessanss(16.saj) – Tekkis palju ilmaliku laulu eritüüpe. Kuulsamad heliloojad olid Orlando di Lasso ja Giovanni Pierluigi da Palestrina. Kirikumuusika muutus lihtsamaks ja emakeelsemaks. 16.saj peetakse inglise muusika kuldajaks. • Heliloojad O. di Lasso ja G. P. da Palestrina O. di Lasso: (Orlando di Lasso) „muusikute vürst“ helikeel impulsiivne, värvirohke, piltlik
Renessanss 1. Mida tähendab ,,renessanss", kus see esmalt kasutusele võeti ja millist ajavahemikku hõlmab? Renessanss antiikkultuuri ideaalide taassünd, kasutusele võeti Itaalia kultuuris ja kunstis. Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias. 2. Renessansi üldiseloomustus (vt. ka ajastute tabel). Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Hakati tegema ilmalikku kunsti, kirjandust ja muusikat. Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel lõpetas Euroopas rüütlikultuuri. Humanism (väärtushinnangud, mille kesksel kohal on inimene ise). Teaduse areng. Kujutavas kunstis rohkem realismi ja perspektiiv. Hakati surnuid lahkama. 14.saj. hakkasid Euroopa
saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistusel. Selleks loobuti ladina keelsetest teksidest ja kasutati igal maal oma emakeelt. Saksamaa protestantliku kirikulaulu hakati nimetama luteri koraaliks. 4) Motett nii vaimulik kui ilmalik ja erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga. 5) Madrigal Ilmalik polüfooniline laul 6) Sansoon prantsuse iilmalik laul Hilisrenessanss heliloojad : Orlando di lasso (1532 1594) [Orlandus Lassus] Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 1594) Thomas Morley John Dowland Barokk (17.saj 18.saj I pool) Barokk võrsus 16. Sajandi teisel poolel Itaalia hilisresessansis. Tuleneb Portugali keelsest sõnast "barrocco" (lopergune pärl, tavatu, ebakorrapärane, kummaline). Ebakorrapärane oli ka ühiskonnaelu, mis oli vastuoluline ja täis pingeid. Kõikuma löönud usk kirikusse, rohked sõjad ja
9. Millist etendust peetakse esimeseks ooperiks? 9. Kuidas nimetati esimesi oopereid, kas: tragöödia, komöödia, draama, muusikaline draama 10. Kas esimestes ooperites oli tähtsam tekst või muusika ja kust võeti ainestik (ooperi teema)? 11. Keda peetakse nn. "ooperi isaks" ja miks? 12. Järjesta ajastud kaugemalt tänapäevani: klassitsism, barokk, renessanss, romantism, hilisbarokk, vararenessanss, antiik, hilisrenessanss 13. Kas on õige, et ooper sündis klassitsismiajastul? Kui ei, siis millal? 14. Kas on õige, et barokkooperis (17.saj.) kasutati väga vähe lauljaid, etendused olid tagasihoidlikud? Mis oleks õige? 15. Millal ja kus valmis maailma esimene ooperiteater? 16. 18. saj. sündis koomiline ooper, miks see meeldis rahvale rohkem kui tõsine ooper? 17. Barokkajastul oli ooperis juhtivaks maaks ......................, klassitsismiajastul aga ..............? 18. Kas W.A
taassünniajastu. Muutustel oli üsna mitu põhjust: · Prantsuse kuningate ambitsioonid tõusid · Roomakatoliku kiriku kriis (nt Suur skisma, mil korraga valitses 2 paavsti) · 15-16 saj maadeavastused, mis laiendasid inimeste maailmapilti nii geograafiliselt kui kultuuriliselt · Loodusteaduste kiire areng · Esimesed arheoloogilised väljakaevamised Itaalias 13. Renessanssajastu periodiseering VAATA TÖÖLEHTE!!! · Vararenessanss (14 saj) · Kõrgrenessanss (15 saj) · Hilisrenessanss (16 saj) 14. O. di Lasso ja G. P. da Palestrina · Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 15321594) oli renessansshelilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister. · Lasso alustas kirikus kooripoisina. Alates 12. eluaastast töötas ta erinevates õukondades muusikuna. 21-aastaselt sai Rooma Lateraani basiilika kapellmeistri ametikoha, hiljem oli Münchenis Baieri hertsogi Albrecht V õukonnas kapellmeister. Saavutas kuulsuse juba oma eluajal.
...................................................7 Ars nova.........................................................................................................................................7 Trecento..........................................................................................................................................7 Madalmaade koolkond.......................................................................................................................8 Hilisrenessanss.......................................................................................................................................8 Vastureformatsioon ja Rooma koolkond............................................................................................9 Instrumentaalmuusika........................................................................................................................9 Renessansifilosoofia...................................................................
ainukesena säilind oma 14.saj ilme. Erandlik kuna on 2- lööviline kodakirik Tlinas, kirde-edel suunaline ning ebasümetril põhiplaaniga (kooriruum ei asu löövd keskel) I kord maini 1319.a oli seegikirik, est koguduse kihelkonna-ja rae- kirik,alludes raele (kõrvallööv oli määrat alam rahval- seegi hoolealust) olul kuna pastorid on olnud- B.Russow- P kirk algat anti välja Wanradt Koelli katekismus ja algas reformats.-I jumalateen est keeles. Tornkiiver lisat 1630nd hilisrenessanss-stiilis. Sisekujund B.Notke 1483.a pärin kappaltar-kujut püha vaimu väljaajamist. 3) Niguliste-vanim hauaplaat 1309. algselt I lööviline. 13.saj lõpus ehit 3- löövil, basiilik ehit 15saj alg. Hilisgoot kujul valmis torn 1515, mis asend uue barokkstiilis kiivriga. Tlina jõukaim kirik,jõuk saksa kaupmeh, kaitsekirk, hävit sõjas 1944. 1953 restaureerit ja kohan muuseumix. Sisekujunduses säilnd 1481.a Hermen Rode loodud peaaltar ning 15.saj lõpust pärin
02.1859, esietendub ,,Estonias" 13.02.2015. Gustaviansk stiil 1772-1785 s.o. klassitsistlikule eeskujule (antiik Kreeka/Rooma) toetuv stiil. Kuningas Gustav III oli väga huvitatud antiik-kunstist ja ostis palju skulptuure oma reisil Itaaliasse 18.sajandi II poolel. 1794.aastal, pärast Gustav III surma otsustati enam kui 200 skulptuurist koosnev kogu paigutada näitusele. Taani renessanss, barokk, rokokoo Hilisrenessanss (16.sajandi lõpp 17.sajand) Rajati mitmeid hollandi stiilis losse NT. Kronoborgi loss, Fredriksborgi loss Barokk ja rokokoo (17.-18.sajand) Arhitektuuris baroklik klassitsism N.M.Eigtved 8-kandiline amalienborgi väljak Kopenhagenis, mida ümbritseb 4 sarnast lossi. Skulptuur J.F.Saly (prantsusmaa) Frederik V ratsamonument (1768) Maalikunst K.G.Pilo (rootsi) 1742-1772 Taani kuninga õuekunstnik, portreedes rokokoolik koloriit.
Trükikunsti leiutamine 15. sajandil tegi kirjasõna kättesaadavaks nii õpetlastele kui vaimulikele ja laiematele massidele. Soodustus rahvuskirjanduse teke ning levik Renessandikultuuri kulg jaotatakse kolmeks etapiks, millel on eri maadel erinevad ulatused ning erinevad tekke- ja lõpuajad. Esimese ulatust võiks määratleda 15, sajandi keskpaigani, sellele järgnes 16. sajandi teise kolmandikuga lõppev kõrgajastu ja lõpuetapina hilisrenessanss, mis jõudis loojakuni 17. sajandil. Vastavalt kultuurietappidele omandas ka kirjandus omapärase ilme. Vararenessansi sõnakunst kujutab inimesi, kes ületavad senised seisuslikud hierarhilised tõkked. Tegelaste eesmärk on kergesti saavutatav. Üldine häälestus on optimistlik. Samasugune häälestus valitseb ka kõrgrenessansi perioodil, kuid tegeleaste taotlused on tihti seotud sotisaalsete probleemidega
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst
RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn
taotlustega. Renessansiajastu inimesed olid veendunud isiksuse piiramatus arenemisvõimes ja enesejaatamises. Renessanss oli kirjanduses suurte isiksuste ajastu Renessansikultuuri kulgu jagatakse kolmeks etapiks, millel on eri maades erinevad ulatused ning tekke- ning lõpuajad. I 14.- 15 .sajandi keskpaik - tekkeajastu II 15.sajandi keskpaik - 16.sajandi II kolmandik - kõrgajastu II 16.sajandi II kolmandik - 17 sajandi alguskümnend - hilisrenessanss Renessansikirjandus tähistab uue temaatika ilmumist. Kirjandusteoste peamiseks kujutamisobjektiks saab inimene kogu oma muutuvuses, teostes näidatakse inimlike kirgede võitlust, eelistatakse individualistlikke kangelasi, kelle tugevad iseloomud kehastavad igakülgselt ja täielikult inimlikke küsimusi. Renessansikirjanikud kujutavad enamasti endi kaasaega, uudseks nähtuseks on looduskirjeldus, renessanss
surma tõttu pooleli Peetri kirik pidi olema hiiglasliku kupliga kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitis Töö jätkajaks sai Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal Filippo Brunelleschi Leidlaste varjupaik (kodu) Üks esimesi töid Selle selge liigendus ja rangete propotsioonidega vormid sisaldavad mõningaid olulisi renessansi põhielemente Kõrg-ja hilisrenessanss (manerism) trükipressi leiutamine trükikunst pani aluse teadmiste ja teooriate kiire ja laialdasele levimisele Muutus arhitektuuri vormikeel; akende reeglipäraste vahedega reastamise asemel koondati need rühmadeks või jäeti akende vahele vaheldumisi kitsamad ja laiemad seinapinnad Aknaid raamistati soklite, sammaste ja pilastritega dünaamilisus, seiseruumide maaliline kujundamine ja hoone liigendatus Kõrgrenessanssi näidisehitis Roomas San Pietro in Montorio
o KÕRGRENESSASS JÕUDIS FRANCOIS I VALITUSAJA II POOLEL o Lescot (1510-1578)- Louvre'i lossi ehitamine. Lõplikult valmis 19.saj keskel, fassaad koosnes 2-st täiskorrusest, mis oli liigendatud korintose stiilis, pilastrite ja piilaritega ja poolkorrusest o Delorme (1510-1570)- alustas Tuileries lossi ehitamist, o Bullant (1510-1578)- Ewuen, kus kasutati ,,kolossaalset sambalaadi" Hilisrenessanss: o De Brosse Madalmaad: o Oli veel üks tervik o Põhiliseks eeskujuks Prantsusmaa o tuntumad arhitektid Floris ja de Vries o iseloomulik motiiv- kartuss(kaunistused, aimab ülesrullitud lehte) Saksamaa: o arhitektuur oli tagasihoidlik o lossiarhitektuur o Heidelbergi loss Hispaania: o Omapäraks platereskne stiil (hilisgooti, mauri ja itaalia vararenessansi segu, rikkalik) o De Toledo, de Herrera o Escoriali loss Eesti: o Tagasihoidlik
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku see hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus
02.1859, esietendub Estonias 13.02.2015 • gustaviansk stiil 1772-1785. s.o. klassitsistlikule eeskujule (antiik Kreeka/rooma) toeetuv stiil. • Kuningas Gustav III oli väga huvitatud antiik kunstist ja ostis palju skulptuure oma reisil itaaliasse lõpus 18.saj. II poolel • 1794a pärast gustav III surma otsustati enam kui 2000 skulptuurist koosnev kogu paigutada näitusele Taani- renessanss barokk, rokokoo hilisrenessanss (16.saj lõpp – 17.saj) • rajati mitmeid hollandi stiilis losse • nt kronoborgi loss • frederiksborgi loss -prantsuse aed (sümmeetria) barokk ja rokokoo (17.saj-18 saj.) • arhitektuuris baroklik klassitsismi • N.M. Eigtved -8-kandiline Amalienborgi väljak Kopenhaagenis, mida ümbritses .... skulptuur • j.f. Saly frederik V ratasmonument... maalikunst • k.g. Pilo (rootslane) 1742-1772 taani õuekunstnik portreedes rokokoolik koloriit nt
a tehtud nikerdatud kivist, ning tekitab loksudes erinevaid heli, värvi ning jaheduse efekte. Otsetõlkestähendab chadar "salli". char-bagh neljast osast koosnev islami aed. Mõistet seostatakse paradiisiaia kontseptsiooniga. Char tähendab hindu keeles "neli". charmille (< pr.) kõrge hekk, mis on lõigatud nõnda, et tekiks tasane seinataoline pind. Cinquecento (it.) nn hilisrenessanss, ca 1500-1600 (1550). a. clumps (ingl.) puuderühmad laiuval muruväljakul (maastikuaias). compartiment de broderie (pr.) suur ühtselt kujundatud parter, mis arenes välja varasemast prantsuse parterist. cotile (it.) esindusõu, ka majandushoov cottage garden (< ingl.) inglise taluaed. Vanaaegsed lilled, õlgkatusega majad jms. cour d'honneur (pr.) esindusõu, auhoov barokklossi kolme hoonetiiva vahel. croix de S.André (pr.) x-kujuline teerist (sks
hulgas oli nii lihtrahva, kui ka kõrgema seisuse esindajad. Rüütlilaulikuid nimetati erinevalt: 1. Lõuna Prantsusmaal trubaduur 2. Põhja prantsusmaal truväär 3. Saksamaal minnesinger Rüütlilaulu peamised liigid on armastuslaulud ja kangelaslaulud. Pillid: 1. Lauto 2. harf 3. salteerium ( kandle taoline) 4. fiidel (viiuli eelkäija) Renessanss Renessanss jaguneb kolmeks perioodiks: 1. vararenesanss (14.saj) 2. kõrgrenessanss (15.saj) 3. hilisrenessanss (16.saj) Renessanss tekkis 14.-ndal sajandil Firenze linnas Itaalias, ja kandus sealt õige pea teistesse euroopa maadesse madalmaadesse Prantsusmaale Inglismaale ja Saksamaale. Renessanss oli ilmaliku kunsti taassünni aeg. Renessanss tuleneb prantsuskeelsest sõnast renaissance mis tähendab taassünd. Pöörduti tagasi Vana-Kreeka kultuuri juurde. Renessanssi ajal ei olnud enam maailma keskpunktiks jumal, vaid oluliseks muutus inimesekeskne elutunnetus.
-teoste keskne teema oli saavutamatu armastuse jumaldamine -rüütliarmastusel polnud midagi ühist abieluga ja see õukondlik armastusmäng sobis suurepäraselt luule inspireerimiseks -hoolimata katoliku kiriku puhastustööst levis trubatuurilüürika Prantsusmaale, Saksamaale ja Itaaliasse -saksa meisterlaulikud ühinesid tsunfidesse kus jälgiti väga täpselt luuleseadustest kinnipidamist RENESSANSS -ehk taassünd mis tekkis Itaalias -jagunab kaheks: Vararenessanss- ,,Dante" Hilisrenessanss:, Inglismaal ,,Shakespeare" tähtsmaks muutus inimese oma heade ja halbade külgedega ning eksimistega 2.OSA William Shakespeare (1564-1616) -tuntuim ja suurim draamakirjanik -sündis keskinglismaal, Stratfordi linnakeses -isa pidas mitmeid ameteid olles seal isegi linnapea -18eluaastani on suht vähe temast teada -arvatakse et ta sai hariduse kohalikus koolis -pärast abiellumist umbes 1580 suundub Londonisse kogu eluks -Läheb Londonisse eelkõige näitlejaks saama
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus
sajandil muutus motett lihtsamaks, tekst oli ladinakeelne, enamasti vaimuliku sisuga. Vaimuliku muusika kõrval oli endiselt väga populaarne ilmalik polüfooniline laul. Madalmaade polüfoonia arendatuima võttena tekkis kaanon. Kõrgrenessanssi olulisim helilooja oli Josquin Desprez. Tänu nooditrüki leiutamisele on temalt säilinud umbes 20 missat, hulganisti motette ja ilmalikke laule. Tema muusikat iseloomustavad vormiselgus, voolavus, nii jõuline emotisonaalsus kui ka peen tundelisus. HILISRENESSANSS(16.saj) Itaalia Hilisrenessansi väljapaistvamaid heliloojaid oli Orlando di Lasso, keda loetakse Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks. Suurema oma elu pühendas kirikumuusikale, umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Saksamaa 1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. Sellega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne
Uus zanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ars nova ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja imitatsioonilist polüfooniat (kaanon). 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso. Hilisrenessanss Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline
aastal keskaegse hoone maha lõhkumist – tema ehitatud Louvre on oma harmoonilise ülddispositsiooni ja rafineeritud dekooriga üks prantsuse kunstigeeniuse parimaid väljendusi. Philibert Delorme (1510-1570) oli mõjukas teoreetik, kelle kuulsaimaks tööks on Tuileries’ lossi alustamine. 8 Kõrgrenessansi arhitektidest on olulisemad nimed veel Jean Bullant (1510-1578) ja Jacques Androuet Ducerceau (1512-1584). (Vaga 2004: 475) Hilisrenessanss oli valitsev XVI saj lõpul ja XVII saj algul. Selle aegseteks tuntuimateks ehitisteks on Louis Metezeau loodud „Veeäärne galerii“ Tuileries’ ja Louvre’i vahel ning Luxembourgi loss ja Saint-Gervais kirik, mille autoriks Salomon de Brosse (1562-1626). Omanäoline suund, mis prantsuse arhitektuuris arenes, on alus sellele, mis prantsuse arhitektuuris edasistel sajanditel toimuma hakkas. (Vaga 2004: 476)
uusajale. Sai alguse Itaalias 14. saj lõpul, teistesse Euroopa riikidesse jõudis 15. saj II poolel ning kestis enamikel maadel 16. saj lõpuni, Põhja-Euroopas isegi kuni 17. saj keskpaigani. Jaguneb tavaliselt vara-, kõrg- ja hilisrenessansiks; jagunemine on eri maades erineva ulatusega ja ilmneb kõige paremini Itaalias. Vararenessanss (14. saj lõpp –15. saj) Kõrgrenessanss (16. saj I veerand) Hilisrenessanss (16. saj) Ehitustüübid: kuppelehitused, teatrid, raamatukogud, linnalossid ehk palatsod (palazzo), linnalähilossid ehk maamajad ehk villad, lodžad. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu. Majoolika. Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendusvõtted kuplite ja võlvide ehitamisel. Renessansi peamiseks teeneks oli antiigi klassikalise orderi ehituskunsti eeskujuks võtmine. Suurt tähelepanu osutati profaanehitistele
annaabi.ee 
