2011). 3 Kasutatud kirjandus: 1. Wikipedia (26.05.2011). Külastatud 30.05.2011, aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Maurice_Ravel 2. Lepik, J. (27.04.2009). Maurice Ravel Külastatud 29.05.2011 aadressil http://www.annaabi.com/materjal-16122-maurice-ravel 3. Real (18.10.2010). Maurice Ravel 1875-1937 Külastatud 29.05.2011 aadressil http://www.annaabi.com/materjal-41573-claude-debussy-maurice-ravel 4. Lillo, A. (09.05.2001). Maurice Ravel Külastatud 28.05.2011 aadressil http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/mravel.html 4
Kokkuvõte ajastutest Anu-Mai Lillo [email protected] Ajastu Iseloomustus Zanrid Heliloojad Kirikumuusika kõrvale Missa, Renessanss tuleb ilmalik muusika reekviem, Palestrina 14. saj.- 16. saj. O. di Lasso (rüütlite muusika) madrigal Süit, ooper, J. S. Bach Iseloomulik on Barokk emotsioonide vallandumine oratoorium, G. F. Händel 17. saj.- 18. saj. passioon, C. Monteverdi (lopsakus, kaunistused) concerto grosso J. B. Lully ...
Viljandi Mirjam Kundla, Hendrik Vellamaa, Karl Erik Lillo, Erik Lepik Viljandi ajalugu Viljandi oli juba muistsel ajal Sakalamaa keskne linnus. Esimest korda mainiti Viljandit 1154. aastal maadeuurija Al- Idrisi poolt kui Viljandi ordulinnust. 1223. aastal loovutati Viljandi linnus rahulepinguga Mõõgavendade ordule. 1224. aastal hakati rajama ordumeister Volquini korraldusel kivilinnust varasema muinaslinnuse asemele. 1238. aastal sai Viljandi linna õigused. Viljandi ajalugu Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. 1481
Eesti Reformierakonna programmiliseks eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine turul toimuvasse. Reformierakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusErakonna esimees on Andrus Ansip ning aseesimehed Jürgen Ligi, Urmas Paet, Keit Pentus ja Kaja Kallas. Juhatusse kuuluvad lisaks esimehele ja aseesimeestele Laine Randjärv, Urmas Kruuse, Rein Lang, Kalev Lillo, Hanno Pevkur, Valdo Randpere, Taavi Rõivas, Kairi Uustulnd ja Jaanus Tamkivi.[1] Reformierakonna peasekretär on Martin Kukk. Erakonna auesimees on Siim Kallasse, kuhu Eesti erakondadest kuulub ka Keskerakond. Reformierakond Click to edit Master text styles Second level Third level Siim Kallas
Ferenc Liszt (1811-1886) Anu-Mai Lillo Ferenc Liszt oli ... · ajastu suurimaid pianiste · viljakas helilooja · pedagoog · muusikakirjanik · dirigent · organisaator · kunstilise tõe eest võitleja Liszt oli ... · pikk ja kõhetu · kahvatu näoga · suurte merevee värvi rohekate silmadega · kõnnak oli tal ebakindel · rääkis ta kiiresti ja katkendlikult · arvamust väljendas kindlalt · kirglikult arendas oma mõtteid Lapsepõlv · 1819. aastal viis isa Ferenc'i tuntud Viini klaveripedagoogi Czerni juurde · Czerni ei saanud varjata oma hämmastust, sest noor Liszt mängis lehest võõraid kompositsioone nagu oleks ta neid juba kaua harjutanud · Lisaks sellele oli ta veel suurepärane improvisaator Viinis · Isa oli kogunud väikese rahasuma, et pojale haridust anda · Raha jätkus aga vaevalt elamiseks · Czerni ja Salieri õpetasid noort Liszti te...
Ladinakeelsed väljendid Sander Lillo I. Iga algus on raske. Omne initium difficile est. II. Kordamine on õpingute (/tarkuse) ema. Repetitio est mater studiorum. III. Faktilik. De facto. IV. Ülikool (hellitavalt). Alma mater. V. Kiitusega. Cum laude. VI. Tundmatu maa. Terra encognita. VII. Puhas leht. Tabula rasa. VIII. CV. - Curriculum vitae. IX. Halb seadus, aga seadus. Dura lex, se lex. X. Olgu muld sulle kerge (s.t.t.l). - Sit tibi terra levis XI
2015 on Reformierakonnal hulgaliselt täitmata lubadusi. Skandaalid Rahastamiskandaal ehk Silvergate . See toimus 2012. aasta mais, kui puhkes Eesti poliitiline skandaal, mis puudutab Eesti Reformierakonna liikmete annetusi, millega liikmed väidetavalt annetasid varjatud isikutena erakonnale anonüümsete toetajate raha. Silver Meikar annetas 2009.-2010. aastal suurtes kogustes raha Reformierakonna toetuseks. Põhjendas ta seda nii, et Kalev Lillo andis talle ümbrikus raha ning enne seda oli helistanud Kristen Michal ja küsinud, kas ta on nõus erakonda toetama. Ta nõustus, kuid lisas, et tal ei ole see hetkel väga võimalik. Peale ümbriku saamist oli ta nõus selle raha annetama, sest see ei toonud talle endale mingeid kulusid. 22. mail 2012. aastal avaldanud Reformierakonna pressiteates lükkasid Lillo ja Michal need väited ümber ning tegid avalduse õiguskaitseorganile. Lisaks sellele annetas
Saksa rahvuslik ooper Anu-Mai Lillo [email protected] · Saksa ooperi keskuseks sai 19. saj. alguses Dresden. · Saksamaa ooperielu oli mõnevõrra kiratsevas seisundis. · Olukord paranes, kui ooperitruppi hakkas 1817.a. juhtima silmapaistev helilooja, dirigent ja lavastaja Carl Maria von Weber. Carl Maria von Weber (1786-1826) Uuendusena viis sisse dirigeerimise dirigendikepikesega. Ooper ,,Nõidkütt" · Esietendus toimus Berliinis 1821. a. · Ooperile sai osaks erakordne triumf. · Etenduse järel sai Weberist saksa rahvuskangelane. · Avamängu tuli korrata ja 14 muusikakatkendile aplodeeriti tormiliselt (üldse on ooperis neid 17). https://www.youtube.com/watch?v=ZdMqHNcL6xI Ooper ,,Nõidkütt" · Ooperi aluseks on võetud vana rahvalegend ,,Mustast kütist".' · Tegevus toimub 17. saj. https://www.youtube.com/watch?v=svy3yapIJ3A https://www.youtube.com/watch?v=Wj86...
paikapidavust, nimetatud seda "liberalismi hüljanud ... stagnatsiooni kantsiks, Keskerakonnaga sarnaseks massiparteiks" ja väidetud, et "sõna "reform" on selle partei nimes veel vaid ajalooline iroonia". Erakonna esimees on 6. aprillist 2014 Taavi Rõivas. Aseesimehed on Jürgen Ligi, Urmas Paet, Keit Pentus ja Kaja Kallas. Juhatusse kuuluvad lisaks esimehele ja aseesimeestele Andrus Ansip, Laine Randjärv, Urmas Kruuse, Rein Lang, Kalev Lillo, Hanno Pevkur, Valdo Randpere, Kairi Uustulnd ja Jaanus Tamkivi. Reformierakonna peasekretär on Martin Kukk. Erakonna auesimees on Siim Kallas. Liikmete arv 2015.a seisuga u 12638. Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond on Eesti erakond. See tekkis 7. veebruaril 2004 Rahvaerakond Mõõdukad ümbernimetamise tulemusel. Erakonna ideoloogia on modernne sotsiaaldemokraatia. Erakonna esimees on Jevgeni Ossinovski ja peasekretär Inara Luigas. Aseesimehed on Urve
nool, kes polnud läinudki tänavaid pühkima, vaid oli selle asemel oli tõusnud maailma edetabelijuhiks. 1995. Aastal sai Erkist Eesti üks tuntumaid inimesi. Temast kujunes välja noorte iidol sporditegijatele ja paar aastat hiljem tegi Erki omal fanclubi kus oli oodatud kõik tema fännid ja toetajad. 1996. Aasta märtsis peeti Stockholmis sise-EM. Eelnevalt Tallinnas peetud Balti matsil andis Erki välja ühe veksli. Kui diktor Erik Lillo küsis, mida Erki Stockholmist saada tahab,vastas Erki, et ainult kulda. Selle ta ka sai. 1998. aastal tuli ta Budapestis Euroopa meistriks ning tõusis uue olümpia künniselfavoriidiks. 27. ja 28. september 2000 olid need päevad, mil Nool liikus Sydney olümpiastaadionil kümnevõistluses kuldmedali suunas. Eestlane alustas võistlust ilmse kullasoosiku tsehh Tomas Dvoraki vastu suurepäraselt. 100 m 10,68, kaugushüpe 7.76, kuulitõuge 15.11 (isiklik rekord), kõrgushüpe 2
õigust hälbida ühiskonna tahtest ja seega võib tema demokraatiakäsitlusele ette heita isikliku vabaduse täielikku puudumist. 7. XVIII saj draamat mõjutas mõjuvõimas klassitsism. Voltaire tõi draamasse progressiivsed valgustusideed - usufanatismi kriitika, võitluse vaimupimeduse vastu - ja suurendas Shakespeare'i eeskujul näidendi tegevust, kahandades dialoogi. Valgustusaja draamakirjanikud: Inglismaal -> Lillo (kodanlasetragöödia), Fielding (komöödiad), Gay (muusikalised komöödiad). Itaalias -> Goldon (komöödia). Prantsusmaal -> Diderot, de Beaumarchais. Saksamaal -> Lessing. Diderot hindas küll kõrgelt antiikdraamat ja varasema klassitsismi suurkujusid, ent pidas hädavajalikuks uue teatri loomist, mis vastaks kaasaja vaimule. Saksa rahvusliku teatri rahas Lessing. Lessingu teosed: ,,Laokoon", ,,Minna von Barnhelm",
Georg Friedrich Händel 1685-1759 Anu-Mai Lillo [email protected] · Sündis 23. veebruaril 1685 Halles · Tema isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · Isa õhutas poega õigusteadust õppima · Isa eest salaja käinud ta pööningul klavikordi harjutamas · 1702. a. astus Händel Halle ülikooli ja õppis põgusalt õigusteadust · Töötas ka Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina · 1703. a. lahkus ta Hamburgi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1710
Tallinna Sadama nõukogu eraldas oktoobri lõpus olümpiakomiteele 250 000 eurot majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts näeb selles tegevuses huvide konflikti Novembris otsustas Tallinna Sadama nõukogu oktoobri lõpus tehtud otsuse tühistada Riigiprokuratuurilt esitas korruptsioonisüüdistuse Huvilised 1. Tallinna Sadama nõukogu 2. Eesti Olümpiakomitee 3. Neinar Seli 4. Riigiprokuratuur 5. Tallinna Sadama nõukogu liikmed: Kalev Lillo, Priit Paiste, Veiko Tishler, Remo Holsmer, Tiit Riisalo, Andres Lume ja Hillar Teder Probleemi püstitus Tallinna Sadama nõukogu eraldas oktoobri lõpus olümpiakomiteele 250 000 eurot, mis oli mõeldud jahtklubide liidule ja kergejõustikuliidule hooaja toetuseks, Eesti suusaliidule Sotsi olümpiamängude ning Eesti paraolümpiakomiteele Rio 2016 paraolümpiamängude ettevalmistusteks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas juba toona, et neil on
Franz Schubert (1797-1828) Anu-Mai Lillo [email protected] Elu · Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös · Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest · Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust Õpinguaastad (1797-1813) · Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis · Tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina · Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist · Juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima klaverit ja viiulit Õpinguaastad (1797-1813) · 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli konvikti · Seal valmistati ette kapelli artiste · Salieri juhtimisel oli see kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks · Kooli orkestri kaudu tutv...
tekkima iseseisvad olustikuainelised ooperietendused, mille aluseks võeti tollal Itaalias väga populaarsesd olustikulised komöödiad. Napoli koolkonna opera seria suurim esindaja oli Alessandro Scarlatti (1660-1725), kes kirjutas 115 ooperit. Selleks ajaks oli ooperikunst juba Itaalia piiridest väljunud. Prantsusmaal, Inglismaal ja Saksamaal hakkasid etendusi andma itaalia ooperitrupid. 18. sajandisse läks ooper aga enne kõike Itaalia rahvusliku loominguna. Copyright Anu-Mai Lillo Kasutatud kirjandus: V. Pokrovski "Vestlusi ooperist" Mis jäi meelde?
loosungit "Elagu Verdi!" ("Viva VERDI!"), kus VERDI oli lühend sõnadest Vittorio Emanuele Re D'Italia (Itaalia kuningas Vittorio Emanuele). Verdi teadis oma nime sellist kasutamist ega olnud sellele vastu. 7. Kasutatud materjal https://et.wikipedia.org/wiki/Giuseppe_Verdi http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:JKojMCdv4y8J:www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/01/Romantism- 2011.doc+&cd=10&hl=et&ct=clnk&gl=ee https://en.wikipedia.org/wiki/Giuseppe_Verdi Anu Mai Lillo powerpoint Giuseppe Verdist 6
KEELE OMANDAMINE, SÜGIS 2008 Kordamisküsimused Lapse keeleline areng 1. Keele omandamise teooriaid: · Biheiviorism-järgikordamine, laps harjutab ja saab üha paremaks, Vanemad parandavad sisulisi mitte grammatilisi vigu. Imitatsioon, · nativism (generativism)-Chlomsky- keele omandamine on keeruline, kaasasündinud keeleomandamisoskus. · kognitivism (Piaget, Võgotski) jm.-Mõtlemise arengu produkt. Keel on kognitiivse arengu üks osa. · Mittenativism- imitatsioon + kognitiivne areng 2. Lapse keele uurimise meetodeid. Variatiivsus ja erinevad strateegiad keele omandamisel. CLAN ja CHILDES. (vt viimast loengut) 3. Keele omandamise perioodid (koogamine, lalin, ühesõnalause, kahesõnalause jms). Lause keskmine pikkus omandamiskriteeriumina Lapse kõne arengu etapid (Elliot; Crain ja Lillo-Martin) elukuu 1. 2. nutt, suhtlemine puudub [?] 3. 4. koogamine, naerat...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Avalikud ja konfidentsiaalsed andmed, privaatsus internetis Talis Tobreluts Tartu 2014 Tänapäevaste kommunikatsioonilahenduste kiire areng on viinud selleni, et igapäevaselt tekib üha enam töödeldavaid andmeid, mistõttu puututakse järjest aktiivsemalt kokku näiteks isikuandmete töötlemisest tulenevate riskidega. Seadus annab üldjuhul inimesele küllaltki suured õigused enda privaatsust kaitsta, kuid teatud juhtudel võib see olla keeruline või on isikuandmete avaldamine koguni põhjendatud. Sellele, mis on üldse isikuandmed ja millised riiklikud või rahvusvahelised seadused või normid tegelikult inimese privaatsust kaitsevad, otsib vastuseid käesolev essee. Millised on inimese võimalused oma privaatsust kaitsta? Esite...
edetabelijuhiks. (Erki Nool,autogramm) 2.2Tähelend 1995. Aastal sai Erkist Eesti üks tuntumaid inimesi. Temasttt kujunes välja noorte iidol sporditegijatele ja paar aastat hiljem tegi Erki omal fanclubi kus oli oodatud kõik tema fännid ja toetajad.(annaabi.com) 1996. Aasta märtsis peeti Stockholmis sise-EM. Eelnevalt Tallinnas peetud Balti matsil andis Erki välja ühe veksli. Kui diktor Erik Lillo küsis, mida Erki Stockholmist saada tahab,vastas Erki, et ainult kulda. Kui Erki asjupakkis ärasõiduks,tuli tal meelde et tal pole sinimustvalget lippu, võibolla tuleb ju auringile minna. Niisiis läks Erki kaubamajja ja ostis lippu ning pani selle teiste asjade sekka. (Erki Nool,autogramm) Kui võistluse algas, ei olnud auringist aurugi. Sprint oli enam-vähem, agakaugushüppes andis Erki tahasi ja sammuti kuulitõukes. Aga pärast teist päeval avaala,
Sindi Gümnaasium Madli Lillo 10a Printerid Referaat Sindi2009 SISUKORD 1.PRINTERI EELLUGU .....................................................................................................................2 2. PRINTERI EELKÄIJA - KIRJUTUSMASIN ................................................................................3 3. PRINTERITE LIIGITUS ................................................................................................................4 4. TÖÖKIIRUS ....................................................................................................................................6 5.VÕIMSUSED....................................................................................................................................6 6.TERMOPRINTER..................................................................................................
Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS ..................................
Nimelt on haigushüvitis tööandja jaoks nii uus kohustus, et selle kajastamise kohta ei anna soovitusi oma juhendites ka Raamatupidamise Toimkond. Kuna nimetatud hüvitist makstakse töötajale saamata jäänud töötasu hüvitamiseks, poleks vale seda kajastada kontol palgakulu, sellise soovituse annab ka Äripäeva Raamatupidamise käsiraamat. Samas märgitakse ära, et parema ülevaate saamiseks võiks siiski teha palgakulude alamkonto. Ka audiitor Marina Lillo on oma majandusajakirjas "Raamatupidamise Uudised" avaldatud artiklis seda meelt, et ravikindlustuskulude paremaks jälgimiseks tuleks luua eraldi konto (7 lk 30). Lausend haigushüvitise maksmisel võiks olla järgmine: Deebet haigushüvitise kulu; Kreedit võlad töövõtjatele Nii nagu töötasult tuleb ka haigushüvitiselt tööandjal kinni pidada ja Maksuametile tasuda seadusega ettenähtud maksud. Haigushüvitiselt peetakse kinni ainult tulumaks. Sotsiaalmaksuga
554 527 Liivak Hannes Tallinn 03:34:05 M21 2015 2441 Liivandi Eero Tallinn 04:53:32 M21 859 2768 Liivas Ülar Harju 03:49:16 M21 1984 2671 Liivat Anti Tallinn 04:51:52 M21 1777 2562 Liivet Lauri Tallinn 04:35:48 M21 1032 540 Liksor Rauno Tallinn 03:57:29 M21 1186 1352 Lilleorg Martti Tartu 04:04:56 M21 2305 1527 Lillo Indrek Tallinn 05:31:55 M21 2148 2461 Lillo Martin Tallinn 05:06:09 M21 1927 2321 Lindau Maarek Harju 04:47:50 M21 1249 1050 Lindeberg Rauno Tartu 04:07:50 M21 497 2115 Lipp Sulev Harju 03:30:54 M21 829 1210 Locmelis Marcis Läti 03:47:35 M21 754 848 Loho Toomas Harju 03:43:56 M21 2073 1315 Loik Hannu Harju 04:58:10 M21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
