*Nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes ning inimõiguste tunnustamine. Majanduslikult-liberaalne ühiskond Poliitiliselt- demokraatlik Sotsiaalselt-heaoluühiskond Ühiskonna struktuurilt- kodanikuühiskond Filosoofiliselt- postmodernne Tehnika/majandus- postindustriaalne *Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus) -fluralism/polüarhia-arvamuste paljusus *Siirde...
Viimastel aastatel on olnud võimalik valitsusväliste programmide abil neile tõhusalt reageerida ja olla tulemuslik kohalike sotsiaalsete vajadustega. 4. Pension tagatakse isikutele, kelle elukoht on Küprosel ja kes on 65 eluaasta jooksul ametlikult töötanud või olnud füüsilisest isikust ettevõtja. Kulutused pension sotsiaalkaitsele on välja makstud Vabariigi üldkuludest. 5. sotsiaalkindlustusskeemi pakub järgmisi eeliseid: sünnitoetus, haigushüvitis, töötu abiraha, vanaduspension, invaliidsuspension, lesestumise pension, orvude abiraha, teadmata kadunud isikute otsingu toetus, matuse toetuse sünnitustoetus,hüvitis tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul, mis sisaldavad ajutise töövõimetuse (kahju hüvitise, töövõimetuse hüvitise ja surma puhul). Füüsilisest isikust ettevõtjatel ei ole õigust saada töötuskindlustushüvitist.
töövõimetushüvitis? Valige üks: a. 490 eurot b. 280 eurot Õige c. 400 eurot d. 500 eurot e. 140 eurot *Haigushüvitise arvestamist reguleerivad Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning Valige üks: a. Vabariigi Valitsusemäärus "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" Õige b. Vabariigi Valitsuse seadus "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" c. Sotsiaalkindlustusameti juhised d. Maksu- ja Tolliameti TSD lisa 1 täitmise juhend Haigushüvitis arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud, ja saadud summa jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Väide on tõene või väär? Valige üks: Tõene Väär Õige
Teemad Füüsilise isiku tulu maksustamine Erisoodustus. Töölähetuse ja isikliku sõiduauto kulude arvestus Kingitused, annetused, vastuvõtukuluddividendid Töötasu maksustamine. TSD Haigushüvitis. Sotsiaalmaks. TSD TKM Pension Kaibemaks Millised maksud tuleb maksta töötasult? Kui ettevõttes on töölepinguga töötav töötaja, siis tema töötasult tuleb maksta riigile kõik palgamaksud – sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks, lisaks töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse Näide Töötaja Kati töötasu töölepingu järgi on 1000 eurot. Töölepingusse märgitakse tavaliselt brutosumma, mis tähendab, et ettevõtjal tuleb juurde maksta sotsiaalmaksud,
erilise ühiskonntatüübi heaoluriigi kujunemise. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Eesmärgiks ühishuvide pakkumine (teedeehitus, valgustus, linna heakord) ÜLESANDED MEETMED Teenused tervishoid, haridus, munitsitpaalsus, sotsiaalhoolekanne Väljamaksed eelarvest töötu abiraha, puudega inimeste teostused, toimetulekutoetused Kindlustusväljamaksed vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis 2. Mis on võim, tema allikad ja riigivõimu tunnused Võimu võib määratleda kui inimese või grupi suutlikust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. ALLIKAD Ainelised raha, maa, kapital Inimkapital teadmised, oskused Sotsiaalne kapital suhtlemine, koostöö TUNNUSED 1. Kehtestada seadusi 2. Koguda makse 3. Kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks 4. Otsused on kohustuslikud kõigile 5
a. saamisele järgneva aasta 1.jaan. III Täiendav kogumispension- sissemaksete suuruse määrad ise, makse suurust on võimalik muuta, annab 21% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt 21.Millest sõltub pensioni suurus? Kust tuleb raha pensionite maksmiseks? see kes on kauem töödanud ja saanud kõrgemat palka saab rohkem, raha tule sotsiaal kaitse eelarvest, 20% sotsiaalmaksust 22.Iseloomusta ajutise töövõimetuse hüvitisi haigushüvitis, hooldushüvitis ja sünnitushüvitis. haigush.- makstakse haiguse või vigastuse 4.päevast hooldush.- makstakse põetamise eest, alla 12 lapse, haige perekonna liikme, alla 16 a puudega või alla 3 a lapse hooldamisel kui lapsehooldaja on haige sünnitushüvitis- makstakse rasedus ja sünnitus puhkuse eest , see kestab 40 päeva 23.Milles väljendub solidaarsuspõhimõte tervisekindlustuses?
6. Kui tööandja viivitab töötasu maksmisega – kas töötajal õigus nõuda viivist? VÕS §113. Jah, töötandja peab iga viivitatud tööpäeva eest maksma töötajale viivist väljamaksmata summalt töötaja nõudel. 7. Mis järgmistest on töötasukomponentideks (arvestatakse keskmise töötasu hulka): TLS §29 lg 8. Vastavalt „kesmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ §2 lg 1 võetakse keskmise töötasu arvutamisel arvesse kõik töötasuna teenitud summad. Lähetustasu Haigushüvitis Puhkusetasu Boonustasu Jõulupreemia 8. Uuri “keskmise töötasu” määrust – kui 31.12. tekkis keskmise töötasu arvestamise vajadus – mis perioodid/päevad arvestuses rolli mängivad? TLS §29 lg 8. KESKMISE TÖÖTASU MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD §2 lg 2. Arvestuses mängivad rolli eelneva kuue kuu ehk siis juuni kuni novemberi kalendripäevad, töötasuna teenitud summad. Kalendripäevadest arvestatakse maha haiguspäevad, puhkusepäevad ja riigipühad. 9
saamine pankadelt jne). Väljateenitud palk on brutopalk, palk, millest maksud on maha arvestatud, on netopalk. Tulumaksuvaba miinimum 2010. a. 2250. kuus Mida me tagasi saame? Õpik lk. 14 Teenused 1. Tervishoiuteenused 2. Haridus. 3. Munitsipaaleluase 4. Sotsiaalhoolekanne vt. lk. 167. Nimeta sotsiaalhoolekandeteenuseid. Võru? Ühishüved, riigikaitse Väljamaksed 1. Kindlustusväljamaksed (vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis). Inimene on ise kaasatud rahaliste ressursside kogumisse 2. Toetused eelarvest. Ei eeldata abivajaja isiklikku rahalist panust. Mõne sotsiaaltoetuse vajadust peab tõestama peretoetused Eestis. Puuetega inimeste toetused toimetulekutoetus pere esimesele liikmele 1000.-, järgmistele 800.- töötutoetus u. 1000, makstakse 270 päeva töötuskindlustushüvitis - maksimum üle 13000.- Väljateenitud palk on brutopalk. palk, millest maksud on maha arvestatud, on netopalk.
прибыль прошлых лет 18. eksitama - вводить в заблуждение 19. elukutse - профессия 20. eraldis - отчисление 21. eraldiseisev - отдельностоящий 22. erapooletu - беспристрастный 23. erimeelsus - разногласие 24. ettemakse - предоплата 25. finantsinvesteering - финансовые вложения 26. haigushüvitis - пособие по болезни 27. haldama - Управлять 28. halvustama – презирать 29. hoolikas - заботливый 30. immateriaalne põhivara – нематериальное имущество 31. intressikulu - Процентные расходы 32. intressitulu - процентный доход 33. inventuur - инвентаризация 34. kaasama - Вовлекать 35
kõik need andmed siis on näha,et palgalõhe võib ulatuda 30-35%-ni mis ei ole üldsegi väike . summa Palgalõhe uuring toodi välja ka seda,et töötasude erinevus ei mõjuta mitte üksnes . igapäevaelu,vaid ka mitmesuguste sotsiaaltoetuste ning pensionite suurust Toodid välja seda,et palgast sõltuvad hüvitised on:vanemahüvitis,hooldushüvitis,haigushüvitis,töötuskindlustus- . hüvitised ning ka pensionid MTA uuringute andmetel on vanemahüvitise suurus võrreldes meeste . omaga vastavalt 19,8% ja 24,5% võrra väiksem Seega erinevad ka meestele ja naistelemääratavad hooldushüvitiste suurused, kuivõrd need sõltuvad otseselt välja teenitud töötasu pealt makstud .
................................................................8 1.1.2 Töötasu ja selle kajastamine.................................................................................11 1.1.3 Töötasu maksmise erijuhud..................................................................................15 1.2 Hüvitised, hüved...........................................................................................................16 1.2.1 Ajutise töövõimetuse hüvitis ehk haigushüvitis...................................................18 1.2.2 Haigushüvitise kajastamine raamatupidamisarvestuses.......................................20 2. ÜLETUNNITÖÖ TASUSTAMISE ERIJUHT.....................................................................22 2.1 Summeeritud tööajaarvestus ja selle korral ületundide tekkimine................................22 2.2 Ületunnitöö hüvitamine rahas....................................................................................
füüsiline isik физическое лицо füüsiline puue физический недостаток füüsilisest isikust предприниматель - физическое ettevõtja лицо H hageja истец hagiavaldus иск hagihind цена иска Haigekassa Болничная касса haigushüvitis восмещение по болезни haldusmenetlus административное производство haldusmenetlusseadus Закон об административном производствое head tavad добрый обычай heausksus добросовестность hoiatus, hoiatama предупреждение, предупредить hoidma хранить
Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse palgajuhendi kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. 4. Kui asutus viivitab palga maksmisega – kas ametnikul õigus nõuda viivist? ATS § 62 lg 5 ütleb, et palga maksmisega viivitamise korral maksab ametiasutus viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113. 5. Mis järgmistest on palga komponentideks (arvestatakse keskmise töötasu hulka): Lähetustasu - JAH preemia - JAH haigushüvitis - EI puhkusetasu - EI asendustasu - JAH valveajatasu - JAH Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord ütleb, et määruse tähenduses loetakse töötasuks avalikus teenistuses palk avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriseaduse tähenduses. ATS § 61 lg 1 ütleb, et ametniku palk koosneb põhipalgast, muutuvpalgast (muutuvpalk on ametniku palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta
kogutakse pensionifondi ja makstakse välja alles aastate pärast, kui ta jõuab pensioniikka. Milles seisneb solidaarsuspõhimõte tervisekindlustuses? Tervisekindlustust maksavad kõik töötajad kindlaks määratud portsendina palgast, kuid teenuseid pakutakse neile võrdselt. Kuigi kõrgema palga saaja on haigekassasse maksnud rohkem raha, saab ta haiglas samasugust ravi nagu teisedki. Ajutise töövõimetuse hüvitised on: 1)haigushüvitis, mida makstakse haiguse või vigastuse korral, hakatakse maksma alates haigestumise või vigastuse neljandast päevast. 4. päevast kuni 8. päevani maksab tööandja 70% töötaja keskmisest töötasust. Alates 9. päevast maksab haigekassa 70% päevatulust. 2)Hooldushüvitis, mida makstakse põetamise eest. Makstakse alla 12-aastase lapse põetamisel, haige perekonnaliikme kodus põetamisel, alla 3-aastase lapse või alla 16-a
03 intressid (tulumaksuseaduse § 17); 05 Eesti riigi poolt seaduse alusel makstav pension ja kogumispensionide seaduse alusel makstav kohustuslik kogumispension (tulumaksuseaduse § 19 lõige 2) enne täiendava maksuvaba tulu mahaarvamist; 06 stipendium, toetus, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia, hasartmänguvõit (tulumaksuseaduse § 19 lõige 2); 07 ajutise töövõimetuse hüvitis (tulumaksuseaduse § 20 lõige 1) ja tööandja makstav haigushüvitis (tulumaksuseaduse § 13 lõige 1); 08 investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale või soodustatud isikule makstav summa (tulumaksuseaduse § 20 lõige 3), välja arvatud, kui isik on kindlustusandjat teavitanud, et kindlustushüvitis on saadud tulumaksuseaduse §-s 172 sätesta- tud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt;
vabastamisel ettenähtud hüvitis, makstud töö- või teenustasu. töö- või teenustasu. kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Sotsiaalmaksu makstakse töötajale Sotsiaalmaksu makstakse rahas makstud töötasult ja muudelt füüsilisele isikule Sotsiaalmaksu makstakse tasudelt
suurusega töötasu. Muutumatu suurusega töötasu vs puhkusetasu. Need töötajad, kes on saanud puhkusele eelnenud kuue kuu jooksul igakuiselt kindlat muutumatu suurusega kuutasu, saavad seda ka puhkusetasu arvestamisel -- teisisõnu säilitatakse töötajale kuupalk ja keskmist töötasu ei arvestata. Sama kehtib ka siis, kui töötaja on kuue kuu jooksul saanud lisaks muutumatu suurusega kuutasule ka näiteks haigushüvitist. Haigushüvitis ja puhkusetasu ei ole töö eest makstavad tasud ja neid keskmise tasu arvestusse ei kaasata. Kas ja millal tekib vajadus keskmise töötasu ümberarvestamiseks? See küsimus tõusetub siis, kui näiteks pärast puhkust makstakse töötajale täiendavat tulemustasu varasema perioodi töötulemuste eest (tavaliselt aasta lõpus või aastatulemuste selgumisel arvutatud aastapreemia või boonus). Praktikas hoidusid
isik kuni 19-aastaseks saamiseni; isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni; kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat; põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, kutseõppe tasemeõppes õppiv õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane. Ravikindlustusega kaetavad teenused Ajutise töövõimetuse hüvitis Haigushüvitis Sünnitushüvitis Hooldushüvitis Lapsendamishüvitis Kergemale tööle üleviimine Hambaravi- ja hambaproteeside hüvitis Tervishoiuteenused Töötuskindlustus ja Töötukassa Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral
(reisikindlustus, viisa jmt). Töötajale makstakse päevaraha üksnes välislähetuse korral järgmistel tingimustel: lähetuskoht vähemalt 50 km kaugusel töö tegemise kohast, päevaraha alammäär on 22,37 eurot. Kulud hüvitatakse tööandja kirjaliku otsuse ja kulu tõendavate dokumentide alusel: tööandja hüvitab mõistlikud kulud. Lähetuskulude hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on 4 kuud. 18. Tööandja makstav haigushüvitis: hüvitise maksmise põhjus, suurus, maksmise aeg ja kord 7 Tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse 4. kuni 8. kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. Töötaja peab teavitama tööandjat elektroonilise haiguslehe lõpetamisest või esitama tööandjale paberil haiguslehe/tõendi hiljemalt 90
7) ühiskaitsemeetmete ja vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele; 8) ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju. (3) Töötervishoidu, tööohutust ja hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi. § 12 2 . Tööandja makstav haigushüvitis (1) Tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis). (2) Tööandja ei maksa haigushüvitist: 1) töötaja haigestumise või vigastuse korral, mille eest Haigekassa maksab kindlustatud isikule haigushüvitist
sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju. (3) Töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] § 122. Tööandja makstav haigushüvitis (1) Tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis ). [RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009] (2) Tööandja ei maksa haigushüvitist:
töötajaid jne). Keskmise tunnitasu arvutamiseks jagatakse keskmine tööpäevatasu kokkulepitud tööaja töötundide arvuga päevas. Keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu 1 kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga. 14 Kalendripäevapõhist keskmist töötasu arvutatakse juhul kui sündmus, mille eest keskmist töötasu makstakse, toimub kalendripäevas, näiteks (õppe)puhkus, tööandja makstav haigushüvitis jne. Keskmise kalendripäeva tasu arvutamiseks liidetakse kuue kuu töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Põhipuhkusetasu ja avalikus teenistuses ette nähtud lisapuhkuse tasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi. Kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei makstud töötasu tööst
27.10.2009 Ülesanne 1 Arvuta septembri 2009 palk Jürile ja Marile. Too ka maksusummad eraldi välja. a)Jüri on 01.01.2009 töölepingu alusel tööle võetud ja ta on esitanud tööandjale avalduse tulumaksuvaba miinimumi arvestamiseks. Jüri kuupalk on 5000 krooni ja ta on liitunud kogumispensioniga. Jüri viibis haiguslehel 14.09 21.09. Lahendus: JÜRI: 5000.- kuupalk (brutto) 2250.- tulumaksuvaba miinimum märts 31 päev tööandja haigushüvitis 4-8 päev (17.09 21.09) aprill 29 päeva (30-1) mai 30 päeva (31-1) (haigushüvitis on 70% viimase 6 kuu palgast) juuni 28 päeva (30-2) tööpäevi kuus (sept.2009) oli 22, Jüri oli tööl 16 päeva. juuli 31 päev 6 kuud * 5000.- kuupalk = 30000.- poolaasta palk august 30 (31-1)
10 Vt Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord. Tervise- ja tööministri 19.12.2017 määrus nr 60 RT I, 23.12.2017, 23. 8 kutsetegevusest täitmisest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Ajutise töövõimetuse hüvitise liigid on: 1) haigushüvitis 2) sünnitushüvitis 3) lapsendamishüvitis 4) hooldushüvitis. Ajutise töövõimetuse hüvitist on võimalik saada kõigil nendel isikutel, keda loetakse kindlustatuks ravikindlustusega ravikindlustuse seaduse alusel. Erandina ei maksta ajutise töövõimetuse hüvitist: 1) isikule, kelle eest on kohustatud sotsiaalmaksu maksma riik või kohalik omavalitsus või loomeliit 2) isikutele, keda seaduse alusel loetakse võrdsustatuks
Rahalised hüvitised sissetuleku asendamine, isik ei ole võimeline sissetuleku teenima a) Haigushüvitised kõige sagedasem olukord b) sünnitushüvitis c) lapsendamishüvitis kõige tagasihoidlikum d) hooldushüvitis - Hüvitise maksmise aluseks on arsti poolt vormistatud töövõimetusleht · Töövõimetusleht võib kesta kauem, kui hüvitise maksmine. Haigushüvitis vastutus on jaotatud kolme subjekti vahel: kindlustatud (töötaja), tööandja ja haigekassa a) aluseks on haigusleht 3 esimest päeva ei saa raha, 4 8 päev maksab tööandja 70% keskmisest palgast, 9 päev ja edasi maksab haigekassa b) kestus kuni 182 kalendripäeva ühe haiguse kohta; pärast seda haigusleht lõpeb ja hüvitist ei maksta
9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (§ 22). 13. Millised tulud kuuluvad palgatulu alla? § 13 Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena. 14. Millised tulud kuuluvad ettevõtlustulu alla? §14 15. Milliste varade võõrandamine on tulumaksuga maksustatud? §15 Tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi,
7) ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele; 8) ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju. (3) Töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] § 12^2. Tööandja makstav haigushüvitis (1) Tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis). [RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009] (2) Tööandja ei maksa haigushüvitist: 1) töötaja haigestumise või vigastuse korral, mille eest Haigekassa maksab kindlustatud isikule
8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist 9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu 13. Millised tulud kuuluvad palgatulu alla? Palgatulu alla kuuluvad kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. 14. Millised tulud kuuluvad ettevõtlustulu alla? Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtlustulu on ettevõtlusest saadud tulu. Ettevõtlustulu alla võib arvata ka nt renditulu ja litsentsitasu. 15
7) ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele; 8) ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju. (3) Töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] § 122. Tööandja makstav haigushüvitis (1) Tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis). [RT I 2009, 35, 232 jõust. 1.07.2009] (2) Tööandja ei maksa haigushüvitist: 1) töötaja haigestumise või vigastuse korral, mille eest Haigekassa maksab kindlustatud isikule
Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral «Töölepingu seaduse» § 19 alusel. (3) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel jagatakse töötasu puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendripäevade arvuga. (4) Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu puhkuse kalendripäevade arvuga. Haigushüvitis • haigushüvitist makstakse alates haigestumise või vigastuse 4. päevast (varasemalt maksti alates 2. päevast); • haigestumise või vigastuse 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja keskmisest töötasust; • alates haigestumise või vigastuse 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa (70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust);
Kindlustusfirmade hinnangul on tööandja kindlustamine töötajate haigestumise puhuks võimalik, kuid oma panuse peaks andma õiglase maksustamise näol ka riik. Andrus Karnau käis möödunud laupäeval Postimehe veergudel välja mõtte, et kui haigusraha kaob, tuleb inimestel asuda kindlustusfirmadest ravikindlustuspoliise ostma, mille abil näiteks kurnavast haigusest paranemise aeg üle elada. Selleks ajaks oli teada, et tasuta perioodi võidakse pikendada kolme või nelja päevani ning haigushüvitis võib langeda 80 protsendilt 50-le. Praeguse plaani järgi jääb lisaks kolmele tasuta päevale järgmise viie päeva rahaline vastutus tööandjale ja alles siis hakkab maksma haigekassa, kuid hüvitise määr jääb siiski 80 protsendile. Eile pakkus Eesti Päevalehe andmetel nii tööandjate keskliidu esimees Tarmo Kriis kui ka ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga välja, et tööandjad võiksid end töötajate haigestumise
maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid või muud kasumieraldised. (TuMS § 12 lg 2) 13. Millised tulud kuuluvad palgatulu alla? Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena. Ametnik TuMS tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 2 lg-s 3 nimetatud isik. Tööandja makstud tasuna käsitatakse ka Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 52 alusel tööandjalt teenuse tellinud isiku makstud tasu. (TuMS § 13 lg 1) 14
Sotsiaalkindlustus. Riikide sotsiaalkindlustussüsteemid on kooskõlastatud, eesmärk on tagada, et töötajad oleks sotsiaalkaitseskeemiga hõlmatud ega kaotaks oma õigusi (eelkõige seoses pensioniga), kui nad otsustavad töötada teises liikmesriigis. Töötajal ja teatud juhtudel ka tema pereliikmetel (abikaasa, alla 21-aastased lapsed, tema enda ja abikaasa vanemad, kui need on tema ülalpidamisel) on õigus saada samasuguseid sotsiaalkindlustushüvitisi nagu töökohariigi kodanikul. Nt haigushüvitis, rasedus- ja sünnitushüvitus, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspension, peretoetused jms. Sotsiaalmaksu tuleb maksta töökohariigi määra järgi. Töötaja on üldiselt kindlustatud töökohariigis. Sul on õigus saada samasuguseid sotsiaaltoetusi nagu saab töökohariigi kodanik, nt miinimumsissetuleku tagamine. Samad õigused on ka seoses elamispinnaga (nt juurdepääs sotsiaaleluruumile). Sotsiaaltoetused on liikmesriigiti erinevad. 5. Maksud
Sotsiaalkindlustus. Riikide sotsiaalkindlustussüsteemid on kooskõlastatud, eesmärk on tagada, et töötajad oleks sotsiaalkaitseskeemiga hõlmatud ega kaotaks oma õigusi (eelkõige seoses pensioniga), kui nad otsustavad töötada teises liikmesriigis. Töötajal ja teatud juhtudel ka tema pereliikmetel (abikaasa, alla 21-aastased lapsed, tema enda ja abikaasa vanemad, kui need on tema ülalpidamisel) on õigus saada samasuguseid sotsiaalkindlustushüvitisi nagu töökohariigi kodanikul. Nt haigushüvitis, rasedus- ja sünnitushüvitus, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspension, peretoetused jms. Sotsiaalmaksu tuleb maksta töökohariigi määra järgi. Töötaja on üldiselt kindlustatud töökohariigis. Sul on õigus saada samasuguseid sotsiaaltoetusi nagu saab töökohariigi kodanik, nt miinimumsissetuleku tagamine. Samad õigused on ka seoses elamispinnaga (nt juurdepääs sotsiaaleluruumile). Sotsiaaltoetused on liikmesriigiti erinevad. 5. Maksud
Lähetuskulude huvitamise nõude esitamise tähtaeg on 4 kuud (3-2-1-43-11). Tulumaksuvabad on: Sõidukulu (sh sõiduauto kasutamisega otseselt seotud kulud) Majutuskulud Muud kulud Välislähetuse päevaraha kuni 50 välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus. 32 iga järgneva päeva kohta. VVM 110/2009 § 2 ja 7 Tööandja makstav haigushüvitis TTOS § 122 Tööandja maksab töötajale huvitist haigestumise või vigastuse 4.-8. kalendripäeva eest 70 % keskmisest töötasust. Töötaja peab tööandjat teavitama elektroonilise haiguslehe lõpetamisest või esitama tööandjale paberil haiguslehe/tõendi hiljemalt 90.kalendripäeva alates haiguslehel märgitud töökohustusi täitma asumise päevast. Tööandja maksab haigushuvitise välja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul
Sotsiaalkindlustus. Riikide sotsiaalkindlustussüsteemid on kooskõlastatud, eesmärk on tagada, et töötajad oleks sotsiaalkaitseskeemiga hõlmatud ega kaotaks oma õigusi (eelkõige seoses pensioniga), kui nad otsustavad töötada teises liikmesriigis. Töötajal ja teatud juhtudel ka tema pereliikmetel (abikaasa, alla 21-aastased lapsed, tema enda ja abikaasa vanemad, kui need on tema ülalpidamisel) on õigus saada samasuguseid sotsiaalkindlustushüvitisi nagu töökohariigi kodanikul. Nt haigushüvitis, rasedus- ja sünnitushüvitus, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspension, peretoetused jms. Sotsiaalmaksu tuleb maksta töökohariigi määra järgi. Töötaja on üldiselt kindlustatud töökohariigis. Sul on õigus saada samasuguseid sotsiaaltoetusi nagu saab töökohariigi kodanik, nt miinimumsissetuleku tagamine. Samad õigused on ka seoses elamispinnaga (nt juurdepääs sotsiaaleluruumile). Sotsiaaltoetused on liikmesriigiti erinevad. 5. Maksud
11) - tulumaksuvabad on: o sõidukulu (sh sõiduauto kasutamisega otseselt seotud kulud) o majutuskulu o muud kulud o välislähetuse päevaraha kuni 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta - (VVM 110/2009 § 2 ja 7, TLS § 31) 6.9 Tööandja makstav haigushüvitis - tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse 4. kuni 8. kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust - töötaja peab teavitama tööandjat elektroonilise haiguslehe lõpetamisest või esitama tööandjale paberil haiguslehe/tõendi hiljemalt 90. kalendripäeval alates haiguslehel või tõendil märgitud töökohustusi täitma asumise päevast