Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tööleping; Koostöö õiguslikud alused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida ta saab vähemaks võtta?
  • Millal maksta puhkusetasu?
  • Mida peaksin ette võtma kui tööandja soovib minuga ootamatult tööleping lõpetada?
  • Mida silmas pidada?
Tartu kutsehariduskeskus
Tööstustehnoloogia osakond
Koostaja
KOOSTÖÖ ÕIGUSLIKUD ALUSED
Referaat
Juhendajad: ……
Tartu 2015

SISUKORD


SISUKORD 1
1. TÖÖLEPING 4
2.TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE 6
2.1 Töölepingu vormistamise nõue 6
2.2 Piirangud alaealise töötegemisele 7
3. TÖÖLÄHETUS 9
4. TÖÖANDJA KOHUSTUSED 10
Tööandja kohustused 10
5. TÖÖTASU MAKSMINE 11
5.1 Töötasu maksmine ületunnitöö tegemise eest 11
5.2 Töötasu maksmine öötöö ja riigipühal töötamise eest 12
6. TÖÖAEG 13
6.1 Tööaja korraldus 13
6.2 Tööaja kestus 13
6.3 Summeeritud tööaeg 13
7. PUHKEAEG 15
7.1 Tööpäevasisene vaheaeg 15
7.2 Igapäevane puhkeaeg 15
7.3 Iganädalane puhkeaeg 15
8.PUHKUS 17
8.3 Puhkuse katkestamine või edasilükkamine 17
8.4 Puhkusetasu 18
9.ÖÖTÖÖ 19
9.1 Öötöötaja tööaja piirangud 19
10.VARALINE VASTUTUS 21
11.TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE 23
11.1 Tööleppingu lõppemine 23
11.2 Ülesütlemisavaldus 23
11.3 Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel 24
11.4 Töölepingu ülesütlemine 24
11.5 Hoiatus 24
KOKKUVÕTE 27
KASUTATUD KIRJANDUS 28
Praeguses majandussurutises on töösuhted tõusnud tähelepanu keskpunkti: ettevõtted muutuvad, struktuurid uuenevad, töökohad kaovad ja tekivad. Töövaidluskomisjoni ja kohtusse pöördujate arv on märgatavalt suurenenud. Sellistes kriitilistes ja keerulistes oludes tuleb töösuhetega seotud otsuste tegemisel korrektselt seadust järgida, et vältida hilisemaid probleeme.
Tööandja ja töötaja suhete korrektsus sõltub sellest, kui täpselt on sätestatud nende õigused ja kohustused, kui selgelt on määratud töötaja ülesanded ja kui hästi ta tunneb töökorraldust. Töölepingu sõlmimisel peavad mõlemad hästi teadma, mida neil on õigus selle lepingu alusel nõuda ja mida nad on kohustatud tegema. Ühe poole kohustustele vastavad teise poole õigused.
Töölepingu lõpetamine ja vastutus on sellised valdkonnad, mis on põhjustanud praktikas kõige rohkem töövaidlusi. Töölepingu lõpetamise korral põrkuvad töötaja ja tööandja huvid kõige selgemalt. Seetõttu töölepingu lõppemise, aga eriti töölepingu ülesütlemisega seotud regulatsiooni puhul on seadusandja püüdnud leida mõlemaid pooli rahuldava lahenduse, eeldades seejuures lepingupoolte head tahet ja mõistlikku suhtumist .
  • TÖÖLEPING


    Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja on kohustatud töötajale töö eest tasu maksma.
    Kui üldjuhul tehakse tööd töölepingu alusel, siis võib töötegemine põhineda ka muudel võlaõiguslikel lepingutel, näiteks käsunduslepingul, töövõtulepingul jm. Tööleping on oma olemuselt võlaõiguslik leping, mis kuulub teenuse osutamise lepingute hulka, kuid on samas eristatav teistest võlaõiguslikest lepingutest.
    Töölepingu puhul on oluline eristada seda teistest teenuse osutamise lepingutest kuna töölepingu alusel töötavale isikule on seadusega tagatud suuremad õigused ja parem kaitse kui muude lepingute alusel töötavatele isikutele. Selleks, et välja selgida, kas konkreetsel juhul on tegemist töölepinguga või mitte, tuleb vaadelda lepingu iseloomulikke tunnuseid.
    Alljärgnevalt on toodud töölepingule iseloomulikud jooned, mis eristavad seda ülejäänud lepingutest:
    • töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, st tööandja määrab töö tegemise koha, aja ja viisi;
    • tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu;
    • tööandja ja töötaja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks; tööd tehakse üldjuhul isiklikult;
    • töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid;
    • töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (töötamine tööandja ruumides, töökorralduslike reeglite järgimine , ühisüritused kolleegidega jms);
    • tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses);
    • töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega;
    • lepingust tulenevad kohustused, mis piiravad või kohustavad lepingu ühte poolt ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus).

    Olukorras, kus töölepingu eristamine teistest teenuse osutamise lepingutest võib osutuda keeruliseks, tuleb appi töölepingu seadus. Töölepingu seaduse alusel loetakse leping, mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd, seni töölepinguks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. See tähendab, et vaidluse korral tuleb tööandjal tõendada, et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga, mitte töölepinguga. Näiteks on tegemist töölepinguga juhul, kui töötajaga sõlmitakse leping pealkirjaga „ Töövõtuleping ", kuid lepingu sisu vastab töösuhtele iseloomulikele tunnustele.
    Töötaja lapsehoolduspuhkus lõppes ja ta asus tööle. Tööandja andis töötajale uue töölepingu ja ütles, et vana tööleping on aegunud ja tuleb sõlmida uus. Uues töölepingus on katseaeg . Kas tööleping aegub?
    Tööinspektsiooni tööinspektor - juristi vastus: Tööleping ei aegu. Küll aga võib töölepingus kokkulepitud tingimus näiteks seaduse muudatuse tõttu muutuda kehtetuks sest on vastuolus seadusega. Töötajal on kehtiv tööleping ka peale lapsehoolduspuhkust. Leping kehtib nendel tingimustel, milles on kokku lepitud. Töölepingus kokkulepitud tingimusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel.
    Kui töötaja ja tööandja said kokkuleppele uue töölepingu tingimustes ja allkirjastasid selle, siis leping kehtib kokkulepitud tingimustel. Kui tööandja soov oli töötajat peale pikka lapsehoolduspuhkust taas proovile panna (katseaeg) ja seetõttu eksitas töötajat uut lepingut sõlmima, siis ei ole tööandja töötaja suhtes küll heauskselt käitunud. Veelkord tasuks meelde tuletada, et ennem kui asutakse lepingule alla kirjutama, tuleks seda hoolega läbi lugeda ja kui aru ei saa, siis nõu küsida.
    Pilt 1
    Tööleping
  • TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE


    Töölepingu sõlmimiseks on vaja poolte kokkulepet. Tööleping loetakse sõlmituks, kui töötaja ja tööandja on saavutanud kokkuleppe kõigis olulistes tingimustes.
    Seadus ei sätesta töölepingu kohustuslikke tingimusi. Olulised tingimused määravad töötaja ja tööandja vastastikusel kokkuleppel arvestades konkreetset töösuhet. Üldreeglina on töölepingus kokku lepitavateks olulisteks tingimusteks töötasu, tööaeg, tehtavad tööülesanded, töö tegemise koht jms.
    Töölepingu seaduse kohaselt ei tohi tööleping sisaldada :
    • töötajat kahjustavat tingimust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Näiteks ei saa töötaja ja tööandja kokku leppida tingimuses, mille kohaselt koolituse mitteedukal sooritamisel väheneb töötaja töötasu;või töölepingu kehtivusega seotud tingimust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Näiteks ei saa kokku leppida tingimuses, mille kohaselt tööleping lõpeb, kui töötaja ei läbi vajalikku vahekoolitust. Enne töölepingu allkirjastamist on töötajal on õigus tutvuda töölepingu projektiga.

    Enne töölepingu allkirjastamist tuleb läbi lugeda tööülesandeid, töötasu, töö tegemise kohta jm tingimusi puudutavad punktid ning veenduda, et kõik olulised kokkulepitud tingimused on töölepingus kirjas.
    Kas töökoha vabanemisel on tööandjal kohustus võtta tööle tagasi paari kuu eest koondatud töötaja?
    Tööinspektsiooni tööinspektor-juristi vastus: Sellist kohustust seadusest ei tulene. Tõepoolest oli see nii vanas seaduses, et vabade töökohtade tekkimisel kuue kuu jooksul pärast koondamist oli tööandjal kohustus töötaja tööle tagasi võtta. Kuigi kohustust ei ole on igati mõistlik, kui endine tööandja annab teada vabanevast töökohast ennekõike koondatud töötajale. Seda muidugi siis, kui töötaja on töösuhte lõppemisel avaldanud sellekohast soovi (näiteks andnud e-posti, kuhu pakkumine saata).

    2.1 Töölepingu vormistamise nõue


    Töölepingu seadus näeb töölepingule ette kirjaliku vormi, mis tähendab, et see peab olema omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud .
    Kirjalik vorminõue ei ole kohustuslik töösuhte puhul, mille kestus ei ületa kahte nädalat. Reeglina on sellisel juhul tegemist väga lühiajalise tööga. Siiski on soovitav ka lühiajalise lepingu korral sõlmida tööleping kirjalikult, et vältida hilisemaid arusaamatusi ja vaidlusi.
    Kirjaliku vormi järgimata jätmisel ei ole tööleping tühine. See tähendab, et kirjaliku vormi puudumine ei muuda pooltevahelist kokkulepet olematuks, kuid võib raskendada hiljem kokkulepete tõendamist (poolte vahel võib tekkida hiljem vaidlus seoses töötasu, tööülesannete jms tingimuste üle). Näiteks olukorras, kus töötaja on asunud täitma tööülesandeid, kuid tööleping on jäänud kirjalikult vormistamata, ei saa tööandja hiljem väita, et lepingut ei ole sõlmitud.
    Tööleping vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale ja teine tööandjale

    2.2 Piirangud alaealise töötegemisele


    Tööandja peab töölepingu sõlmimisel olema kindel, et noor suudab valitud tööd teha ning töö ei ohusta tema tervist.
    Alaealise töötamisega seotud piirangud on järgnevad:
    0–6-aastane
    töö tegemine on ilma eranditeta keelatud;
    7–12-aastane        
    lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal;
    töölepingu sõlmimiseks on vajalik seadusliku esindaja nõusolek;
    töölepingu sõlmimiseks on vajalik tööinspektori nõusolek;
    tööinspektoril õigus kaasata alaealise tahte väljaselgitamiseks lastekaitsetöötaja;
    13–14-aastane
    lubatud teha tööd, mille puhul töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust;
    töölepingu sõlmimiseks on vajalik seadusliku esindaja nõusolek;
    15–16-aastane   koolikohustuslik
    lubatud teha tööd, mille puhul töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust;
    töölepingu sõlmimiseks on vajalik seadusliku esindaja nõusolek;
    15–16-aastane   mittekoolikohustuslik
    lubatud teha tööd, mille puhul töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust;
    töölepingu sõlmimiseks on vajalik seadusliku esindaja nõusolek;
    17-aastane
    Üldised töölepingu seaduse § 7 lõikest 2 tulenevad piirangud ;
    töölepingu sõlmimiseks on vajalik seadusliku esindaja nõusolek.
    Tabel 1 alaealistega töötamise piirangud 1
    Kerge töö all mõeldakse töid, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Näiteks on alaealisele lubatud põllumajandustööd ( marjade ja puuviljade korjamine ), kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd (kaupade lahtipakkimine ja riiulitele asetamine), toitlustus - või majutusettevõttes tehtavad abitööd (laudade katmine ), käsitöö ( suven iiride valmistamine), kontoritööd (töötamine asjaajajana), puhastus- või koristustööd ja kultuuri-, spordi- või reklaamitegevusega seotud tööd.
    Töölepingu seadus toob välja alaealise töötamisega seotud üldised töö iseloomust tulenevad alaealisele keelatud tööd.
    Tööandja ei tohi sõlmida töölepingut alaealisega ega lubada teda tööle, mis:
    ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
    • ohustab alaealise kõlblust;
    • sisaldab ohte , mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida, kuna tal puudub piisav kogemus või väljaõpe;
    • takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
    • ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.

    Pilt 2
    Alaealine tööl
  • TÖÖLÄHETUS


    Tööandjal on ühepoolne õigus saata töötaja töölähetusse (TLS § 21 lg 1). Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud (ettevõtte juhtorgani asukoht), kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Tavapäraselt lepitakse töö tegemise koht kokku.
    Töölepingu seaduse järgi viibib töötaja töölähetuses juhul, kui tööandja saadab ta tööülesandeid täitma tema tavapärasest ehk kokkulepitud töötamise kohast erinevasse kohta, sealhulgas nii Eesti-siseselt, so siseriiklikult kui ka välislähetusse.
    Näiteks kui töölepingus on töötamise kohana märgitud, st kokku lepitud välisriik (nt Soome, Norra), kus kogu aeg töötamine toimubki, siis seal viibimise aeg ei ole vaadeldav lähetusena.
    Kui töökoht eeldab lähetustes käimist, tuleks tööle võtmisel töötajale seda selgitama. Samuti on juba siis mõistlik poolte vahel kokku leppida, kas ja kuidas toimub lähetusse sõitmise ja lähetusest tuleku aja tasustamine, sest TLS ei sätesta, et see aeg oleks tööaeg ja seega tasustatav. Kui sellisel eemärgil sõitmine ent toimub kokkulepitud tööajal, siis võib eeldada, et tegemist on tööandja korralduse täitmisega ja kokkulepitud töötasu tuleb maksta.
    Poolte kokkuleppel on võimalik töötaja saata töölähetusse ka kauemaks. Lisaks tuleb sel juhul töötajat täiendavalt teavitada tingimustest:
    Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja töötab kauem kui 1 kuu teises riigis ja kohaldatakse Eesti riigi õigust, siis peab tööandja töötajale enne ärasõitu teatama ka (TLS § 6 lg 8):
    • välismaal töötamise aja;
    • töötasu maksmise vääringu;
    • välismaal viibimisega seotud hüved, mida tööandja töötajale võimaldab;
    • kodumaale tagasipöördumise tingimused.

  • TÖÖANDJA KOHUSTUSED


    Tööandja kohustused

    Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt.
    Tööandja on eelkõige kohustatud:
    • kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi;
      maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
    • andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu;
    • tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust ;
    • tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;
    • tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
    • tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse , tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
    • tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi;
    • teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;
    • teavitama töötajat, kes täidab tööülesandeid renditööna, tema teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping, kui kasutajaettevõtja ei ole töötajat vabadest töökohtadest teavitanud;
    • teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
    • austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi;
    • andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;
    • mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.



