Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ühiskonna konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas Eesti osaleb ÜRO tegevuses ?
  • Kuidas Eesti osaleb NATO tegevuses ?
  • Kuidas Eesti osaleb OSCE töös ?
  • Mida peaks Eesti tegema, et Eestis oleks tulevikus tugev keskklass ?
  • Kuidas vähendada vaesust ?
  • Mida teha, et Eesti iive muutuks aasta lõikes positiivseks ?
  • Kuidas on riigisiseselt võimalik vähendada digitaalset lõhet ?
  • Kuidas on võimalik vähendada riikidevahelist digitaalset lõhet ?
  • Millist kasu saab sinu pere avalik-õiguslikest institutsioonidest ?
  • Mille poolest erinevad erakonnad ja survegrupid ?
 
Säutsu twitteris
ÜHISKONNAÕPETUS
Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus , võimude lahusus , poliitiline mitmekesisus ehk pluralism : palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia – Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania ). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi.
Parlamentarism (Eesti näitel)
Riigikogu (ehk Eesti Vabariigi parlament ) valitakse iga 4 aasta tagant (korralised / regulaarsed valimised) proportsionaalse valimisüsteemi järgi. Liikmeid 101. Riigikogu tööd juhib spiiker e esimees (Riigikogu esimehe ülesanded: 1. juhtida riigikogu tööd; 2. vajadusel täita presidendi ülesandeid).
Parlamendi ülesanne on kinni peaministri koostatud valitsus (kuni 15 ministrit) ehk täidesaatevvõim
Umbusalduse korral peaministrile peab tagasi astuma kogu valitsus. See on parlamentarismis üks olulisemaid omadusi: parlament saab valitsust umbusaldada (presidentalismis ja poolpresidentalismis ei saa). Seega – Eesti Vabariik on parlamentaarne riik, sest 1) Riigikogu (parlament) saab valitsust umbusaldada ja 2) Riigikogu valib presidendi, kes ei juhi valitsuse tööd. Seda teeb peaminister .
Eesti Rigikogu ülesanne on valida EV president ( ametiaeg 5 aastat, peab olema vähemalt 40-aastane, sünnijärgne EV kodanik). Presidendil on ühiskonnas tasakaalustav roll. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament.
Presidentalism
USA hääleõiguslik kodanikkond valib nii parlamendi (seadusandlik võim kahekojalisel Kongressil) kui presidendi. President juhib valitsuse tööd ja peaministri ametikoht puudub, seega presidendi institutsioonil on suur võim.
Kas Obama saamine USA presidendiks näitab USA ühiskonna äärmist demokraatlikkust? Põhjendage. Tooge välja nii Jah kui Ei pool.
Jah, puudub inimeste diskrimineerimine rassi järgi. USA toetab multikultuursust ja pluralismi.
Ei, rassiline diskrimineerimine on ühiskonnas olemas, kuid pole domineeriv.
Unitaarriik on riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Eesti.
Föderaalriik on riik, kus kohaliku elu korraldamisel on piirkondadel suurem vabadus. USA
Siirdeühiskond
on ühiskonna arenguetapp, mille käigus ebademokraatlikud e diktaatorlikud võimustruktuurid ja –suhted asendatakse demokraatlikega – toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale.
Kas Eesti on siirdeühiskond?
Pigem ei ole (mis tähendab, et tugev demokraatia):
1) Eestis on välja kujunenud demokraatlik ja tolerantne ühiskond (nt toimub gei- paraad , on gei-klubi);
2) siirdeühiskonna periood kestab ajaliselt 10-15 aastat (algab esimeste demokraatlike parlamendivalimistega) Eestis lõppes seega siirdeühiskonna periood 2007;
3) usk kodanikualgatusse on suur, nt Teeme Ära! projektis osales 40 000 inimest. Tänaseks on aega näidanud, et Teema Ära projekt on osutunud jätkusuutlikuks ning laienenud Eesti Vabariigist ka välisriikidesse;
4) Eestis on välja kujunenud tugev kodanikuühiskond e tsiviilühiskond (toimuvad piketid, demonstratsioonid) Valitsus ja parlament on oma otsuste tegemisse kaasanud kodanikud.
Pigem on:
1) usk kodanikualgatusse on vähene, nt peamised kodanikualgatuslikud ühendused on korteriühistud;
2) kodanikuühiskond e tsiviilühiskond on veel väljakujunemata, sisuliselt pole kodanikuühiskond suuteline riigivõimu kontrollima;
3) poliitiline kultuur pole iseloomulik tugeva demokraatiaga riigile – 1. rahva osalus valimistel vaba ja madal 2. erakondadevaheline poriloopimine;
4) arenenud demokraatiaga riikides on avalikus sektoris hõivatuid ca’ 20%, Eestis ca’ 30%; sisuliselt on märgata endise diktatuuririigi mõjusid, kus avalik sektor kontrollis kogu ühiskonda.
Õhuke ja paks riik
  • Õhuke riik on riik, kus avaliku sektori töötajaid on vähem, bürokraatia e ametnike võim on väiksem ning riigi sekkumine majandustegevusse on vähene. Parempoolsed erakonnad pooldavad õhukest riiki ( Reformierakond )
  • Paks riik on riik, kus avalikus sektoris on hõivatud palju töötajaid, bürokraatia on suur ning riik sekkub aktiivselt majandustegevusse. ( Keskerakond )

Kas Eesti on õhuke või paks riik?
Eesti on õhuke riik:
1) Eestis on liberaalne turumajandus , riigipoolne suhtumine majandusellu on vähene;
2) bürokraatia arvukus ja võim pole Eestis iseloomulik paksule riigile.
Erinevad ühiskonnatüübid:
Ürgühiskond
Despootlik ühiskond – valitseja kui jumal, enamik on talupojad (Egiptus)
Orjanduslik ühiskond
Feodaalühiskond – iseloomulik keskajale
Industriaalühiskond
Postindustriaalne ühiskond
Infoühiskond
Postindustriaalne ühiskond e teenindusühiskond on industriaalühiskonna e tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas , mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur ( mobiilsus ) ja teenindussektoris hõivatute ülekaal ning tehnoloogiline massikultuur.
Kas Eesti on postindustriaalne ühiskond?
Jah:
1) kõrgtehnoloogiat kasutatakse massiliselt ( Skype , e-riik, laialdane mobiilside kasutamine ja Interneti-võrk);
2) Eestis on paindlik sotsiaalne struktuur, edasi üksikisikul on võimalus tõusta eliidi hulka (Bedwettersi tõus võitjaks, Mihkel Raua tõus miljonäriks, Karmen Kassi tõus modellina);
3) Suur osa Eesti elanikkonnast on hõivatud teenindussektoris.
Infoühiskond – arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus.
Eesti on infoühiskond, sest
1) u-net’i ja hanza .net’i kasutamine nt arvete tasumine Internetis;
2) Eestis on võimalus esitada tuludeklaratsiooni e- maksuametis ;
3) e-valimised ja m-valimised;
4) Presidendikantselei kodulehekülg;
5) Skype, MSN, orkut .com, ekool .ee;
E-riik – kasutatakse laialdaselt IKT’d (jah, Eesti on e-riik)
Teadmusühiskond (lk. 214) – e teadmispõhine ühiskond. Kõrgelt arenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ka ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi (teadlaste ja ülikoolide osakaal on suur).
Eesti on teadmusühiskond, sest
1) Eestis hinnatakse ettevõtetes loovust ja oskust töötada meeskonnas ning rakendada ülikoolis saadud teadmisi;
2) Riigieelarve loomisel lähtutakse nii riigipoolsetest kui kommertspankade uuringutest;
3) Eesti koolisüsteemi reformimisel lähtutakse ülikoolides läbiviidud teadusuuringutest.
NB! Ohud, mis kaasnevad teadmusühiskonnaga: 1) Eetilised probleemid – kas inimest võib kloonida. 2) tootmise- ja tehnoloogiaareng mõjuvad negatiivselt looduskeskkonnale.
Polüarhia – kõrgelt arenenud pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.
Kas Eestis on polüarhia?
Jah, sest:
1) Eestis on palju erakondi, mis teevad koostööd teatud valdkondades survegruppidega, nt looduskaitsmisel ja keskkonnakaitsel;
2) Kodanikuühiskond on Eestis välja kujunenud (palju on MTÜ’sid, seltsinguid; usk kodanikualgatusse on suur).
Jätkusuutlik areng – arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
Kas Eesti on jätkusuutlik riik?
Jah, sest:
1) valitsuse edukas perepoliitika on aidanud kaasa rahvastiku iibe kasvule ning rahvastikuvananemine on Eestis pidurdumas;
2) Roheline mõtteviis on leidnud palju toetajaid – metsaistutuskampaaniad;
3) Eestis toimib hästi jäätmekäitlus. Riik on sundinud elanikkonda prügi sorteerima.

Rahvusvahelised organisatsioonid
ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
Loodud 24.okt 1945, Eesti liitus 1991
Tähtsaim ametiisik on Peaassamblee poolt valitud (5 aastaks) peasekretär, praegu Ban Ki- moon .
Tegevusvaldkonnad :
  • rahu tagamine
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ühiskonna konspekt #1 Ühiskonna konspekt #2 Ühiskonna konspekt #3 Ühiskonna konspekt #4 Ühiskonna konspekt #5 Ühiskonna konspekt #6 Ühiskonna konspekt #7 Ühiskonna konspekt #8 Ühiskonna konspekt #9 Ühiskonna konspekt #10 Ühiskonna konspekt #11 Ühiskonna konspekt #12 Ühiskonna konspekt #13 Ühiskonna konspekt #14 Ühiskonna konspekt #15 Ühiskonna konspekt #16 Ühiskonna konspekt #17 Ühiskonna konspekt #18 Ühiskonna konspekt #19 Ühiskonna konspekt #20 Ühiskonna konspekt #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sibulasyda Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    67
    doc
    Ühiskonna konspekt riigieksamiks
    21
    doc
    Ühiskonna eksami konspekt
    52
    doc
    Ühiskonnaõpetuse konspekt
    7
    odt
    Ühiskonna eksami konspekt
    20
    doc
    Ühiskonna eksami konspekt
    18
    docx
    Ühiskonnaõpetuse konspekt
    12
    odt
    Ühiskonna eksam
    62
    docx
    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun