India Lõuna-Aasia erinevate kultuuride arusaam muusikast ja selle terminoloogiast ei ole sugugi ühtne. Põhja-India kõrgkultuuri mõistesüsteem on sarnane Läänele ja Hiinale. Lewis Rowelli kohaselt (1992) on sõnaga 'muusika' võrdväärne 'sangita', mis varasematel aegadel ühendas endas muusikat ja tantsu (nagu ka hiina terminoloogias), kuid mis hiljem hakkas tähendama midagi sarnast 'muusikale'. Tänapäeva India rahvas kasutab seda sõna viidates "muusikale" kuid see viitab siiski rohkem klassikalisele muusikale või kunstmuusikale. Sõna 'gita' või 'git' märgistab kombinatsioonis teiste sõnadega erinevaid muusika zanre, nagu näiteks filmi git (filmimuusika või filmilaulud) ja lok git (rahvalaulud). Keerukad taksonoomiad on india filosoofiale ja kosmoloogiale omased. Teoreetilises kirjanduses jagatakse india muusika, sangita, kategooriatesse stilistiliste omaduste, instrumentide ja instrumendi tüüpide, rel...
jääb kõrvaltvaatja rolli. India pillid: Sitar on 4-7 põhikeelega, mille juurde käivad helisevad resonantskeeled. Sitari kuusaim mängija on Ravi Shnkar. Vina on pill, mida nimetatakse Indias vahel tema kauni kõla järgi pillide kuninngannaks. Sarod on lauataoline näppepill, millel on 7 põhi-, 2 burdoon- ning kuni 17 resonaatorkeelt. Pilli kõlakast on kaetud nahast või pärgamendist membraaniga. Vicitra vina meenutab countrymuusikas kasutavat steel-kitarri. Õõnsast puutüvest korpus toetub kahele kaelabassist resonaatorile. Tanpura on levinuim burdoonpill. Keelte ja roobi vahele mähitakse siidlõng, mis keelte vibreerimisel tekitab omapärase, säriseva, maagiliselt mõjuva heli. Mridang on tünnikujuline kahe membraaniga põiktrumm, mida mängija hoiab enda ees põikiasendis. Mängitakse sõrmede ja käega mõlemalr trumminahal.
teose loomisel kasutatakse ja varieeritakse ning mille toovad esile löökriistad . Rasa · Rasa on mõiste, mis tähendab emotsionaalset seisundit. Traditsioonide kohaseltpeab kunstnik väljendama mingit kindlat hingeseisundit, kusjuures ta ise ei ela seda läbi, vaid jääb kõrvaltvaatja rolli. Pillid Sitar · Sitar on 4-7 põhikeelega, mille juurde käivad helisevad resonantskeeled. Sitari kuulsaim mängija on Ravi Shnkar. Vina · Vina on pill, mida nimetatakse Indias vahel tema kauni kõla järgi pillide kuninngannaks. Sarod · Sarod on lauataoline näppepill, millel on 7 põhi-, 2 burdoon- ning kuni 17 resonaatorkeelt. Pilli kõlakast on kaetud nahast või pärgamendist membraaniga. Tanpure · Tanpura on levinuim burdoonpill. Keelte ja roobi vahele mähitakse siidlõng, mis keelte vibreerimisel tekitab omapärase, säriseva, maagiliselt mõjuva heli. Mridang · Mridang on tünnikujuline
harf lauto rooviled topeltaulos raamtrumm Hiina kin 3000 eKr pipa erhu sansjan lauto flöödi-ja oboe-laadsed pillid suuorel e. seng / luuseng king kong kellad trummid taldrikud e. bood India samgita 2500 eKr sitar vina tanpura sarod tablad pilutrumm tümpsutorud kellad kulinad ksülofonid tünnikujulised põikitrummid pungi flöödid oboe-laadsed puhkpillid Vana-Kreeka Forminks 3.at.eKr Kitara Lüüra Barbiton Harf Aulos Paanivile/flööt e
Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.12.1803 25.08.1882) Sündis Virumaal Kadrinas ja suri Tartus. Ta oli luuletaja, prosaist, publitsist, arst ja rahvaluule töötleja. Õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linna algkoolis ja kreiskoolis ning 1819-1820 Tallinna kreiskoolis. 1820-1823 oli õpetaja Tallinna teises poistealgkoolis, 1824-1825 koduõpetaja Peterburis. 1833 aastal lõpetas ülikooli ja asus tööle Võrus linnaarstina, kus töötas kokku 44 aastat. Kreutzwald tõusis ärkamisajal tekkiva Eesti kultuurielu keskseks kujuks. Noorpõlves kirjutas ta saksakeelseid värsse. Tähelepanuväärne on tema saksakeelne publitsistika Tartu ajalehes ''Das Inland''. Suurim loominguline saavutus on rahvuseepos ''Kalevipoeg'', mille väljatrükkimise aeg venis pikemaks tsensuuritakistuse tõttu. ''Kalevipoja'' algmaterjal saadi kokku aastal 1853, viimistleti ja alles aastal 1862 trükiti. Kreutzwald on maetud Vana-Jaa...
See on püha silp ja püha heli. Hindud usuvad, et muusika ja tants on jumalikku päritolu. India muusikas on kasutusel tonaalne süsteem, mis jagab oktaavi 22-ks. Ühehäälne. Muusikud ei kirjuta lugusid vaid improviseerivad. Raaga tähistab helilaadi. Tala on korduv kindla löökide arvu ja ülesehitusega rütmimudel.Enamik muusika teoseid koosneb kolmest põhielemendist: meloodia, burdoon, rütm. Teos võib kesta viiest minutist kuni paari tunnini. Tähtsamad pillid: sitar, vina, tanpura, tablad, pungi. India tantsukunsti reeglid kujunesid välja juba ligi 2000 aastat tagasi.
Näidetest tooks välja ,,Lilleneid", ,,Ei sinu ilust", ,,Üle vee". Tema ilmumine toob päikese ja peletab mure ,,Sa tulid". Luuletuse ,,Sina ja mina" ülesehitus tugineb traagilisele kontrastile, mille moodustavad õitsev neiu ning surma ees seisev luuletaja. Selles luuletuses juurdleb Liiv mõtte ja tunde vahekorra üle, andes suurema tähtsuse siiski viimasele. Mu ees on surm, Ma tunnen ta vina, Ja sealpool on nurm, Kus õitsed sina: Küll ilus on nurm, Kus õitsed sina! Mu ees aga on surm, Ma tunnen vina. J. Liivi värsiloomingule on omane erakordne tundeintensiivsus. . Olulisel kohal on kordus ja muusikaline rütm
Ärkamisaja mõiste ja ärkamisaja tegelased - Ärkamisaeg algas 19. sajandi teisel poolel. Eestlane hakkas huvi tundma oma keele, kultuuri ja rahva vastu. Anti välja Eesti keelseid ajalehti(Sakala, Postimees), korraldati esimene Üldlaulupidu Tartus(1869, korraldaja Jannsen), lisaks sellele loodi erinevaid seltse ja ühinguid. Tegelased: Jannsen, Koidula, Jakobson, Kreutzwald, Hurt, Faelhman. 1. Romantismi mõiste - Romantism on 18. sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund. Romantismile on iseloomulik näiteks tegelaste vastandamine. Eestis on romantism ärkamisaja luule. 2. Jakobson - Asutas ajalehe Sakala Viljandis, lõi kaasa Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusel ja Aleksandri Kooli asutamisel. Jakobson oli Aleksandri Kooli peakomitee liige. 3. Koidula -Jannseni tütar. Võttis osa aktiivselt ärkamisaja vaimuelust. Abistas oma isa Tartu Postimehe toimetamsega, andis väja mitmeid luulekogusid. Oli rahvusliku te...
· Esitavad löökpillid MRIDANG Põiktrumm- mängitakse käte- ja sõrmedega TABLAD Komplektis kõrgema ja madalama kõlaga trumm. RASA ·Traditsioon nõuab kindla hingeseisundi väljendamist · 9 emotsionaalset seisundit ARMASTUS VIHA PÕLGUS RÕÕM JULGUS ÜLLATUS KURBUS HIRM MEELERAHU VINA SHANNAI SITAR PUNGI SAROD Nagu inimesed, nii ka pillid ja nende mängijad jagunevad kastidesse Inimhääl on ülim oma peente nüanssidega järgnevad keelpillimängijad siis puhkpillimängijad löökpillimängijad on kõige alamad Euroopas jaguneb oktaav 12 pooltooniks Indias jaotub oktaav 22 veerandtooniks ehk srutiks Muusika on tihedalt seotud lavakunsti ja tantsuga
Muinasaeg ja vanaaeg 40 000-5000 a. eKr. Muinasaeg on inimkonna varaseim ajajärk, kus koopaelanikest said tsiviliseeritud inimesed, kes hakkasid maad harima ja sajandeid edasi said neist linlased. 40 000 a. tagasi hakkasid nad muusikat looma, maju ehitama ja koopa seintele pilte maalima. Alles 8000 a. eKr tekivad esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui Egiptuses ja Mesopotaamias tekkisid esimesed võimsad tsivilisatsioonid. Paljud vanade rahvaste legendid jutustavad, et muusika lõid jumalad ja andsid selle inimestele. Tegelikult tekkis muusika inimese praktilisest vajadusest allutada endale loodust. Hindud laulsid põua ajal laule, et tuleks vihm. Mürgise mao taltsutamiseks tehti erinevaid häälitsusi ja liigutusi. Muusikal oli väga suur mõju inimesele. Sellel toimingul oli puhastav võime. Hiinas oli muusika kõrgel tasemel. 2700 a. eKr Hiina õpetlane Ling Lun leiutas kammertoni, mis tä...
2. Vanad kultuuririigid MuinasEgiptus Mesopotaamia India VanaKreeka Vana Rooma Asüüria Babüloonia UR Makedoonia Hiina 3. Hiinlased võtsid 2700 eKr kasutusele kammertooni. Noodile Fa vastas pambustorusse pandud sada hirsi tera. 4. Vanaaja pillid Löökpillid Puhkpillid Keelpillid 5. Raamtrummid Paanvile Vina E Plagistid Lurr Lanto Tsistrumis Flöödi taolised Harf Tamburiini pillid Rebapp taolised pillid Šalmü Kinnor King simesena võeti kasutusele löökpillid 6. Antiikmuusika ei maade ühised tunnused on:
rahvas, 4-ühiskondlikud asjad, 5-üldpilt. Hiina muusikainstrumendid: sheng-4 keelega, qin-7 keelega keelpill, tsitter-7 keelega näppekeelpill. India muusikakultuur 2500 e.Kr. levisid hinduism ja budism. Veeda-iidne hinduistlik ilmutusraamat. Raaga-kindel helide rühm, mille raamides muusik tohtis mängida. India kastisüsteem väljendub muusikas: ülim on inimhääl järgnevad keelüillid, puhkpillid ja trummid. India muusika instrumendid: pungi, sita, vina. Muusika seos religiooniga Egiptuses: tähtis oli templimuusika, templites olid orkestrid ja kutselised lauljad. Hironoomia on vanim dirigeerimise viis, kus helikõrgused näidati kätega. Egiptusest on pärit lüüra, harf, sarnell. Vana-Kreeka muusikakultuur on Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätk ja kristliku kultuuri vaheaste. Musik, muusade kunst on lauldes ettekantud luule. Kreeka kultusmuusika oli seotud Apolloniga mängis lüüraga korrastatud harmoonilist ja
ajaloos. Juhan Liivil on eesti kirjanduses oma eriline koht. Ta eemaldus täielikult järelromantilisest luulest ning andis lüürikale uue sisu ja elutunnetuse. Suurele vaimuannile vastukaaluks saatis Juhan Liivi läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Sina ja mina. Mu ees on surm, ma tunnen ta vina. Ja säälpool on nurm, kus õitsed sina. Küll ilus on nurm, kus õitsed sina. Mu ees aga surm, ma tunnen ta vina. Luuletus ´´Sina ja mina ´´ - räägib kahest inimesest, ühel neist läheb elus hästi, teise elu on aga raske. *** *** *** Johannes Vares - Barbarus Johannes Vares - Barbarus sündis 1890. aastal Viljandis. Tema kodaniku nimi oli Johannes Vares. Kooli ajal võttis omale varjunime Barbarus, sest õpilastel oli
KREUTZWALD Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.detsember 1803 - 25.august 1882) oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisades, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815-1817 kreiskoolis 1817-1818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, kaupmehe õpilane Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksam Tallinnas 1823, koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis 1823-1826, õpingud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833. Aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina (linnaarstina) tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal aja eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleainest töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, s...
Tuld tuikavtuima tumedasse tuues, peol pilkudesse pigistatud pded vaikelu varinguisse, seal sust juues jid asemele armidena hded. Nd unistuste udus huulil ulub maik manitsuste maskiballi mlust eeskujulikku ehtimisel endis. Kui kaua kurgus kutsetele kulub veel viipeis visklemisi meie vlust taas tolle rutus rmudele rendis? Veel psukeste prleid puistab taevas Kesk psukeste parve tiivaripsu neb nutunurkadega taevalina, seab udu une huulil igeks lipsu, krs kogub kollasesse kootud vina. Puul ubinate hullamise raskus kik okste ohked korjab kobarasse, tuul pilvepitsidega tagataskus veab tantsutalgutele vihmakasse. Veel valgusvallatusi pillav pike krgknni sillerduste siidis sammub, ta homme horisondi orjaks ajal, kuid juba de hlmas hljuv vike hetk pimeduse ukselvel tammub krkkleduse kurvalt raagus rajal... Sa oled seal Ja puhub tuul siin mullusuiseid lehti ning korstnarngast taamal suitsujoa triip triibult jrge vean kui muldsel toal.
tsistrumid, tamburiini ja taldriku taolised, king (koosnes 16 plaadist ja need rippusid). Puhkpillid: – Naturaalsed ehk leitud pillid. – vilepillid(paanivile) sarvetesse oli tehtud augud. – Skandinaavias(lurr), trombeti taolised pillid, otse flöödid, žalmei, oboe taolisi oli ka. Keelpillid – on tähtis kõlakast(resonaator) – Harf, lüürad, rebapp, lauto, kinnor (lüüra eelkäija), vina 2.Antiikaeg Arvatakse, et sõna muusika on tulnud sõnast musike – muusade kunst muusade kaitsjaks oli Zeusi poeg Apollon. 1. arhailne (vanaaegne) 8. saj -6.saj eKs 2. Klassikaline 5.saj- 330 eKs kahte esimest perioodi iseloomustab see, et muusika ei olnud oma ette kunstiliik 3. Hellenismi ajajärg 330.a. -146.a. Eks 4. Rooma võimu ajajärk 395 pKs Antiik Kreekas oli muusika seotud poeesiga, sõnaga. Sõnade pikkusest tulenes muusika rütm
Valu, mis jälitab terve elu Juhan Liivi autobiograafiline luule Liivi autobiograafilist luulet võib leida nii armastus-, isamaa- kui ka loodusluules. See on kunst, mida peab oskama ridade vahel lugeda. Sõnasepa poolt kirja pandud read on tõetruud ja realitlikud, maalides niimoodi lugejatele pildi tema elust. Liiv on paljud oma luuletused kirjutanud ja pühandanud just oma armsamale, Liisa Goldingule. Samuti on suur roll luuletustes tema emal. Sõnasepa luuletustes on palju viiteid kurva lõpuga armastusloole. Mu mõte teise külge lendab, tee viib mind ära teisel’ pool’; kõik õrnad ihad langevad põrmu, ja südant puudutab surma nool. Liiv oli ajast ees olev geenius, keda sel hetkel ei mõistetud ega toetatud. Sõnameister on läbi elanud valusaid aegu, mil ta p...
HIINA-üks vanimaid kultuure, mütoloogiaon samanism,budism, taoism,konfutsianism.muusika teaduse allikas keel laulev. Filosoof Kong Fu-zi 6-5 saj enne kristust ,,kui tahate teada, kuidas valitsetakse maad ja milline on ta kõlbus, siis kuulake muusikat.Yin must ja naiselik, Yang valge mehelik need loovad energia taeva ja maa. Büroklaatikud õpetused. Ühehäälne muusika viieastmeline helilaad- penetatoonika, tähendus 1 valitseja, 2 minister, 3 rahvas, 4 riigiasjad, 5 üldine olukord. Muusika koos luule näite tantsu kuntstiga ja teatriga. Pekingi ooper-18saj Pekingis, sulam ooper balett ja draama, kasutatakse laulu pille tantsu aeroobika, ühehäälne, on näogrimm, sümboolika: must-ausameelne,kollane-kaval,punane- ustavus,sinine-kõrkus julgus,valge- petturlus, on zestid ja lavakujundus hea kurja võitlus, 7-8 muusikut orkestris. Pillid- sheng:suuorel,kõrvitsast õõnestatud 12-24 keelt, bambustoru. Er-hu viiulitaoline 2 keelt. Pipa lautotaoline 4 ke...
Kas selle autor oli hinnangutes iglane vi mitte? Miks? Phjendage oma arvamust. 7. Kas muistse vabadusvitluse puhul oli tegemist agressiooni vi misjoniga? Phjendage oma arvamust. 8. Kas ristisda Balti rahvaste vastu vib pidada ajalooliseks seadusprasuseks vi juhuseks? Phjendage oma arvamust. 1) 12.saj algas sakslaste tung itta, mis veidi hiljem hakkas oluliselt mjutama eestlaste edasist saatust. Lnemaale hakkasid selle tttu ka liikuma kaupmehed. Nende vahendusel tuli 1184. aasta paiku Meinhard Vina je juurde ristiusku levitama. 1186. aasta phitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abiliseks sai Theoderich. ksklla rajati kirik ja kivilinnus, mida pakuti kaitseks neile, keda on ristitud. Mned lasidki end ristida. Peagi said liivlased teada sakslaste telistest plaanidest. Peale Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold, kes ei saanud liivlastega lbi ja nii prdus uus piiskop tagasi saksamaale. 2) Madisepeva lahing toimus 21. september 1217. aastal. See leidis aset
· Klassikalinemuusika kasvas ülikute ringkonnast · Kõrgklassis oli muusika tähtsal kohal, see näitas haritust · Muusika oli 1-häälne ning 7-astmeline · Õpiti õpetaja mängu kuulates, pidi mõistma läbitunnetatud heli · 9 emotsiooni ehk seisundit · Rasa emotsionaalne seisund · Raga kindlale meeleolule vastav helide rühm mille põhjal imroviseeriti · Rasa ja raga on omavahel seotud · Tala rütmi mudel · Pillid: vina pillide kuningas/kuninganna, näppekeelpill; sitar 7 põhikeelt ja 9 resonantskeelt (kaasa helisevad); tsitter 25 keelt, nagu kannel; pungi puhkpill maotaltsutamiseks Antiikkreeka muusika · Kiire kultuuri areng · Arvati et muusika on jumalate kunst (Appollon muusika kaitse jumal) · Muusikat pidi õppima 30. eluaastani et haridust saada · Muusika oli jumalate kunst ja arvati et musikaalne inimene on jomalate poolt väljavalitu
vaginoosi tekke. Tõenäoliselt on haiguse tekkes osa ka tupe piimhappebakterite tüübil. Põhiliseks bakteriaalse vaginoosi tunnuseks on vähene halvalõhnaline vinav voolus. Halb lõhn muutub eriti tugevaks menstruatsiooni ajal ja pärast suguühet. Voolus on valge, vedel, veidi vahutav. Võib lisanduda ka kerge suguelundite kihelus. Halb lõhn genitaalidest on delikaatne teema, millest naine arstile heameelega ei räägi. Ebameeldiv vina meenutab roiskunud kala lõhna. Pikka aega kestnud bakteriaalse vaginoosi korral ei pruugi naine ise lõhna tunda ja sellele juhib esimesena tähelepanu abikaasa või partner. Bakteriaalset vaginoosi ravitakse nii paiksete kui ka suukaudsete preparaatidega. Partneri ravi pole esimesel korral vajalik. Kui naine ravi järel ei ole paranenud või bakteriaalne vaginoos kordub, peab uurima ja vajadusel ravima ka partnerit.
(eurooplaste ja indiaanlaste segaverelised järglased). Valitsevad usundid enamik tsiillasi (89%) on katoliiklased. 8.1.13 Kristyna Kokk 19 Linnade paiknemine Linnad paiknevad suuremas osas KeskT siilis . LõunaTsiilis on ainult mõned üksikud linnad. PõhjaTsiilis on linnad enamasti maavarade leiukohtade läheduses. Suurimad linnad Santiago de Chile 4 628 000 Vina del Mar 319 000 Concepcion 318 000 8.1.13 Kristyna Kokk 20 Põllumajandus Maakasutus 8.1.13 Kristyna Kokk 21 Tsiili pinnamood ei soosi eriti p õllumajandusega tegelemist. Tsiili on mägine ja mitmete kõrbetega maa. Mullad Tsiili põhjaosas on lähistroopika ja troopika kõrbemullad, keskosas kuivade metsade ruskmullad, mägi gleimullad ja kastanmullad. Muldade viljakus
Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31. detsembril 1798 Ao mõisas ja suri 22. aprillil 1850 Tartus. Faehlmann oli eesti kirjamees ja arst. Ta sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7- aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Ta õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga Observationes inflammationum occultiorum ("Tähelepanekuid sisemistest põletikkudest"; 1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti...
Muusika riigid Araabia- · Levinum religioon,pühakiri: islam-kutse palvusele,koraani laulmine või retsiteerimine, pidulikud laulud · Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24'ks tooniks. · Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni. Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) · Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab · Ud: algselt nelja keelega lauataoline näppekeelpill, mille igal keelel oli sümboolne tähendus; kõrgemalt madalamale minne on need järgmised: kollane- viha, punane- veri, valge- lõtvus loidus, must- süngus viha; tänapäeval võib keelte arv ulatuda kuni 13-ni · Rabab- kahe keele ja pika kaelaga viiulitaoline poogenpill · Nai- flöödilaadne roopill, araabia vanemaid muusikainstrumente Juudid- · Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet) · Lauldakse vaimulikku muu...
laudtsitrid. Sitar Sitar on suur pika krihvidega pillikaelaga lauto ja tuntium India muusikariist. Sel on tähtis roll klassikalises kammermuusikas, mida vanasti mängiti islamiusulistes ja hinduistlikes õukondades. Traditsiooni järgi leiutas sitari õukonna luuletaja Amir Husrav (1253-1325). Sitar sai oma praeguse vormi klassikalise sooloinstrumendina 18. sajandil, kui tekkisid kindlad standardid kasutada pillikorpuseks kõrvitsakoort ning valmistada keeled ja krihvid tugevast metallist. Vina on Lõuna-india keelpillide üldnimetud ja ka sitarit nimetatakse vahel nõnda. Algselt oli vina pulktsitri tüüp, mille sõrmlaud ühendas kaht kõrvitsakoort. Vinat mainitakse juba ühes veedadest (hinduismi pühakirjad), vanim neist ,,Rigveda" loodi 1200 eKr. 16. sajandil pilli muudeti. Sellel on 7 keelt, millest 3 on burdoonkeeled ja selle kaelal on 24 ümberpaigutatavat krihvi. Vina on Lõuna-India klassikalise muusika põhiinstrument. Külaviiulid Fiidel on viiuli eelkäija
teemat, mängib solist+tampura ehk keelpilli mängija 2. Põhiosa - lisandub löökpillimängija, kes paneb paika taktimõõdu. Kiireneb tempo, dünaamika valjeneb, dünaamilised elemendid 3. Lõpp Tempo ja dünaamika saavutavad haripunkti, lõpeb järsult kulminatsiooniga · MUUSIKAINSTRUMENDID o Keelpillid Vina keelpillide kuninganna, kõrvitsast kõlakastiga Sitar vanim keelpill, 4-7 põhikeelt, 19 resonaatorkeelt Sarod lautotaoline näppepill, 7 põhikeelt, 2 burdoonkeelt, 17 resonaatorkeelt, pealt kaotud boanahast membraaniga Tampura burdoonpill o Puhkpillid Pungi kaks toru, millest üks mängib meloodiat, teine on burdoontoru
Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta. Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline pill oli nt. hindude vina. 7 keelt, mis pandi helisema trillerit meenutava plektroniga. Flööt on pill, mida tundsid kõik rahvad. Mängiti kuni 7 heli. Harfi tundsid egiptlased juba 3-4 tuhat aastat e.m.a. Keeli oli kuni üheksa. Kreekas olid levinumad näppekeelpillid: barbiton, forminks, 7-keelne lüüra, kitara. Lüüra olla toodud Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast. Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv, mis on ülevalt ühendatud
Kõige kuulsaim vaatamisväärsus on aga Taj Mahal. Muusika on ühehäälne,mida improviseeritakse noodikirja kasutamata.22 veerandtoonilisest intervallist moodustuvad 7-toonilised põhilaadid.Igal meloodiatüübil raagal on oma 5-9 helist koosnev meloodialiikumist suunav vormel,mis erinevad eetiliselt hoiakult ja iseloomult.Raagasid esitab enamasti kolmik:solist,löökpillimängija ja kogu teose jooksul põhiheli tekitav keelpilli tambura mängija.Tavalisimad rahvapillid on näppepillid vina ja sitar,poogenpill sarangi,flöödilaadne bansuri ja oboelaadne sahnai. Klassikaline india tants on tekkinud rahva-ja templitantsudest ning arenenud tihedas seoses india klassikalise teatriga.Tema põhisuunad on jõuline ja kirglik tandava ning lüüriline ja õrn lasja.Nende suundade kombinatsioonidest on tekkinud 4 klassikalise tantsu koolkonda:bharat natjam,kathakali,kathak,Manipuri.Tantsudes on olulised igad liigutused,eriti käteliigutused,
Igal teos erinev, uus teos, kuna impro raaga valitakse rangelt Pillid: Põnevad, huvitavad Palju löökpille ja värvipille, kulinaid seotud tantsu- ja teatrietendustega Keelpillid: suurus, kuju erinev NB! Oluline keeled 1)Põhikeeled 2)Põhikeelte all resonaatorkeeled 3)Burdoonkeeled Sitar 4-7 põhikeelt, all heliseb kuni19 resonaatorkeelt, saab häälestada, sõrmlaua küljes häälestuspulgad Kuulame: sitar Vina peetakse vanimaks pilliks (kasutavad looduslike materjale valmistamiseks) Sõrmlaud, kõlakast (2muna) juba juttu veedahümnides. Peetakse keelpillide kuningannaks. Sarod lauto taoline näppepill põhikeeled, resonaatorkeeled, burdoonkeeled, ümara kõlakastiga, mis on kaetud vibreeriva membraaniga (boanahk v. pärgament) Tampura burdoonpill, keeled kinnituvad roobile, keelte ümber siidilõng Puhkpillid: Flöödi erikujud Oboe erikuju
Gautama Siddharta (566 476 e.Kr) Kapilawastu rja Skya suguvõsa, kshattriya kast isa Gautama Suddhodana ema Maya tädi Mahpajpati Gotami Gautama Siddharta (566 476 e.Kr) · abiellus 16 a, · 13 a abielu järel poeg Gautama Rhula, Kis Gotam laul nibbuta nibbana (paali k) · 29 a lahkus kodunt · joogi lra Klma · askeet Uddaka Rmaputta, · 5 askeeti, jainist Gay rändasid 6 a, · ärkamine viigipuu all · Benarese (Varanasi) Isipatana-hirvepargi jutlus, · rändas 44 a õpetades · suri 476 Kushinagara lähedal Budismi 4 ÕILSAT TÕDE 1) elu on kannatus dukkha 2) kannatusel on põhjus: soovid ja ihad tanh 3) soovid ja ihad võivad kustuda nirvna 4) kannatusest on olemas väljapääs, 8-osaline tee ...
omeprasool. (Höckerstedt 2003: 45). 12 Helicobacter pylorit ei ravita kõigil inimestel, vaid ainult neil, kellel see põhjustab seedetrakti kaebusi. Helicobacterit ravitakse 7 päeva kestva niinimetatud kolmikraviga, mis tähendab mao soolhappe tootmist vähendava ravimi (omeprasooli) ja kahe antibiootikumi (näiteks amoksitsilliini ja klaritromütsiini) samaaegset kasutamist. (Höckerstedt 2003: 45). 4. Ureemiline vina, nõrkus, sügelus. peavalu, naha värvus (= aneemia + urokroomid). Neerupuudulikkuse dekompenseerimisel kuseerituse vähenemine + kehakaalu tõus, võivad esineda tursed (kehakaalu kontroll). (Beers 2005: 23). Vee, elektrolüütide ia happe-aluse tasakaalu kontroll ja hälvete korrigeerimine, Reeglipärane elektrolüültide (seerumis uriinis, bilanseerimine), urini hulga ja kehakaalu kontrollimine. Keedusoolavaequs on saqedasim kuseerituse vähenemise põhjusi Igapäevasel NaCl
rasa. Igal raagal on oma kindel rütmimudel e. taala. Raaga alusel improviseeritav toes võib kesta paarist minutist paari tunnini. Osaleb kolmik solist(helilooja), löökpillimängija ja keelpillimängija (burdoonpill tampura). 1) Sissejuhatus vaikne ja aeglane, solist+tampura 2) Põhiosa lisandub löökpillimängija, kes paneb paika taktimõõdu. Kiireneb tempo, dünaamika valjeneb 3) Lõpp lõpeb järsult kulminatsioonis Keelpillid 1) vina keelpillide kuninganna, kõrvitsast kõlakastiga 2) sitar vanim keelpill, 4-7 põhikeelt, -19 resonaatorkeelt 3) sarod lautotaoline näppepill, 7 põhikeelt, 2 burdoonkeelt, 17 res-keelt, pealt kaetud boanahast membraaniga 4) tampura burdoonpill Puhkpillid 1) pungi kaks toru, millest üks mängib meloodiat, teine on burdoontoru 2) flöödi-, trompeti- ja oboelaadsed Löökpillid
Riim on sõna või sõnaosade reeglipärane kordamine, kahe või mitme värsirea kokkukõla, ühtesattuvus. Nt ,,SAPARD saabub, mure laabub," kõlab põllumajandusministri loo pealkiri 10.06.01 Postimehes. Onomatopöa ehk helijäljendus põnnadi-põnnadi, mull-mull-mull, karplauhti. Anagramm ehk tähemäng, teiste sõnade loomine sõnade või nimede häälikute või silpide ümbertõstmine. Nt Ilmar Laabani sõnamäng Juhan Liivi nimega: Hilja, vinu, / nuhi vilja, / vihja linu / hilju, vina ... / (Ahjul viin.); Uno Laht onu Thal Paragrammid ehk näivad teisiti- või väärkirjutised, kus väljendites tõstetakse ümber (A. Alliksaar ,,Alternatiive") või asendatakse üksikuid häälikuid või silpe, loomaks üllatavaid kõla- ja tähendusseoseid (A. Ehin ,,Kimbuke sinilolli"). Nt Kas hinnata kogemusi või koguda hindamisi? / Kas minna lootuseta või loota minemata? Piltkujundid Tähtede ja sõnade erilise paigutuse, mitmetäheliste sümbolite tarvituse või kirja ning pildi
1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT *Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud teada oma mehe, Stepan Arkadjits Oblonski (Stiiva) armusuhtest endise guvernandiga. Nende majja on oodata Stiiva õe Anna saabumist. Samuti on saabumas Stiiva lapsepõlvesõber Levin, kes on juba pikemat aega armunud Dolly nooremasse õesse, Kittysse. *Stiiva sõnad annavad talle palju enesekindlust (räägib sellest, et ta naine tunneb inimesi ja teab, et tema ja Kitty on kokku loodud), kuid Kitty ei võta tema ab...
KESKAEG (13.-16. sajand) EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) Muistset vabadusvõitlust on loetud üheks esimeseks sammuks eesti rahva kujunemise teel ning selle sammumisel riigi kujunemise suunal. Põhjused: - Sakslaste, rootslaste ja taanlaste soov suurendada oma asuala. - Sakslased soovisid balti alistamatusega saada maad ja sõjatulu. - Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. 1210- Ümera lahing. Eestlased võitsid. 1217- Madisepäeva lahing. Toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219- Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taanlased võitsid. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse ja hakkasid ristima Revala mk. elanikke. (Ristimine tähendas rahva alistamist). Ristisõda- sõda, mida korraldati katoliku kiriku õhutusel, selle ettekäändeks oli inimeste ristimin...
Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta. Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline pill oli nt. hindude vina. Flööt on pill, mida tundsid kõik rahvad. Mängiti kuni 7 heli. Harfi tundsid egiptlased juba 3-4 tuhat aastat e.m.a. Keeli oli kuni üheksa. Kreekas olid levinumad näppekeelpillid: barbiton, forminks, 7-keelne lüüra, kitara. Lüüra olla toodud Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast. Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv, mis on ülevalt ühendatud pulgakesega, kuhu kinnitusid keeled (esialgu 4 keelt). Puhkpillimuusikat
tuhandetele sõduritele. Bagdadi lähistel asuvas baasis esines bänd rohkem kui tunni, esitades 15 lugu ja ka ühe lisaloo. Vanilla Ninja publiku seas olid lisaks USA sõjaväelastele ka Eesti jalaväerühma Estpla-15 kaitseväelased, kellele Vanilla Ninja liikmed kinkisid oma plaadi "Love Is War". Ninjad esindasid eurolauluga "Birds of Peace" Eestit 2008 aasta veebruaris Ladina- Ameerika suurimal ja mainekamal laulufestivalil Vina del Mar, parima laulu kategoorias napsasid võidu eestlaste eest itaallased ent bänd nimetati parimaks artistiks. Pärast ülipikki jamasid sai Vanilla Ninja lõpuks oma kaubamärgi tagasi 20. märtsil 2008 ETV saates "Paar", mil vastavad paberid allkirjastati. Lisaks kahele tordile, mis bänditüdrukud oma heategijaile telesaates kinkisid, andsid nad ka klubis Panoraam jõulise tunnipikkuse live'i. Lisaks vahetati Andres Aaviku ja Aleksander Otsaga
Loksa I Keskkool MUUSIKAAJALUGU Õpimapp Koostas: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu 2008 Muinasaeg ja vanaaeg (40 000- 500 eKr) Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inim...
vasta kehtestatud eeskirjadele. o vein peab olema valmistatud ELi poolt tunnustatud viinamarjasortidest. o vein peab olema toodetud ELi pinnal. o veini minimaalne alkoholisisaldus sõltuvalt piirkonnast 8,5% v 9%, maksimaalselt 15%. 9 o veini minimaalne happesus kokku 4-5g liitri kohta. 3.2. Indicazione Geografica Tipica (IGT) Indicazione Geografica Tipica ehk Vina da Tavola con Indicazione Geografica Tipica, ehk lihtne maakonnavein. Alates 1. august 2009 on IGP - Indicazione Geografica Protetta. See kategooria kuulub neile veinidele, mis on toodetud kindlates piirkondades Itaalias ja milliste valmistamisel on järgitud juba kindlaid reegleid ning veinivalmistamise tavasid, kuid siiski ei vasta vein veel DOC nõuetele. IGT loodi 1992. aastal, et tõsta esile ca 40% itaalia lauaveinide kategoorias olevaid veine
"vaese mehe riojadeks". (Rioja - Hispaania tuntuim, kuid ka keskmisest kallim veinipiirkond. Rioja on tuntud just kõrge kvaliteedi järgi.) Valdepenas'e eripäraks on kerged veinid (vahest isegi liiga kerged ja iseloomutud), mis reeglina sobivad kõikjale (kodus, piknikul, restoranis) ja läbi selle ka suuremale osale tarbijaskonnast. AS Kiil & Ko esindab Castillo de Nogales, Senorio de los Llanos ja Pata Negra nimelisi veine. Konkurentidest on tuntuim Vina Albali. Jerez e. Xeres Hispaania lõunatipus asetsev veinipiirkond on ehk Rioja kõrval tuntuim Hispaania veinipiirkond, kuna siin valmistatakse tuntud kangestatud veini - herest e. serrit. Peamisteks viinamarjasortideks on valged Palomino ja Pedro Ximenez. Viimatinimetatu lastakse tihti viinamarjapõõsal nö üle küpseda ja pärast seda viinamarju veel kuivatatakse päikese käes lausa rosinataoliseks. Nii saadakse magusat serrit, mida mõnikord nimetatakse ka rosinaveiniks ja
Pähkli lõhn tuleb läbi kesta ja siis veetakse endaga kaasa. Tammetõrud - pm söödavad aga seal on palju parkaineid. Parkained on aga mürgised. Toidutaimeks oleks teda pidanud pikka aega aretama,aga tamm kasvab kaua ja sellega ei tegeletud. *Hobukastan (* kultuurtaim) on väga mürgine, sisaldab saponiine ( seebi taolised orgaanilised ained, mis vahutavad ja hakkavad vereliblede membraane hävitada. Neid saab muuta söödavaks kui panna vina sisse likku, seda ksutatakse reumarohuna, teine leotus teebtäiesti puhtaks. Alles jäävad magusad pähklid??? Kastan on pöögiline, tamme sugulane. Võib süüa kastanit paetult. Hobukastan ja kastan ei ole sugulased. Hobukastan on mingi seebipuu. Väiksemad seemned Hanemalts (näljaleib vene keeles) sisadavad saponiine. Vits hanemalts müüdi seemneid maasika spinati nime all.Vähese saponiini kogusega. Üheaastane taim. Linnurohud täiest söödavad nagu tatraterad
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. ...
Jahvatav ahven. Rahvameelne kahvel. ! ! Kahtlane sahver. Vahane vahvel. Lahtine laht. Kahvatu tahvel..." ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! -A. Alliksaar Häälikud võivad seostuda ka sisulise tähenduse ehk HÄÄLIKUSÜMBOOLIKAGA: pikk uu võib seostuda tuule ulgumisega, pikk ss lainete mäslemisega jne. Kõlamängu seovad kirjapiltkujundiga ANAGRAMMID e teiste sõnade loomine sõnade või nimede häälikute või silpide ümbertõstmise teel. ! ! Hilja, vinu, ! ! nuhi vilja, ! ! vihja linu ! ! hilju, vina... ! ! (Ahjul viin.) Sellele lähedased on PARAGRAMMID ehk näivad teisiti- või väärkirjutused, kus väljendites tõstetakse ümber üksikuid häälikuid või silpe (Kimbuke sinilolli). SALMID Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsse nimetatakse SALMIDEKS e STROOFIDEKS. Luuletused võivad koosneda ühesugustest või korrapärase ehitusega erisugustest salmidest. Kui värsside arv või ehitus värsirühmades muutub korrapäratult, ei ole tegu salmide või näivsalmidega. Stroofi eristab:
-,,Sügis". Loodusest räägib piltide kaudu, näeb ehedat ilu. 2.Isamaalüürika-Liiv samastab oma raske saatuse kodumaa saatusega. ,,Sa oled seesama elu, mis sinult pärinud maa"-,,Isamaale". Kodumaa ja luuletaja sulavad sageli üheks. 3. Armastusluule-kuulub ta luule helgemasse poolde. ,,Üle vee" 4. Mõtteluule-kajastuvad ta enda tunded, mõtted ja meeleolud, hirmud ja ängid.Räägib iseendaga kuuldavalt. ,,Sina ja mina" Mu ees on surm, Küll ilus on nurm, Ma tunnen ta vina, kus õitsed sina! Ja säälpool on nurm, Mu ees on aga surm, Kus õitsed sina: ma tunnen ta vina. ,,Mets kohas" Mets kohas tumedalt, tõelt... Ma kuulasin hirmuga. Ta kohin tiibu laotas Mu üle ju hälissa. Ta tume kohin jäi rinda, Seal kohab nüüd alati Ma nagu tad taga leinan, Ei rõõmsaks saa iialgi. 2.SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" Teos rajaneb vanadel Teeba müütidel, mille kohaselt Kadmose suguvõsa hävib väärtegude pärast
KOSE GÜMNAASIUM Uurimistöö Tsiilist Küsimustiku alusel I Üldandmed Ülevaade Tsiilist Geograafilised koordinadid: 30 00 S, 71 00 W Tsiili on pikim riik maailmas (põhjast-lõunasse), ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetri. Tsiili kogupindala on 756950 ruutkilomeetrit, maismaad 748800 ja territooriumi merel 8150 ruutkilomeetrit. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tsiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Suhteliselt väikeses Keskorus, kus asub ka riigi pealinn Santiago, seal elab suur osa kogu rahvastikust,1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). Tsiili hümniks loetakse "Himno Nacional", seaduslik kogu asub Valparaísos. Suurimad linnad:...
uksest sisse tulnud ja lausunud: "Kae imet, keeva süüakse ja keedet juuakse!" Vanamees vastanud parsilt: "Oi imet, katk keeletu ja ise räägib!" Katk näinud, et teda ära tuntakse ja läinud oma teed. Küla inimestest tühjaks Oru vallas Keedika külas murdnud katk väga palju inimesi maha. Üks vanapoiss vedanud surnuid Kondimaa poole kalmistule. Katku ta ei kartnud. Kui läinud surnuga, siis ajanud ise laulujoru; saanud ta surnu maha matnud, siis rüübanud pudelist vina ja sõitnud haigutades kodu poole. Sedaviisi läinud asi Keedika külas kuni viimane inimene ära surnud ja maha maetud. Siis jäänud vanapoiss ise ta katkutõppe ja surnud. Leidis naise jalajälgedest Oru vallas Jalukse külas olnud üks vana mees, nimega Tõnis. Tema matnud oma valge märaga katku ajal kahe küla surnuid. Inimesi jäänud ikka vähemaks, kuid Tõnisel pole viga midagi olnud: mära söönud aga vilja ja Tõnisel enesel olnud ka toitu küll. Kui viimati kõik
ja B vitamiine, jm. Seemnised sisaldavad mõruainet fragariamiini, mis mõnedel inimestel tekitab nahale sügeleva lööbe. Sama aine mõjul on ka keedetud moos ja kompott pisut mõrkjad. Soovitav on marju külmutada, toormoosi teha, kuivatada, värskelt süüa. Marju kasutatakse ka kondiitritööstustes ja jogurtite-kohupiima- segude tegemiseks. KOLDNÕGES Galeobdolon luteum, nime päritolu: tuleneb kreekakeelsetest sõnadest gale nirk, tõhk, bdolos vina, lehk; taime ebameeldiva lõhna järgi. Luteum (lad.k.) kollane. Sugukond huulõielised. 29 Kasvukoht: peamiselt parema pinnasega kuusikutes, aga ka segametsades, sarapikes, parkides. Eestis on liik areaali põhjapiiril. Taim on talvehaljas. Püsik. Koldnõges on nöörja harunenud risoomiga, annab võsundeid. Vars kaetud kar-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