  • TÖÖTASU MAKSMINE


    Tööandja kohustub maksma töötajale töötasu vähemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval. Pooled võivad kokku leppida ka töötasu maksmises lühema ajavahemiku järel, näiteks iganädalaselt. Palgapäev peab olema töötajale kirjalikult teatavaks tehtud ja sisalduma töölepingus.
    Töötasu tuleb välja maksta rahas ja netosummana. Kokkulepitud töötasust arvestab tööandja maha maksud ja maksed. Viidatud maksud on eelkõige tulumaks ja sotsiaalmaks ning makseteks töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse. Seadus eeldab, et töötasu makstakse töötaja määratud pangakontole, kuid pooled võivad kokku leppida ka töötasu sularahas maksmises. Juhul kui töötaja soovib saada töötasu sularahas, on soovitav määrata ka koht, kus ta saab  sularaha kätte.
    Töötaja nõudmisel peab tööandja esitama teatise, mis sisaldab andmeid töötajale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
    Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, tuleb töötasu maksta sellele päevale eelneval tööpäeval. Näiteks kui palgapäev satub pühapäevale, tuleb töötasu välja maksta reedel.
    Kas ma võin nõuda, et tööandja maksaks mulle töötasu sularahas?
    Tööinspektsiooni tööinspektor-juristi vastus: Töölepingu seadus § 33 lg 4 alusel peab tööandja kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Seega töölepingu seadus ei välista võimalust maksta töötasu sularahas, kuid seda vaid juhul, kui töötaja otseselt avaldab soovi töötasu saamiseks sularahas ja tööandja on sellega nõus. Sellisel juhul on soovitav kokku leppida ka koht, kus töötaja sularaha kätte saab. Kokkulepe töötasu maksmise kohta sularahas tuleb fikseerida töölepingus.

    5.1 Töötasu maksmine ületunnitöö tegemise eest


    Töölepingu seaduse järgi on ületunnitööd võimalik hüvitada kahel viisil:

    Seadus eeldab, et ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga. Põhjus, miks ületunnitöö hüvitamise esimene eeldus on vaba aeg, seisneb töötaja tervise ja ohutuse kaitses. Kuna piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks, näebki töölepingu seadus ette eelduse ületunnitöö hüvitamiseks vaba ajaga. Seetõttu tuleb vaba aeg anda ka võimalikult ruttu peale perioodi lõppu, millal ületunnid tekkisid. Summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpul ning neid on võimalik vaba ajaga hüvitada järgmise perioodi jooksul.
    Ületunnitöö erakorralisest iseloomust lähtudes peab ületunnitöö tegemine töötajale kaasa tooma täiendava hüvitise tavapärasest erineva tööajaga töötamise eest. Ületunnitöö tegemisele peab seega järgnema piisav hüvitis , mis on suurem kokkulepitud tööaja piires tehtava töö eest saadavast tasust, st ületunnitöö ei saa olla sama „kallis" kui tavaline töötund. Seetõttu ei saa ületunnitöö hüvitamisel vaba ajaga nimetatud vaba aeg langeda töötaja tavapärasele puhkeajale. Ületunnitöö hüvitamiseks mõeldud vaba aeg antakse kokkulepitud tööajast ning tasustatakse seetõttu nagu tavaline tööaeg. Vastav regulatsioon tagab töötajale ületunnitöö tegemise eest piisava kompensatsiooni ning kaitseb töötajat võimaliku töötasu languse eest.
    Kui tööandja soovib ületunnitöö hüvitada rahas, tuleb tal see töötajaga kokku leppida. Ületunnitöö hüvitamisel rahas tuleb tööandjal maksta töötajale 1,5-kordset töötasu. Kui töötaja teeb ületunnitööd ööajal või riigipühal, siis tuleb töötajale tasuda nii ületunnitöö, öötöö kui ka riigipühal tehtud töö eest, kuid töölepingus kokkulepitud baastasu topelt arvestama ei pea. Lisatasu arvestades ei tohi tekkida olukord, kus lisaks lisatasule öötöö ja riigipühal tehtava töö eest, saab töötaja topelt ka töölepingus kokkulepitud baastasu. Näiteks olukorras, kus töötaja teeb riigipühal ületunnitööd, tuleb tema töötasu saamiseks esmalt korrutada töötaja (baas)töötasu 2-ga ja seejärel 0,5-ga (ületunnitöö lisatasust on maha arvatud baastasu komponent ).

    5.2 Töötasu maksmine öötöö ja riigipühal töötamise eest


    Kui ületunnitöö hüvitamisel on seaduses eeldus, et tehtud töö hüvitatakse vaba aja andmisega, siis öötöö ja riigipühal tehtav töö toimub eelduslikult täiendava lisatasu eest. Öötöö ja riigipühal tehtava töö võib kokkuleppel töötajaga hüvitada vabas ajas. Öösel (22.00 kuni 6.00) töötamise eest peab tööandja maksma töötajale 1,25-kordset töötasu. Täiendava tasu maksmine ei ole vajalik, kui pooled on kokku leppinud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.
    Olukorras, kus töötaja saab töötasu alammääras, ei sisalda töötasu täiendavat tasu ööajal töötamise eest. Viidatud juhul saab töötaja kätte üksnes seaduses toodud miinimumi, mis ei sisalda lisatasu komponenti. Tööandja peab seega öötöö hüvitamiseks maksma vähemalt 1,25-kordset töötasu.
    Kui töötaja tööaeg langeb riigipühale, peab tööandja maksma töö eest 2-kordset töötasu. Kahekordselt tuleb hüvitada need töötunnid, mis langevad rahvuspühale või riigipühale. Näiteks olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb täiendavalt hüvitada riigipühal tehtavad tunnid , ülejäänud töötunnid tasustatakse tavalises ko rras. Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd, tuleb lisaks kahekordsele töötasule hüvitada töötajale ka tehtud ületunnid.
  • TÖÖAEG


    6.1 Tööaja korraldus


    Tööaja korralduse eesmärgiks on töö tegemise aja kindlaksmääramine, eelkõige tööaja alguse, lõpu ja tööpäevasiseste vaheaegade määramine. Tööaja korralduse õigus on tööandjal, kes lähtub tööaja reguleerimisel ettevõtte vajadusest. Seetõttu saab tööandja ühepoolselt juba kehtestatud korraldust ka muuta, kui muudatus on seotud ettevõtte vajadustega ning arvestab töötaja huvidega . Näiteks peab tööandja arvestama tööaja alguse varasemaks nihutamisel, et muudatus ei takista oluliselt töötajate töölejõudmist (ühistranspordi kasutamise võimalus varasel kellaajal jms).
    Tavapäraselt on tööaeg reguleeritud ettevõttesisese dokumendiga, näiteks töökorralduse reeglitega. Tööaja korraldusest peab tööandja teavitama töötajat juba töölepingu sõlmimisel, mis annab pooltele võimaluse vajadusel ka ettevõtte tavalisest tööajast erinevalt kokku leppida, kui tavaline tööajakorraldus töötajale näiteks ei sobi.

    6.2 Tööaja kestus


    Täistööaeg on 40 tundi nädalas ehk 8 tundi päevas 7-päevase vahemiku kohta. Tööandja ja töötaja võivad omavahel leppida kokku ka osalises ehk lühemas tööajas. Näiteks töötab töötaja 20 tundi nädalas. Kokkuleppe puudumisel eeldatakse täistööaega.

    6.3 Summeeritud tööaeg


    Tööandja võib tööaega summeerida, mis tähendab, et töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis jaotuda erinevalt. Näiteks kuu jooksul võib töötaja ühel nädalal töötada kuus tundi päevas, kuid teisel nädalal 10 tundi päevas. Summeerimise perioodiks võib olla kuni 4 kuud ning tööaega arvestatakse summeeritud tööaja puhul arvestusperioodi lõpus. Arvestusperioodi lõpus selguvad ka ületunnid ning alatunnid. Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse eelkõige töötamisel tööajakava ehk graafiku alusel.
    Summeeritud tööaja puhul tuleb järgida reeglit, et töötaja tööaeg ei või arvestusperioodi lõpuks ületada keskmiselt 48 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta. Teatud juhul lubab töölepingu seadus sellest ka kõrvale kalduda, kuid seda siiski kokkuleppel töötajaga ning tagades töötajale tervisekaitse ületöötamise eest.
    Kui pooled on kokku leppinud, et töötaja tööajale rakendatakse summeeritud tööaega, peab tööandja andma töötajale teada ka tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Näiteks peab töötaja teadma, millal ta järgmise kuu tööajakava teada saab ja kui pikk on tema tööaja arvestusperiood. Olukorras, kus tööandjal tekib vajadus muuta juba koostatud ja töötajale teatavaks tehtud tööajakava, tuleb tehtavad muudatused töötajaga kokku leppida.
    Summeeritud tööaja puhul võib esineda olukordi , kus sündmuse ettenägematuse tõttu (näiteks haigus või ootamatult võetav puhkus) töötaja ei tööta. Sellisel juhul tuleb arvestusperioodi tööaega vähendada nende päevade võrra, mil töötaja ei saanud tööd teha. Juba tööajakava koostamisel peab tööandja arvestama talle teadaolevaid töötamise takistusi ja neid eeloleva tööajakava koostamisel arvesse võtma. Vastasel juhul tekiks olukord, kus töötaja peab näiteks juhul kui ta on arvestusperioodi alguses haigestunud, hiljem oma „tegemata tunnid" ära tegema arvestusperioodi lõpus.
    Töölepingu lõppemine lõpetab summeerimise arvestusperioodi. Juhul kui tööleping lõpetatakse enne kokkulepitud summeerimisperioodi lõppu, tuleb arvestada viimase summeerimisperioodina ajavahemikku summeerimisperioodi algusest kuni töösuhte lõppemiseni. Arvestusperioodi kestel töölepingu lõppemisel võib töötajal olnud töötanud vähem tunde, kui oli kokkulepitud tööaeg. Sellisel juhul peab tööandja lisaks töötatud tundidele hüvitama töötajale vähem töötatud töötunnid ning juhul, kui töötaja on töötanud rohkem töötunde kui kokkulepitud tööaeg, tuleb enam töötatud tunnid hüvitada ületundidena.
    Kas kaugtöö korral on töötaja töö- ja puhkeaja arvestamine kohustuslik?
    Vastab Põhja inspektsiooni tööinspektor- jurist Kaia Taal: Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 4 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. Kokkulepet eeldatakse kirjalikus vormis. Kuigi kokkulepitud töötamise koht erineb kaugtöö puhul tavapärasest,  allub siiski ka kaugtöövormi korral töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile ning tööandja on kohustatud TLS § 28 lg 2 p 4 alusel pidama tööajaarvestust. Sealhulgas peab tööandja ka kaugtöö puhul arvestama töötaja töö- ja puhkeaega ning töötaja peab kinni pidama kokkulepitud tööajast, puhkepausidest ja –ajast.
    Pilt 3
    Tööaeg
  • PUHKEAEG


    Tööandja on kohustatud kinni pidama puhkeaja nõuetest. Nõuded puhkeajale tulenevad seadustest. Samuti võivad pooled kokku leppida või tööandja võib ettevõttesisese dokumendiga kehtestada puhkeajale soodsamad tingimused.

    7.1 Tööpäevasisene vaheaeg


    Töötaja peab saama tööpäeva sees puhkepausi einestamiseks ja puhkamiseks. Pärast 6-tunnist töötamist on töötajal õigus puhata vähemalt 30 minutit, kuid tööandja võib anda töötajale 30-minutilise vaheaja ka varem. Alaealistele töötajatele tuleb 30-minutiline vaheaeg anda vähemalt 4,5-tunnise töötamise järel.
    Üldreeglina ei arvestata tööpäevasiseseid vaheaegu tööaja hulka. Tööpäevasisene vaheaeg loetakse tööajaks juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda. Sellisel juhul peab töötajal olema võimalus puhata ja einestada tööajal.

    7.2 Igapäevane puhkeaeg


    Töötajale peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma 11 tunni ulatuses järjestikust puhkeaega. See tähendab, et töötaja saab ühes töövahetuses töötada koos ületunnitööga maksimaalselt 13 tundi.
    Erandina ei kohaldata igapäevase puhkeaja piirangut tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele, tingimusel, et pikem töötamine on nende tervisele ohutu. Lisaks eeltoodud erandile, mis on kehtestatud seadusega, saab igapäevase puhkeaja piirangust teha erisusi ka kollektiivlepinguga. Kollektiivlepinguga sätestatud erandid on lubatud näiteks tegevuste puhul, kus töötaja töö- ja elukoht asuvad üksteisest kaugel või mis nõuavad teenuse/tootmise pidevat jätkumist, samuti gaasi, vee ja elektrienergia tootmisel, turva - ja järelevalvetöötajate, sadama- ja lennuväljatöötajate ning reisijateveoga seotud töötajate puhul jne. Sellisel juhul tuleb töötajale vahetult pärast töötamist anda täiendavat puhkeaega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Näiteks kui töötaja töövahetuse pikkus oli 16 tundi, peab ta sellele järgnevalt saama puhkeaega 14 tundi (11 tundi igapäevane puhkeaeg + 13 tundi ületavad 3 tundi).

    7.3 Iganädalane puhkeaeg


    Töötaja peab nädalas puhkama vähemalt 48 tundi järjest. Summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötaja nädalas saama puhata vähemalt 36 tundi järjest. Teistsugused kokkulepped on tühised.
    Seadus eeldab, et iganädalane puhkeaeg on laupäev ja pühapäev, kuid töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ka teisiti. Näiteks võib tööajakava alusel töötavale isikule anda puhkeaega ühel nädalal esmaspäeval -teisipäeval ja järgmisel nädalal neljapäeval-reedel. Oluline on, et puhkepäevad oleksid järjestikku.
    Töötan turvatöötajana ning vahetused kipuvad olema öösiti, vahetuse pikkus 15 tundi. Kas ülemusel on õigus ähvardada sellega, et kui ma töövälisel ajal tema kõnedele ei vasta, siis avaldub see ka mu palgas, mida ta saab vähemaks võtta? Kas mingi seadus keelab mul vabal päeval oma isiklikku telefoni väljas hoida? Selline käitumine ülemuse poolt tundub ebaõiglane.
    Vastab Tööinspektsiooni nõunik Niina Siitam: Tööandja kontrollile ja juhtimisele allub töötaja ainult kokkulepitud tööajal. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 kohaselt on tööandja muuhulgas kohustatud tagama töötaja kokkulepitud töö- ja puhkeaja (p 4). Töötaja peab olema tööandjale töövälisel ajal kättesaadav üksnes siis, kui selles on kokku lepitud. Kokkuleppe kohaselt on töötaja kohustatud olema valmis täitma tööandja korraldust ja asuma täitma tööülesandeid. Tegemist TLS § 48 mõistes valveajaga, mille eest makstakse töötajale  tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. Valveaja kohaldamise kokkuleppele vaatamata peab töötajale olema tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus. Kui tööandjaga valveajas ei ole kokku lepitud, ei ole töötajal kohustust töövälisel ajal tööandja kõnedele vastata. Töötasu vähendamine tööst vabal ajal kõnedele vastamata jätmise pärast on ebaseaduslik.
    Pilt 4
    Paus



