Facebook Like

Tööõigus (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
TÖ KT TEEMAD õppematerjalidega Seadustest need pm-d, millele on loenguslaidides viidatud .

I Töö- ja puhkeaeg


  • Tööaja mõiste ning kestus. Täistööaeg . Lühendatud täistööaeg. Osaline tööaeg . Tööaja arvestamise viisid. Tööaja summeritud arvestuse kasutamine
    Tööajaks on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, ning summeeritud tööajaks vastavalt tööaeg, mis on arvestusperioodi jooksul jaotatud ebavõrdselt.
    Täistööajaks on 8 tundi päevas ja 40 tundi 7-päevase vahemiku kohta. 8-tunnisest tööpäevast ja 40-tunnisest töönädalast lühemas tööajas kokku leppimisel on tegemist osalise tööajaga. Kokkuleppe puudumisel eeldatakse täistööaega.
    Lühendatud täistööaeg - näeb ette lühendatud tööaja ametikohtade kaupa (nt haridustöötajad). Alaealisel sõltuvalt vanusest , koolikohustuslikkusest, töötamise ajast (koolivaheajal või mitte), praktika läbimisest, töö iseloomust. 7 h päevas, 35 h nädalas
    Tööaja arvestamise viis – päevaviisiline vs summeeritud arvestus. Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse eelkõige töötamisel graafiku alusel, mille puhul töötaja tööaja jaotus arvestusperioodis ei ole ühtlane, st töötaja võib töötada ühes nädalas rohkem tunde ja/või päevi kui teises. Summeerimise perioodiks võib olla poolte kokkulepitud/ tööandja määratud kuni 4-kuuline ajavahemik .
  • Ületunnitöö mõiste, töötaja ületunnitööle rakendamise kord, ületunnitöö kindlakstegemine tööaja summeeritud arvestuse korral, ületunnitöö kohaldamise isikulised piirangud, ületunnitöö kohaldamise ajalised piirangud ning ületunnitöö kompenseerimine
    Õppematerjal: RKTKo 3-2-1-143-15, RKTKo 3-2-1-69-17
    Ületunnitööks on üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus. Seadus ei näe ette kokkuleppe vormi, mistõttu jääb see poolte otsustada, kas soovitakse ÜTT -ga nõustumine fikseerida kirjalikult või suuliselt. ÜTT on kokkulepitud tööaega ületav töö olenemata sellest, kas töötaja töötab täistööajaga või osalise tööajaga. Nt kui on KL osalises tööajas 4h päevas, siis on töötamine 5. tunnil ÜTT ja tuleb vastavalt hüvitada.
    ÜTT tegemist TLS § 44 lõike 4 alusel ei tohi nõuda alaealiselt, ka rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus - ja sünnituspuhkusele. HUP-st lähtuvalt tuleb iga kord kaaluda, kas töötaja suudab ületunnitööd oma tervise tõttu teha. Nt raseda puhul tuleb asetada kaalukausile tööandjale tekkida võiv rahaline kahju ning teisele poolele töötaja ja tulevase lapse tervis. Kuna rahaline kahju ei kaalu kunagi üles ohtu tervisele, siis ei saa ka erandjuhtudel nõuda ÜTT tegemist rasedalt töötajalt, välja arvatud juhul, kui töötaja tervisele puudub igasugune oht ja töötaja on ise ületunnitöö tegemisega nõus.
    Tavapäraselt tähendab ÜTT tegemine kokkulepet tööaega ületavate tundide osas, mis peavad jääma etteantud piirangu raamidesse – töötamine keskmiselt kuni 48 töötundi 7-päevase ajavahemiku kohta 4-kuulise arvestusperioodi jooksul. Teatud erijuhtudel on tööandjal ja töötajal võimalik kokku leppida pikemas tööajas, kuid seda tehes tuleb hoolitseda töötaja tervisekaitse ees.
    Tööaja piirangu eesmärgist lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et eelkõige täidab piirangu tervisekaitse eesmärki ÜTT hüvitamine vaba aja andmisega ÜTT-ga võrdses ulatuses (TLS § 44 lg 6). Tööaja piirangud on kehtestatud töötaja tervise ja ohutuse kaitseks ning piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks. Kui tööandja soovib ÜTT hüvitada rahas, tuleb tal see eraldi töötajaga kokku leppida.
    Summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ÜT-d arvestusperioodi lõpul. Kui töötaja on summeeritud tööaja arvestusperioodil ajutiselt töövõimetu, tuleb tema ÜTT-de arvestuse tarvis tema arvestusperioodi kokkulepitud tööaega vähendada ainult nende päevade võrra, mil töötaja ei saanud töövõimetuse tõttu tööd teha. Nende päevade võrra, mil töötajal ei olnud tööajakava kohaselt kohustust töötada, ei ole ka alust kokkulepitud tööaega vähendada.
  • Töötamine ööajal: kestus, öö-töötaja, ööajal töötamise piirangud, kompenseerimine
    Ööajal töötamise kurnavamast mõjust töötaja tervisele on kehtivas
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Tööõigus #1 Tööõigus #2 Tööõigus #3 Tööõigus #4 Tööõigus #5 Tööõigus #6 Tööõigus #7 Tööõigus #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lillelapss Õppematerjali autor

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    25
    doc
    Tööõigus
    50
    doc
    Tööõigus
    72
    docx
    Tööõigus
    34
    docx
    TÖÖÕIGUS
    15
    doc
    Tööõigus
    108
    docx
    TÖÖÕIGUS
    98
    docx
    TÖÖÕIGUS
    18
    doc
    Tööõigus



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun