Zanr-Muusikaliik Vorm- muusikateose ülesehitus Homofoonia- Mitmehäälne heliteos, kus üks hääl on juhtiv ja teised sellele allutatud saatehääled Polüfoonia- mitmehäälne heliteos, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega Ambrosiuse hümn- vabalt voolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal- seda iseloomustab korrapärase meetrumi puudumist tekstis Organum- Mitmehäälne kirikumuusika Motett- Alumine hääl Gregoriuse laul ja ülemine mõnes muus keeles laul Missa- Liturgilise muusika zanr Protestantlik koraal- tekkis koos protestantliku liturgia kujunemisega Passion- Koorile, solistile või orkestrile kirjutatud teos Oratoorium- vokaalsümfoonilistest teostest kõige ulatuslikum Süit- instrumentaalmuusika vorm Sonaat allegro skeem: sissejuh; ekspositsioon; töötlus; repriis; kooda Sonaat- kolme- või neljaosaline intstrumentaalmuusikateos instrumentaalkontsert- muusikateos soolopillile orkestri saatel keelpillikvartett- see zanrinimetus määrab ära män...
HÄÄL Aktiivne suhtlemine inimeste vahel toimub kõneldes, selleks kasutame häält. Hääleorgan on kui muusikainstrument, mille kõrgus, tugevus ja tämber e kõlavarjundid on iga inimese puhul kordumatud, Hääle abil on võimalik edastada informatsiooni, aga ka väljendada emotsioone ja meeleolusid. Laulmine e. vokaalmuusika on vanik muusikaliik. Erinevates muusikastiilides klassikaline muusika, rahvalaul, pop- ja jazz-muusika jm- on ka hääle tekitamise viis erinev. Hääleorganiteks nimetatakse kõiki inimese siseorganeid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: * Hingamiselundid (kopsud, diafragma e vahelihas, hingetoru) * Hääletekitaja (kõri, häälepaelad) * Resonaatorid (Suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad) Kuidas tekib hääl?
Sving DANIEL MICHAEL TIKVA 9.A Mis on sving? Sving on muusika stiil, mis arenes 1930. aastate alguse New Yorgis ja sellest arenes iseseisev muusikaliik 1940. aastaks. Swing kasutab tugeva rütmi osa, milles esinevad kontrabass ja trummid. Svingi meloodiad olid kas originaal või arranžeeringud populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Sving on algus aastatest saati täiustunud ja arenenud. Svingiajastul kujunesid välja bigbändid. Pillid * Piltidel olevad pillid on mõeldud ainult vaatamiseks ! Mängivad sellised pillid nagu trompetid, tromboonid, saksofonid
JAZZMUUSIKA ARENGULUGU Laia maailma teadvusse judis uus muusikaliik jazz 20. sajandi algul, prast I maailmasda. Teati, et jazz on prit Ameerikast. Tdeti, et jazz ei tekkinud thjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH KOLUMBUSELE (1451- 1506), kes 1492. aasta oktoobris maabus Bahama saarestikus, 600 km kaugusel Phja- Ameerika mandrist, Florida poolsaarest. Hispaanlaste ja portugallaste osaks langesid Kesk- ja Luna- Ameerika
Organum sündis nii, et gregooriuse laulule (mis oli ühehäälne) lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält. Aja jooksul muutus saatehääl põhihäälest (gr laulust) olulisemaks ja temast sai liikuv ülemine hääl. Gregooriuse laul jäi alumiseks, väheliikuvaks hääleks. 14. Kes olid Leoninus ja Perotinus? Nad olid esimesed teadaolevad heliloojad – organumite kirjutajad. 15. Kirjelda motetti 13. sajandil kasvas organumist välja uus muusikaliik - motett. Ka siin on aluseks enamasti gregooriuse laul. Ülemised hääled on aga uute sõnadega, iga hääl erineva tekstiga ning isegi iga hääl erinevas keeles. Kõlaks nagu mitu laulu üheaegselt (polüfoonia). 16. Milleks kasutati pillimuusikat enne 13. sajandit? (vt õ lk 36) Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti peamiselt laulu saateks. Seltskondades võidi ka lauluviise pillidel mängida, kuid spetsiaalselt
Euroopas hakkas sündima uus maailm. Senised uskumused seati kahtluse alla. Kirik inimese silmil taandus. Vaimulik muusika jääb tahaplaanile ja tekib ilmalik muusika. Renessanss tekkis, sest suurenes inimeste teadlikkus ja tekkisid vabad linnad ning arenes kaubandus. Muusika Sõna renessanss tuleb itaalia keelest ja tähendab taassündi või tagasipöördumist- tagasi vanakreeka kultuuri juurde. Sellel perioodil tekib uus muusikaliik. Homofooniline muusika- mitmehäälne muusika, kus esimene hääl on juhtiv ja teised hääled on saatehääled. Mitmehäälne laulukultuur hakkas levima tänu nooditrükitehnika leiutamisele ja koolihariduse laienemisele, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Heaks tooniks peeti 3-4 pilli mängimist ja noodist laulmise oskust. Tekib ideaal vabalt mõtlevalt inimesest- humanistlik mõtlemine- arutletakse selle üle, mis on ilus kunstis ja muusikas. Inimesele pole ette antud reegleid
templiriitustel ja ka õukonnatseremooniatel. (1) Viimane kategooria sisaldab Saibarat, mis pärineb rahvalauludest ja Roeid (Hiina palvepoeemid). Neid saadab instrumentaalmuusika. (1) Hiinakeelne nimetus "gagaku" tähendab eesti keeles elegantset, õiget muusikat. (1) Gagakus kasutati järgmisi muusikariistu: suuorelid, flöödid, trummid ja kandled. Nende kooslused määras ära muusika liik. Gagakut esitati õukonnas, pagoodides ja mõnedes templites. Viimasel ajal on see muusikaliik pälvinud noorte inimeste tähelepanu ja aegajalt kasutatakse seda kaasaegses muusikas. (1) 5 Pillid Biwa Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt.
...............................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 JAZZMUUSIKA Jazzmuusika Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja USA mustanahaliste töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Laia maailma teadvusse jõudis uus muusikaliik jazz 20. sajandi algul, pärast I maailmasõda. Teati, et jazz on pärit Ameerikast. Tõdeti, et jazz ei tekkinud tühjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud.
Madaldatud astmeid nimetatakse blue notes , mida võib tõlkida kui "kurvad noodid". Püütakse tabada ka veerandtooni, m is asub m adaldam ata ja madaldatud astme vahel. Selliseid helisid saab mängida puhk- ja keelpillidel ning laulda. Aafrika rahvamuusikas on see tavaline nähtus, kuid m eie kõrvale tundub see võõras, "mustalt" mängimisena. 3 Jazzi arengulugu Laia maailma teadvusse jõudis uus muusikaliik jazz 20. sajandi algul, pärast I maailmasõda. Teati, et jazz on pärit Ameerikast. Tõdeti, et jazz ei tekkinud tühjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. 1
vokaalmuusika instrumentaalsaatega. See baseerub iidsel muusikal, mida mängiti templiriitustel ja ka õukonnatseremooniatel. Viimane kategooria sisaldab Saibarat, mis pärineb rahvalauludest ja Roeid (Hiina palvepoeemid). Neid saadab instrumentaalmuusika. Gagakus kasutati järgmisi muusikariistu: suuorelid, flöödid, trummid ja kandled. Nende kooslused määras ära muusika liik. Gagakut esitati õukonnas, pagoodides ja mõnedes templites. Viimasel ajal on see muusikaliik pälvinud noorte inimeste tähelepanu ja aegajalt kasutatakse seda kaasaegses muusikas. Lisaks Gagakule kujunes Heiani ajastul välja ka teine tähtis muusikastiil: Shomyo. See on vokaalmuusika, mida esitati budistlikel teenistustel ja kujunes märkimisväärseks jaapani vokaalmuusika algeks. Muusikainstrumendid Azuchi-Momoyama periood (1573 - 1603) on tähtis paljude muusikariistade arengu poolest.
instrumentaalsaatega. See baseerub iidsel muusikal mida mängiti templiriitustel ja ka Õukonnatseremooniatel. Viimane kategooria sisaldab Saibarat, mis pärineb rahvalauludest ja Roeid (Hiina palvepoeemid). Neid saadab instrumentaalmuusika. Gagakus kasutati järgmisi muusikariistu: suuorelid, flöödid, trummid ja kandled. Nende kooslused määras ära muusika liik. Gagakut esitati Õukonnas, pagoodides ja mõnedes templites. Viimasel ajal on see muusikaliik pälvinud noorte inimeste tähelepanu ja aegajalt kasutatakse seda kaasaegses muusikas. Lisaks Gagakule kujunes Heiani ajastul välja ka teine tähtis muusikastiil: Shomyo. See on vokaalmuusika, mida esitati Budistlikel teenistustel ja kujunes märkimisväärseks Jaapani vokaalmuusika algeks. Kamakura perioodil (11921333) ja ka Muromachi perioodil (1338 1573) toimus rahvateatri etenduste, pagoodirituaalide ja talupoegade riisiistutamistantsude arengu ühtlane tõus. 14. saj
vokaalmuusika instrumentaalsaatega. See baseerub iidsel muusikal mida mängiti templiriitustel ja ka Õukonnatseremooniatel. Viimane kategooria sisaldab Saibarat, mis pärineb rahvalauludest ja Roeid (Hiina palvepoeemid). Neid saadab instrumentaal- muusika. Gagakus kasutati järgmisi muusikariistu: suuorelid, flöödid, trummid ja kandled. Nende kooslused määras ära muusika liik. Gagakut esitati Õukonnas, pagoodides ja mõnedes templites. Viimasel ajal on see muusikaliik pälvinud noorte inimeste tähelepanu ja aegajalt kasutatakse seda kaasaegses muusikas. Lisaks Gagakule kujunes Heiani ajastul välja ka teine tähtis muusikastiil: Shomyo. See on vokaalmuusika, mida esitati Budistlikel teenistustel ja kujunes märkimisväärseks Jaapani vokaalmuusika algeks. Kamakura perioodil (1192-1333) ja ka Muromachi perioodil (1338 - 1573) toimus rahvateatri etenduste, pagoodirituaalide ja talupoegade riisiistutamistantsude arengu ühtlane tõus. 14. saj
laulda. A afrika rahvam uusikas on see tavaline nähtus,kuid m eie kõrvale tundub see võõras,"m ustalt" mängimisena. Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve. Sageli mängitakse vaskpuhkpille sordiiniga, tekitades omanäolisi tämbreid, sahinaid ja urinaid. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon, ning tihti tunnevad asjatundjad just tooni järgi selle, kes mängib. 2. JAZZMUUSIKA ARENGULUGU Laia maailma teadvusse jõudis uus muusikaliik jazz 20. sajandi algul, pärast I maailmasõda. Teati, et jazz on pärit Ameerikast. Tõdeti, et jazz ei tekkinud tühjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH KOLUMBUSELE (1451-1506), kes 1492. aasta oktoobris maabus Bahama saarestikus, 600 km kaugusel Põhja-Ameerika mandrist, Florida poolsaarest. Hispaanlaste ja portugallaste osaks langesid Kesk-ja Lõuna-Ameerika