  • PUHKUS


    8.1 Puhkuse kestus
    Töötajal on õigus saada kalendriaastas 28 kalendripäeva põhipuhkust , mida arvutatakse ja antakse töötaja töötamise eest. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka seaduses sätestatust pikemas põhipuhkuses, kuid lühemas puhkuse kestuses kokku leppida ei tohi. Põhipuhkuse pikkus on täistööaja ja osalise tööajaga töötajatel ühepikkune.
    Pikem põhipuhkus võib olla sätestatud ka töölepingu seaduses või eriseadustes. Näiteks on pikem puhkus (35 kalendripäeva) alaealistel, töövõimetuspensioni saavatel töötajatel, laevapere liikmetel.

    8.2 Puhkuse ajakava
    Puhkuse ajakava eesmärk on anda mõlemale poolele võimalus tööd ja puhkust ette planeerida . Tööandja peab koostama puhkuse ajakava iga kalendriaasta kohta, võttes arvesse töötajate mõistlike soove. Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne aegumist.
    Puhkust neile sobival ajal on õigus nõuda alljärgnevatel isikutel:
    • naisel vahetult enne ja pärast rasedus ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
    • mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
    • vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last, – lapse koolivaheajal;
    • koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.

    Puhkuse ajakava tuleb töötajatele teatavaks teha kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Seadus kohustab tööandjat märkima puhkuse ajakavasse põhipuhkuse ja kasutamata puhkuse, kuid ajakavasse võib lisada ka muid puhkuseid, näiteks isapuhkus , lapsepuhkus, õppepuhkus .
    Puhkuse ajakavasse märgitud puhkusi antakse vastavalt ajakavale. Ajakavasse märkimata puhkust (nii põhipuhkust kui teisi puhkuseid) võib töötaja kasutada, kui ta  teatab sellest tööandjale ette 14 kalendripäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuna ajakavasse märkimata puhkuse kasutamise etteteatamise tähtaeg on suhteliselt lühike, oleks tööandjal mõistlik puhkuse ajakava koostada ja töötajatele teatavaks teha võimalikult aasta alguses. Puhkuse ajakavasse kirja pandud puhkusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel.

    8.3 Puhkuse katkestamine või edasilükkamine


    Vaatamata asjaolule, et puhkuse ajakavasse märgitud puhkusi tuleb töötajale anda vastavalt ajakavale, näeb seadus ette juhud , mil puhkust on võimalik teatud juhtudel ka katkestada või edasi lükata. Puhkuse katkestamise või edasi lükkamise õigus on nii töötajal kui tööandjal. Puhkuse katkestamisel või edasilükkamisel on töötajal õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa väljavõtmist kohe pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Sellisel juhul ei oma tähtsust asjaolu, kas puhkus katkestati või lükati edasi tööandjast või töötajast tingitud põhjustel.

    8.4 Puhkusetasu


    Puhkusetasu, sealhulgas põhipuhkuse, lapsepuhkuse ja õppepuhkuse tasu tuleb töötajale maksta erineva kokkuleppe puudumisel välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Pooled võivad kokku leppida, et puhkusetasu makstakse töötajale puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, kuid hilisem puhkusetasu maksmine lubatud ei ole. Juhul kui tööandja viivitab puhkusetasu maksmisega, on töötajal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
    Puhkust ei tohi töösuhte kestuse ajal hüvitada rahas või muude hüvedega, kuid töösuhte lõppedes peab tööandja kasutamata ja aegumata puhkusepäevad töötajale rahas hüvitama. Puhkusetasu arvutamisel tuleb tööandjal lähtuda keskmise töötasu arvutamise põhimõtetest.
    Töötaja oli puhkusel ja tööandja ei maksnud talle puhkusetasu. Tööandjalt küsides sai vastuse, et võib maksta ka palgapäeval. Kas tööandja võib ise otsustada, millal maksta puhkusetasu?
    Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool vastab: Puhkusetasu makstakse töölepingu seaduse § 70 lg 2 kohaselt hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Ainult poolte kokkuleppel on võimalik puhkusetasu maksta puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.
    Antud sättega pole keelatud töötajaga ka kokkulepped, kus puhkusetasu makstakse nt puhkuse kestel või et puhkusetasu makstakse osade kaupa. Oluline on, et ei maksta hiljem, kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.
    Tööandja ei saa ise otsustada puhkusetasu maksmist palgapäeval, selleks on vajalik tööandja ja töötaja kokkulepe. Kokkuleppe puudumisel on töötajal puhkusetasu maksmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. Hetkel kehtiv viivis on 8,05% aastas ehk arvutuslikult ligikaudu 0,022% viivitatavalt summalt päevas.
  • ÖÖTÖÖ


    Öötöötaja on töötaja, kes töötab ööajal:
    • vähemalt 3 tundi oma igapäevasest tööajast või
    • vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast.

    Seega on öötöötaja iga töötaja, kes tavaliselt töötab ööajal vähemalt 3 tundi oma igapäevasest tööajast või teatava osa oma iga-aastasest tööajast. Öötöötaja töötab regulaarselt oma tavalise töö käigus öösel.

    9.1 Öötöötaja tööaja piirangud


    Öötöötaja tööaja piirangu kohaselt ei või öötöötaja töötada keskmiselt rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul 7-päevase arvestusperioodi kohta. Seaduse kohaselt tuleb öötöötaja keskmise tööaja arvutamisel 7-päevasest arvestusperioodist välja arvata 24-tunnine periood (7 päeva – 1 päev = 6 päeva).
    Öötöötaja saab ülaltoodust lähtuvalt töötada 7-päevase arvestusperioodi jooksul maksimaalselt 48 tundi (keskmiselt 8 tundi päevas 6 päeva jooksul). See tähendab, et töötundide arv 7 päeva kohta ei tohi ületada 48 tundi olenemata sellest, kas konkreetse nädala töövahetused langevad öisele või päevasele ajale. Öötöötaja peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul saama vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega ja 7-päevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega.
    Seadus näeb ette rangema piirangu nende öötöötajate suhtes, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom. Selline öötöötaja ei tohi töötada rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul. Tegemist on absoluutpiiranguga, mistõttu ei oma tähendust, kas konkreetse nädala töövahetused langevad öisele või päevasele ajale, töötundide arv 24 tunni kohta ei tohi mingil juhul ületada 8 tundi.
    Tööandja on kohustatud koostama iga töökoha raames riskianalüüsi ning korraldama tervisekontrolli öötöötajatele nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal.
    Teatud juhtudel on lubatud öötöötaja tööaja suhtes teha töölepingu või kollektiivlepinguga ka erandeid . Erisus on lubatud tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa töö tegemise aja piirangut. Eelkõige on kehtib see selliste töökohtade suhtes, mis on seotud turvamis- ja järelevalvetoimingutega, tegevustega, mis nõuavad teenuse või tootmise pidevat jätkumist, samuti ravi ja hooldamisega seotud teenustega ning sadama- või lennuväljatöötajate puhul.
    §45. Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine
    • Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.
    • Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu.
    • Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust.

