Tööõigus (0)

Tööõiguse eksami küsimused



TÖ KT TEEMAD ÕPPEMATERJALIDEGA Seadustest need pm-d, millele on loenguslaidides viidatud.  PTS - Pühade ja tähtpäevade seadus. Vastu võetud 27. jaanuaril 1998  http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/toolepingu_seaduse_selgitused.pdf  Seletuskiri http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=353198&u=20120902152153  TTOS - Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Vastu võetud 16. juunil 1999  TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus. Vastu võetud 18. veebruaril 2015  TäKSE seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8feef3b-a519-480f-9585- 7c24850d9030/Täiskasvanute%20koolituse%20seadus   I Töö- ja puhkeaeg
1. Tööaja   mõiste   ning   kestus.  Täistööaeg.   Lühendatud   täistööaeg.   Osaline   tööaeg.   Tööaja arvestamise viisid. Tööaja summeritud arvestuse kasutamine Tööajaks  on   aeg,   millal   töötaja   täidab   kokkulepitud   tööülesandeid,   ning   summeeritud   tööajaks
vastavalt tööaeg, mis on arvestusperioodi jooksul jaotatud ebavõrdselt.
Täistööajaks on 8 tundi päevas ja 40 tundi 7-päevase vahemiku kohta. 8-tunnisest tööpäevast ja 40-
tunnisest töönädalast lühemas tööajas kokku leppimisel on tegemist  osalise tööajaga. Kokkuleppe
puudumisel eeldatakse täistööaega.
Lühendatud   täistööaeg  -   näeb   ette   lühendatud   tööaja   ametikohtade   kaupa   (nt   haridustöötajad).
Alaealisel   sõltuvalt   vanusest,   koolikohustuslikkusest,   töötamise   ajast   (koolivaheajal   või   mitte),
praktika läbimisest, töö iseloomust. 7 h päevas, 35 h nädalas
Tööaja arvestamise viis  – päevaviisiline vs summeeritud arvestus. Summeeritud tööaja arvestust
kasutatakse eelkõige töötamisel graafiku alusel, mille puhul töötaja tööaja jaotus arvestusperioodis
ei   ole   ühtlane,   st   töötaja   võib   töötada   ühes   nädalas   rohkem   tunde   ja/või   päevi   kui   teises.
Summeerimise   perioodiks   võib   olla   poolte   kokkulepitud/tööandja   määratud   kuni   4-kuuline
ajavahemik. 2. Ületunnitöö mõiste, töötaja ületunnitööle rakendamise kord, ületunnitöö kindlakstegemine tööaja   summeeritud   arvestuse   korral,   ületunnitöö   kohaldamise   isikulised   piirangud,
ületunnitöö kohaldamise ajalised piirangud ning ületunnitöö kompenseerimine
Õppematerjal: RKTKo 3-2-1-143-15, RKTKo 3-2-1-69-17 Ületunnitööks on üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja
ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt
on vajalik töötaja viivitamatu panus. Seadus ei näe ette kokkuleppe vormi, mistõttu jääb see poolte
otsustada,   kas   soovitakse   ÜTT-ga   nõustumine   fikseerida   kirjalikult   või   suuliselt.   ÜTT   on
kokkulepitud   tööaega   ületav   töö   olenemata   sellest,   kas   töötaja   töötab   täistööajaga   või   osalise
tööajaga. Nt kui on KL osalises tööajas 4h päevas, siis on töötamine 5. tunnil ÜTT ja tuleb vastavalt
hüvitada.
ÜTT tegemist TLS § 44 lõike 4 alusel  ei tohi nõuda  alaealiselt, ka rasedalt ja töötajalt, kellel on
õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. HUP-st lähtuvalt tuleb iga kord kaaluda, kas töötaja suudab
ületunnitööd oma tervise tõttu teha. Nt raseda puhul tuleb asetada kaalukausile tööandjale tekkida võiv rahaline
kahju ning teisele poolele töötaja ja tulevase lapse tervis . Kuna rahaline kahju ei kaalu kunagi üles ohtu tervisele, siis ei saa ka erandjuhtudel nõuda ÜTT tegemist rasedalt töötajalt, välja arvatud juhul, kui
töötaja tervisele puudub igasugune oht ja töötaja on ise ületunnitöö tegemisega nõus.
Tavapäraselt tähendab ÜTT tegemine kokkulepet tööaega ületavate tundide osas, mis peavad jääma
etteantud   piirangu   raamidesse   –   töötamine   keskmiselt   kuni   48   töötundi   7-päevase   ajavahemiku 1


kohta 4-kuulise arvestusperioodi jooksul. Teatud erijuhtudel on tööandjal ja töötajal võimalik kokku
leppida pikemas tööajas, kuid seda tehes tuleb hoolitseda töötaja tervisekaitse ees.
Tööaja   piirangu   eesmärgist   lähtuvalt   tuleb   asuda   seisukohale,   et   eelkõige   täidab   piirangu
tervisekaitse eesmärki ÜTT hüvitamine vaba aja andmisega ÜTT-ga võrdses ulatuses (TLS § 44 lg
6). Tööaja piirangud on kehtestatud töötaja tervise ja ohutuse kaitseks ning piisav puhkeaeg on
vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks. Kui tööandja soovib ÜTT hüvitada rahas,
tuleb tal see eraldi töötajaga kokku leppida.
Summeeritud   tööaja   arvestuse   korral   selguvad   ÜT-d   arvestusperioodi   lõpul.  Kui   töötaja   on
summeeritud tööaja arvestusperioodil ajutiselt töövõimetu, tuleb tema ÜTT-de arvestuse tarvis tema
arvestusperioodi kokkulepitud tööaega vähendada ainult nende päevade võrra, mil töötaja ei saanud
töövõimetuse   tõttu   tööd   teha.   Nende   päevade   võrra,   mil   töötajal   ei   olnud   tööajakava   kohaselt
kohustust töötada, ei ole ka alust kokkulepitud tööaega vähendada. 3. Töötamine ööajal: kestus, öö-töötaja, ööajal töötamise piirangud, kompenseerimine
Ööajal  töötamise   kurnavamast   mõjust   töötaja   tervisele   on   kehtivas   õiguses   töötaja   kaitseks
lühendatud vahetuse pikkust ühe tunni võrra ehk öövahetuse maksimaalseks pikkuseks võib olla 7
tundi.
Öö-töötaja  on  iga  töötaja,  kes töötab  öö ajal  (22.00-06.00)  vähemalt  3 tundi  oma   igapäevasest
tööajast või vähemalt 1/3 oma iga-aastasest tööajast. 
Üldreegel,   mille   kohaselt   ei   või   öötöötaja   töötada   keskmiselt   rohkem   kui   8   tundi   24-tunnise
ajavahemiku jooksul 7-päevase arvestusperioodi kohta. Töötundide arv 7 päeva kohta ei tohi ületada
48 tundi. 7-päevasest arvestusperioodist arvatakse välja 24-tunnine periood iganädalast puhkeaega.
Öötöötaja, kelle tervist mõj töökk-a ohutegur või töö iseloom ei või töötada rohkem kui 8h 24-
tunnise ajavahemiku jooksul.
Öösel töötamise eest maksab tööandja 1,25-kordset töötasu. Täiendava tasu maksmine ei ole vajalik,
kui pooled on kokku leppinud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.  4. Tööpäevasisese, igapäevase ning iganädalase puhkeaja kestus ja kasutamise kord. Tööaja korralduse tööandjapoolne muutmine Tööandja  on kohustatud andma rasedale arsti või ämmaemanda otsuses näidatud ajal vaba aega
sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka. Last rinnaga toitval emal on õigus saada
lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse 1,5 aa saamiseni. Lisavaheaeg antakse iga 3 tunni järel
kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kahe või enama kuni 1,5 aa lapse toitmiseks antava vaheaja
kestus peab olema vähemalt 1 tund.
Tööandjal   on   kohustus   anda   töötajale   30-minutiline   vaheaeg   vähemalt   6-h   töötamise   järel.
Tavapäraselt ei ole tööpäevasisene vaheaeg tööaeg ega kuulu tasustamisele. Tööpäevasisese vaheaja
võib lugeda tööajaks, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda. Sellisel juhul peab
töötajal olema võimalus puhata ja einestada tööajal.
Igapäevaseks  puhkeajaks 11 järjestikust tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul.  Sellest tulenevalt
võib töötaja teha täistööajaga töötades kokkuleppel maksimaalselt 5 tundi ÜTT ning summeeritud
tööaja korral ei või tööaeg koos ületundidega olla pikem kui 13 tundi.
Iganädalasel puhkeajal peab töötaja puhkama vähemalt 48 tundi järjest 7 päeva kohta. Summeeritud
tööaja arvestuse korral 36 tundi. Iganädalane puhkeaeg on laupäev ja pühapäev. Töötaja ja tööandja
võivad kokku leppida teisiti.
Tööandjal  õigus kehtestada seaduses sätestatust erinev iganädalane puhkeaeg. Nt võib tööajakava
alusel töötavale isikule anda puhkeaega ühel nädalal esmasp-teisip ja järgmisel nädalal neljap-reede. 2


Tööaja   korralduse   muutmise   õigus   on   tööandjal   nii   olukorras,   kus   ta   on   tööaja   korralduse
ühepoolselt määranud (nt on tööpäeva algus kehtestatud töökorralduse reeglitega) kui ka juhtumil,
kus tööaja korraldus on tööandja ja töötaja vahel kokku lepitud (näiteks on pooled töölepingus
kokku   leppinud,   et   tööpäev   algab   kell   8.00   ja   lõpeb   kell   17.00).   Ühepoolne   tööaja   korralduse
muutmine peab tulenema  ettevõtte vajadusest ja see peab mõistlikult arvestama mõlemapoolseid
huve. 5. Vaba aeg isiklikeks toiminguteks 
Töö tegemine on takistatud töötaja isikust tulenevatel põhjustel (töötaja hammas valutab ja ta läheb
hambaarsti vastuvõtule; töötajal on vaja minna notariaalset tehingut sõlmima vms olukord).
Põhjus, miks töötaja tööd teha ei saa, ei ole tingitud töötaja tahtlusest või raskest hooletusest.
Töötaja ei saa tööd teha piiratud ajavahemikul, st tegemist ei ole pikaajalise või püsiva takistusega
(nt  on  perekonnas  tekkinud  ootamatu  hädaolukord,  mis  muudab  töötaja kohaloleku  vajalikuks).
Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata. 6. Rahvus- ja riigipühad: puhkeaja kasutamise kord, töötaja tööle rakendamise võimalused, pühadel töötamise kompenseerimine Rahvuspüha   ja   riigipühad   on   puhkepäevad!   Pühade   ja   tähtpäevade   seaduse   järgi   kohaldatakse
rahvuspüha suhtes teistes õigusaktides riigipühade kohta sätestatut. Rahvuspühal tehtav töö tuleb
seega hüvitada sarnaselt riigipühal tehtava tööga.
Riigipühal tehtud töö eest tuleb tööandjal maksta 2-kordset töötasu. 2-kordselt tuleb hüvitada need
töötunnid,   mis   langevad   rahvus-   või   riigipühale.   Pooled   võivad   kokku   leppida   pühal   töötamise
hüvitamise vaba aja andmisega.
Uusaastale,   EV   aastapäevale,   võidupühale   ja   jõululaupäevale   eelnevat   tööpäeva   lühendatakse   3
tunni võrra. Kui püha on esmasp, siis ei ole eelnev päev reede, vaid pühap, st reede tp ei pea 3 h
võrra lühendama. 7. Valveaja mõiste, kohaldamise tingimused ja hüvitamine
V    alveaeg  on aeg, mil  töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, aga on kohustatud olema
kokkulepitud tingimustel valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma. Valveaega
saab rakendada töötaja ja tööandja kokkuleppel.
Kuna  valveajal   ei   saa   töötaja   täiel   määral   puhkamisele   keskenduda   ning   peab   olema   vajadusel
valmis   kohe   tööülesandeid   täitma,   on   õigustatud   valveaja   eest   tasu   maksmine   1/10   ulatuses
kokkulepitud töötasust. Valveaja osa, mil töötaja asub tööülesandeid täitma, loetakse tööajaks ning
selle eest peab tööandja maksma töötajale kokkulepitud töötasu.
Oluline on, et töötaja saab kätte oma  vajaliku igapäevase puhkeaja, st 24 tunni jooksul 11 tundi
järjestikust puhkeaega ehk 13-tunnisele töövahetusele peab järgnema 11-tunnine puhkeaeg. Nt juhul,
kui töötaja tööaeg on 8 tundi päevas ja tema tööpäevasisene puhkeaeg on 30 min, võib töötajat
samal päeval rakendada valveajale 4 tundi ja 30 minutit. II Puhkused
8. Põhipuhkus ja selle andmise kord: puhkuse eesmärk ja kestus,  andmise  alused, saamise õigus, ajakava, kasutamise aeg ja kord, katkestamine ja edasilükkamine, tasu, hüvitamine,
aegumine 3


Puhkuse eesmärk on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks
valmistumiseks.   Puhkuse   kasutamisest   pole   õigus   keelduda,   pole   lubatud   asendada   muude
hüvedega.
Põhipuhkust   antakse  kalendripäevades.   Puhkusepäevade   hulgast  jäetakse   välja   rahvuspüha   ja
riigipühad. Töötajal on õigus 28-kalendripäevasele puhkusele, mida arvutatakse ja antakse töötaja
töötamise eest. Põhipuhkuse pikkust võib poolte kokkuleppel muuta, töötajale soodsamas suunas. 
Puhkuse  nõudeõigus  tekib pärast 6 kuud kestnud töötamist. Tööle asumise aastal antakse puhkust
võrdeliselt töötatud ajaga. Täies ulatuses on töötajal õigus puhkust saada iga töötatud kalendriaasta
eest.
Puhkuse aja määrab tööandja, arvestades võimalusel töötaja soove. Tööandja koostab kalendriaasta
puhkuste ajakava ning teeb selle töötajale teatavaks hiljemalt 31. märtsil.
Puhkus   tuleb  kasutada  kalendriaasta   jooksul.   Kasutamata   puhkuseosa   viiakse   üle   järgmisesse
kalendriaastasse. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandja võib
keelduda puhkuse jagamisest lühemaks kui 7-päevaseks osaks.
Tööandja algatusel: ettenägematu olulise hädavajaduse tõttu (eelkõige kahju tekkimise vältimiseks),
tööandja  hüvitab  töötajale kulud, töötaja saab kasutamata puhkuse võtta hädavajaduse lõppemise
järel või poolte kokkuleppel määratud ajal.
Töötaja   algatusel:   töötaja   isikust   tulenevatel   olulistel   põhjustel   (eelkõige   ajutise   töövõimetuse,
rasedus- ja sünnituspuhkuse), töötaja teatab tööandjale takistustest esimesel võimalusel, töötaja saab
kasutamata puhkuse võtta takistuse lõppemise järel või poolte kokkuleppel määratud ajal.
Töötajal on õigus saada puhkusetasu, mis arvutatakse lähtuvalt keskmise töötasu arvutamise korrast.
Puhkusetasu makstakse hiljemalt  eelviimasel  tööpäeval enne  puhkuse  algust, kui  pooled ei  lepi
kokku teisiti. viimasel juhul tuleb puhkusetasu maksta hiljemalt puhkuse kasutamisele järgneval
palgapäeval.
Töölepingu lõppemisel peab tööandja hüvitama kasutamata jäänud aegumata puhkuse rahas.
Puhkuse nõue aegub 1 aa jooksul al selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. 9. Vanemapuhkused:   rasedus-   ja   sünnituspuhkus,   isapuhkus,   lapsehoolduspuhkus, lapsepuhkus; ja nende andmise kord Rasedus-   ja   sünnituspuhkuse   pikkuseks   140   kalendripäeva   ning   seda   võib   võtta   alates   70.
kalendripäevast enne eeldatavat sünnituse tähtpäeva. Kui naine hakkab rasedus- ja sünnituspuhkust
kasutama vähem kui 30 kalendripäeva enne eeldatavat tähtaega, lüheneb puhkus selle aja võrra.
Isapuhkuse nõudeõigus isal, kelle perre on sündimas või sündinud laps. Enne lapse sündi saab isa
kasutada isapuhkust 2 kuu jooksul enne ema eeldatavat sünnituse tähtpäeva. Pärast lapse sündi saab
isa võtta isapuhkust kuni lapse 2-kuuseks saamiseni. Isapuhkuse kasutamine ei sõltu sellest, kas
naine kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust või mitte. Isapuhkuse kasutamisel ei ole oluline (tulevase)
lapse ema õiguslik seisund (võib olla töötu, avalik teenistuja, töötaja või mõnes muus õiguslikus
suhtes). Samuti ei oma isapuhkuse kasutamise seisukohalt tähtsust, kas lapse isa on lapse emaga
abielus või mitte. Isal õigus saada puhkust kokku 10 tööpäeva.
Lapsehoolduspuhkuse  kasutamise   õigus   on   lapse   vanemal   kuni   lapse   3-aastaseks   saamiseni.
Lapsehoolduspuhkust  võib  kasutada  ka  lapse  tegelik  hooldaja  (nt  vanaema,  vanaisa,  onu, tädi),
eestkostja   või   isik,   kellega   on   sõlmitud   lapse   perekonnas   hooldamise   leping.
Lapsehoolduspuhkusele ei ole õigust vanemal, kui talt on ära võetud vanemaõigused või laps elab
hoolekandeasutuses.  Korraga   on   lapsehoolduspuhkuse   kasutamise   õigus   1-l   isikul.
Lapsehoolduspuhkust   on   õigus   kasutada   ühes   osas   või   ositi   igal   ajal   kuni   lapse   3-aastaseks
saamiseni. 4


Emal või isal on õigus saada lapsepuhkust: 3 tööpäeva igal kalendriaastal, kui tal on 1 või 2 alla 14-
aastast last; 6 tööpäeva igal kalendriaastal, kui tal on vähemalt 3 alla 14-aastast last või vähemalt 1
alla 3-aastane laps; 1 tööpäev igas kuus, kui tal on puudega laps. 3- ja 6-tööpäevast lapsepuhkust
võib kasutada ühes osas või ositi. Lapse 3, 14, 18 aa saamisel antakse lapsepuhkust olenemata
sellest, kas lapse sünna on enne või pärast puhkust. Vanemal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või
kuni   18-aastast   puudega   last,   on   õigus   saada   igal   kalendriaastal   kuni   10   tööpäeva   tasustamata
lapsepuhkust. 10. Õppepuhkus   tasemeõppes   ja   täienduskoolituses   osalemiseks:   tasemeõppe   ja täienduskoolituste sisu, puhkuse kestus, andmise kord ja hüvitamine Töötajal   on   õigus   saada   tasustamata   puhkust   sisseastumiseksamite   tegemiseks.   Tasemeõppes
omandatakse põhi-, kesk- või kõrgharidust. Täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava
alusel   toimuv   eesmärgistatud   ja   organiseeritud   õppetegevus.   Töötajale   antakse   tema   taotluse   ja
õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni  30
kalendripäeva  kalendriaasta   jooksul.   Puhkuse   taotluses   määrab   töötaja,   kas   ta   soovib   võtta
õppepuhkust õppes osalemiseks või tasemeõppe lõpetamiseks. Tööandja võib keelduda tasemeõppe
lõpetamiseks   puhkuse   andmisest,   kui   ta   on   töötajale   juba   andnud   puhkust   sama   õppekava
lõpetamiseks.
Tööandjal on õigus õppepuhkus katkestada või selle andmine edasi lükata ettenägematu olulise
töökorraldusliku   hädavajaduse   tõttu,   eelkõige   kahju   tekkimise   ärahoidmiseks.  Tööandja  hüvitab
töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulud. Puhkuse katkestamisel või
edasilükkamisel on töötajal õigus saada kasutamata jäänud õppepuhkuse osa talle sobival ajal.
Tasemeõppes   ja   tööalase   enesetäiendamise   eesmärgil   täienduskoolituses   osalemiseks   antud
õppepuhkuse   ajal   makstakse   töötajale  keskmist   tasu   20   kalendripäeva  eest.  Tasemeõppe
lõpetamiseks  antakse täiendavalt õppepuhkust  15 kalendripäeva, mille eest makstakse  alammäära
alusel arvutatud tasu. III Töötasu
11. Töötasu mõiste ja koostisosad. Töötasu arvutamise viis. Töötasu suurus: kokkuleppeline ja seadusjärgne töötasu
Õppematerjal: RKTKo 3-2-1-6-08 Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud ning mis ei tohi olla väiksem kui töötasu
alammäär. Töötasu kujunemine ei või viia selleni, et töötajale makstakse vähem kui kehtestatud
töötasu alammäärale vastav summa.
TLS  ei näe ette töötasu kohustuslikke osasid ega määratle nende sisu. Töölepingulises suhtes on
pooled  vabad  otsustamaks selle  üle,  millistest  osadest  töötasu  koosneb ning  kuidas  ehk  millise
arvutusliku mehhanismi kaudu kujuneb töötasu.
Kaks töötasu arvutamise viisi (ehk palgasüsteemi): ajapalgasüsteem – töötasu arvutamise aluseks on
tööl oldud aeg; tükipalgasüsteem – töötasu arvutamise aluseks on tooteühik või tööoperatsioon.
Seadus eeldab, et pooled lepivad töötasus kokku. Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid
arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud.  Kui töötasu suurust ei ole
kokku lepitud või seda ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks: kollektiivlepingus ettenähtud
töötasu, kollektiivlepingu puudumisel – sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. 5


12. Töötasu  maksmise  viis,   aeg  ja  töötajale  andmete  esitamine. Tööandja  vastutus  töötasu maksmisega viivitamisel. Töötasu ja viivise nõuete aegumine Viis:  töötasu makstakse rahas, töötasu kantakse töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku
lepitud teisiti.
Andmed:  tööandja   peab   andma   töötaja   nõudmisel   andmeid   töötajale   arvutatud   ja   makstud   või
maksmisele kuuluva töötasu kohta.
Aeg:  töötasu tuleb maksta vähemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval. Samas võivad töötaja ja
tööandja   leppida   kokku   töötasu   maksmises   lühema   ajavahemiku   järel.   Kui   palgapäev   langeb
puhkepäevale   või   pühale,   peab   töötaja   töötasu   kätte   saama   puhkepäevale   või   pühale   eelneval
tööpäeval.
Viivist võib nõuda alates palgapäevale järgnevast päevast kuni töötasu maksmiseni (sh see päev).
Töötasu nõude esitamise tähtaeg on 3 aa. Viivise nõude esitamise tähtaeg on 4 kuud. 13. Töötasu maksmine mittetöötamise korral: töö mitteandmisel, tööst keeldumisel või muude ülesannete täitmisel, töötamise takistuse korral KESKMINE TASU
Õppematerjal: RKTKo 3-2-1-176-12 Töö  mitteandmine:   töötajale   tuleb   töötasu   maksta   alati,   kui   töötamine   on   takistatud   tööandjast
tuleneval põhjusel (tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut
(taganud   materjalide   ja   seadmete   olemasolu,   võimaldanud   ruumidesse   sissepääsu   jne)   või   on
tööandja muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud) ning töötaja on sel ajal töötamiseks võimeline ja
töö tegemiseks valmis.
Hoolimata ülaltoodud eelduste täitmisest ei ole tööandjal keskmise töötasu maksmise kohustust
olukorras, kus töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
Keeldumine: aluseks tööülesannete täitmine hädavajadusest,  eelkõige  vääramatu jõu tj-l tööandja
varale või muule hüvele tekkiva kahju ärahoidmiseks, kuna töötaja tegutseb tööandja huvides, kuigi
ei täida lepingulisi ül-d (§ 17 lg 4) ja töötajate esindamine, kus  tööandjal kohustus võimaldada
töötajate esindajale tema ülesannete täitmiseks aega, et mitte kahjustada esindatava huve (§ 19 p 3).
Takistus:  tööandja  peab   maksma  töötajale   keskmist  töötasu  juhul,  kui   töötajal   ei  ole   mõjuvatel
põhjustel võimalik tööd teha. Töötasu maksmise kohustust ei ole, kui töötamise takistus on tekkinud
töötaja tahtluse või raske hooletuse tõttu, töötasu makstakse mõistliku aja eest. 14. Töötasu vähendamine: eeldused ja kord. Töötaja õigused töötasu vähendamisel
Töötasu vähendamine on lubatud alljärgnevatel tingimustel. (4) •  tööandja  ei  saa ettenägematutest,  temast  olenemata  majanduslikest  asjaoludest  tulenevalt
anda   töötajale   kokkulepitud   ulatuses   tööd.   Töötasu   vähendamise   aluseks   olev   töömahu
vähenemine peab olema ettenägematu ehk tööandja ei saanud seda töölepingu sõlmimisel ette
näha. Seega ei kuulu TLS § 37 alla nt töömahu hooajalised muutused.
•   Kokkulepitud   töötasu   maksmine   on   tööandjale   ebamõistlikult   koormav.   Töötasu   ei   saa
vähendada nt juhul, kui tööandjal ei ole kokkulepitud ulatuses töö andmine võimalik, kuid
samas on tal piisavalt rahalisi vahendeid töötasu maksmiseks ning puudub tegelik vajadus
töötaja töötasu muutmiseks. Ülaltoodud eeldused on kumulatiivsed, st, et ühe eelduse puudumisel ei ole tööandjal võimalik
töötaja töötasu TLS § 37 alusel vähendada. Töötasu saab kuni 3 kuuks 12 kuulise perioodi jooksul.
Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Töötajaid
peab informeerima ja nendega konsulteerima töötasu vähendamise kavast. 6


Töötajal   on  õigus  keelduda   töö   tegemisest   võrdeliselt   töötasu   vähendamisega.   Töösuhte
üldpõhimõte on, et ilma tööta ei ole kohustust tasu maksta ning see põhimõte kehtib ka pööratult:
ilma tasuta ei ole kohustust tööd teha. Töötasu vähendamisel on töötajal seega õigus keelduda töö
tegemisest   tasu   vähendamisega   võrdses   ulatuses   ehk   töötasu   ja   tööpanus   peavad   olema
proportsionaalsed. 15. Töötasu alandamine: põhjused ja kord. Töötaja õigused töötasu alandamisel
Töötaja   rikub   tööandja  asjakohast,   selget  (töötajale   sisult   arusaadav)  ja   õigeaegset  juhist   töö
tulemuse   kohta.   Makstavat   töötasu   võib   alandada   võrdeliselt   kohustuse   mittekohase   täitmisega.
Tööandja peab seega hindama, milline oli tegelikult tehtud töö väärtus ja milline see oleks pidanud
olema ning alandama töötasu vastavalt. Tasu tuleb alandada viivitamatult pärast mittenõuetekohase
töö vastuvõtmist. Tööandja teeb töötajale tasu alandamise kohta avalduse.
Tasu ei või alandada ulatuses, milles töötaja on oma rikkumise heastanud. Töötasus on osa, millele
ei saa sissenõuet pöörata - töötasu alammäär.  16. Töötasu   nõude   tasaarvestamine:   tööandja   tasaarvestatavad   nõuded,   tasaarvestuse tegemise kord, töötaja nõusolek, tasaarvestuse tegemise piirmäärad Kui töötaja ja tööandja on kohustatud maksma teineteisele  rahasumma, võib tööandja oma nõude
töötaja nõudega tasaarvestada. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tööandja
võib   oma   nõudeid   töötaja   töötasu   nõudega   tasaarvestada,   kui   tal   on   selleks   töötaja   kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolek.
Töötaja  nõusolek  tuleb võtta tasaarvestuse õiguse tekkimisel, v.a. kui see puudutab kululimiitide
ületamist. Töötaja nõusolekut ei ole vaja, kui tööandja peab tasust kinni: töötajale rohkem makstud
ettemakse või töölepingu lõppemisel – tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.
Töötasu nõude tasaarvestamisel kehtivad järgmised piirangud (v.a. elatise kinnipidamisel):  töötasust ei tehta kinnipidamisi, kui see ei ületa töötasu alammäära  eelnimetatud summa suureneb iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra töötasu alammäärast kuus
 alammäära ületavast töötasu osast võib kuni 5-le töötasu alammäära suurusele summale vastavast osast kinni pidada 2/3, seda ületavast osast kogu töötasu, tingimusel, et kinnipeetav
summa ei ületa 2/3 kogu töötasust. 17. Töölähetuse mõiste, kestus, töölähetusse saatmise kord. Hüvitised töölähetuste korral Õppematerjal: RKTKo 3-2-1-43-11, 175-11; 187-13 Töötaja   lähetamine   väljapoole   töö   tegemise   kohta,   kestus   on   üldjuhul   kuni   30   päeva;   poolte
kokkuleppel võib lähetus olla ka tähtajatu. Lähetusse saatmiseks on nõusolekut vaja: rasedalt, alla 3-
aastast või puudega last kasvatavalt töötajalt, alaealiselt, alaealise lähetusse saatmiseks on vajalik ka
tema esindaja nõusolek. Töötajal on õigus nõuda ettemaksu.
Töötajal   on   õigus   nõuda   järgmiste   kulude   hüvitamist:   sõidukulu,   majutuskulu,   muud   kulud
(reisikindlustus, viisa jmt). Töötajale makstakse päevaraha üksnes välislähetuse korral järgmistel
tingimustel: lähetuskoht vähemalt 50 km kaugusel töö tegemise kohast, päevaraha alammäär on
22,37 eurot.  Kulud hüvitatakse tööandja kirjaliku otsuse ja kulu tõendavate dokumentide alusel:
tööandja hüvitab mõistlikud kulud. Lähetuskulude hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on 4 kuud. 18. Tööandja makstav haigushüvitis: hüvitise maksmise põhjus, suurus, maksmise aeg ja kord 7


Tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse 4. kuni 8. kalendripäeva eest 70%
töötaja keskmisest töötasust.
Töötaja   peab   teavitama   tööandjat   elektroonilise   haiguslehe   lõpetamisest   või   esitama   tööandjale
paberil   haiguslehe/tõendi   hiljemalt   90.   kalendripäeval   al   haiguslehel   või   tõendil   märgitud
töökohustusi täitma asumise päevast.
Tööandja   maksab   haigushüvitise   välja   palgapäeval   või   30   kalendripäeva   jooksul   al   töötajalt
elektroonilise   haiguslehe   lõpetamisest   teadasaamisest   või   nõuetekohase   paberil   haiguslehe   või
tõendi esitamisest.
Haiguslehe ajal ei tohi maksta töötasu ega puhkusetasu. 8

Document Outline

• I Töö- ja puhkeaeg
• II Puhkused
• III Töötasu