Euroopas hakkasid majanduselus toimuma muutused, Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised, huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teinetesiest eralduma. Uudsetest pillidest võesti kasutusele lauto, klavessiin ja klavikord. Renessanssiaegne muusika on seotud Madalmaadega. Idelaaliks on laulevm kaunis ja väljendusrikas meloodia. Tekkis uus muusikaliik- HOMOFOONILINE M. mitmehäälne, esimene hääl- juhtiv, teised hääled- saatehääled. Mitmehäälne laulukultuur hakkas levima tänu nooditrükitehnika leiutamisele ja koolihariduse laiendamisele, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Seltskonnas tõusis konkurentsitult esiplaanile ilmalik vokaalpolüfoonia, mille populaarsemad alaliigid olid: · Motett- erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga · Madrigal- 14
eelistavad, kust nad kõige rohkem muusikat kuulavad, kui tähtsaks peetakse sealjuures heli kvaliteeti ning kui suur on huvi ise muusikat luua. Samuti on vajalik ära defineerida mis eristab popmuusikat rokkmuusikast, millised on stiilide iseärasused ja ajalugu. Töö alguses on püstitatud hüpotees, et teatud liiki muusika kuulajad suhtuvad teistsugust muusikat kuulavatesse inimestesse halvustavalt. Teine hüpotees see, et klubimuusika on hetkel eelistatuim muusikaliik teiste seas. Nende hüpoteeside tõesuse kontrollimiseks viin läbi uurimuse 6. 9. klassi õpilaste seas kahes koolis. 3 1. Rokk - ja popmuusika definitsioonid ja tunnused 1.1 Rokkmuusika defineerimine Rock-muusika defineerimine on problemaatiline, sest terminil on erinevad kasutusulatused Ameerika definitisoon on tunduvalt laialdasem kui briti oma. Kanada valitus defineeris rokkmuusikat järgmiselt: ,, Rokki iseloomustab tugeva
(Simpson ja Karageorghis 2006: 3-7) Alljärgnev kirjeldab antud liigitust lähemalt. 1.1.1 Sünkroonne muusika Sünkroonset muusikat kasutatakse sportlaste seas kõige rohkem, sest selle järgi saab sportlane oma liikumiskiirust muuta ja endale sobivamaks reguleerida. Sünkroonne muusika aitab hoida tempot. Kui sportlane soovib oma sooritust parandada, aitab tihti kiirema tempoga laulu kuulamine – see paneb ka sportlase kiiremini liigutama. See muusikaliik on rohkelt kasutusel ratturite, jooksjate, kepikõndijate ja rulluisutajate seas, kuna nemad tegelevad spordialadega, mis sisaldavad korduvaid/sünkroonseid liigutusi. Sünkroonne muusika on seda enam kasulikum, mida rohkem inimene suudab säilitada rütmilist stabiilsust ehk teisisõnu, sünkroonsest muusikast on kõige rohkem kasu siis, kui inimene suudab tõesti muusika tempos joosta, pedaalida jms. (Simpson & Karageorghis 2006: 3-7)
mille koosseisu kuuluvad peamiselt puhkpillid, löökpillid ja klaver. Džässi kui muusikaliigi üheks tähtsamaks jooneks on improvisatsioon. /.../ Džässi-improvisatsioonile on omane nn sving, s.o muusikalise fraasi rütmilise struktuuri muutmine, muusikandi entusiasm esituses ning samuti omapärane pinge ja hoogsus, mille loob kogu orkester”. Muusika Sõnastik (Habela 1972: 29) mainib vastava märksõna all: “džäss (ingl. jazz), kaasaegne, improvisat- sioonil põhinev muusikaliik, mis ühendab endas iseloomulikke sünkopeeritud rütmidele tuginevat aafrika (neegri-) rütmikat, euroopa-aafrika meloodikat ja euroopalikku harmooniat. /.../ D. tekkis sajandivahetusel New Orleansis ning arenes peamiselt USA-s”; Võõrsõnade leksikon (2006: 222): “džäss – nüüdismuusika liik, mida iseloomustab meloodia variat- sioonilisus ja rohke improvisatsiooni kasutamine; kujunes USA-s XX saj algul neegrimuusika pinnal”.
annaabi.ee 
