Finants kodune töö (0)

Muudatused maksuseadustes 01.01.2012 2
Muudatused töösuhte maksustamises( erisoodustus , majutuskulude piirmäärad 2
Kogumispensioni sissemakste mahaarvamine tulust. 2
Muudatused metsamaterjali müügitehingutes. 2
Käibemaksuseaduse muudatusest. 3
Muudatused maksuvõlgade sissenõudmises, uue direktiivi rakendamine. 3
Kellele laieneb keskmise töötasu arvutamist reguleeriv määrus? 4
Millal tekib keskmise töötasu maksmise vajadus? 4
Millal võib kasutada kokkulepitud töötasu maksmise võimalust keskmise töötasu maksmise asemel? 4
Muutumatu suurusega töötasu vs puhkusetasu . 4
Kas ja millal tekib vajadus keskmise töötasu ümberarvestamiseks? 5
Keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu, kuidas sellest aru saada? 5
Keskmise töötasu arvutamise alused, millised tasud ikka lähevad arvesse? 5
Kuidas leida: 7
puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuud 7
haigushüvitise vajaduse tekke kuud 7
Mille poolest erinevad tööpäeva -ja kalendripäevapõhine arvestus. Millisel juhul mida arvestada? 7
Kuidas hüvitatakse kasutamata põhipuhkust? 8
Millest lähtuda õppepuhkuse eest makstava tasu arvestamisel? 9
Mida tasuks kindlasti silmas pidada alates 01.01.2012? 9
Kasutatud kirjandus 9

Muudatused maksuseadustes 01.01.2012

Muudatused töösuhte maksustamises(erisoodustus, majutuskulude piirmäärad

Vormi TSD lisa 4 rida 10 muudeti tulenevalt punktis 1 kirjeldatule ning välistati tulumaksuseaduse § 48 lg 4 punktis 10 sätestatud isiku eelpool kirjeldatud tingimustel tasemekoolituste kulude katmise deklareerimine .
Rida 22 täiendati ning alates 01.01.2012 tuleb enne 01.01.2011 antud optsiooni puhul näidata, millises kuus ning millisel aastal deklareeriti sama optsiooni summat vormi TSD lisas 4 real 7.
Alates 01.01.2012 vormi lisade 4 ja 7 ning INF 11 märkuseid ei trükita enam deklaratsiooni vormile. Märkused leiate Maksu- ja Tolliameti kodulehe rubriigist „Blanketid ja vormid”.
Alates 01.01.2012 ei ole enam kehtestatud maksuvaba piirmäära töölähetuse majutuskuludele. Seega töö-, ameti- või teenistuslähetuses majutusele tehtud kulud maksustamisele ei kuulu.

Kogumispensioni sissemakste mahaarvamine tulust.

2012. aasta 1. jaanuarist sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksete tegemisel kõikidele kogumispensioniga liitunud isikutele peab väljamakse tegija kinni pidama kohustusliku kogumispensioni makse 2%-lises määras.

Muudatused metsamaterjali müügitehingutes.

Luuakse eelnõuga raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise maksuarvestusele erikord, pidades silmas metsa füüsilisest isikust väikeomanikku, kelle raieõiguse ja raiutud metsamaterjali müük on ühekordne tehing, mitte jätkuv majandustegevus . Erikord ei sea piiranguid võõrandatava raieõiguse mahule ega metsamaterjali kogusele. Tehtavate muudatuste tulemusena võib füüsiline isik raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise tulu saamise aastast arvates kuni kolme aasta jooksul tehtud metsa majandamise kulusid võõrandamistulust maha arvata. Selleks lükatakse sellise kasu maksustamise hetke kolm aastat edasi. Kolmeaastane tähtaeg on seatud lähtudes metsaseadusega metsa uuendamise võtete rakendamiseks antud tähtajast (2 aastat) ja maksusumma aegumise tähtajast (3 aastat). Mahaarvatavate kulude hulka ei loeta tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel tehtud kulusid.

Käibemaksuseaduse muudatusest.

Käibemaksuseaduse (RT I, 08.07.2011, 28) § 5 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „128 eurot” tekstiosaga „38 eurot”.
Kauba võõrandamist ühendusevälise riigi füüsilisele isikule temaga koos liikuvas pagasis ühendusevälisesse riiki toimetamiseks võib samuti käsitada kauba ekspordina, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1)füüsilise isiku elukoht on ühendusevälises riigis;
2) isikule samal kuupäeval samas müügikohas sama maksukohustuslase poolt võõrandatud kauba müügihind koos käibemaksuga ületab 38 eurot;

Muudatused maksuvõlgade sissenõudmises, uue direktiivi rakendamine.

Maksukorralduse seaduses tehakse mitmeid muudatusi ja täpsustusi, mille eesmärgiks on eelkõige regulatsiooni efektiivsus halduskoormuse vähendamine. Seoses dokumentide kättetoimetamisega väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu muudetakse seda, et dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks nüüdsest 10 päeva möödumisel selle avaldamisest.
Maksukohustuslased on uuest aastast kohustatud maksuhaldurile viimase nõudmisel esitama elektroonilisel kujul säilitatavad dokumendid rahandusministri poolt ettenähtud kujul nn standardse auditfailina. Muutub ka maksuvõla avaldamise kord. Maksuvõla avalikustamist lubatakse edaspidi üksnes siis, kui haldusakti täitmist ei ole peatatud, haldusakti vaidlustamise korral tehakse avaldatud maksuvõla juurde sellekohane märge. Maksumenetluses tõendite kogumine vaatlusega muutub selliselt, et vaatlusest ei pea ette teatama, kui etteteatamine võib ohustada vaatluse eesmärgi täitmist.
Muudatused puudutavad muu hulgas ka maksusummade intressiarvestust. Näiteks ei arvestata tasumisele kuuluvalt maksusummalt intressi edasi enam juhul, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Maksuhaldur on jätkuvalt kohustatud arvestama enammakstud summalt maksukohustuslase kasuks intressi. Viimatiöeldu osas muutub uuest aastast see, et intressi ei arvestata juhul, kui maksuhaldur andis haldusakti maksukohustuslase deklareeritud andmete alusel. Lisaks eeltoodule täpsustatakse enne rahalise nõude või kohustuse määramist tehtavate täitmist tagavate toimingute sooritamise regulatsiooni.

Kellele laieneb keskmise töötasu arvutamist reguleeriv määrus?

Määrusesse tehti kaks sisulist muudatust . Esimene muudatus lihtsustab puhkusetasu arvestamist. Selle järgi ei tule tööandjal puhkuste korral arvestada töötajale keskmist päevatasu, kui töötasu on olnud eelneva kuue kalendrikuu jooksul muutumatu suurusega. Sellisel juhul maksab tööandja töötajale töölepingus kokkulepitud töötasu.
Teine muudatus vähendab tööandja ebamõistlikku halduskoormust. Selle järgi ei näe määrus enam ette keskmise töötasu ümberarvestamise kohustust, st kui keskmine töötasu on välja makstud, siis hiljem seda enam ümber arvutada ei tule.

Millal tekib keskmise töötasu maksmise vajadus?

Keskmise tööpäeva tasu arvestatakse siis, kui hüvitist makstakse tööpäevade eest — näiteks töölepingu ülesütlemisel majanduslikel põhjustel või kui töötaja oli tööalasel koolitusel.

Millal võib kasutada kokkulepitud töötasu maksmise võimalust keskmise töötasu maksmise asemel?

Eelnõu § 1 punkt 3 lisab määrusesse kokkulepitud töötasu maksmise võimaluse keskmise töötasu maksmise asemel. Kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekkekuule eelnenud kuue kalendrikuu eest ainult muutumatu suurusega töötasu, siis puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu. Nimetatud põhimõtet kohaldatakse ka avalikus teenistuses juhul, kui teenistujal on kuue kalendrikuu jooksul olnud muutumatu suurusega töötasu.

Muutumatu suurusega töötasu vs puhkusetasu.

Need töötajad, kes on saanud puhkusele eelnenud kuue kuu jooksul igakuiselt kindlat muutumatu suurusega kuutasu, saavad seda ka puhkusetasu arvestamisel — teisisõnu säilitatakse töötajale kuupalk ja keskmist töötasu ei arvestata. Sama kehtib ka siis, kui töötaja on kuue kuu jooksul saanud lisaks muutumatu suurusega kuutasule ka näiteks haigushüvitist. Haigushüvitis ja puhkusetasu ei ole töö eest makstavad tasud ja neid keskmise tasu arvestusse ei kaasata.

Kas ja millal tekib vajadus keskmise töötasu ümberarvestamiseks?

See küsimus tõusetub siis, kui näiteks pärast puhkust makstakse töötajale täiendavat tulemustasu varasema perioodi töötulemuste eest (tavaliselt aasta lõpus või aastatulemuste selgumisel arvutatud aastapreemia või –boonus). Praktikas hoidusid tööandjad tülikast ümberarvutamise kohustusest sel teel, et nimetasid aastaboonused ümber ühekordseks lisatasuks.
Määruse uue redaktsiooni § 2 lõige 1 sätestab konkreetselt, et kui arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kuul töötasuna teenitud summa muutub töötajale sissenõutavaks pärast keskmise töötasu või muutumatu suurusega töötasu alusel arvestatud tasu maksmise kuupäeva, siis varem makstud keskmist töötasu ümber arvutada ei tule. Muudatuse eesmärk on lihtsustada tööandja (eelkõige raamatupidaja ) tööd.

Keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu, kuidas sellest aru saada?

Määruse uue redaktsiooni § 2 lõike 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu „arvutamise vajaduse tekke kuule“ eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Muudatuse kohaselt on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus — näiteks haiguse ja õppepuhkuse alguse kuupäev, koondamisel ning töölepingu lõpetamisel hüvitise maksmisel töösuhte viimane päev, puhkusetasu arvutamisel eelviimane tööpäev enne puhkuse algust.

Keskmise töötasu arvutamise alused, millised tasud ikka lähevad arvesse?

(1) Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Kui arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kuul töötasuna teenitud summa muutub töötajale sissenõutavaks pärast keskmise töötasu või muutumatu suurusega töötasu alusel arvestatud tasu maksmise kuupäeva, siis varem makstud keskmist töötasu ümber arvutada ei tule.
(2) Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust.
(3) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib enne esimest palgapäeva, siis keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse kokkulepitud töötasu.
(4) Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale kuue kuu jooksul töötasu makstud, arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivast töötasust.
(5) Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul töötasu makstud, korrigeeritakse töötaja töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva töötasu indeksiga . Indeksi väärtus arvutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul ja töö tegemisest keeldumise kuul kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärade suhtena.
(6) Lõiget 5 ei kohaldata, kui keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul:
1) on töötasu kollektiivlepingus kokku lepitud. Sellisel juhul kasutatakse kollektiivlepingus kokku lepitud töötasu, välja arvatud, kui töölepingus kokku lepitud töötasu on keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul suurem kollektiivlepingus kokku lepitud töötasust;
2) kehtiv töötasu on suurem kui Statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskmine brutokuupalk . Sellisel juhul kasutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivat töötasu.

Kuidas leida:

• puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuud

Alates 1. jaanuarist 2012 loetakse puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuuks alati seda kuud, kuhu langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust.

• haigushüvitise vajaduse tekke kuud

Töötajale neljandast haiguspäevast haigustasu arvutamise korral tuleb tööandjal määrata, kas selle tasu arvutamise vajaduse tekke ajaks lugeda:
a) töötaja haigestumise algust, s.o haigestumise esimest päeva
b) tööandja kohustuse algust, s.o haigestumise neljandat päeva
Oluliseks osutub see määratlus juhul, kui töötaja haigestub kalendrikuu viimas(t)el päeva(de)l ning tema haiguse neljas päev sattub järgmisesse kuusse. Kõnealune määrus sellele ühest vastust kahjuks ei anna.

Mille poolest erinevad tööpäeva -ja kalendripäevapõhine arvestus. Millisel juhul mida arvestada?

§ 3.  Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel
(1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse“ § 19 alusel.
(2) Hüvitise maksmiseks majanduslikul põhjusel töölepingu ülesütlemisel või sellest vähem etteteatamisel vähendatakse keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu ja töötasu nende tööpäevade ja töötasu võrra, millal töötaja töötasu vähendati „Töölepingu seaduse” § 37 alusel.
(3) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel jagatakse töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendaarse tööpäevade arvuga.
(4) Keskmise tunnitasu arvutamiseks jagatakse keskmine tööpäevatasu kokkulepitud tööaja kohase töötundide arvuga päevas.
(5) Keskmise nädalatasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu kalendaarse tööpäevade arvuga nädalas.
(6) Keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga.
§ 4.  Keskmise töötasu arvutamine kalendripäevatasu maksmisel
(1) Keskmist kalendripäevatasu arvutatakse eelkõige tööandja makstava haigushüvitise ja kalendripäevapõhiste puhkusetasude maksmisel.
(2) Keskmise töötasu arvutamisel põhipuhkusetasu ja „Avaliku teenistuse seaduses” sätestatud lisapuhkuse tasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi.
(3) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse” § 19 alusel.
(4) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel jagatakse töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendripäevade arvuga.
(5) Keskmise kalendripäevatasu alusel makstava tasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu hüvitamisele kuuluvate kalendripäevade arvuga.

Kuidas hüvitatakse kasutamata põhipuhkust?

Määruse uuest redaktsioonist jäeti välja reegel, et töösuhte lõppemisel makstava kasutamata põhipuhkuse hüvitise arvutamisel tuleb puhkusepäevade arv leida töötatud kuu täpsusega. Praegune määrus nõuab, et töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Kui puhkus on 28 päeva, siis iga töötatud kuu annab 28/12 ehk 2,33 puhkusepäeva. Praktikas puudub sellise 2,33-ühikulise skaala järele vajadus, sest tööandja jaoks ei ole mingi probleem arvutada puhkusepäevade arv välja töötatud päevade alusel — iga töötatud päev annab töötajale 28/365 ehk 0,076712 puhkusepäeva (täpne komakohtade arv või murru kasutamine jääb iga tööandja otsustada). Seletuskiri mainib, et tegelikult arvutavad paljud tööandjad juba praegu puhkusepäeva hüvitist samamoodi, sest see on mõistlikum ja tagab töötajate võrdse kohtlemise.

Millest lähtuda õppepuhkuse eest makstava tasu arvestamisel?

Muudatusega välistatakse tööalase tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena. Muudatuse eesmärk on maksukoormuse vähendamine, langetades tööjõu makse kõrge tootlikkusega töökohtade tekkeks, ning eelduse loomine elukestvas õppes osalejate arvu kasvuks. Eeltoodust tulenevalt rakendub tasemekoolituse erisoodustusest välistamine juhul, kui tegemist on töö- või teenistussuhtega ning tasemekoolituse sisu on selle suhtega tihedalt seotud.

Mida tasuks kindlasti silmas pidada alates 01.01.2012?

Alates 01.01.2012 on kehtestatud töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral tunnis 1,80 eurot ja kuus 290 eurot. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse suurus jäi aga endiselt tasemele 91,75 eurot kuus.
Kehtima hakkas uus RTJ.

Kasutatud kirjandus

• http://rup.ee/est/maksud/muudatused-tasemekoolituse-toolahetuse-majutuskulude-ja-vormi-tsd-lisa-4-osas.html
  
• http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=1149
  
• https://www.riigiteataja.ee/akt/120122011004
  
• http://www.emta.ee/index.php?id=1346
  
• http://raamatupidaja.ee/?PublicationId=e87ecbd9-e940-4a48-b1ae-81b3336e238b