Vioola ehk altviiul http://www.youtube.com/watch?v=CBIZfkkuOuo · Vioola ehk altviiul on viiulist veidi suurem neljakeeleline keelpill. · Viiuliga võrreldes kõlab tema hääl madalamalt ning on mahedam ja sumedam. Vioolat kasutatakse: soolopillina, · ansamblipillina, · kui ka orkestripillina. · Vioolat mängitakse nagu viiulit: parema käega tõmmatakse poognaga üle keelte, pannes need võnkudes helisema. · Helikõrgust muudetakse võnkuva keele vajutamisega vastu sõrmlauda vasaku käe abil. Tuntud vioolamängijaid: · Paul Hindemith
Keelpillid Kaks sorti A) poogenkeelpillid: Viiul, altviiul e vioola, Tsello ja kontrabass B) näppekeelpillid: Harg ja kitarr · 16.-17. sajandil kujunesid euroopas välja Viiul, altviiul e vioola, Tsello ja kontrabass(valmistamiseks kasutati erinevaid puite: Kuusk, mänd ja vaher jne). · 17. - 18. saj tegutsesid Amatide, Guarneride ja Stardivaride Suguvõsast pärit pillimeistrite saavutused on jäänud tänani ületamatuks. · Nn viiulite perekonnda kuuluvad pillid on kõik keelpillid Viiul · Pikkust 60 cm · Kõige heledama häälega Eesti tuntimad viiuli mängijad: Manno Männi, Arvo Leibur ja Urmas Vulp
1. ekspositsioon e teema esitlus. Esitletakse järjestikku kahte erinevas meeleolus ja helistikus kõlavat teemat- peateemat ning kõrvalteemat. 2. töötlus e teema arendamine 3. repriis- tasakaalustav lõpposa, kus nii pea- kui ka kõrvalteema on peahelistikus, puudub tonaalne vastandamine, repriis on lahendus töötluses tekkinud konfliktile. Olulisi muudatusi tekkis ka instrumentaalkoosseisudes 18. sajandil. 1. barokktrio: viiul, altviiul, tsello; 2. sümfooniaorkester: Saksamaa Mannerheimi orkester. Sonaadi vormid: 1. sümfoonia on sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, 4-osaline. 2. avamäng- sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, üheosaline, sissejuhatuseks suuremale teosele (ooperite avamängud) 3. instrumentaalkontsert- sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile, 3-osalised. 4. trio- sonaadivormis teos kolmele pillile- viiul, altviiul ja tsello 5
Muusika õpetus 7. Klass Reelika Jõuram Tsello Tsello on viiuli perekonda kuuluv poogenkeelpill. Pilli nimetus tuleb itaaliakeelest. Tsellomängijat nimetatakse tsellistiks. Tsellot on nimetatud inimhäälele kõige lähedasema kõlaga pilliks. Tüüpiliselt valmistatakse tsellot puidust. Loomulikult mängitakse tsellot poognaga nagu ka teisi poogenkeelpille. Traditsiooniliselt on poogen valmistatud mahagonist. Keskmine tsellopoogen on 73 cm pikk. Pillil on 4 keelt. Poogna jõhvid on hobuse sabajõhvid. Tsello on pea kõige suurem poogenkeelpill, kuigi kontrabass on temast veidike suurem. Tsello kogupikkus on ligi 155 cm. Tuntud tsellomeistreid: · Nicolò Amati · William Forster · Nicolò Gagliano · Matteo Goffriller · Giovanni Battista Guadagnini · Giuseppe Guarneri · Domenico...
Teemasi on kaks. 2) Mis toimub sonaatallegro vormi ekspositsiooni osas ? Peateema tutvustus peahelistikus / Kõrvalteema kõrvalhelistikus. 3) Mis on sonaat ? Mitme osaline ? Intstrumentaalteos. Kolme või neljaosaline. 4) Mis on instrumentaalkontsert ? Mitmest osast koosneb ? Soolopillile(dele) sümfoonia või kammerorkestri saatel. Kolmeosaline 5) Mitme osaline on keelpillikvarteti vorm ja missugused pillid esitavad ? Neljaosaline. I viiul; II viiul; Altviiul; Tsello 6) Missugused osad on Itaalia avamängul ? kiireaeglanekiire 7) Missugused osad on Prantsusmaa avamängul ? aeglanekiireaeglane 8) Mida on ühist sonaadil, instrumentaalkontserdil, avamängul, keelpillikvartetil ja sümfoonial ? Kõik kasutavad sonaatallegro vormi ülesehituseks. 9) Mida on erinevat sonaadil, instrumentaalkontserdil, avamängul, keelpillikvartetil ja sümfoonial ? Osade arv ja esituskoosseis 10) Mitme osaline on sümfoonia ja missugune on koosseis ?
1. KEEL-, PUUPUHK JA VASKPUHKPILLID Keelpillid Heli tekib keele võnkumise teel. Jagunevad poogen- ja näppepillideks. Tämber mida suurem on pill, seda madalam on tämber. Viiul kõrge ja särava tämbriga; kõlal on sära, sest viiuli kaela pikkus ja kõlakast on kuldlõikelises vastavuses Altviiul madalama kõlaga; tämber on tuhm, sest kaela pikkus ja kõlakast ei ole kuldlõikelises vastavuses Tsello madala ja särava tämbriga, sest kõlakast ja kaela pikkus on vastavuses Kontrabass madalaim poogenpill, kasutatakse enamasti saatepillina Puupuhkpillid Helid tekivad õhusamba võnkumisel toru sees. Valmistati algselt puust, tänapäeval metallist, plastmassist, klaasist, eboniidist. Ehitus sirge toru + sõrmeavad, mis võivad olla kaetud klappidega.
Variatsioonid Koosneb teemast ja Enamasti kõik, sageli ,,Teema selle teisenditest kasutatakse jazz'i variatsioonidega" A mängides A1 A2 A3 A4 Keelpillikvartett- Sonaaditsükli alusel I viiul, II viiul, altviiul Väga palju teoseid loodud teos neljale ehk vioola ja tsello selle zanri rajajalt keelpillile: Joseph Haydn'ilt *T- teema ja selle jätk
-peateema -arendatakse -peateema -kõrvalteema teemat -kõrvalteema Sonaat on kolme- või neljaosaline instrumentaalteos. Sonaati esitab soolopill, võib kaasneda ka saade. Klassikalise kuju saavutas sonaat Haydni ja Mozarti loomingus. Instrumentaalkontserti esitavad soolipill (või pillid) sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Kontsert, milles soolopill on oboe, on oboekontsert. :D Keelpillikvartetis mängivad 1. viiul, 2. viiul, altviiul ja tsello. Enamasti on keelpillikvartett kirjutatud 4-osalises sonaaditsükli vormis. J. Haydni ,,Keisrikvartetist" sai hiljem Saksa keisririigi hümn. Avamäng tähendas algselt sissejuhatavat muusikapala, mis eelnes suuremale teosele, nt. ooperile, balletile või oratooriumile. Avamängu tempolised põhiplaanid: kiire-aeglane-kiire (Itaalia) ja aeglane-kiire- aeglane (Prantsusmaa). Sümfoonia on 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile.
Viiul Koostas : 2010 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Viiuli ajalugu 5. Viiuli ehitus Sissejuhatus Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja. Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiul on keelpill, mida mängitakse poognaga, harvemini sõrmitsedes. Viiul on üks enim kasutatav soolopill. Viiuli ajalugu Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutata 9. Sajandisse. Eesti linnadesse jõudis viiul 17. Sajandil. Juba 18. Sajandil levis viiul ka maarahva hulka. 19. Sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka, va...
7. Mis on partituur? Partituur on koondnoodistik. 8. Millalja kus asutati 1.eesti sümfoonia orkester? 1900. aastal, Tartus. 9. Nimeta kuulsaim Eesti sümfoonia orkester ja üks kuulus dirigent: Erso, Eeri Klass 10. Nimeta sümfooniaorkestri pillirühmad (pillide juurde kirjuta vastavalt õige pillirühm): Viiul, altviiul, tsello, kontrabass- Keelpillid Klarnet, oboe, flööt, saksofon- Puupuhkpillid Trompet, tromboon, tuuba- Vaskpillid Taldrikud, timpanid, ksülofon- Löökpillid 11. Kes on kontsertmeister sümfooniaorkestri juures, tema ülesanne? Takt teistele mängijatele, õpetada partiisid. 11.2
7. Mis on partituur? Partituur on koondnoodistik. 8. Millalja kus asutati 1.eesti sümfoonia orkester? 1900. aastal, Tartus. 9. Nimeta kuulsaim Eesti sümfoonia orkester ja üks kuulus dirigent: ERSO, Eri Klas. 10. Nimeta sümfooniaorkestri pillirühmad (pillide juurde kirjuta vastavalt õige pillirühm): Viiul, altviiul, tsello, kontrabass- Keelpillid Klarnet, oboe, flööt, saksofon- Puupuhkpillid Trompet, tromboon, tuuba- Vaskpillid Taldrikud, timpanid, ksülofon- Löökpillid 11. Kes on kontsertmeister sümfooniaorkestri juures, tema ülesanne?
suurem toetav pillikoosseis homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvalt meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kammermuusika – ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika keelpillikvartett – kammeransambel, kuhu kuuluvad kaks viiulit, altviiul (vioola) ja tšello; ka sellisele ansamblile loodud heliteos ooper – muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst oratoorium – mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile (vahel lavastatakse, aga ei ole otseselt selleks mõeldud) passioon - evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm; oratooriumižanri alaliik
4.tavaliselt rondo või sonaat-allegro vormis (kui on 3-osaline sonaat, siis puudub tantsuline osa ja alles jäävad 1., 2., 4.osa) RONDO- nagu refrääniga laul, mis algab ja lõpeb refrääniga (ABACADA-tavaliselt ; ABACA- lihtsaim) KONTSERT- 3-osaline sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile KVARTETT- 4-osalises sonaadivormis teos neljale pillile I viiul, II viiul, altviiul e. vioola, tsello SÜMFOONIA- sonaat orkestrile AVAMÄNG- 1-osaline sonaat-allegro vormisteos orkestrile VARIATSIOONID- muusikavorm, kus üht ja sama teemat pidevalt muudetakse A A 1 A2 A3 jne. SOLIST ORKESTER SISSEJUHATUS Vaikib Esitab teema EKSPOSITSIOON Peateema / kõrvalteema Toetab solisti / toetab solisti või sama teema
Keelpillikvartett „Asturia“ 30. jaanuar Vanemuise kontserdimaja 30.Jaanuaril käisin vaatamas-kuulamas keelpillikvartetti „Asturia“ Vanemuise kontserdimajas, mis oli tõeliselt huvitav ja omapärane kogemus, minujaoks küll mitte kõige meeldivamas võtmes, kuid iga kogemus annab ju midagi juurde. Kvarteti liikmed Vera Valijeva (viiul), Jekaterina Golovko(viiul), Jelena Moskalenko(altviiul) ja MiroslavaTsibka(tšello) on noored säravad muusikud, kes on saanud muusikalise kõrghariduse Ukraina Tšaikovski-nimelises muusikaakadeemias.Asturia esitab klassikalisi ning ka tuntud välisartistide (ABBA, Lady Gaga, Madonna jt) muusikapalu uues töötluses. Kõik pillid millel mängiti olid elektripillid ning seega oli kõla minu jaoks suhteliselt metallne ja ebameeldiv. Taustale mängis väga kõva tümps, mis oli kohati liiga üle „krutitud“ ning raske oli kuulata
14. Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud Missa 15. Sümfoonia 4 osaline suurteos sümfoonia orkestrile, kus esimene osa on sonaat- allegro vormis. Peateema on aktiivne ja rütmikas, kõrvalteema rahulikum ja laulvam.Sümfoonia I osa lõppeb koodaga. Sümfoonia osad on erinevate karakteritega. 16. Missa Katolikukiriku peamine jumalateenistus, jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. 17. Keelpillikvartett kammermuusikazanr, kus on I viiul, II viiul, altviiul ja tsello nimi tähistab 4 osalist sonaadi-tsüklit ka. 18. Instrumentaalkontsert - muusikateos soolopillile sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Esimene osa on sonaat-allegro vormis. 19. Fuuga Polüfoonilise väljenduslaadi kõige täiuslikum vorm. Mitmehäälne vokaal-või instrumentaalteos. 20. Sonaat-allegro homofooniline mitmehäälne muusikateos, kooseb 3-st põhiosast: ekspositsioon, töötlus ja repriis, helilooja võib nendele lisada juurde veel sissejuhatuse
Kõige armastatumaks kammeransambliks on olnud keelpillikvartet.Klassikaline keelpillikvartett on sonaaditsükli alusel loodud teos neljale keelpillile-I viiulile, II viiulile, altviiulile ehk vioolale ja tsellole.18 sajandil kujunes keelpillikvartett võrvseks muusikazanriks sonaadi, sümfoonia ja kontserdiga. F.J.Haydn oli selle zanri rajaja ja ta loomingus oli üle 80 keelpillikvarteti. Sagedamini esinevad kammeransamblid: *Keelpillitrio- viiul, altviiul ja tsello*klaveritrio- viiul, tsello ja klaver*Puhkpillikvintett- flööt, oboe, klarnet, metsasarv ja fagott*Klaverikvintett- klaver, viiul, altviiul, tsello ja kontrabass Hulgad:DuoTrioKvartettKvintettSekstettSeptettOktettNonett Polüfoonia ja Fuuga See on mitmehäälsus, kus ühendatakse iseseisvad võrdõiguslikud hääled. Luuakse kompositsioonitehnika põhjal mida nimetatakse kontrapunktiks. Fuuga on polüfoonilise muusika täiuslikem vorm. See on välja kasvanud kaanonits
Keelpillid Pille, mille heli tekkitatakse pllikeelt võnkuma pannes on kellpill. 1. Poognaga (poogen keelpillid) 2. keeli sõrmega näppides(näppkell pillid) Heli kõrgus sõltub eelkõige kelle pikkusest, mida lühem keel seda kõrgem heli, keelejämedusest ja keelepingest. Poogenkeelpillid Neli klassikalist kellpilli kujunesid välja 16-17 sajandil. Neli klassikalist keelpilli on viiul, altviiul ehk vioola, tsello ja kontrabass. Nende valmistamiseks kasutatakse puitu (vaher,kuusk,mänd) Viiul Viiul: tigu, häälestuspulgad sõrmlaud, keeled, kõlakast, kõlaavad,keeltehoidja, roop Poogen: konn, pingutuskruvi, jõhvid, mähis, puu, sadul Pizzicato:näppudega keeltele Col lengo: poognaga keeltele Jõhv: Valge isase hobusesaba Viiul on boogenkeelpillidest kõige väiksem umbes 60 cm, heleda kõlaga. Eesti tuntumad mängijad on Urmas Vulp ja arvo Leibur.
o Beethoven ,,Pateetiline sonaat" · Instrumentaalkontsert o soolopillile sümf/kammerork. saatel o 1. osa sonaat-allegro vormis o kiire-aeglane-kiire o solist saab demonstreerida oskusi o avalikud kontsertid kujunesid välja sellest o Viiulikontserdid-Vivaldi o Mozart o Griegi Klaverikontsert a-moll · Keelpillikvartett o 4-osaline sonaaditsükkel o 4-inimest (I viiul, II viiul, altviiul, tsello) · Avamäng o sissejuhatav muusikapala o itaaliatüüp: kiire-aeglane-kiire o prants.tüüp: aeglane-kiire-aeglane o sonaat-allegro vorm o al. 19. saj muutus teoseks o Beethoven ,,Egmont" · Sümfoonia o 4-osaline suurteos sümf. ork 1. osa sonaat-allegro vormis o Haydn-104 sümfooniat o Mozart/Beethoven vähem o kõige täiuslikum instr.muusika zanr o vahel laulab ka koor
instrumentaalmuusikat. Renessanss-ajastu pille: Vioolad klassikaliste viiulpillide eelkäijad, erineva suurusega 16.saj lõpul loodi klassikaline viiul, kuid tema võidukäik algas järgmisel ajastul. Laulmine oli reness populaarne, viiul oli pill, millega sai järele aimata inimhäält. Cremona linna viiulimeistrid Stradivarid, Amatid, Guarnerid lõid siiani ületamatu kõlaga pille. Viiulimeistrid tegid ka teisi viiulpille: altviiul ehk vioola, tsello , kontrabass (hiljem). Rohkesti mängiti plokkflöötidel erineva suurusega sopran-, alt-, tenor-, bass-plokkflööt Tunti ka ristflööti Lauto üks populaarsemaid pille, näppekeelpill, mandoliini suurem sugulane Oboe eelkäija pommer arenes salmeist. Bass-pommerist dulcianist arenes hiljem fagott 16.saj saavad trompet ja tromboon tänapäevase kuju. Inglismaal levis klavessiinimängukunst, mis alles järgmisel ajastul üleeuroopalise populaarsuse võitis
aeglane-kiire Kolm erinevat mõistet: SONAAT zanr SONAADIVORM vorm SONAADITSÜKKEL mitmeosaline tsükkel, mille esimene osa on sonaadivormis KLASSIKALISED ZANRID Sonaat sonaaditsüklil põhinev ¾ - osaline teos soolipillile(klaver saatel) Sümfoonia sonaaditsüklil põhinev 4-osalen teos sümfooniaorkestrile Instrumentaalkontsert sonaaditsüklil põhinev 3-osaline teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile Keelpilli kavartett 4-osaline teos keelpillikvartetile(1,2 viiul,altviiul ja tsello) KLASSIKALINE SÜMFOONIAORKESTER Tekkis Mannheimi koolkonnas Saksamaal Orkestri kõla tugeneb keelpillidel : I viiulid mängivad meloodiadt, II viiulid "peavad dealoogi" ja aeg-ajalt ühinevad esimestega, Vioolad mängivad harmooniatäidet, Tsellod koos kontabassigdega moodustavad põhja, Uutmoodi kasutati aga puhkpille: Puhkpillide (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. Uue pillina tuli orkestrisse klarnet
Roop ja sadul kannavad pillikeeli. Mängimiseks asetab viiuldaja pilli vasakule rangluule ja toetab seda lõuaga. Keelte pikkust muudetakse vasaku käe sõrmedega vajutades keeltele. Viiulit mängitakse poognaga üle keelte tõmmates. Viiuldaja sarnaselt on ehitatud ka teised sümfooniaorkestri keelepillide pere liikmed - alt, tsello ja kontrabass. Viiulile sarnaselt on ehitatud ka teised sümfooniaorkestri keelepillide pere liikmed - vioola ehk altviiul, tsello ja kontrabass. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Viiul http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/kp.html
Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamis objektiks arenes kontsert stiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonna kapellides, kiriku kapellides ja ooperi teatrites (esimene ooperi teater 1637.a. Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika mis eraldus vokaalmuusikast ja tekkisid uued instrumentaal muusika sanrid, arenedid tormiliselt pillid kujunes välja keelpillide 4 liikmeline perekond viiul, altviiul(viola), tsello, kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott, põikiflööt, oboe, plokkflõõt. Polufoonilise muusika kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus mille peatähtsus ühel häälel teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Sellajal tegutsesid Cremona viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivaari. Uued muusikazanrid 1. ooper 2. oratoorium 3. passioon 4. kantaat 5. concerto grosso 6. instrumentaalkontsert 7. tantsusüit 8. fuuga
Kunst pidi olema valgustav, looduslähedane ja kasvatav. Põlu alla sattus luksus ja kombelõtvus. Uuendused muusikas: Homofooniline instrumentaalmuusika. Koosnes kolmest põhiosast: 1. ekspositsioon - tutvustatakse kahte konstrastset teemat 2. töötlus arendatakse, varieeritakse mõlemat teemat 3. repriis enamasti antakse peateema algkujul, millele võib lisanduda kinnitav lõpposa Uued zanrid: 1. Trio(viiul, tsello, klaver) 2. kvartett( 2 viiulitt, altviiul ja tsello) 3. sümfoonia( sonaat sümfoonia orkestrile) 4. instrumentaalkontsert Vokaalmuusikas esiplaanil ooper ja laul. · Franz Joseph Haydn(1732 1809) Sündis Austrias. Kuni häälemurdeni laulis kirikukooris, pärast häälemurret töötas tänavamuusikuna ja andis tunde. Heloloojaks õppis iseseisvalt. 1761 aastal sai vürst Estenhazy õuekomponistiks, kellena töötas ligi 30 aastat. 1809 aastal vallutas Napoleon Viini ja pani tunnimehed Haydni maja
seega teosele ka oratooriumlikke jooni. Lihtne meloodia, mis sümfoonias on aluseks pikale variatsioonide ahelale, on tänaseks saanud ka Euroopa hümniks. Neljas sümfoonia, Sümfoonia nr 5, c-moll, I osa, on lihtsa põhimotiiviga lugu, milles tähtsal kohal on viiul. Kolmandaks kuulasime keelpillikvartetti, milleks oli F.J. Haydn Keelpillikvartett b-duur, I osa, esitaja The Salomon Quartet. Keelpillikvartett on 4-osaline muusikateos neljale keelpillile (kaks viiulit, altviiul ehk vioola ja tsello). Haydni kvartetis enamus aja mängib tsello ning sellele järgneb kaks akordi. Neljandaks kuulasime instrumentaalkontserti ühte pala, milleks oli W.A. Mozart Klaverikontsert nr 20 d-moll, II osa (''Romanss''), esitaja Ivan Klansky, klaver orkester Praha Virtuoosid, dirigent Jiri Belohlavek. Instrumentaalkontsert on 3.osaline muusikateos soolopillile orkestri saatel. Klaverikontserdi esitas Mozart ühel oma olulisematest autorikontsertidest Viinis 1785.aastal
Pani aluse sümfoonilisele programmmuusikale, hakkas esimesena kasutama ideé fixe(kogu teost läbiv juhtmotiiv). Tal oli julge pillikäsitus: palju vaskpille, koos kõlavad flööt ja fagott, reekviemis on 10 timpanit. Puhkpillide tihe kasutamine on seotud prantslaste ajaloo ja kultuuritraditsiooniga. Teosed: 4 sümfooniat(nimed vihjasid sisule) ; · ,,Fantastiline sümfoonia" (1830) I romantiline sümfoonia. (Loe lehelt pikemalt) · ,,Harold Itaalias" (1834) Byroni järgi. Soleeriv altviiul, kirjutatud Paganinile, kes lükkas selle vähese virtuoossuse tõttu tagasi. Sakslased ja programmilisus ainult pealkirjas, sisus tunded, ideed. Prantslased ja programmilisus neile meeldis, sisuks piltlikkus. · ,,Romeo ja Julia" (1839) · ,,Leina ja triumfi sümfoonia" (1840) 4 ooperit (,,Benevenuto Cellini", ,,Troojalased", ,,Beatrice ja Benedict"); oratooriumid ,,Fausti needmine", ,,Kristuse lapsepõlv"; reekviem (1837); avamäng ,,Rooma karneval" (1844). Richard Wagner
Keelpillikvartett Instrumentaalkontsert 9 Millal ja kus tekkis sümfooniaorkester? Missugustest pillirühmadest koosneb sümfooniaorkester? - Sümfooniaorkester tekkis 18. Sajandil Mannheimis, Edela – Saksamaal. - Sümfooniaorkester koosneb keelpillidest, puupuhkpillidest, vaskpuhkpillidest ja löökpillidest. 10 Missugune koosseis on keelpillikvartetil a) pillikoosseisuna b) žanrina - 2 viiulit, altviiul ja tšello - Žanrina… 11 Mitu osa on avamängul? 1 12 Nimeta ooperitüübid ja iseloomusta neid (3) Missugusest ooperitüübist arenes välja operett? - Opera seria: itaalia stiilis tõsine ooper, tarbijaks olid aadlikud - Opera buffa: itaalia stiilis koomiline ooper, süžee koomiline, tarbijaks lihtrahvas - Singspiel: saksakeelne teatriliik, laulumäng, süžee koomiline või romantiline, tihti sisaldas maagiat.
Dvoáki keelpilliserenaad on üks keerukas teos, mitte niipalju sisuliselt, kui intonatsiooniliselt. Ma ei ole kunagi suutnud seletada põhjusi, miks keelpillidel on keeruline intoneerida dieesidega helistikke, kuid nii see on, ja eriti keeruline on see orienteerumine, kui helistikud järgnevad E G E ja siis cis Des cis F A F A E. Hea vabandus on see, et ega päris täpset intonatsiooni ei leia ka salvestistelt (eriti kahtlaseks jäävad oktavid altviiul II viiul I viiul). Ses mõttes oli Dvoák karm, kuigi seda teost esitatakse suure keelpillikoosseisuga, mis võimaldab mõndagi maskeerida. PLO ei maskeerinud midagi ja teoses oli kenasid meeleolusid, kuid enamasti jäädi autorile alla. Kontserdi teine pool, mille täitis Piazzolla teos Leonid Desjatnikovi seades, mille on tellinud Kremerata Baltica ja mis on hästi levinud üle kogu maailma, oli PLO ja Maano Männi esituses hoopis teine, s.t kõrgem klass, võrreldes Dvoákiga
-Nad olid väga head dirigendid -Mõlemad olid Sakslased -Jäid oma elu lõpus pimedaks (ebaõnnestunud silmaopp) 5. Missugused pillid arenesid baroki ajal?. Kindlasti kuulsad viiulimeistrid! -Viiulid. Barokiajal algas Euroopas viiuli võidukäik. -Cremona koolkonda kuulusid : - Niccolo Amati, -Andrea Guarneri, -Antonio Stradivari -Parim viiulimängija - Niccolo Paganini -alus pannakse ka ülejäänud viiuliperek pillidele - vioola e altviiul, tsello, kontrabass -Puhkpillid : tropmet, fagott, oboe, + (ventiilideta)- metsasarv, tromboon -klahvpillid : klavessiin, orel -Oreleid hakati kõige rohkem valmistama Saksamaal, sest Martin Luther (1517)muutis kirikukorda. Sinnani valitsesid ladinakeelsed laulud, kuid nüüd hakati laulma emakeeles ja koos orelisaatega. Laulda võis istudes, laulud olid madalamad. Uus kirikukord nõudis oreleid, Saksamaal sai reformatsioon alguse, seetõttu ka orelite valmistamine.
Lisaks side- ja lõpupartii. · Töötlus vaatleb teemasi erinevatest külgedest. Helistikuline mitmekesisus. · Repriis alghelistiku ja teemade naasmine. · Sümfoonia sonaaditsüklil põhinev 4-osaline teos sümfooniaorkestrile. · Instrumentaalkontsert sonaaditsüklil põhinev 3-osaline teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. · Keelpillikvartett 4-osaline teos keelpillikvartetile ( I, II viiul, altviiul, tsello ) · Singspiel - Saksa laulumäng, mis sündis inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Võrdlus barokkajastuga: ROMANTISM KLASSITSISM______ INSTRUMENDID Olulisimaks pilliks muutus viiul. Kõige Klassitsismi ajastul pillid täienesid ja
kuulamise ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koosmusitseerimise objektist kuulamisobjektiks. Tekkis kontsert stiil. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonnakapellides, kirikukapellides. I ooperiteater avati 1637.a Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika , mis erines vokaalmuusikast. Tekkisid uued instrumentaalmuusika zanrid. Arenesid tormiliselt pillid. Kujunes välja keelpillide nelja-liikmeline perekond: Viiul Viola (altviiul) Tsello Kontrabass Gremona viiulimeistrid Guarnieri Amati Stradivaari Tuntumad puhkpillid: Fagott Oboe Plokkflööt Põikiflööt Uued muusikazanrid VOKAAL: · Ooper · Oratoorium · Passioon · Kantaat ISTRUMENTAAL: · Concerto grosso · Instrumentaalkontsert (soolokontsert) · Tantsusüit · Fuuga Ooper tekkis 16. Ja 17. Sajandi vahetusel. Esimene ooperi autor oli Itaaliast Jacopo Peri.
Klassitsismi ajastu muusika sündis Itaalia ja Prantsusmaa hilisbaroki muusikast 1730 aasta paiku, uutest vooludest. 1720- 1760 oli aeg mil kujunesid välja uued muusikavormid ja zanrid. 4. Muusiku koht ühiskonnas. Muusikud hakkasid oma teostega elatist teenima, üha rohkem hakati heliloojatelt ise lugusid tellima. ... 5. Muusikainstrumendid klassitsismi ajastul. Soolopilliks sai klaver, mis vahetas välja klavessiini. Kujunes sümfooniaorkestri koosseis. I, II viiul, vioola, altviiul, tsello, kontrabass, oboe, flööt, klarnet, fagott, tropmetid, tromboonid, metsasarved. 6. Viini klassikalise koolkonna liidrid ja nende sümfooniate arv. F.Joseph Haydn (104 sümfooniat) Wolfgang Amadeus Mozart ( 41 sümfooniat) Ludwig van Beethoven (9 sümfooniat) 7. Euroopa Liidu hümni autor, teos ja kust see pärit on? Beethoven, sümfoonia nr 9, 4.osa "Ood rõõmule". "Ood rõõmule" on Schilleri luuletus, millele Beethoven otsustas luua muusika ning lisada lõpupalaks. 8
Kuulsamad heliloojad: Itaallased: A. Corelli, A Vivaldi, A. Scarlatti Sakslased: J.S Bach, G.F. Händel Inglane: H.Purcell • Generaalbass (katkematu bass) – muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse pillirühmaga, milles on vähemalt 2 pilli: › Bassipill ( tšello, fagott…) › Harmooniapill ( orel, lauto…) 16.sajandi lõpp: Instrumentaalmuusika teke ja areng. Viiul, altviiul ehk vioola, tšello, violoon – kontrabass Viiuli perekonna pille võimalik häälestada; ulatus on väga suur, alates kontrabassi madalast ja lõpetades viiuli kõrge häälega; väga suurte mänguvõimalustega olemasolu Kuulsad muusikateosed: • Kontsert • Concerto grosso • Orkestrisüit Instrumentaalmuusika barokiajastul Concerto grosso (conserto – koos mängimine, grosso – suur) 2 gruppi mängivad vaheldumisi
sonaadivormis. Sonaaditsükkel võib olla 3- või 4- osaline. Erinevad sonaadivormid: · Sümfoonia- sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, neljaosaline · Vamäng- sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, üheosaline, enamasti sissejuahtuse mingisugusele suuremale muusikateosele · Instrumentaalkontsert- sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile ja soolopillile, kolmeosaline, nimi sõltub soolopillist · Trio- sonaadivormis teos kolmele pillile, viiul+ altviiul+ tsello · Kvartett- sonaadivormis teos neljale pillile, 2 viiulit+ altviiul+ tsello Uued suunad 18. sajandi ooperis · Hakati ehitama esimesi avalikke ooperimaju. · 18. sajandi algul valitses nn ,,tõsine ooper", selle kõrvale tekkis nn ,,koomiline ooper". Ooperit vaheajal etendati intermeediume( nagu satiir). · Kuulsaim intermeedium oli Pergulezi poolt kirjutatud ,,Teenijanna- käskijanna" · Prantsuse muusikas jätkas Lylli tööd J.P
2.2) kõrvalteemat – leebem (dominanthelistikus) 3) Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid... 4) Repriis – ekspositisooni kordus muudatustega, loob raamid, terviku (põhihelistikus). (Muudetakse meloodiat, sõnu, kuid põhineb siiski algteemadel) 5) Coda – lõpetav lõik, saba (ei esine alati) mis on: kvartett; trio; duet; aaria - klassikaline keelpillikvartett (Haydn) on teos 4 keelpillile – I viiul, II viiul, vioola e. altviiul, tšello (4 osa) keelpillitrio -3-le pillile loodud teos (nt 2 viiulit + tšello) ühendas da-capo aaria ja saatega retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks; muutis koori ja balleti funktsiooni; Kirjuta ühe helilooja elust ja loomingust pikemalt. - Ludwig van Beethoven Saksa helilooja, sündinud Bonnis, Viini klassik, (kuid ei ole Haydni ega Mozarti põlvkonnakaaslane.). Ei sobi ka muusikaloolaste loodud lahtritesse. 19. saj. esimest veerandit pole liiast nimetada B ajastuks
Homofoonia- ( < kreeka keelest), ka homofoonilisus, homofooniline mitmehäälsus, on ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas. Enamus kaasaegsest muusikast on homofooniline. Sümfooniline poeem- sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Sümfoonia- 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett- 4-osaline. Enamik teosest sonaadivormis. Esitab 4 keelpilli(I viiul, II viiul, tsello, altviiul) Missa- on üks tähtsaim ja ulatuslikem liturgilise muusika zanr. Algselt tähendas jumalateenistust ,mis koosnes 3-mest toimingust. Tantsusüit- Süit on üldnimetus instrumentaal teosele, mis koosneb mitmest iseseisvast osast. Sisaldab nelja põhitantsu. Gregooriuse laul- on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Motett- on laul, kus alumisele häälele, milleks oli tavaliselt Gregoriuse laul, lisati uute tekstidega ülemised hääled