    Kas töölepingus võib olla kirjas, et töötasu sisaldab tasu töötamise eest öisel ajal ja riigipühadel?
    Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ingrid Iter: Vastavalt töölepingu seaduse § 45 lõigetele 1 ja 2 maksab tööandja töötajale 1,25-kordset töötasu kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00) ning kui tööaeg langeb riigipühale, peab tööandja maksma töö eest 2-kordset töötasu. Pooled võivad töölepingus leppida kokku, et tasu ööajal töötamise eest sisaldub töötasus, kuid sel juhul peab kokkulepitud töötasu olema suurem töötasu alammäärast. Kuna ööajal tehtav töö tuleb täiendavalt hüvitada, ei ole seadusega kooskõlas olukord, kus pooled on kokku leppinud töötasu alammääras, mis juba sisaldab tasu öösel töötamise eest. Viidatud juhul saab töötaja kätte üksnes seaduses toodud miiniumi , mis ei sisalda öötöö lisatasu komponenti. Riigipühal tehtud töö eest tuleb tööandjal maksta kahekordset töötasu. Erinevalt ööajal töötamise tasust, ei näe seadus ette võimalust leppida kokku, et lisatasu riigipühadel töötamise eest sisaldub töötasus. Seega tuleb riigipühadel tehtav töö alati hüvitada lisaks kokkulepitud töötasule. Pooled võivad leppida kokku, et rahalise hüvitise asemel antakse töötajale täiendavat vaba aega ööajal või riigipühal töötatud ajaga võrdses ulatuses. Sel juhul tuleb vaba aeg anda kokkulepitud tööajal ning see tasustatakse seetõttu nagu tavaline tööaeg.
    Pilt 5
    Öötöö



  • VARALINE VASTUTUS


    Töölepingu seaduse  § 75
  • Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.
  • Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
    • see on sõlmitud kirjalikult;
    • see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud ;
    • töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
    • on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.

    Paragrahv 75 annab tööandjale võimaluse leppida töötajaga kokku varalise vastutuse kokkuleppes selliselt, et töötaja vastutab talle tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest sõltumata oma süüst. Seega on tegemist erandiga § 72 mõttes, mille järgi vastutab töötaja üksnes süü olemasolul. Vastava sätte eesmärgiks on anda tööandjale vahend tagamaks, et töötaja kätte usaldatud vara või finantsvahendid säiliksid samas mahus, milles need töötajale usaldati. Samuti on käesoleva paragrahvi mõtteks lihtsustada tööandja tõendamiskoormist selle võrra, et puudujäägi korral ei ole vaja tal tõendada töötaja süüd . Vastava kokkuleppe rakendusalana nähakse eelkõige kassa ja kaupadega tegelevaid töökohti.
    Tööandja saab vastavale kokkuleppele tugineda vaid juhul, kui on täidetud käesolevas paragrahvis nimetatud eeldused:
    • kokkulepe on sõlmitud kirjalikult - vajab mõlemapoolset allkirjastamist (TsÜS § 78);
    • kokkulepe on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud - eesmärgiks tagada ebamõistlike ja töötajat ebaproportsionaalselt koormavate kokkulepete välistamine (näiteks kokkulepe, et töötaja vastutab kõige eest ja alati, samuti kokkulepe, et töötaja vastutab kõikide laohoonete eest, olenemata sellest, et osade olemasolust pole ta teadlik);
    • töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaks määratud töötajate ringil - eesmärgiks tagada, et töötaja vastutab siiski vaid vara eest, mille üle tal on teatav kontroll, samuti asjaolu, et ta teaks , kellega koos ta vastutab ning saaks mõistlikult kaaluda teistest töötajatest tulenevat lisariski;
    • kokku on lepitud vastutuse rahalises ülempiiris ning
    • tööandja maksab töötajale vastava kokkuleppe eest mõistlikku hüvitist, mis on vastavuses vastutuse rahalise ülepiiriga - hüvitise mõistlikkust hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Mõistlik hüvitis ei saa sisalduda alampalga sees, vaid peab sellele lisanduma.

    Töösuhtes olles kasutab töötaja enamasti tööandja vahendeid. Kuna tegu on varaliste väärtustega, siis kaasneb sellega ka vastutus. Milline on töötaja varaline vastutus töösuhtes?
    Kuna tööleping on käsunduslepingu alaliik , siis kohaldatakse töölepingu ja sellega kaasneva vastutuse puhul võlaõigusseaduse sätteid. Erisuseks on see, et töötaja vastutab töösuhtes üldjuhul vaid süüliselt tekitatud kahju eest. Teisisõnu, kui töötaja tekitab tööandjale kahju tahtlikult või hooletusega, võib tööandja temalt selle kahju hüvitamist nõuda. Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kui töötaja rikkus töölepingut hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse tema tööülesandeid, süü astet, talle antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahju vältida või kindlustada.
    Pilt 6
    Varaline vastutus
  • TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE


    11.1 Tööleppingu lõppemine


    Mõnikord võib töösuhte lõppemise taga olla poolte konflikt, kuid ka siis tasub heade suhete hoidmiseks ja seaduskuulekaks käitumiseks tegutseda mõistlikult, vastastikku heas usus ning olla teise poole suhtes õiglane. Nii töötajale kui tööandjale teeb töölepingu lõppemise kergemaks oma õiguste ja kohustuste teadmine ja nende järgimine.
    Töölepingu seaduses on töölepingu lõppemise alused sätestatud ammendavalt. See tähendab, et seaduses sätestamata alustel tööleping lõppeda ei saa.
    Töölepingu lõppemise alused on järgnevad:
    • töösuhte lõpetamine kokkuleppel; tähtaja möödumine;
    • töötaja algatus - töötaja peab tööandajale esitama kirjaliku lahkumisavalduse 1 kuu enne soovitud lahkumiskuupäeva;
    • tööandja algatus - tööandja on kohustatud töötajale kirjalikult teatama töölepingu lõpetamisest ning põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust. Vaid tööandja pankroti puhul ei pea töötajale kirjalikult ette teatama töölepingu lõpetamisest;
    • kolmandate isikute nõudmine - alaealisega sõlmitud töölepingu lõpetamist võib nõuda töötaja vanem või eestkostja , kui töötamine ohustab tema tervist, kõlblust või hariduse omandamist;
    • pooltest sõltumatud asjaolud , milleks loetakse näiteks töötajale kriminaalkaristuse määramist, töölepingu sõlmimist ebaseaduslikult, töötaja surma, jne.;
    • ülesütlemine;

    11.2 Ülesütlemisavaldus


    Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Kirjalikku taasesitamist võimaldavaks vormiks võib olla näiteks faksi, e-kirja teel edastamine jm. Lisaks töölepingu ülesütlemise vormile ei või töölepingu ülesütlemine olla tingimuslik , kuna tingimuslik ülesütlemine on töötaja jaoks ebamäärane ja sellest tulenevalt kahjulik. Kui ülesütlemisavaldus on tehtud vorminõuet rikkudes või on tingimuslik, loetakse ülesütlemine tühiseks.
    Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus peab sisaldama põhjendust. Tööandja peab ülesütlemist alati põhjendama, kuid töötaja peab põhjendama üksnes erakorralist ülesütlemist.
    Erinevalt vorminõude rikkumisest, ei too põhjenduse ärajätmine kaasa ülesütlemisavalduse tühisust, kuid teine pool võib nõuda ülesütlemise põhjenduse puudumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Näiteks kui töötaja hiljem avastab, et ta oleks ülesütlemise põhjendamise korral saanud lepingut edukalt vaidlustada ning oleks sellest tulenevalt tööle ennistatud või saanud hüvitist, on nimetatud poolel võimalik nõuda ülesütlemise põhjendamise puudumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist.

    11.3 Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel


    Töötaja ja tööandja võivad igal ajal lõpetada töölepingu poolte kokkuleppel. Seetõttu ei ole ka oluline, kelle algatusel ja millisel põhjusel tööleping kokkuleppel lõpetatakse. Mõlemad osapooled peavad olema töölepingu lõpetamisega nõus, sealhulgas jõudnud kokkuleppele lõpetamisega seotud tingimustes, näiteks töölepingu lõppemise kuupäev, võimalike hüvitiste maksmine jms.
    Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleks töölepingu kokkuleppeline lõpetamine vormistada kirjalikult.

    11.4 Töölepingu ülesütlemine


    Tööleping lõpeb ülesütlemisega töötaja või tööandja algatusel. Töölepingu võib üles öelda korraliselt või erakorraliselt. Kui korralist ülesütlemist ei pea töötaja põhjendama, siis erakorralist ülesütlemist tuleb alati põhjendada.
    Töölepingu ülesütlemisel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ei ole tööandjal kohustust töötajale täiendus õpet korraldada.
    Töölepingu saab korraliselt üles öelda üksnes töötaja. Tööandjal ei ole õigust töölepingut korraliselt üles öelda. Tööandja saab töölepingu üles öelda mõjuva põhjuse esinemisel vaid erakorraliselt.

    11.5 Hoiatus


    Tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on korduvalt eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ning tööandja on töötajat hoiatanud, et sellise käitumise jätkumine ei ole lubatud ja võib tuua kaasa töölepingu ülesütlemise (TLS § 88 lg 1 p 3, VÕS § 196 lõige 2).
    Eelnevat hoiatamist eeldatakse ka töölepingu ülesütlemisel töötaja töövõime vähenemise tõttu (TLS § 88 lg 3) ja tööl joobes viibimise tõttu (TLS § 88 lg 1 p 4).
    Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töölepingu ülesütlemisest võimalusel hoiduda. Seda tuleks kasutada kõige viimase meetmena olukorras, kus töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Eeltoodu tõttu ja tuginedes lojaalsuspõhimõttele peab tööandja niisiis teatud määral sallima ka tööandjale mitte kõige meelepärasemat töötaja käitumist. Kui töötaja jätkab rikkumist, on tööandjal õigus leping üles öelda.
    Hoiatuse eesmärk on seega juhtida töötaja tähelepanu rikkumisele ning anda töötajale võimalus käitumist parandada. Töötaja ei pruugi tagasisideta enda tööülesannete täitmiseks puudulikust tööoskusest teadlik olla ega oska seetõttu arvestada, et tema käitumine võib kaasa tuua tõsised tagajärjed.
    Seadus ei näe ette hoiatuse kohustuslikku vormi, sisu ega hulka. Hoiatus võib olla nii suuline , kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri) kui kirjalik. Tööandja peab olema hiljem võimeline hoiatuse tegemist tõendama. Töötajale on vajalik edastada asjaolude kirjeldus, faktid, mis selgitavad juhtunut ning hoiatus, et tööandjal on õigus toimunu kordumisel või jätkumisel tööleping erakorraliselt üles öelda. Kirjaliku hoiatuse kättesaamist kinnitab tavaliselt töötaja allkiri , millele on lisatud hoiatuse kättesaamise kuupäev.
    Eelnevat hoiatamist ei ole vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda vastavalt hea usu põhimõttele tööandjalt oodata.
    Pilt 7
    Hoiatus
    Hoiatust ei ole vaja olulise rikkumise (VÕS § 116 lõike 2 punktid 2 kuni 4) korral, kui:
    • töötaja rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt tööandja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu;
    • töötaja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
    • kohustuse rikkumine annab tööandjale mõistliku põhjuse eeldada, et töötaja ei täida kohustusi ka edaspidi.

    Ka töötaja töövõime vähenemise ja tööl joobes viibimise korral on vajalik hinnata, kas hoiatus teenib sisulist eesmärki.  Kui töötaja on väga pikka aega viibinud töövõimetuslehel või ei luba spetsialisti poolt antud hinnangul tervis ametikohal päevagi enam edasi töötada, ei pruugi töölepingu lõpetamisega viivitamine hoiatamise tõttu olla mõistlik. Niisamuti võib juhtuda tööl joobes viibinud töötaja lubamatu käitumise hindamisel raskeks rikkumiseks. 
    Tööandja peab olema võimeline eelneva hoiatamiseta töölepingu ülesütlemist üksikasjalikult põhjendama, kui seadus on eeldanud töötaja hoiatamist.
    Hoiatust töövaidlusorganis eraldi vaidlustada ei saa. Töötajal on võimalik hoiatuse saamisel esitada tööandjale oma vastuväited, sealhulgas ka kirjalikult, ja hilisema vaidluse tekkimisel neid korrata .
    Hoiatus omab vaidluse korral tähtsust eelkõige töölepingu ülesütlemise ja selle tühisuse hindamisel. Kui tööandja ütleb töölepingu üles töötajast tuleneval põhjusel ning toob töölepingu ülesütlemise mõjuva põhjuse tõendamisel välja varasemalt tehtud hoiatused ja nende tagajärjed, hindab töövaidlusorgan (kohus või töövaidluskomisjon) igal konkreetsel juhul eraldi, kas töölepingu ülesütlemine on olnud seaduslik. Seaduslikkuse hindamisel on oluline nii hoiatuste sisu ja tagajärjed kui t öötaja selgitused hoiatuste saamisel.
    Mida peaksin ette võtma, kui tööandja soovib minuga ootamatult tööleping lõpetada?
    Vastab Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool: Töölepingu ülesütlemiseks tuleb esitada kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav ülesütlemisavaldus. Töölepingut võib üles öelda igal ajal kui selleks on olemas põhjus.  Kui töötaja on tööandjalt sellise avalduse saanud ja ta ei osanud oodata töölepingu lõpetamist, ta ei soovi seda ning avalduses olev põhjus ülesütlemiseks on tema arvates otsitud, põhjendamata või väär, puudub seaduslik alus,  on tal õigus ülesütlemine vaidlustada.  Selleks tuleb esitada avaldus töövaidlusorganile ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.  Ülesütlemise vaidlustamisel peab töötaja suutma tõendada, et töölepingu ülesütlemiseks vajalikud alused puudusid.

    KOKKUVÕTE


    Kokkuvõtvalt võib öelda, et töötaja on teovõimeline või piiratud teovõimega isik, kes kohustub tegema tööandjale tööd. Sealjuures peab ta alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile saades vastu töötasu ja head töötingimused. Tööandja on teovõimeline füüsiline või juriidiline isik, kes astub töötajaga töösuhtesse. Töösuhtesse astumine kujutab endast kokkulepet ehk määratud või määramata ajaks töölepingu sõlmimist töötaja ja tööandja vahel. Lepinguid on erinevaid, siinkohal võib lisaks töölepingule välja tuua ka töövõtu lepingu ja käsunduslepingu, mis alluvad võlaõigusseadusele. Tööleping aga allub töölepingu seadusele.
    Töölepingu peamise funktsioonina võib nimetada seda, et just töölepingust tuleneb tööõigussuhe ja selle kestvus ajas. Nii töötajal kui ka tööandjal on õigus leping varasema etteteatamise korral üles öelda. Olenevalt asjaoludest võib etteteatamise aeg varieeruda. Tööandja õigused ja kohustused on juriidiliselt määratletud ning töötaja kohustuste ja õigustega seotud. Nii töötaja kui ka tööandja on kohustatud täitma seaduses, kollektiiv - ja töölepingus ettenähtud kohustusi. Kõik ülalmainitu on kirjas ka töölepingu seaduse 190 paragrahvis.

    KASUTATUD KIRJANDUS

    Raamat
  • Rask Mari, Raidve Heli. „Töölepingu seadus praktikas 2010. Esimene raamat. Töölepingu sõlmimine, töötaja vastutus, tähtajaline tööleping“. Äripäeva Kirjastus,
  • Raidve Heli, Rask Mari. „Töölepingu seadus 2009. Teine raamat: Töötaja ja tööandja kohustused. Töötasu. Puhkus“. Äripäeva Kirjastus, 2009.
  • Raidve Heli, Rask Mari. „Töölepingu seadus 2009. Kolmas raamat: Töölepingu lõppemine. Vastutus. Rakendussätted“. Äripäeva Kirjastus, 2009.
    Artikkel
  • Heli Raidve. "Töölepingu seaduse uued tõlgendused". Äripäev , lk 34-36, september 2014
  • Heli Raidve. "Varalisest vastutusest töösuhtes". Mari, juuli 2013.
  • Heli Raidve. "Kaugtöötaja töö- ja puhkeaeg - mida silmas pidada?" lk. 17-20. RMP.ee, august 2013.
    Internet
  • Alaealise tööle võtmine http://www.ti.ee/est/toeoesuhted-toeoevaidlus/nousoleku-taotlemine-alaealise-toeoelevotmisel/alaealise-toeoele-votmine/ (18.03.2015)
  • Tööleping ja selle tunnused http://www.tooelu.ee/et/Toosuhted/tooleping/tooleping (18.03.2015)
  • Töölepingu lõppemine http://www.tooelu.ee/et/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine (18.03.2015)
  • 2014.Töölepingu lõppemine (03.01.2014) https://www.eesti.ee/est/too_ja_ettevotlus/tootamise_alused/tooleping/
  • Töö- ja puhkeaeg http://www.tooelu.ee/et/Toosuhted/too--ja-puhkeaeg/tooaeg (18.03.2015)
  • Varalise vastutuse kokkulepe http://www.tallinn.ee/est/haridusasutused/Varalise-vastutuse-kokkulepe (18.03.2015)
  • 2010.Töölepingu seadus. (01.01.2015). https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146 (18.03.2015)
  • Vasakule Paremale
    Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #1 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #2 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #3 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #4 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #5 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #6 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #7 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #8 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #9 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #10 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #11 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #12 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #13 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #14 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #15 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #16 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #17 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #18 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #19 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #20 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #21 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #22 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #23 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #24 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #25 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #26 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #27 Tööleping; Koostöö õiguslikud alused #28
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor h3l4r991 Õppematerjali autor
    Põhjalik referaat koostöö õiguslikest alustest. Vormistatud hetkel kehtivate normide alusel.
    Sisaldab teemasid nagu näiteks tööleping, tööelpingu sõlmimine, töölähetues, tööandja kohustused, töötasu maksmine, tööaeg, puhkeaeg, puhkus, öötöö, varaline vastutus, ning töölepingu lõpetamine

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Töösuhe ja selle reguleerimine-Töökorraldus ettevõttes
    118
    doc

    Töösuhe ja selle reguleerimine. Töökorraldus ettevõttes

    Lisaks saavad tööandjad ja töötajad VõrdKS ja SoVS nõuete täitmise hindamiseks pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. §4. Töölepingu sõlmimise erisus (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. (siin peab olema piisav selgus, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe ja sõlmimise hetk on pakkumuse esitamine ja sellele nõustumuse andmine) (2) Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. (Siin on vaja mõlemal poolel leping allkirjastada ja kindlasti 4 määrata aeg, millal leping jõustub ja sellest ei saa enam vabaneda). Siin võib ka elektrooniliselt allkirjastada mõlemad pooled, siis ei pruugi ka tööandjad kohtuda.

    Logistika
    TÖÖÕIGUS
    34
    docx

    TÖÖÕIGUS

    Kaugtöö kohaldamise võimaluse üle otsustab tööandja igal konkreetsel juhul eraldi ja tööandja peab töötajaga selles kokku leppima ning lisama selle tingimuse töölepingusse. Renditöö- töötaja teeb tööd, alludes kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile. Renditöö puhul on tööandja näol tegemist tööjõu vahendajaga. See on kolmepoolne töösuhe:töötajaga sõlmitud tööleping ning tööandja ja kasutajaettevõtja vaheline võlaõiguslik leping. Töötaja täidab oma töökohustusi tööandja määratud kolmanda isiku tegevuskohas.Renditöötaja peab tööandja töökorralduse reeglite kõrval kinni pidama ka kasutajaettevõtte töökorralduse reeglitest. Kui kasutajaettevõtja korraldused lähevad vastuollu tööandja korraldustega, täidab renditöötaja tööandja korraldusi.

    Tööõigus
    Tööõigus
    15
    doc

    Tööõigus

    TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud

    Tööõigus
    Tööõigus
    50
    doc

    Tööõigus

    TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond

    Tööõigus
    Tööõigus-konspekt
    15
    doc

    Tööõigus, konspekt.

    TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud

    Ainetöö
    TÖÖLEPINGU SEADUS
    384
    pdf

    TÖÖLEPINGU SEADUS

    ........................ 132 § 77. Leppetrahv tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel  töölt lahkumisel............................................................................................... 133 § 78. Tasaarvestamise erisus.................................................................................. 134 5. peatükk. TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE JA ÜLEMINEK.............................................. 136 Töölepingu lõppemise alused.................................................................................... 136 § 79. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel............................................................... 137 § 80. Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel.................................................... 138 § 81. Töölepingu lõppemine töötaja surmaga......................................................... 139 § 82. Töölepingust taganemise keeld............................

    Õigus
    Tööõiguse õppematerjal TLÜ õigusakadeemia
    13
    docx

    Tööõiguse õppematerjal TLÜ õigusakadeemia

    Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www.kutsekoda.ee www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht) EKSAM ­ 20 küsimust (mõned valikvastused) Tööleping - Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu. - Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. - TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu, küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus. - Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist

    Tööõigus
    Tööõiguse materjal
    13
    docx

    Tööõiguse materjal

    Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www.kutsekoda.ee www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht) EKSAM ­ 20 küsimust (mõned valikvastused) Tööleping - Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu. - Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. - TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu, küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus. - Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist

    Tööõigus




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    lenario profiilipilt
    lenario: ülesütlemine
    11:02 05-10-2017



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun