100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 55 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
197 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ariana Kaseleht
Õppematerjali autor
eurot kuus. Kõik töösuhtest tulenevad väljamaksed tehakse palgapäeval, mis on 5.kuupäev. Lisaks on teada, et töötaja on liitunud kogumispensioni II sambaga (2%) ning eistanud tulumaksuvaba avalduse tööandjale lubatud määras. Töötaja kasutas põhipuhkust 9.07-21.07.201X (k.a) Töötaja oli haige perioodil 18.10-24.10.201X (k.a) VASTUSED: 1. Mis summas arvestati töötajale töötasu ja mis summas põhipuhkuse tasu juuli kuu eest? Juuli kuus tööpäevi 23, millest töötas 14 ja puhkas 9 Fikseeritud tasu puhul: 740 : 23 = 32,17391.. Töötasu: 32,17391 x 14 = 450,43 eurot Puhkusetasu: 32,17391 x 9 = 289,57 eurot Keskmise tasu alusel: Arvestusperiood jaanuar-juuni Kalendripäevad, pühad välja Jaanuar 740 30
päevatasu, kui töötasu on olnud eelneva kuue kalendrikuu jooksul muutumatu suurusega. Sellisel juhul maksab tööandja töötajale töölepingus kokkulepitud töötasu. Teine muudatus vähendab tööandja ebamõistlikku halduskoormust. Selle järgi ei näe määrus enam ette keskmise töötasu ümberarvestamise kohustust, st kui keskmine töötasu on välja makstud, siis hiljem seda enam ümber arvutada ei tule. Millal tekib keskmise töötasu maksmise vajadus? Keskmise tööpäeva tasu arvestatakse siis, kui hüvitist makstakse tööpäevade eest -- näiteks töölepingu ülesütlemisel majanduslikel põhjustel või kui töötaja oli tööalasel koolitusel. Millal võib kasutada kokkulepitud töötasu maksmise võimalust keskmise töötasu maksmise asemel? Eelnõu § 1 punkt 3 lisab määrusesse kokkulepitud töötasu maksmise võimaluse keskmise töötasu maksmise asemel. Kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise
Töötasu arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Töötasu arvestuse regulatsioon 3 Dokumentatsioon 4 Töötasu arvestamine 5 Deklareerimine 6 Puhkuse arvestuse üldine korraldus 7 Puhkusetasu arvestus 8 Finantsarvestuses puhkusetasu kajastamine 9 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead palga maksmise korda; ·tead palgast tehtavaid kinnipidamisi; ·tead palga arvestamisel kasutatavaid algdokumente; ·oskad arvestada bruto töötasust netotöötasu; ·oskad koostada töötasu arvestusega seotud lausendeid; ·tead puhkuse erinevaid liike; ·oskad arvestada puhkusetasu;
Tööohutusalase töö korraldamisel tuleb lähtuda Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Töölepingu seadus (väljavõtted seadusest) Uus töölepingu seadus hakkas kehtima alates 01. juuli 2009.a. Teksti sinisega märgitud osa ei ole seadusest, vaid selgitab paremini lahti seadust. §1.Töölepingu mõiste (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses 2 käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lisaks eristavad töölepingut teistest teenuse osutamise lepingutest järgnevad iseloomulikud jooned: • tööd tehakse isiklikult;
Tööaja arvestamise viis – päevaviisiline vs summeeritud arvestus. Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse eelkõige töötamisel graafiku alusel, mille puhul töötaja tööaja jaotus arvestusperioodis ei ole ühtlane, st töötaja võib töötada ühes nädalas rohkem tunde ja/või päevi kui teises. Summeerimise perioodiks võib olla poolte kokkulepitud/tööandja määratud kuni 4-kuuline ajavahemik. 2. Ületunnitöö mõiste, töötaja ületunnitööle rakendamise kord, ületunnitöö kindlakstegemine tööaja summeeritud arvestuse korral, ületunnitöö kohaldamise isikulised piirangud, ületunnitöö kohaldamise ajalised piirangud ning ületunnitöö kompenseerimine Õppematerjal: RKTKo 3-2-1-143-15, RKTKo 3-2-1-69-17 Ületunnitööks on üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus
kehtestatud töötasu alammääraga, mis on 355 eurot kuus See nõue ei kehti juhatuse liikmele, pensionärile, alaealisele, õpilasele, endisele töötule, osalise tööajaga töötavale alla kolmeaastase lapse emale ja kolme või enama alaealise lapse vanemale; tööleasumise ja töölt lahkumise kuul arvestatakse minimaalne sotsiaalmaks proportsionaalselt töötatud ajaga. Haigushüvitis. Sotsiaalmaks. Tsd Tööandja haigushüvitise maksmist sätestab TTOS § 12І (töötervishoiu ja tööohutuse seadus) Aeg Töövõimetuse 1-3 kalendripäeva eest töötajale haigushüvitist ei maksta, 4-8 kalendripäeva eest maksab haigushüvitist tööandja, alates 9.kalendripäevast maksab haigushüvitist haigekassa Hüvitise suurus Tööandja maksab haigushüvitist 4-8 kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. Keskmine töötasu arvutatakse sarnaselt puhkusetasu arvutamisega, see tähendab eelneva 6 kuu
1. Töölepingu mõiste Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning ta saab selle eest palka. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2
regulatsiooni puhul on seadusandja püüdnud leida mõlemaid pooli rahuldava lahenduse, eeldades seejuures lepingupoolte head tahet ja mõistlikku suhtumist. 3 1. TÖÖLEPING Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja on kohustatud töötajale töö eest tasu maksma. Kui üldjuhul tehakse tööd töölepingu alusel, siis võib töötegemine põhineda ka muudel võlaõiguslikel lepingutel, näiteks käsunduslepingul, töövõtulepingul jm. Tööleping on oma olemuselt võlaõiguslik leping, mis kuulub teenuse osutamise lepingute hulka, kuid on samas eristatav teistest võlaõiguslikest lepingutest. Töölepingu puhul on oluline eristada seda teistest teenuse osutamise lepingutest kuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid