Gümnaasiumi õpilast. Teiseks tuleb küsitluse analüüsiosa, kus on analüüsitud noorte arvamusi selle kohta, kust nad said infot välismaale õppima suundumise kohta, kas nad sooviksid minna välismaale õppima ning miks nad ei ole oma soovitud sihtpunktidesse saanud minna õppima minna. 4 1.Paljud noored tahavad välismaale Eestis on läbi viidud mitmeid uuringuid, mille alusel selgub, et peamised välismaale õppima soovijad on keskkooliõpilased, eriti abituriendid. Arv on nii suur, et lausa iga kümnes keskkooliõpilane sooviks minna välismaale õppima. Nii selgubki Eestis läbi viidud Dream Foundation Eesti läbi viidud uuringust, et : ,,Küsitlusele vastanud 1500 abituriendist oli iga kümnes valmis kohe kotid pakkima ning välismaale õppima minema.,, (Silm S. , 2010, Õhtuleht. Uuring: iga kümnes abiturient tahaks minna õppima välismaale).
rendileping raudteevalitsusega oli lõppenud juba varem ning raudteevalitsuds nõudis ruumide vabastamist. Kooli ei suletud ja hakati ehitama uut koolihoonet. Raha saadi õpetajate, lastevanemate ning vilistlaste korjandusest, toetasid ka asustused ja linnavalitsus. Koolimaja projekti koostas arhitekt Alar Korli. Ehitamist alustati 18. oktoobril 1936 ning lõppetööd 1929. a. Jaanuarist. Sõda vajutas koolile oma pitseri. Algklassiõpilased õppisid sel ajal juhuslikes hoonetes, keskkooliõpilased Imastu mõisas. 1944. a oli kooli seisukord masendav ning ruumide töökorda seadmisega tuli näha palju vaeva. Pärast sõda, kui algkool liideti 7. detsembril 1944 keskkooliga, hakkas õppetöö käima kahes lähestikku asuvas hoones. Aastail 1944 1950. oli koolis 639 õpilast ja 20 klassikomplekti. 1944-1950. aastal tehti algust juba teise õppe- ja katseaia rajamisega Kooli tänavas ning kolmel aastal võeti kooliaia saavutustega osa üleliidulisest
põhiliselt Krasnojarski kraisse või Novosibirski oblastisse. See oli suunatud maaelanikele, et saavutada ,,vabatahtlik" kolhoosidega ühinemine ning võtta toetuspind metsavendadelt. Sulaaja oluliseks tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine. Senine vägivallamasin seisati, aegapidi järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine vanglaist, GULAGi laagritest ja asumistelt. Noorte salaorganisatsioonid. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid keskkooliõpilased ja üliõpilased. Neid iseloomustasid range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eesti Rahvuslaste Liit. Demokraatlikud liikumised. Kujunes dissidentide liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. Demokraatlikud liikumised ei olnud enam kitsalt eestlaste pärusmaa, vaid nendes osales ka muulasi, kelle eesmärk oli NSVL demokratiseerimine.1972 koostasid
1950. aastal kaotati Tartus kõrgem kunstikool GULAGi laagritest ja asumistelt. Pallas ja Tallinnas avati ERKI. TPI; TPedI; EPA. Noorte salaorganisatsioonid. Vaimne vastupanu venestamisele Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid keskkooliõpilased ja üliõpilased. Neid Süveneva venestamise tingimustes tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse iseloomustasid range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja propaganda ja tsensuur. Kitsenesid suhted Läänemaailmaga. Päevakorrale tõusis relvade kogumine. Eesti Rahvuslaste Liit. ideoloogilise võitluse loosung. Kõik need negatiivsed tendentsid ilmnesid siis, kui ENSV
konspireeritud organisatsioonidesse (juhid Mihhail Kalinin (18751946) ja Friedrich Leberecht (18831938)), ja sotsiaaldemokraatideks-föderalistideks, keda juhtis 1903. aastal Tartus asutatud ajalehe "Uudised" (keelati 1906) peatoimetaja Peeter Speek (18731968). Sotsialistliku ja revolutsioonilise liikumise kandvaks jõuks olid suurettevõtete töölised Tallinnas ja Narvas, Tartu ülikooli tudengid ja keskkooliõpilased. Poliitilist agitatsiooni tehti illegaalselt trükitud ja levitatud lendlehtede ning üleskutsete abil. Sotsialistide lähemaks eesmärgiks oli isevalitsuse kukutamine relvastatud võitluse (rahvaülestõusu) teel, kaugemaks eesmärgiks aga sotsialism, võimu üleminek proletariaadile, plaanimajanduse kehtestamine, ekspluateerimise ja eraomandi kaotamine. Tsentralistid tuginesid Marxi ja Lenini õpetusele ning toetasid rahvusasjades internatsionalismi põhimõtteid
Tartu Kivilinna Gümnaasium Nõukogude Eesti referaat Kätlin Kilgi 11e Tartu 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Eesti NSV valitsemine 3 Poliitilised olud 4 Vastupanu ja repressioonid 6 Majandus ja rahvastik 7 Kultuurielu põhijooned 8 Eestlased maailmas 10 Lõppsõna 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvas vähenes ligi veerandi võrra. Paljudes linnades olid ülisuured purustused. Pea pooleldi hävisid ka tööstused ja põlevkivi rajoonid. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. Põllumajanduses langes saagikus ja kariloomade arv. Katse iseseisvusele taastamiseks luhtus ning Eest...
valdkondade võistlused ja olümpiaadid, mis on õpilastele hea võimalus oma talendi avastamiseks. Lisaks sellele pakuvad Austria ja Saksamaa täiendkursustel ja suveakadeemias osalemise võimalust. Nii kursused kui suveakadeemiad on enamajaolt korraldatud ja rahastatud valitsuse poolt. Suveakadeemiad kestavad mõnest päevast kuni kahe nädalani. Sealsed õpetajad on tavaliselt kõrgkoolides töötavad oma ala eksperdid. Suveakadeemiates osalejad on tavapäraselt keskkooliõpilased. Andekatele suunatud tegevusi on nii Austrias, Sveitsis kui Saksamaal palju uuritud. Erinevate uurimuste tulemusi kajastab ka Hermanni ja Nevo artikkel. Detailidesse laskumata võib julgelt öelda, et kõik saksakeelsetes maades kasutusel olevad andekatele mõeldud programmid on avaldanud valdavalt positiivset mõju, mis näitab, et võetud suund andekate hariduse arendamisel õigustab ennast. Olles põgusalt tutvunud nii Eesti kui saksakeelsete maade andekate toetamise ja arendamise
Stalini surma järel vaibus aga vägivallapoliitika. Vägivallamasin seisati ning aegapidi said vangistatud isikud vabadusse. 1959. aastaks pöördus Eesti aladele tagasi üle 30000 küüditatu ja arreteeritu. Represseeritud ei saanud tagasi oma vara ning paljusid ei lubatud naasta oma kodukohta. xviii. Noorte salaorganisatsioonid Relvastatud vastupanu kõrval oli näha põrandaalused noorteorganisatsioonid, mille liikmed olid enamasti üliõpilased ja keskkooliõpilased.. Nende tegevus oli sõjajärgsetel aastatel ulatuslik. 9 aasta jooksul leiti natuke üle 800 osalist. Suurem osa neist arreteeriti otse koolipingist ja suurem osa arreteeritutest läks kohtu ette. Mõned mõisteti õigeks, kuus said surmanuhtluse, millest kolm teostati ära. Enamus tegevusest toimus Tallinas ja Harjumaal ning Tartu- ja Virumaal. Samal ajal, kui metsavennad olid enamasti maha surutud, tegutsesid noorte salaorganisatsioonid ikka edasi
aastal surus okupatsiooni võim lõpuks vastupanuliikumise maha. Metsavendlus tõestas seda, et Eesti ei alistunud võitluseta. 1953. aastal Kremli nõudel likvideeriti eesti NSV-s kokku 662 ,,bandet" ja 336 rahvuslikku organisatsiooni. Selles võitluses kaotas Nõukogude võim 887 meest ja haavata sai 185. Viimane metsavend tabati Lõuna-Eestist 1978. aastal. Relvastatud vastupanu kõrval oli näha põrandaalused noorteorganisatsioonid, mille liikmed olid enamasti üliõpilased ja keskkooliõpilased. Nad võtsid aktiivsest vastupanust osa relvade kogumise, lendlehtede levitamise või nõukogude monumentide õhkimise teel. Metsavendade järgi kutsusid nad endid linnavendadeks. Mitmed organisatsioonid kasutasid nime SMV (Sini-Must-Valge). 9 aasta jooksul leiti natuke üle 800 osalist. Suurem osa neist arreteeriti otse koolipingist ja suurem osa arreteeritutest läks kohtu ette. Mõned mõisteti õigeks, kuus said surmanuhtluse, millest kolm teostati ära. Enamus tegevusest toimus Tallinas
vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogilistele dogmadele ning sõjaeelse kultuuri keelamises. Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. Sõjajärgsetel aastatel jätkusid küüditamised: 14. juuni 1941 ja 25. märts 1949. Relvastatud vastupanuliikumise kõrval osutasid nõukogude võimule vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Nende tegevus oli sõjajärgsetel aastatel küllalti ulatuslik. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid keskkooliõpilased ja üliõpilased. Nende tegevus lõppes 1960. aastate algul. Noorte salaorganisatsioonide tegevuse lämmatamine ei katkestanud vastupanuliikumist Eestis lõplikult. 1960. aastate teisest poolest asendasid senist põrandaalust noorsooliikumist ideeliselt ja poliitiliselt kandvamad, kuid oma olemuselt üsna eripalgelised demokraatlikud liikumised. Kujunes välja erimeelsete liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. Põhirõhk oli demokraatial. 1972
asutatud illegaalse Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei kohalikesse rangelt konspireeritud organisatsioonidesse (juhid Mihhail Kalinin (1875–1946) ja Friedrich Leberecht (1883–1938)), ja sotsiaaldemokraatideks-föderalistideks, keda juhtis 1903. aastal Tartus asutatud ajalehe Uudised (keelati 1906) peatoimetaja Peeter Speek (1873–1968). Sotsialistliku ja revolutsioonilise liikumise kandvaks jõuks olid suurettevõtete töölised Tallinnas ja Narvas, Tartu ülikooli tudengid ja keskkooliõpilased. Poliitilist agitatsiooni tehti illegaalselt trükitud ja levitatud lendlehtede ning üleskutsete abil. Sotsialistide lähemaks eesmärgiks oli isevalitsuse kukutamine relvastatud võitluse (rahvaülestõusu) teel, kaugemaks eesmärgiks aga sotsialism, võimu üleminek proletariaadile, plaanimajanduse kehtestamine, ekspluateerimise ja eraomandi kaotamine. Tsentralistid tuginesid Marxi ja Lenini õpetusele ning toetasid rahvusasjades internatsionalismi põhimõtteid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
