Uurimistöö rasedusest (0)

Paide Ühisgümnaasium
Rasedus ja Paide Ühisgümnaasiumi keskkooliealiste tüdrukute teadlikkus rasestumisest ja sellest hoidumisest
Uurimistöö
Autor: Krista Ševerev 11A
Juhendaja : Liivi Aare , õpetaja
Paide, 2010
Sisukord
Sissejuhatus .................................................................................................... 4
1. Viljastumine ............................................................................................... 5
1.1. Viljastumiseks sobilik iga .................................................................. 5
1.2. Viljastumise protsess ......................................................................... 5
1.2.1. Kunstlik viljastamine .............................................................. 6
1.3. Võimalus eostuda ............................................................................... 7
2. Raseduse esimesed sümptomid .................................................................. 8
3. Rasedusega kaasnevad muutused ......................................................... 10
3.1. Rasedusega kaasnevad muutused organismis .................................... 10
3.2. Rasedusega kaasnevad muutused inimsuhetes .................................. 11
4. Raseduse normaalne kulgemine ................................................................. 13
4.1. Raseduse kulgemine nädalate kaupa .................................................. 13
4.2. Toitumine ........................................................................................... 16
4.3. Kehaline koormus .............................................................................. 17
4.4. Tööl käimine ...................................................................................... 18
4.5. Riskide vältimine ............................................................................... 19
5. Rasedusega kaasnev vastutus ..................................................................... 21
6. Rasestumisest hoidumise meetodid ........................................................... 22
6.1 Kombineeritud rasestumisvastased pillid ........................................... 22
6.2 Rasestumisvastane plaaster ................................................................ 22
6.3 Tuperõngas ......................................................................................... 23
6.4 Minipillid ........................................................................................... 24
6.5 Progestiinisüstid ................................................................................. 24
6.6 Hormoonspiraal .................................................................................. 25
6.7 Vasest emakasisene vahend ............................................................... 25
6.8 Meeste kondoomid ............................................................................. 26
6.9 Spermitsiidid ...................................................................................... 26
6.10 SOS-pillid ......................................................................................... 27
6.11 Naiste kondoomid ............................................................................. 27
6.12 Hormoone sisaldav emakasisene vahend .......................................... 27
6.13 Pessaar .............................................................................................. 28
7. Tulemused ja arutelu .................................................................................. 29
Kokkuvõte ...................................................................................................... 36
Kasutatud materjalid ...................................................................................... 37
Lisad .............................................................................................................. 38
Sissejuhatus
Demograafid kurdavad, et naised lükkavad esiklapse sündi aina edasi. Selle kõrval jääb tähelepanuta, et 15–19aastaste tütarlaste seas on Eestis sünnitajaid ligi kolm korda rohkem kui Soomes. Seetõttu on teistmeliste rasedus ja sünnitamine Eestis aktuaalne teema ja ehk ka probleem.
Küsitluslehed olid suunatud Paide Ühisgümnaasiumi 10.-12. klassi tüdrukutele seetõttu, et selles vanuses on kõige tõenäolisem, et ollakse kokku puutunud suguelu puudutavate küsimustega või vähemalt on viimane aeg selle kohta midagi uurida. Küsitluses osalesid ainult tüdrukud seepärast, et uurida nende seisukohti iseendast lähtuvalt, näiteks rasestumise puhul
Uurimistöö eesmärkideks oli esiteks kirjeldada rasedust eelkõige sellistest külgedest, mis võiksid koolis käivat neidu kuidagi mõjutada, teiseks uurida, kui paljud Paide Ühisgümnaaisiumi tüdrukutest elavad aktiivset suguelu, kui palju teavad nad rasestumisvastastest vahenditest ning kuidas nad suhtuvad rasestumisse keskkooliealisena. Samuti, kolmandana, oli eesmärgiks uurida, kuidas on toime tuldud olukorras, mil laps on otsustatud sünnitada, käies ise keskkoolis ja kuidas hakkama on saadud kahe noore ema näite põhjal. Küistluslehtedest saadud tulemusi on analüüsitud ja võrreldud. Uurimuslikud meetodid olid ainult küsitluslehed, sest neist saadud andmetest piisas andmete võrdluseks, noortele emadele koostatud küsitluslehed olid intervjuu vormis.
Materjali leidus kõige enam rasedust puudutavates raamatutes, internet pakkus abi üldjuhul vaid piltide leidmiseks.
Suured tänusõnad juhendajale, Liivi Aarele, kes oli väga abivalmis ning kellega oli väga meeldiv koostööd teha kogu uurmistöö koostamise vältel. Samuti tänan kahte noort ema, kes olid nõus vastama küsitlusele, kuigi see võis neid ehk veidi ebamugavasse olukorda panna.
1. Viljastumine
1.1 Viljastumiseks sobilik iga
Naise kehale on looduse poolt kaasa antud tähtis ülesanne ja võimalus viljastada, kanda ja sünnitada järglasi. Selle ülesande teenistuses on terve elundite süsteem, mis on olemas juba vastsündinud tüdrukul, kuid hakkab tööle alles murdeeas . Suguküpseks saab noor neiu enamasti vanuses 10-13 aastat ehk murdeea alguses, mil suguhormoonide toimel valmivad esimesed folliikulid . Igas folliikulis on munarakk , mis valmivad munasarjades. Selle suurus on umbes 1/5mm. Naise elu jooksul valmib kehas ligi 400 viljastumisvõimelist munarakku. [21]
1.2 Viljastumise protsess
Elu ise aga tekib mikroskoopilisel tasandil, kui munarakk ühineb ühe seemnerakuga, mis on miljonite omasuguste seas tulnud nö. võidujooksu võitjaks. Kokkusaamise nimel läbivad muna- ja seemnerakk pika teekonna, mille õnnestumine viib ühe raku tekkimiseni, mis sisaldab informatsiooni nii nais - kui meespartnerist. See teave moodustab uue elu aluse.
Eostumine toimub kolmes etapis - ovulatsioon , viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge. Kui see on toimunud, algab rasedus.
Ovulatsioon toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas ja selle käigus puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ning munarakk pääseb välja. Purunenud folliikulist moodustub kollakeha, mis eritab hormooni progesteroon , mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakku pärast vabanemist 12 tunni jooksul ei viljastata, siis see sureb , folliikul kuivab ära, emaka limaskest irdub ning algab menstruatsioon .
Suur osa naisi ei tunne ovulatsiooni, kuidas umbes 25% naistest kogeb alakõhus valusid. Kui mees ja naine naise viljaka perioodi ajal suguühtesse astuvad, see on aeg, mil ovulatsioon on äsja olnud või kohe algamas, on see eostumiseks sobivaim aeg.
Kui seemnevedelik tuppe jõuab, paiskub sinna sadu miljoneid seemnerakke, millest vaid mõnisada jõuavad lõpuks munajuhadeni, kus võib toimuda viljastumine.
Eostumise hetk sõltub ajastusest. Naises peab olema ootel küps munarakk, kui terve seemnerakk munajuhasse jõuab. Seemnerakk võib naise organismis elus püsida kuni neli päeva, ent kui munarakku selleks ajaks ei saabu, seemnerakud surevad. Seetõttu võib naine jääda rasedaks 2-3 päeva enne ovulatsiooni vahekorras olles.
Kui muna- ja seemnerakk on ühinenud, jääb seemnerakk sabast ilma ning selle peaosa suureneb. Muna- ja seemnerakk moodustavad ühe raku, milles on 46 kromosoomi geneetilise informatsiooniga- 23 kummaltki partnerilt. Mõne tunni jooksul kopeeriib seesama rakk meterjali, mida tuntakse DNA (desoksüribonukleiinhappe) nime all ning jaguneb kaheks. Nii tekib elu vundament .
Pärast munasarjast eraldumist kulub viljastunud munarakul emakasse jõudmiseks umbes 7 päeva. Emakas hakkab loode kasvama. [1]
1.2.1 Kunstlik viljastamine
Vaatamata sellele, et paar soovib last, ei õnnestu naisel alati rasestuda. Ühel paaril kümnest, kes elavad regulaarset, ilma kaitsevahendita suguelu, ei õnnestu lapse eostamine. Seda nimetatakse viljatuseks ehk infertiilsuseks. Viljatuse põhjused võivad olla erinevad, mõnel juhul aga jääbki põhjuses selgusele jõudmata.
Viljatuse võimalikuks raviks on kunstlik viljastamine. Selleks on olemas erinevaid viise, kuigi olgu meetod milline tahes, on rasestumise võimalus vaid 15-20%.
Kunstliku viljastamise meetodid:

• Ovulatsiooni esilekutsumine. Ovulatsiooni soodustamiseks stimuleeritakse munasarju viljakusravimitega, sel juhul toimub viljastumine tavapäraselt, seksuaalvahekorra ajal.
  
• Katseklaasis viljastamine. Seda tehnikat kasutatakse kõige laialdasemalt. Selle meetodi korral võetakse munasarjast munarakke, mis laboritingimustes viljastatakse partneri spermatosoididega. Viljastunud munarakk viiakse emakasse, kus see arenema hakkab.
  
• Sugurakkude viimine munajuhasse. Laparoskoobi abil tehtav protseduur , milles munasarjadest kogutud munarakkudest valitakse välja kvaliteetseimad ning viiakse munajuhasse koos väikese koguse spermaga.
  
• Emakasisene viljastamine. Meetod, mille puhul oletatava ovulatsiooni ajal viiakse naise emakasse meespartneri puhastatud sperma . Vajaduse korral on võimalik selle meetodi puhul kasutada ka doonorspermat.
  
• Spermatosoidi süstimine munarakku. Selle protseduuri käigus süstitakse eelnevalt töödeldud spermatosoid otse munarakku, seejärel viiakse viljastunud munarakk naise emakasse.
  
• Munarakudoonorlus. Doonorilt võetud munarakk viljastatakse spermatosoidiga ja viiakse naisse emakasse. Loode hakkab kasvama hormoonravi toetusel. [13]
  

1.3 Võimalus eostuda
Mõnedel paaridel kulub eostumiseks rohkem aega kui teistel, sest viljakus on kõigil inimestel erinev. Keskmiselt eostuvad korrapäraselt vahekorras olevate paaride puhul 25% naistest esimese kuu jooksul, 60% kuue kuu jooksul, 80% aasta jooksul ja 90% 18 kuu jooksul.
Ent nii naise kui ka mehe poolel võib olla tegureid, mis mõjutavad eostumist:

• Korrapärane spordiga tegelemine. Parandab füüsilist vormi, aitab vähendada stressi.
  
• Ovulatsiooni toimumise aegade kirjapanek. Võimaldab jälgida viljakat perioodi ning selle ajal vahekorda astuda.
  
• Suitsetamine . Kahjustab tervist üldiselt ning ka sperma hulka.
  
• Tasakaalustatud toidu söömine. B- vitamiin , mida leidub lihas, kalas, munades ja piimas, aitab kaasa munarakkude kvaliteedi hoidmisele. [1]
  

2. Raseduse esimesed sümptomid
Mõned naised tunnevad vaistlikult , kui nad on rasedaks jäänud, ülejäänute jaoks ei pruugi see nii ilmselge olla.
Selleks, et rase olla, ei pea end rasedana tundma ning ehkki teatud sümptomid reedavad rasedust, ei pruugi naine neid kõiki kogeda.
Varased märgid nagu iiveldustunne ning menstruatsiooni ärajäämine on raseduse klassikalised märgid, mida iga naine alati ei pruugigi kogeda. Mõnel naisel ei esinegi raseduse vältel iiveldustunnet ning menstruatsioon võib korrapäratu tsükliga naistel lihtsalt hilineda või mõnel kuul isegi vahele jääda.
Esimesed tüüpilised raseduse sümptomid:

• Menstruatsiooni ärajäämine. See on üks raseduse selgemaid näitajaid. Kuid menstruatsiooni hilinemiseks võib olla ka teisi põhjuseid nagu stress , haigus, suured kaalukõikumised (mitmekilone kaalutõus või anoreksia) või rasestumisvastase pilli võtmise lõpetamine.
  
• Rindade tundlikkus. Rindade tundlikkuse ja suuruse muutumine on üks raseduse varasemaid märke. Kõigest mõni päev pärast eostamist hakkavad rinnad imetamiseks valmistumiseks suurenema ning võivad olla seetõttu valulikud ja rasked.
  
• Iiveldustunne ja oksendamine . Raseduse varajases staadiumis on iiveldustunne kõige tüüpilisem kaebus ning seda kogeb enamik naisi alates 5.-6. rasedusnädalast. Iiveldustunne võib ka tekkida vaid mõni nädal pärast eostamist. Need sümptomid kaovad umbkaudu 14.-16. rasedusnädala paiku.
  
• Väsimus. Paljud naised on raseduse ajal äärmiselt väsinud, eriti alguses. Siis võib tekkida naisel soov päeval tukastada või õhtul koju naastes koheselt voodisse heita. Energia hakkab taastuma siis, kui rasedus on kestnud 14 nädalat.
  
• Sage urineerimine . Sage urineerimine leiab aset juba 2.-3. nädalal pärast viljastumist. Suurenev emakas hakkab põiele survet avaldama, vähendades põie suurust. Umbes 14. nädalal kerkib emakas kõhuõõnde pakkudes sellele sümptomile leevendust kuni viimaste nädalateni, mil lapse pea pöördub emakas alla ning hakkab taas põiele survet avaldama.
  
• Maitse- ja lõhnataju muutumine. Rasedusel ajal võivad mõned toidud naist iiveldama ajada ning vahel tekib ka toitude osas kindlaid isusid. Suus võib olla ka veider metallimaitse.
  
• Kõhukinnisus. See sümptom avaldub varajases raseduses ning on tingitud progesterooni kõrgest tasemest, mis lõõgastab soolt ja aeglustab seedimist.
  
• Meeleolumuutused . Raseduse varajases staadiumis on kehas palju rasedushormoone, mis muudavad naise äärmiselt emotsionaalseks. Seetõttu võib rase naine ilma mingisuguse arusaadava põhjuseta vahel nutma puhkeda. [2]
  

Rasedusega kaasnevad muutused
Rase naine kogeb raseduse ajal väga erinevaid muutusi nii füüsiliselt kui vaimselt.
3.1 Rasedusega kaasnevad muutused organismis
Esimene rasedusstaadium kestab umbes 16. nädalani. Enamasti toimuvad muutused selle aja jooksul raseda naise enesetundes – iiveldus , oksendamine, isu muutumine, väsimus, vereringehäired ( minestamine , pearinglus, „kuumad hood“).
Teine rasedusstaadium kestab 17.-28. rasedusnädalani. Korras tervisega naine tunneb end sel perioodil hästi. Rasedusega seotud tüsistusi esineb harva, kui üldse, siis pigem üldhaiguste tõttu.
Kolmas rasedusstaadium algab 29. nädalast ning kestab sünnituseni. Kehaline koormus kasvab pidevalt. Kasvav loode ja emakas avaldavad survet naaberorganitele ning põhjustavad nende talitluse häireid. Seljalihased ja lülisammas on koormatud , millega kaasnevad sageli seljavalud.
Rase naine võib veel mõningaid muutusi tähele panna, näiteks võib kehatemperatuur raseduse esimesel kolmel kuul olla pisut kõrgem (37-37,3´)
Halva enesetunde ja iivelduse leevendamiseks soovitatakse rasedal enne voodist tõusmist midagi süüa või juua ning pärast ärkamist voodist tõusmisega mitte kiirustada. [8]
Psühholoogilised muutused raseduse ajal võivad olla hirm ja depressioon . Rase naine võib neid kogeda korrapärase tsüklina. Mingil määral on hirm osa igapäevaelust ning mure enda, paarisuhte ning oma lapse pärast on normaalne, kui valmistutakse saama lapsevanemaks . Valdavaks muutunud hirm võib kujuneda depressiooniks ning hakkab mõju avaldama igapäevastele toimingutele. Püsivat depressiooni või hirmutunnet tuleb võtta tõsiselt, sest need on rahuldamata vajaduste tunnuseks. Need võivad olla vajadus emotsionaalse toetuse või kartuse hajutamise järele. Depressioonis või hirmul naine võib kalduda enda eest vähem hoolitsema ning just seepärast peaks selle nimel vaeva nägema. Rase naine peaks leidma aega lõõgastuda, mingil määral trenni teha ning korrapäraselt toituda.
Väsimus on suur tegur raseda naise enesetundes, eriti raseduse algjärgus. Kuna rasedus kuulub normaalsesse elukäiku, kaldutakse arvama, et väsimus ei oma erilist tähtsust, kuid enesetunde eest tuleb kogu raseduse vältel hoolt kanda. Väsimuse ja jõuetuse puhul ei aita keerukad ravimid , rase naine vajab puhkust. Hea viis väsimuse peletamiseks on päevaste lühiuinakute tegemine, ühtlasi tekib kasulik harjumus lapse sündimise ajaks, mil rase naine peab puhkama lapsega ühel ajal. Kehalise nõrkuse vältimiseks on oluline ka hästi süüa, tuleks vältida rämpstoitu, suhkrut ja kofeiini. Korrapärane kehaline treening on väga hea väsimuse leevendaja, eriti kasulikud on aeroobikaharjutused. [11]
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõiki muutusi põhjustavad hormoonid. Kõik rasedusega kaasnevad muutused ja vaevused on tunduvalt kergemini talutavad kui naine on end raseduseks nii vaimselt kui füüsiliselt ette valmistanud. [14]
3.2 Rasedusega kaasnevad muutused inimsuhetes
Kõige keerulisem periood psüühikale on ilmselt rasedusega kohanemise periood. Enamik naisi kogeb sel ajal mitmesuguseid kõhklusi, ebakindlust, vastuolulisi ja ka negatiivseid tundeid nii raseduse kui ka emaduse suhtes üldse. Isegi planeeritud raseduse puhul võib ette tulla olukordi kus naine leiab, et ta pole veel selleks valmis ning kahetseb. Vastuolulisi tundeid võib tekitada ka mõistmine, et lapse sünni tõttu tuleb ilmselt paljustki loobuda . Katkestada tuleb huvipakkuv töö, jätta kõrvale põnevad hobid ja harrastused või tuleb koguni haridustee pooleli jätta. Esmatähtsaks peab edaspidi mõneks ajaks seadma lapse vajadused ja mõte sellest võib tunduda hirmutav ja raske.
Kõigele sellele mõtlemine võib raseduse ajal põhjustada senikogematut tunnete vaheldumist, naine kaldub ühest seisundist teise, sageli ilma nähtava põhjuseta. Väsimus vaheldub ülevoolava energiaga, meeleheide rõõmuga. Olles valmis suhtlema võib naine kergesti solvuda või ärrituda. Kõige tavalisemad on sellised ilmingud esimestel kuudel, kuid võivad kesta kogu raseduse vältel. Seesugune labiilsus on tingitud tasakaaluhäiretest hormonaalsüsteemis ja ainevahetuses ning muutustest organite talitluses. Kohanemisraskused uue olukorraga ning see, et naise käitumine ja reageeringud ei pruugi naisele endalegi olla alati arusaadavad, põhjustavad taolisi nihkeid ka tundeelus. Hirm uue ja tundmatu suhtes põhjustab kaitsetuse tunde ning seetõttu kasvab raseduse ajal tavaliselt soov partneri toetuse, helluse ja armastuse järele. Kui seda leida ei ole, võivad kahtlused ja vastuolulised tunded süveneda.
Oluline koht raseda muutustes inimsuhetes on ka suhtlemises enda ja partneri vanematega. Rase naine tahab kuulda teiste arvamusi , pidada nõu ja saada tuge, et uude rolli sisse elada. On leitud, et soe ja usalduslik vahekord oma emaga aitab kergemini rasedusega kohaneda. Sageli muutub raseduse ajal ka naise suhe oma isaga tunduvalt lähedasemaks. Kuid on ka rasedaid, kes tunnevad end häirituna läheduse vajadusest ning emotsionaalsest seotusest ja sõltuvusest ning ihkavad oma endist iseseisvust tagasi. [9]
4. Raseduse normaalne kulgemine
„Rasedus on üks tervise seisundeist“ (Pat Thomas ). See on hämmastav protsess. Tüdruku saamine naiseks , tütrest emaks , kahe inimese avalik teadaandmine oma armastusest.Terve lapse eostamiseks, kandmiseks ja sünnitamiseks peab naine olema täie tervise juures. Enamik naisi on raseduse kulgemise ajal valdavalt terved ja kannavad terveid lapsi, kuigi rasedus esitab kehale suuri nõudmisi.
Tegelikult kõik, millel teatakse olevat säästev ja elupikendav toime, kehtib ka raseduse ajal. Toitev söök, puhkusega vahelduvad kehalised harjutused, igapäevastressi vähendamine, eneseusaldus, algatusvõimeline vaim ja positiivne suhtumine on hea tervise koostisosadeks nii raseduse ajal kui ka enne ja pärast rasedust.
Paljud moodsa elulaadi aspektid mõjutavad raseduse normaalset kulgu . Nende hulka kuuluvad stress , rahamured, kehvad toitumisharjumused ja väheliikuv elulaad. Need aspektid aga mõjutavad naise tervist raseduse ajal tunduvalt vähem kui hirm. See on hirm, mida on süvendanud tänapäevane sünnituseelne hoolitsus . Pidev keha ja lapse testimine ning tähelepanu on teinud paljud naised kartlikuks ning pannud ülehindama rasedusega seotud võimalikke probleeme. Terviseprobleemidega emal on suurem võimalus saada tervisehäiretega laps, mistõttu statistika, et 10% emadel ja 10% vastsündinuil esineb mitmesuguseid hädasid, viib tihti valejälgedele. Ka emotsioonidel on väga tugev mõju füüsilisele tervisele. Rahuldamata vajadused ning hirmud võivad mõjutada nii ema kui ka lapse tervist. Seetõttu on eriti oluline, et naised oleksid kursis kehas toimuvate muutustega , teaksid, kuidas õigesti toituda, piisavalt liikuda , oma tervist hoida ning riske vältida. Samuti on väga tähtis, et naine teaks , mis teatud ajahetkel tema kehas areneva lapsega toimub, et muutuste puhul endast mitte välja minna. [10]
4.1 Raseduse kulgemine nädalate kaupa
Rasedus jaguneb kolmeks trimestriks. Esimene trimester kestab kuni 13. rasedusnädalani ning selle aja jooksul ei võta naine kaalus eriti juurde ning rasedus ei paista veel välja, kui kehas toimuvad väga suured muutused. Esimesel trimestril võtab naine juurde keskmiselt 0,9-1,8 kg, millest 650 g moodustab laps. Teise trimestri ajal, mis kestab kuni 27. rasedusnädalani, peaksid kaduma esimesed raseduse sümptomid ning rase naine võib end väga hästi tunda ning väga hea välja näha. Sel perioodil näeb naine juba rase välja. Kaalutõus on umbes 5,4 kg, millest 900g moodustab laps. Kolmas trimester kestab 28. rasedusnädalast kuni sünnituseni ning see aeg on vaimselt ja füüsiliselt pingutav , sest algamas on raseduse viimased kolm kuud. Mõned naised tunnevad end sel ajal väga hästi, teised on rampväsinud. Viimase kolme kuuga võtab naine juurde 4,5-5,4 kg, millest 3-3,6 kg on lapse kaal.
1. nädal. Arst määrab raseduse alguse alates viimase menstruatsiooni esimesest päevast, mis pannakse raseda kaardile kirja. Rasedus kestab keskmiselt 40 nädalat ehk 280 päeva.

nädal. Munasarjades hakkab küpsema munarakk, mis vabaneb munajuhasse ovulatsiooni käigus. Mõni naine kogeb ovulatsiooni ajal valu. Samuti soovitatakse hakata võtma foolhappe kapsleid.

nädal. Eostumine on toimunud. Munarakk ja seemnerakk on ühinenud, et luua ainulaadne rakk, millest areneb laps.

nädal. Emakas hakkab suuremaks ja pehmemaks minema, emakakaela kude muutub. Võib esineda mõningast veritsust, kui viljastunud munarakk kinnitub emaka limaskesta külge.

nädal. Kõige tavalisem aeg avastada , et menstruatsioon on ära jäänud ning apteegist ostetud rasedustest kinnitab rasedust. Samuti tuleks panna kinni aeg arsti juurde või naiste nõuandlasse.

nädal. Rinnad muutuvad valulikeks ja tundlikeks piimanäärmete hormonaalse stimulatsiooni tagajärjel. Rindade verevarustus suureneb.

nädal. Võimalik hommikune iiveldustunne ja oksendamine. Suur väsimustunne. Pulss tõuseb järsult ja ainevahetus kiireneb 25%.

nädal. Esimene arstivisiit peaks aset leidma enne 12. nädalat. Arst kontrollib vererõhku ja teeb tavapärased analüüsid nagu vereproov reesusfaktori kontrollimiseks.

nädal. Emakas on pärast eostumist kaks korda suuremaks kasvanud. Ehkki kõht veel ei paisu, hakkavad riided vaikselt vöökohalt kitsamaks jääma.

nädal. Hormonaalsed muutused kehas, mis muudavad naise emotsionaalseks ning kergestiärrituvaks.

nädal. Vere hulk on kasvanud, käed ja jalad võivad olla soojemad, keha vajab lisavedelikku. Normaalne kaalutõus 1kg, kuid mõned naised võtavad iiveldustunde ja oksendamise tõttu kaalust alla.

nädal. Sagedase iiveldustunde esinemine peaks selleks hetkeks hakkama ära jääma. Tavapärased uuringud arsti juures on loote kuklaturse uurimine ultraheliaparaadiga ning koorionhatu analüüs, et avastada võimalikud kromosoomilised hälbed, Downi sündroom või muud pärilikud haigused.

nädal. Esimene trimester on läbi, lapse elutähtsad organid ja struktuurid on välja arenenud. Nurisünnituse oht on selleks ajaks vähenenud ligikaudu 65%.

nädal. Progesterooni hulk on suurenenud, mistõttu soolestikulihaste töö aeglustub ning see võib põhjustada kõhukinnisust. Samuti mõjutab soolestiku tööd kasvava emaka surve ning takistab selle normaalset funktsioneerimist. Lihtsaim lahendus on juua palju vett ning süüa kiudainerikkaid puu- ja juurvilju.

nädal. Kõht on suurenenud nii palju, et tavapärane riiete suurus hakkab väikseks jääma.

nädal. Aeg järgmiseks arstivisiidiks. Tavapärased analüüsid- vereproov ja vereõhu kontroll.

nädal. Võimalik tunda lapse esimesi liigutusi. Sage urineerimisvajadus peaks olema möödas, sest emakas on kerkinud kõhuõõnde ega avalda põiele survet.

nädal. Väsimusperiood peaks olema möödunud.

nädal. Kiirenenud ainevahetus ja verevarustus mõjuvad hästi küüntele. Mõnel naisel tekivad maksaplekid ehk pigmendilaigud näol kõrge östrogeenitaseme tõttu.

nädal. Järgmise arstivisiidi toimumise aeg. Esimese lapse puhul on esimesi liigutusi tunda ilmselt 20. ja 24. nädala vahel.

nädal. Lisaraskuse tõttu on võimalik tihe higistamine .

nädal. Rindadest võib hakata erituma kolostrumit, ternespiima.

nädal. Kõht paisub ning suureneb selle mõju seedesüsteemile. See võib tähendada kõhukinnisust ja kõrvetisi.

nädal. Selleks ajaks peaks olema alustatud vaagnapõhjalihaste tugevdamise harjutustega.

nädal. Kõhu suurenemise tõttu võib esineda seljavalusid, survet vaagnale ja jalakrampe. Abi on kehahoiaku jälgimisest ja sagedasest puhkamisest.

nädal. Rasedusarmide tekkimine kõhule ja rindadele.

nädal. Teise trimestri lõpp. Kõht on üpris suur, kuigi see sõltub raseda naise pikkusest, kaalust ja kehaehitusest.

nädal. Kuni 36. nädalani soovitatakse arsti juures käia kahe nädala tagant. Viimase kuuga 4cm kasvanud emakas hakkab survet avaldama rinnakorvi alumisele osale.

nädal. Võimalikud veenilaiendid, mida tekitab surve neis veresoontes, mis viivad verd jalgadest südamesse.

nädal. Selja koormus suureneb lapse suureneva kaalu ja raseda naise raskuskeskme muutumise tõttu.

nädal. Sünnituse lähenemine on lähedal, mõtted üha enam lapsel. Seetõttu võib esineda unustamist.

nädal. Emakas hakkab saavutama kõrgeimat asendit, nii et selle ülaosa on nabast umbes 12cm üleval pool. Kaalutõus on suurem kui varem.

nädal. Kui laps on end sündimiseks valmistudes peaseisu pööranud, muutub hingamine kergemaks ning seedimine peaks kiirenema.

nädal. Vedelikupeetus põhjustab käte ja jalgade tursumist, mille teeb hullemaks liiga kitsaste riiete kandmine.

nädal. Rasedushormoon relaksiin koos lapse raskusega paneb vaagnaluu sünnituseks valmistudes laienema. Seetõttu võib rase naine tajuda neis piirkondades valusid ja torkeid.

nädal. Unenäod muutuvad elavamaks. Läbivaatustel soovitatakse käia kuni sünnituseni sagedamini kui varem.

nädal. Iga arstivisiidi käigus kontrollitakse lapse suurust ja asendit. Sellest nädalast võib naine tundma hakata nö. eeltuhusid. Emakas tõmbub umbes pooleks minutiks kokku ja lõtvub siis taas. Need tuhud ei tohiks olla valusad.

nädal. Mõned naised langevad selleks ajaks masendusse, mida põhjustab erinevate emotsioonide segunemine- mure sünnituse pärast, väsimus, sest magamine on ebamugav ja soov, et rasedus juba lõpeks. Neist muredest tasuks rääkida arstiga.

nädal. Emakas võtab enda alla kogu vaagnaruumi ja suurema osa kõhuõõnest, mis põhjustab üsna kehva enesetunnet .

nädal. Sel nädalal peaks toimuma sünnitus, kuid vaid 5% lastest sünnivad eeldatud kuupäeval. Sünnitus võib toimuda ka kaks nädalat varem või hiljem. [3]

Toitumine
Raseduse ja sünnitamise tõttu lasub organismil suur koormus, millega toimetulemiseks on vajalik korralik toitumine. Vaid õige toitumise korral saab loode kätte kõik normaalseks arenguks vajaliku ning tulevane ema suudab säilitada oma jõu ning energia. Tervislikuks toitumiseks on oluline tarbida toitu, milles on hulgaliselt vajalikke toitaineid ning vältida kaloririkkaid toiduaineid, mis sisaldavad suhkrut ja teisi rafineeritud süsivesikuid ning rasvu. Väga kasulik oleks tarbida võimalikult palju värsket puu- ja köögivilja, täisteratooteid, valku ning lahjasid piimatooteid.
Tervislikuks toitumiseks vajalik:

• Rase naine peab saama toidust 500 kalorit päevas rohkem kui enne rasedust
  

• Endise 2-3 toidukorra asemel tuleks söögikordi viia 5-6 korrani päevas, toidukoguseid vähendades
  

• Lapse arengu huvides tuleks tarbida palju valku, tulevase ema energiavajaduse täitmiseks tuleks tarbida aga palju süsivesikuid
  

• Tuleks süüa toitu, milles on palju vitamiine ja mineraalaineid, eriti rauda
  

Raseduse ajal tuleks piirata järgmiste toiduainete tarbimist:

• Kõik magustajad (k.a. suhkur, suhkrusiirup, suhkruasendajad )
  
• Maiustused ja šokolaad
  
• Karastusjoogid
  
• Tööstuslikult toodetud küpsised, koogid, sõõrikud, pirukad, moos ja marmelaad
  
• Tehislik koor
  
• Magusad teraviljahelbed
  
• Jäätis [4]
  

Kehaline koormus
Füüsilise ja emotsionaalse toonuse säilitamine on raseda naise jaoks esmatähtis. Liikumine aitab püsida heas füüsilises vormis nii raseduse ajal kui ka pärast sünnitust. Suurendades vastupidavust, painduvust, jõudu ning parandades enesetunnet, aitab liikumine organismil kohaneda rasedusaegsete vajadustega ning taluda sellest tulenevat koormust.
Ohutud spordialad raseda naise jaoks:

• Jalutamine
  

• Ujumine
  

• Jooga
  

Ohtlikud spordialad raseda naise jaoks:

• Tervisejooks – põrutab selgroogu, vaagnat ja põlvi ning lisab ränga koormuse rindadele
  

• Matkamine – raskuste kandmine panevad selja sidemed liiga suure pinge alla
  

• Kõhulihaste harjutused – kõhulihased venivad kõhu kasvades niigi ning nende veel enam venitamine võib viia selleni , et pärast rasedust on raske kõhulihaste toonust taastada
  

• Suusatamine ja ratsutamine – kõhu raskuse tõttu nihkub tasakaalukese paigast ning kukkumise tõenäosus on suurem. [5]
  

Tööl käimine
Tööl käimine tuleb raseduse ajal naisele psühholoogiliselt kasuks ning aitab tõdeda, et rasedus ei ole haigus, vaid organismi loomulik seisund. Rasedus on aeg, mil naine on organismis toimuvate muutuste tõttu segaduses ja seetõttu on oluline töökoht säilitada, et oleks olemas miski, mis on tuttav ja stabiilne.
Siiski ei tohiks mõne töökoha puhul kõik jätkuda tavapärases rutiinis. Näiteks röntgenikiirguse või raske füüsilise tööga tegelevad naised peaksid raseduse ajal mõnele teisele tööle üle viidama.
Töökeskkonnad, kus on rasedale potentsiaalselt ohtlikke tegureid, on mitmeid. Eriti tuleks vältida:

• Narkoosiks kasutatavaid gaase (õed, arstid, hambaarstid, anestesioloogid)
  

• Tööstuses kasutatavaid keemilisi aineid (plii, elavhõbe, vinüülkloriid, värviaurud)
  

• Otsest kontakti loomadega , kes võivad levitada toksoplasmoosi (Toksoplasmoos võib põhjustada lootel ajukahjustusi, pimedaks jäämist ja isegi surma)
  

• Kokkupuudet nakkushaigustega, eriti lastenakkushaigustega
  

• Kokkupuudet toksiliste jäätmetega
  

• Suitsetamist , ka passiivset suitsetamist
  

• Lubatust kõrgema ioniseeriva kiirguse taset
  

Ultraviolett - ja infrapunakiirgus ei ole rasedale ega ka tulevasele lapsele ohtlikud. Neid kiirgub kontoriaparaatidest nagu laserprinterid, koopiamasinad ja arvutid .
Samuti on oluline, et igapäevane elurütm lisaks rasedusest tingitud väsimusele üle jõu ei käiks. Hommikused iiveldushood ning hilisem kaalu suurenemine, mis isegi liikumise kurnavaks muudab, ei tee töölkäimist sugugi kergemaks. Kurnatuse vältimiseks tuleks hoiduda liiga pikkadest tööpäevadest, sest üleväsimus süvendab iiveldust ja seljavalusid ning vähendab keskendumisvõimet. Ka tööle ja töölt koju sõitmine võib väsitavalt mõjuda, mistõttu tuleks lühendada tööpäevi sellisel määral, et rase naine ei peaks liiklema tipptundidel . Kui tööl tuleb palju seista või käia, tuleks raseduse ajaks leida võimalikult väheliikuv töö.
Tööl käimine tuleks lõpetada arstide sõnul alates 32. rasedusnädalast, mil naise kopsud , süda ja teised organid pingelisemalt tööle hakkavad ning selgroole, liigestele ning lihastele langeb suurem koormus. Seetõttu vajab rase naine tihti puhkust ning töötades pole see alati võimalik.
[6]

Riskide vältimine
Mitmed tavapärased tegevused võivad rasedale naisele ohtlikud olla. Ettevaatusabinõusid tuleb rakendada nii kassikasti puhastamisel kodus, kokkupuutel kahjulike kemikaalidega töö juures, passiivsel suitsetamisel kui ka mõnede reiside puhul vajalikel vaktsineerimistel.
Väga vähestel on võimalik raseduse ajal üldse mitte mingi ohuga kokku puutuda. Küll aga on võimalik vältida kodus näiteks toore lihaga tegelemist, lemmikloomadega kokkupuutumist, loomade väljaheitekasti puhastamist, autode hetigaaside sissehingamist ning taimekaitsevahenditega töötamist. Samuti on parem hoiduda alkoholist, kohvist ja kofeiini sisaldavast teest.
Kahjulikest kemikaalidest tuleks hoiduda aerosoolidest, liimist ja bensiinist.
Kuumus ei mõju lootele hästi. Nagu palavik , nii võivad ka saun ja kuum vann loodet kahjustada, põhiliselt lapse närvisüsteemi. Eriti tuleks liigset kuumust vältida raseduse esimesel kolmandikul, sest pärast seda on tähtsamad elundid juba moodustunud.
Vaktsiine on parem vältida, kui need ei ole just möödapääsmatud. Sellisel juhul peab rase naine konsulteerima arstiga. Üldiselt on aga elusvaktsiinide mõju raseda organismile ettearvamatud, seetõttu tuleks vältida näiteks leetrite, punetiste, mumpsi - ja kollatõvevaktsiine. Samuti, kui rasedal ei ole just suurt südame- või kopsuhaiguste riski, tuleks hoiduda ka gripivastasest vaktsiinist.
Ravimite mõju lootele:
RAVIM
KASUTAMINE
VÕIMALIK MÕJU LOOTELE
Amfetamiin
Erguti
Südamerikked, verehaigused .
Anaboolsed steroidid
Atleetvõimlemine
Naissoost loode võib muutuda mehelikuks.
Tetratsükliin
Akne ravi
Hammaste kollaseks muutumine.
Streptomütsiin
Tuberkoloosiravim
Lapse kurtuse põhjustamine.
Antihistamiinid
Ülitundlikkuse vastu
Väärarengute põhjustamine.
Antiemeetikumid
Iivelduse vastu
Väärarengute põhjustamine.
Aspiriin
Valuvaigisti
Vere hüübivuse vähendamine
Diureetikumid
Vedeliku väljaviimine
Lapse vere koostise muutumine.
Narkootilised ravimid
Valuvaigistid
Sõltuvuse ja võõrutusnähte tekitamine imikul.
Paratsetamool
Valu ja palviku vastu
Lapse neerude ja maksa kahjustamine.
LSD, kannabis
Narkootikumid
Kromosoomihälvete ja raseduse katkemise oht.
Sulfoonamiidid
Infektsioonide ravi
Lapse kollasus sünnil.
[7]
5. Rasedusega kaasnev vastutus
Iga inimene peaks mõtlema sellele, kuidas paremini planeerida oma elu. Üheks olulisemaks otsuseks, mis selles suures ja tähtsas plaanis langetada tuleb, on laste sünd. Lapseootust peavad planeerima tulevased vanemad koos. Hindama peaks oma suhet partneriga - kas omavahelises liidus on tulevikku kooselule ja laste kasvatamisele. Kuna laps kasvab peres, siis on tal vaja vanemaid kes üksteist armastaksid ja teineteisest hooliksid. Tuleks kindel olla selles, kas suhe on püsiv ja suunatud edaspidisele kooselule ja ühiste laste kasvatamisele. Veel algusjärgus olevas suhtes, kus alles teineteist ja iseend suhtes partneriga tundma õpitakse, võib lapseootus partneritele tunduda romantilisena. Paraku toob see partneritevahelises suhtes endaga kaasa selliseid probleeme mida juba küpsemas suhtes vältida õnnestub. Lapse sünniga kaasnevad kõrgendatud ootused nii partnerile kui ka iseendale , muutused igapäevaelus toovad lisapingeid paarisuhtesse. Sellistes tingimustes on paaril väga raske taastada häid suhteid. Seega, kui paarisuhtes on tõsiseid probleeme, tuleb need kindlasti enne lapseootust lahendada.
Lapse saamise teema seostub ka pere majandusliku kindlustatusega. Seetõttu oleks mõistlik kaaluda oma võimalusi ning vajadusi. On hea, kui perel on lapse sündides piisav ja püsiv sissetulek. See vähendab oluliselt igapäevaelus tekkida võivaid pingeid. Ükskõik mitmes laps peres oodatav laps ka poleks, täiesti valmis ei saa selleks ilmselt mitte kunagi ükski naine ega mees olema. [15]

Rasestumisest hoidumise meetodid
Terve naine on viljastumisvõimeline ligikaudu 40 aastat. Viljakus on naisele looduse poolt kingitud võime saada lapsi. Siiski oleme enamuse ajast hõivatud igapäevaste probleemidega: naised teevad karjääri, hoolitsevad pere eest ning muretsevad nii oma tulevaste kui olemasolevate laste tuleviku kindlustamise pärast. Usaldusväärne kaitse planeerimata raseduse eest jääb nende jaoks päevakorda teismeeast menopausini. [19]
6.1 Kombineeritud rasestumisvastased pillid
Kombineeritud rasestumisvastased pillid on üks tõhusamaid soovitamatu raseduse vältimise meetodeid . Rangelt reeglite järgi võetuna on need 99.8-100 protsenti usaldusväärsed.
Pillid sisaldavad munasarjade poolt toodetavate looduslike hormoonide sarnaseid hormoone. Pillihormoonid aitavad säilitada püsivat hormoonitaset ja "imiteerivad" selle läbi rasedust, mistõttu munasarjade tegevus pidurdub. Munasarjad hakkavad vähem hormoone tootma ja munarakk ei saa küpseks ning naine ei rasestu pillide tarvitamise perioodil.
6.2 Rasestumisvastane plaaster
Rasestumisvastane plaaster on nahale kleebitav 2 ruutsentimeetri suurune plaaster rasestumise vältimiseks. Plaaster kleebitakse puhtale kuivale karvadeta ja vigastusteta nahale reiel, kõhul, käsivarre välisküljel või ülakehal ning iga kord erinevasse kohta, et kaitsta nahka ärrituse eest. Teoreetiliselt on rasestumisvastase plaastri tõhusus 98.7-99.7 protsenti, praktikas aga 92 protsenti.
Plaastrist imendub iga päev verre ühesugune annus kahte hormooni, östrogeeni ja progestiini. Nagu kombineeritud pilli puhul, nii pärsivad hormoonid ka siin ovulatsiooni, muudavad emakakaela sekreedi tihkemaks ja takistavad emaka sisemise kihi paksenemist. Üle 90 kilo kaaluvate naiste jaoks ei pruugi plaaster nii tõhus olla.
Joonis nr.1: Rasestumisvastane plaaster [17]
6.3 Tuperõngas
Seda 54 mm läbimõõduga vaginaalrõngast kasutatakse rasestumise vältimiseks. Rõngas viiakse tuppe kolmeks nädalaks, eemaldatakse siis ja tehakse nädalane paus . Tupes olemise vältel imendub rõngast iga päev verre ühesugune annus kahte hormooni- östrogeeni ja progestiini, just nagu rasestumisvastase plaastri puhul. Vahendi teoreetiline tõhusus on umbes 99 protsenti ja võrdne kombineeritud rasestumisvastaste pillide omaga. Praktikas on see aga kuni 92 protsenti.
Joonis nr. 2: Tuperõngas [17]
6.4 Minipillid
Progestiinipillid ehk minipillid on madala progestiinisisaldusega pillid, mida peab annustama iga päev ilma vahepausideta. Erinevalt kombineeritud pillidest tuleb minipille võtta iga päev samal ajal ning kõrvalekalle ei tohi ületada 3 tundi.
Ka minipillid muudavad emakakaela skereedi tihkemaks ning takistavad seeläbi sperma vaba liikumist ja peatavad emaka limaskesta paksenemise, kuid ovulatsioon pidurdub kõigest umbes 50 protsendil tsüklitest. Seetõttu on progrestiinipillid kombineeritutest vähem usaldusväärsed. Minipillide efektiivsus on 92-98 protsenti.
6.5 Progestiinisüstid
Progestiinisüstide puhul süstitakse iga 3 kuu tagant lihasesse suur annus progestiini. Süstid pärsivad hormoone ja munarakke tootvate munasarjade aktiivsust reguleerivat ajuripatsit. Progestiinisüstid hoiavad ära rasestumise, sest takistavad ovulatsiooni, muudavad emakakaelakanali normaalse sekreedi tihkemaks ja peatavad viljastatud munaraku kinnitumise emaka limaskestale.
Vahendi efektiivsus on 99.4-99.9 protsenti. Progestiinisüstide ärajätmisel jääb naine rasedaks keskmiselt 9 kuu jooksul pärast viimast süsti.
Joonis nr. 3: Süstal progrestiinisütide jaoks [17]
6.6 Hormoonspiraal
Hormoonspiraal on ainus teadaolev hormooniga emakasisene süsteem, mis kaitseb raseduse eest 5 aasta vältel. Ühtlase kiirusega, kuid väga väikestes kogustes organismi eralduv progestiin peatab emaka limaskesta paksenemise ja muudab emakakaelakanali sekreedi tihkemaks, mistõttu sperma ei pääse emakasse ega saa viljastada munarakku ning rasestumine pole võimalik.
Joonis nr. 4: Hormoonspiraal [17]
6.7 Vasest emakasisene vahend
Vasest emakasisene vahend on emakasse paigaldatav vaske sisaldav väike plastikust vahend. Taolisi on mitmesuguseid ning levinuim neist on T-kujuline. Vasest T-kujulise vahendi efektiivsus on 98-99.7 protsenti ja seda võib kasutada 5 aastat.
Seda rasestumisvastast vahendit soovitatakse kõige enam naistele, kes soovivad pikaajalist kaitset raseduse eest või kes hormonaalseid vahendeid mingil põhjusel kasutada ei saa. Vaseioonid loovad emakas viljastumiseks ebasoodsa keskkonna ning ei lase viljastunud munarakul emakaseinale kinnituda, seejuures on spermal raskem liikuda ja jõuda munajuhadesse , kus viljastumine aset leiab.
Joonis nr. 5: Vaskspiraal [17]
6.8 Meeste kondoomid
Meeste kondoom paigaldatakse meessoost partneri peenisele vahetult enne vahekorra algust. Kondoom takistab spermal tuppe sisenemist ning ei lase munarakku viljastada. Hetkel on kondoom ka ainuke tõhus meetod suguhaiguste ja HIV vältimiseks ja seetõttu soovitatakse kondoomi kasutamist enamasti neile, kel puudub püsipartner. Meeste kondoomi rasestumisvastane efektiivsus on umbes 86 protsenti. Kui rasestumise vältimiseks kasutada vaid kondoomi, siis aasta jooksul jääb rasedaks üks naine kaheksast.
Joonis nr. 6: Meeste kondoomid [16]
6.9 Spermitsiidid
Spermitsiidtooted on suposiid , geel, kreem ning see viiakse tuppe enne vahekorra algust. Nende vahendite aktiivsed koostisained mõjutavad bakterite membraane ja viirusrakke, spermitsiidides sisalduv keemiline aine lõhustab rakud ja kaitseb seeläbi soovimatu rasestumise ja ka suguhaiguste eest.
Küsitlustulemuste põhjal võib öelda, et spermitsiidltoodete rasestumisvastane efektiivsus jääb 74 ja 94 protsendi vahele. Iga neljas spermitsiidtoodet kasutav naine võib aasta jooksul rasedaks jääda.
6.10 SOS-pillid
SOS-pillid on kõrge progrestiinisisaldusega pillid, mida nimetatakse sageli hädaabipillideks, sest seda tuleks kasutada üksnes erijuhtumitel nagu näiteks kondoomi äratulek või purunemine ja kaitsmata vahekord.
Pill, mis tuleb sisse võtta varem kui 72 tunni jooksul pärast kaitsmata vahekorda, sisaldab eriti suurt annust progestiini, mis võib pidurdada munaraku väljumist munasarjadest, takistada munaraku viljastumist ja liikumist munajuhades ja põhjustada viljastunud munaraku emakaseinale kinnitumist takistavaid muutusi emakas. Hädaabipill võib aidata ära hoida soovimatut rasedust 75 kuni 80 protsendi ulatuses. Hädaabipilli efektiivsus sõltub otseselt selle sissevõtmise kiirusest: mida rutem see sisse võetakse, seda tõhusam ta on ja seda väiksem on rasestumise tõenäosus. [17]
6.11 Naiste kondoomid
Naiste kondoom on valmistatud polüuretaanist ning on mõeldud tuppe asetamiseks. Naiste kondoom kaitseb tuppe, emakakaela ja välimisi suguelundeid. Naiste kondoom hoiab ära sugulisel teel leivad haigused ja soovimatu raseduse. Naiste kondoom sobib ka neile, kes on lateksi suhtes allergilised ning naiste ja meeste kondoome korraga kasutada ei saa. [18]
6.12 Hormoone sisaldav emakasisene vahend
Hormonaalne emakasisene vahend on plastikust T-kujuline vahend, millele on kinnitatud hormooni sisaldav silinder . Vahendist vabaneb iga päev väike kogus hormooni levonorgestrel. Vabanev hormoon muudab emaka limaskesta õhukeseks. Lisaks sellele tiheneb emakakaela lima, takistades sperma läbitungimist. Samuti väheneb selle vahendi mõjul spermatosoidide liikuvus. Nende omaduste koosmõjul on hormonaalne emakasisene vahend väga efektiivne. Keskmiselt rasestub vaid 1-2 tuhandest kasutajast aasta jooksul. [20]
6.13 Pessaar
Pessaar on valmistatud õhukesest kummist. See sulgeb sissepääsu emakasse ning seega ei saa sperma siseneda. Pessaar paigaldatakse enne seksuaalvahekorda pärast selle mõlema poole määrimist spermitsiidiga. Pärast vahekorda peab pessaar jääma kehasse veel kaheksaks tunniks. Pärast seda võid olla kindel, et kõik seemnerakud on spermitsiidi poolt hävitatud. Pessaar on korduvkasutatav rasestumisvastane vahend.
Kui kasutada pessaari koos spermitsiidiga ning selle suurus on õige, on see usaldusväärne rasestumisvastane vahend. Ehkki mitte nii usaldusväärne kui pillid, süstitavad pillid või spiraal. Ja sama kehtib pessaari kohta – see kaitseb raseduse eest, kuid mitte sugulisel teel levivate haiguste eest.
Joonis nr. 7: Pessaar [22]
7. Tulemused ja arutelu
Paide Ühisgümnaasiumi keskkooliastme tüdrukute jaoks koostatud 86 küsitluslehest, millest annab ülevaate Lisa 2, tagastati 85, neist 69 täidetud, 15 täitmata ning 1 rikutud.
69 vastanust elab aktiivset suguelu 23 neidu, 21 neist kasutavad rasestumisvastaseid vahendeid. Ärevaid olukordi või probleeme seoses rasedusvastaste vahendite mittekasutamise või ebatõhususega on ette tulnud 8 tüdrukul, neist 4 on olnud mures, kui menstruatsioon hilineb, 1 on närveerinud unustamata beebipilli pärast, 1 on kondoomi purunemise tõttu kartnud, et võib olla rase ning 2 on teinud aborti . Aktiivset suguelu elavatest 23 neiust teeksid aborti 18, kui avastaksid, et on rasestunud.
Nendest andmetest võib järeldada, et aktiivset suguelu elavad Paide Ühisgümnaasiumi 10.-12. klassi tüdrukutest umbes 33% ning rasestumisvastaste vahendite kasutamine seksuaalselt aktiivsete neidude hulgas on populaarne , mis omakorda tähendab, et antud koolis on keskkooliastme tüdrukute teadlikkus rasestumisvastaste vahendite kasutamisest kõrge.
Tabel 1. Rasestumisvastased vahendid, mida PÜG 10.-12. klassi tüdrukud nimetada oskavad:
Tabelist 1 võib välja lugeda, et rasestumisvastastest vahenditest, mida PÜG keskkooli tüdrukud nimetada oskasid, oli populaarseim meeste kondoom, mida oskas nimetada 69 tüdrukust 68, ning 67 tüdrukut oskas nimetada kombineeritud rasestumisvastaseid pille. Hormoonspiraali nimetas 47 õpilast, SOS-tabletti 17, naiste kondoomi 11 ning rasestumisvastast plaastrit 10. Vähem populaarsed rasastumisvastased vahendid olid tuprerõngas, mida oskas nimetada 9 õpilast, progestiinisüst, mida nimetas 6 tüdrukut, pessaar, küünlad ning silinder, mida nimetati 2 korral ning steriliseerimine ja ampullid, mida teadis mõlemat nimetada vaid 1 tüdruk. Muuhulgas nimetati rasestumisvastaste vahenditena ka aborti ning vahekorda mitteastumist.
Tabeli andmetest väib välja lugeda fakti, et kõik tüdrukud, kes üldse mõne rasestumisvastase vahendi nimetasid, olid kuulnud meeste kondoomidest. Sellest võib järeldada, et ilmselt on meeste kondoom kõige laialdasemalt tuntum rasestumisvastane vahend, mis on ka loomulik, sest ühtki teist vahendit ei reklaamita nii nagu meeste kondoomi. Samuti aitab teadlikkusele kaasa ka see, et teisi rasestumisvastaseid vahendeid ei ole võimalik samamoodi noortele jagada. Kondoom on aga selline vahend, mida noortele on võimalik propageerida igal pool. Neid jagatakse tihti nii koolipidudel kui ka näiteks psühholoogi kabinetis. Reklaam on ilmselt üks tõhusamaid viise noorte teadlikkuse tõstmiseks rasedusvastastest vahenditest.
Populaarsuselt järgmine vahend oli küsitletute hulgas kombineeritud rasestumisvastane pill. Võib oletada, et nii suur populaarsus oli tingitud sellest, et küsitluslehele vastanuteks olid tüdrukud. Rasestumisvastased pillid on ilmselt kõige tüüpilisemad ja lihtsaminikasutatavad rasestumisvastased vahendid püsisuhtes olevatele inimestele. Neid kasutavad tõenäoliselt mitmete õpilaste emad ning tavaliselt soovitavad ka naistearstid just neid kõige esimesena.
Samuti on üsna laialdaselt tuntud emakasisene spiraal ja SOS-pillid. Kuna neid vahendeid teadsid vastata juba tunduvalt vähesemad neiud , võib järeldada, et järgmised rasestumisvastased vahendid on juba individuaalse uurimise käigus teada saadud. Kokku nimetatud erinevate rasestumisvastaste vahendite arv oli 13, mis oli üllatavalt suur arv. Mõne õpilase nimetatud vahendid nagu pessaar ning silinder aitasid kaasa ka uurimistöö teoreetilise osa valmimisele, sest enne küsitluslehtede jagamist ei olnud neid rasestumisvastaseid vahendeid teoreetilises osas kirjeldatud.
Tabel 2. Kui palju erinevaid rasestumisvastaseid vahendeid PÜG 10.-12. klassi tüdrukud nimetada oskavad:
Nendest andmetest võib järeldada, et Paide Ühisgümnaasiumi tüdrukud teavad nimetada keskmiselt 3 rasestumisvastast vahendit inimese kohta ning ainult üks neiu ei osanud nimetada mitte ühtegi rasestumisvastast vahendit.
Saadud tulemus, et keskmine erinevate rasestumisvastaste vahendite nimetamise arv oli kolm, polnud üllatav, küll aga üllatas tulemus, milles üks neiu oli osanud nimetada lausa kuut erinevat rasestumisastast vahendit. Samuti ei oleks osanud eeldada, et tüdrukuid, kes oskavad nimetada viit erinevat rasestumisvastast vahendit on rohkem kui neid, kes oskavad nimetada vaid nelja. Oodatava tulemuse puhul oleks kolmest erinevast nimetatust tulemused tabelis järk-järgult langenud.
Klassideti andmeid analüüsides selgus, et 12. klasside 27 tüdrukust vastas küsitluslehele 22 õpilast, neist üheksa elavad aktiivset suguelu, kaheksa neist kasutavad rasestumisvastaseid vahendeid. Kaheksast äreva olukorra esinemise juhust terves keskkoolis neli on aset leidnud just 12. klasside seas.
11. klasside 25 neiust vastas küsitluslehele 21. Neist elavad aktiivset suguelu 10 ning seejuures rasestumisvastast vahendit kasutab samuti 10 õpilast. Kaheksast äreva olukorra esinemise juhust neli on aset leidnud 11. klasside tüdrukute seas.
10. klasside 34 tüdrukust vastas küsitluslehele 25. Aktiivset suguelu elab neist neli ning rasedusvastast vahendit kasutab kolm neidu. Ärevaid olukordi 10. klasside seas pole ette tulnud.
Väga huvitav on küsitluslehtedest selgunud fakt, et nii 11. kui ka 12. klasside seas aktiivset suguelu elavad neiud kasutavad rasestumisvastaseid vahendeid, kuid ärevaid olukordi on neil siiski juhtunud. Sellest võib ilmselt järeldada, et rasestumisvastaseid vahendeid ei kasutata kas kogu aeg või siis ei ole kasutatud päris sugueluga algust tegemisest peale. Samas 10. klassis leidus üks neiu, kes tunnistas , et ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid, aga ometi just 10. klassi tüdrukute hulgas pole ärevaid olukordi ette juhtunud.
Kaks neidu, kes keskkoolis käimise ajal rasedaks jäid ja sünnitada otsustasid, täitsid kumbki küsitluslehe, millest annab ülevaate Lisa 2. Mõlemad neiud olid küsitluse täitmise ajal sünnitanud, esimese laps oli 5 kuune , teisel 7 kuune.
Küsitletud kahest noorest emast esimene sai teada rasedusest novembrikuus 2009 aastal, alustades 12. klassi Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis. Ta oli sel hetkel 18-aastane. Esimene emotsioon seoses rasedusest teadasaamisega oli selline, et ta ehmatas ära ning nuttis mitu tundi, kõige rohkem muretses ta kooli ja vanemate pärast. Raseduse katkestamist ta ei kaalunud, küll aga soovitas seda neiu isa, samas neiu ema keelas abordi ära. Teistest sugulastest, nagu väitis neiu küsitluslehes, „ei hakka parem rääkimagi“. Küsimusele, kuidas reageerisid õpetajad ja koolikaaslased sellele uudisele, vastas neiu, et klassijuhataja oli igati rõõmus, teised õpetajad, peale kehalise kasvatuse õpetaja, kes arvas , et ega tema esimene ega viimane rase 12. klassi õpilane ei ole, ei maininudki seda. Koolikaaslased soovisid aga õnne, muretsesid ning suhtusid üldiselt positiivselt.
Sõprade reageeringu kohta väitis küsitletu, et vähemalt tema ees tehti head nägu ning ei tahetud eriti uskuda, et see tõsi on.
Oma tuleviku väljavaadete kohta kirjutas neiu nii: „See, et mul laps on, ei tähenda, et mul nüüd midagi tegemata jääb. Ise peab piisavalt tubli olema, siis saab kõigega hakkama. Laps ei ole koorem , laps on kingitus.“
Samas, küsimusele, kas ta oleks soovinud mõne asja teisi teha, väitis neiu, et vahel mõtleb ta, et lapse isa suhtes sai vale valik tehtud. Hetkelise olukorra kohta sõnas neiu, et majanduslikult on kõik korras, kui lapse isa tööl käib, laps saab varsti 5-kuuseks, lähedased toetavad igati ning selga keegi pööranud ei ole.
Küsitletutest teine noor ema sai rasedusest teada 2009. aasta augusti viimasel või septembri esimesel nädalal. Neiu oli just astunud Türi Gümnaasiumi 11. klassi.
Esimesed mõtted seoses rasedusega puudutasid eelkõige kooli, et kuidas see küll lõpetatud saab, arvas, et on veel liialt noor ning ka kool on pooleli. See küsitletu kaalus raseduse katkestamist.
Küsimusele, kuidas reageerisid vanemad, vastas tüdruk, et kuna tema ema on surnud, sai kirjeldada vaid isa ja kasuisa reaktsiooni- kasuisa suhtus negatiivselt, ajapikku aga leebus, pärisisa reaktsioon oli üllatavalt tore, tal oli hea meel.
Õpetajad ja koolikaaslased suhtusid positiivselt, õpetajad mõistsid olukorda ning toetasid neiut. Klassikaaslased oli enamus kokkuvõttes isegi elevil.
Sõbrad suhtusid kõik hästi ning toetasid igatpidi, et neiu oma olukorras siiski sünnitada otsustas.
Tuleviku suhtes arvab neiu, et lapse sünnitamine ei olnud vale otsus ja ta ei leia, et oleks oma elu nö. elamata jätnud. Samuti arvab ta, et tänu lapsele suhtub ta tulevikku palju positiivsemalt ja kergemalt, ta ei karda üksi hakkama saada, sest on põhiliselt iseseisvalt enda ja lapsega hakkama saanud.
Küsimusele, kas oleks võinud midagi teisiti teha, arvas neiu, et selliseid pisiasju on kindlasti, aga üldjoontes on ta ikkagi rahul, sest „Laps on ikkagi väike päike igas päevas!“ nagu selgitas neiu oma rahulolu põhjust.
Praeguse olukorra suhtes sõnas noor ema, et olukord ei ole kõige parem- kooliga pole seis eriti hea, sest lapsehoidjat pole viimasel ajal leida olnud. Laps on hetkel 7-kuune ning majanduslikult tuleb ta normaalselt toime, samas aga sooviks ta lähedastelt palju rohkem tuge, kui seda praegu saab, kuigi sinna ei olevat midagi parata. Neiu on harjunud iseseisvalt hakkama saama ning üritab seda ka edaspidi.
Võrreldes kahte noort ema, kes väga lähestikku sünnitasid (lapsed on vaid kahekuuse vahega), võib väita, et sarnane joon oli neidude esmane reaktsioon- mõlemad oli šokis ja hakkasid muretsema kooli pärast. Reaktsioonist võib järeldada, et kummagi rasedus ei olnud planeeritud. Samuti oli sarnane reaktsioon koolis, seal suhtuti uudisesse positiivselt, toetavalt, samamoodi ka sõbrad. Veel tundub, et laps on mõlema noore ema ellusuhtumist positiivselt muutnud, mõlemad on kindlad, et ise piisavalt pingutades saab kõigega hakkama, mõlema majanduslik olukord on korras ning kumbki ei arva , et lapse sünni tõttu elus midagi tegemata peaks jääma.
Erinevusteks aga oli see, et üks neiu ei kaalunud raseduse katkestamist, kuigi tema isa seda talle soovitas, teine neiu kaalus aborti aga ilmselt ilma kellegi nõuandeta. Ometi sünnitasid mõlemad tüdrukud. Ka oma otsuse õigsusesse suhtuvad tüdrukud veidi erinevalt- üks kahtleb, kas lapse isas sai õige valik tehtud, teine ei maini lapse isa kohta midagi, küll aga väidab, et on kogu aeg iseseisvalt ja üksi toime tulnud, millest võib järeldada ilmselt, et lapse isa ei ole temaga koos. Veel üks erinevus on lähedaste toetusel. Esimese neiu sõnul on kõik väga positiivne, lähedased toetavad nii kuidas saavad, teise tüdruku olukord nii hea ei ole, tema ootaks lähedastelt palju rohkem toetust, kui nad talle hetkel võimaldanud on.
Lisaks peaks mainima ka seda, et esimene neiu sünnitas lapse päev pärast viimast lõpueksamit, ehk lõpetas edukalt keskkooli ning saab lapsega kodus olla.
Teine neiu aga üritab hetkel lapse kõrvalt keskkooli lõpetada, pidevalt lapsele hoidjaid otsides .
Nende kahe neiu näitel on meeldiv tõdeda, et igas olukorras on võimalik hakkama saada ning mõlemad peavad last pigem kingituseks, kui et millegi takistuseks.
Kokkuvõte
Uurimistööga lõpule jõudnult võib öelda, et kuigi keskkooliealiste neidude sünnitamine pole Eestis haruldane, ei pruugi see tähendada, et see oleks probleem. Kes tahab, saab oma olukorras kindlasti väga hästi hakkama.
Teoreetilises osas on kirjeldatud viljastumist, raseduse esimesi sümptomeid, raseduse normaalset kulgu, vajalike tingimuste loomist raseda jaoks ning kehas ja inimsuhetes toimuvaid muutusi raseduse ajal. Seda kõike selleks, et kui keskkooliõpilane peaks seda uurimistööd lugema ning ei ole selle kõigega varasemalt kursis, tekiks talle ettekujutus sellest, kui palju ta võiks rasedana koolis käimisega kahjustada enda ja oma lapse heaolu.
Küsitluslehtedest selgus, et Paide Ühisgümnaasiumi keskkooliosa tütarlapsed on piisavalt kursis erinevate rasestumisvastaste vahenditega ning enamik ei sünnitaks last ajal, mil kool veel pooleli on. Samuti selgus, et küsitluslehte täitnud tüdrukutest elab aktiivset suguelu 33.33% tütarlastest ning seda igast klassiastmest üpris võrdselt, peaaegu kõik neist kasutavad rasestumisvastaseid vahendeid, mis on väga positiivne tulemus.
Kahe noore ema näite põhjal selgus, et kumbki neist ei kahetse oma otsust laps sünnitada, kuigi kummalgi juhul ei olnud see planeeritud. Kuigi mõlemad tunnistasid, et toime tulemine on raske, ei usu kumbki, et nende tulevik seetõttu kannatada võiks. Selle uurimusliku osaga sai kinnitust, et kõik laabub, kui vaid ise pingutada.
Võib väita, et noored neiud on kursis suguelu puudutavate küsimustega ning rasestumisvastaste vahenditega, ning ka kasutavad neid. Ilmselt on tänu terviseõpetuse tunnile või infolevikule interneti kaudu vähemalt tüdrukute teadlikkus sel teemal heal tasemel.
Kasutatud materjalid

Dr. Deans, A. 2003. Raseduse A&O. London: Carroll & Brown Publishers, lk. 10-16.

Dr. Deans, A. 2003. Raseduse A&O. London: Carroll & Brown Publishers, lk. 19-20.

Dr. Deans, A. 2003. Raseduse A&O. London: Carroll & Brown Publishers, lk. 24-29; 52-54.

Dr. Stoppard , M. 1998. Healthy pregnancy. London: Dorling Kindersley Limited.
lk. 21-23.

Dr. Stoppard, M. 1998. Healthy pregnancy. London: Dorling Kindersley Limited.
lk. 31-33.

Dr. Stoppard, M. 1998. Healthy pregnancy. London: Dorling Kindersley Limited.
lk. 54-55.

Dr. Stoppard, M. 1998. Healthy pregnancy. London: Dorling Kindersley Limited.
lk. 56-57.

Sööt, M & Saarma, I. 1994. Pereks kasvamine. Tallinn: AS Aru. lk. 51.

Sööt, M & Saarma, I. 1994. Pereks kasvamine. Tallinn: AS Aru. lk. 53.

Thomas, P. 1999. Pregnancy. Dublin : Newleaf. lk. 48-49.

Thomas, P. 1999. Pregnancy. Dublin: Newleaf. lk. 55.

Thomas, P. 1999. Pregnancy. Dublin: Newleaf. lk. 9-14.

Uriko, K. & Raukas , R. & Mets, H. & Liik, K. 2006. Nüüd ma tulen. Greif. lk. 12-13.

Kas ma olen valmis? www. perekool .ee 10.10.2010

Kondoomid. www.blablabla.ee 14.10.2010

Peetson, B. Muutused sinu kehas. www.perekool.ee 23.09.2010

Rasestumisvastased meetodid. www. lapsevanem .ee 12.10.2010

Rasestumisvastased meetodid. www.kool.ee 25.10.2010

Rasestumisvastased vahendid. www. kliinik .ee 12.10.2010

Rasestumisvastased vahendid. www.beebiweb.ee 12.10.2010

Rasestumisvastased vahendid. www. terviseinfo .ee 25.10.2010

Tüdrukute murdeiga. http://www.amor.ee 20.10.2010
Lisad
Lisa 1
Küsitlusleht 10.-12. klassi tütarlastele
Tere! Olen 11A klassi õpilane Krista Ševerev ning koostan uurimistööd keskkooliealiste tüdrukute teadlikkusest rasedusest ning rasestumisest. Küsitlusleht on mõeldud ainult tüdrukutele. Tõmmake ring ümber sobivale vastusele ning palun vastata ausalt . Klass:

Kas elate aktiivset suguelu? (Ei-vastuse korral vastake veel ainult küsimusele 3.)
JAH EI

Kas kasutate rasestumisvastaseid vahendeid?
JAH EI

Mitut erinevat rasestumisvastast vahendit oskate nimetada?

• ................................................
  
• ................................................
  
• ................................................
  
• ................................................
  
• ................................................
  
• .................................................
  
• .................................................
  
• .................................................
  
• .................................................
  
• .................................................
  

Kas teil on ette tulnud probleeme/ärevaid olukordi rasedusvastaste vahendite mittekasutamise või ebatõhususega? Kui jah, siis milliseid?
JAH EI
..........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

Kui avastaksite praegu, et olete lapseootel, kas katkestaksite raseduse?
JAH
Lisa 2
Küsitlusleht noorele emale
Tere! Olen Paide Ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilane Krista Ševerev ning koostan uurimistööd rasedusest, rasestumisest ning keskkooliõpilaste kogemustest ja teadlikkusest selle kohta. Palun vastata järgnevatele küsimustele, et kaasa aidata uurimistöö valmimisele. Suur tänu!

Kui vana olite, kui selgus, et olete rase? Millal see oli?

Mitmes klass sel hetkel käsil oli? Mis koolis?

Mis olid esimesed mõtted seoses rasedusega? Mille pärast kõige enam muret tundsite?

Kas kaalusite raseduse katkestamist?

Kuidas reageerisid uudisele vanemad?

Kuidas reageerisid õpetajad/koolikaaslased?

Kuidas reageerisid sõbrad?

Kuidas suhtute oma tulevikuväljavaadetesse?

Kas olete õnnelik/rahul või arvate , et oleksite tahtnud mõne asja teisit teha?

Milline on olukord praegu? Kui vana on teie laps, kuidas majanduslikult toime tulete ning kas saate lähedastelt piisavalt tuge?
38