Homofoonia- ( < kreeka keelest), ka homofoonilisus, homofooniline mitmehäälsus, on ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas. Enamus kaasaegsest muusikast on homofooniline. Sümfooniline poeem- sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Sümfoonia- 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett- 4-osaline. Enamik teosest sonaadivormis. Esitab 4 keelpilli(I viiul, II viiul, tsello, altviiul) Missa- on üks tähtsaim ja ulatuslikem liturgilise muusika zanr. Algselt tähendas jumalateenistust ,mis koosnes 3-mest toimingust. Tantsusüit- Süit on üldnimetus instrumentaal teosele, mis koosneb mitmest iseseisvast osast. Sisaldab nelja põhitantsu. Gregooriuse laul- on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Motett- on laul, kus alumisele häälele, milleks oli tavaliselt Gregoriuse laul, lisati uute tekstidega ülemised hääled
TÄHTSAMAD ZANRID Tähtsamad klassikalisel sonaaditsüklil põhinevad zanrid, mida viljeldi klassitsismiajastu instrumentaalmuusikas on: sonaat 3- või 4-osaline sonaaditsükkel soolopillile. (Klaveriduo = klaver + teine soolopill; klaveritrio = klaver + viiul + tsello; klaverikvintett = klaver + keelpillikvartett) trio 4-osaline sonaaditsükkel (viiul, klaver, tsello) keelpillikvartett kahele viiulile (I ja II viiul), vioolale (ehk altviiul) ja tsellole kirjutatud 4-osaline sonaaditsükkel instrumentaalkontsert 3-osaline sonaaditsükkel soolopillile ja sümfooniaorkestrile. sümfoonia ulatuslik, kaaluka sisuga, 4-osalisest sonaaditsüklist koosnev kontsertteos sümfooniaorkestrile, mille esimene osa on sonaat-allegro vormis. 12. Mis oli kõige tähtsamaks klassitsismiajastu vormiks, kus seda tavaliselt kasutati ja milline oli tema vormiskeem (kirjelda)
kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamis objektiks arenes kontsert stiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonna kapellides, kiriku kapellides ja ooperi teatrites (esimene ooperi teater 1637.a. Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika mis eraldus vokaalmuusikast ja tekkisid uued instrumentaal muusika sanrid, arenedid tormiliselt pillid kujunes välja keelpillide 4 liikmeline perekond viiul, altviiul(viola), tsello, kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott, põikiflööt, oboe, plokkflõõt. Polufoonilise muusika kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus mille peatähtsus ühel häälel teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Sellajal tegutsesid Cremona viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivaari. Uued muusikazanrid 1. ooper 2. oratoorium 3. passioon 4. kantaat 5. concerto grosso 6. instrumentaalkontsert 7. tantsusüit 8. fuuga
Muusika muutus koosmusitseerimise objektist, kuulamise objektiks, arenes kontsert stiil. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonnakapellides, kirikukapellides ja ooperiteatrites. Esimene ooperiteater avati 1637 aasal veneetsias. Populaarseks sai instrumentaalmuusika, mis eraldus vokaalmuusikast. Tekkisid uued instrumentaalmuusika zanrid. Arenesid tormiliselt pillid. Kujunes välja keelpillide neljaliikmeline perekond (viiul, altviiul, tsello, kontrabass). Sellel ajal tegutsesid Itaalias Cremona linnas Amati, Guarnieri ja Stradivari viiulivalmistajad. Populaarsed olid veel pillidest fagott, põikiflööt, plokkflööt, oboe. Polüfoonilise muusika kõrvale astus nüüd homofooniline muusika. Homofoonia on mitmehäälsus, kus peatähtsus on ühel häälel ja teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Uued muusikazanrid barokki ajastul: 1. Vokaalmuusika zanrid: 1. Ooper 2. Oratoorium 3. Passioon
Rembrandt, Amsterdamis majamuuseum Rubens Alustati ja lõpetati Peeter Pauli kindluse ehitamine Purskaevud Lossiansambel- Versailles’ loss Bernini- arhitekt ja skulptor Kirjandus Inimene oli seesmiselt lõhestunud ja allakäinud Musketäride ajastu (Louis XIII) Esimene Inglise koloonia Põhja-Ameerikas Instrumentaalmuusika Charpentier „Te Deum“ Poogenpillid: viiul, vioola e. altviiul, tsello, kontrabass Stradivari, Amati, Guarneri- perekonnad, kes ehitavad ja valmistavad viiuleid (elavad Itaalias Cremonas) Viiuliperekonna pillide populaaruse põhjused: ilus kõla, neid pille on võimalik häälestada Barokktriod: meloodialiin, harmoonia saade akordid, bass Nummerdatud bass e. generaal bass- heliloojad kirjutavad nootidena meloodia, bassi, harmooni numbritega muusika alla 17
annaabi.ee 
