Ühiskonna konspekt (0)

ÜHISKONNAÕPETUS
Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus , võimude lahusus , poliitiline mitmekesisus ehk pluralism : palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia – Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania ). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi.
Parlamentarism (Eesti näitel)
Riigikogu (ehk Eesti Vabariigi parlament ) valitakse iga 4 aasta tagant (korralised / regulaarsed valimised) proportsionaalse valimisüsteemi järgi. Liikmeid 101. Riigikogu tööd juhib spiiker e esimees (Riigikogu esimehe ülesanded: 1. juhtida riigikogu tööd; 2. vajadusel täita presidendi ülesandeid).
Parlamendi ülesanne on kinni peaministri koostatud valitsus (kuni 15 ministrit) ehk täidesaatevvõim
Umbusalduse korral peaministrile peab tagasi astuma kogu valitsus. See on parlamentarismis üks olulisemaid omadusi: parlament saab valitsust umbusaldada (presidentalismis ja poolpresidentalismis ei saa). Seega – Eesti Vabariik on parlamentaarne riik, sest 1) Riigikogu (parlament) saab valitsust umbusaldada ja 2) Riigikogu valib presidendi, kes ei juhi valitsuse tööd. Seda teeb peaminister .
Eesti Rigikogu ülesanne on valida EV president ( ametiaeg 5 aastat, peab olema vähemalt 40-aastane, sünnijärgne EV kodanik). Presidendil on ühiskonnas tasakaalustav roll. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament.
Presidentalism
USA hääleõiguslik kodanikkond valib nii parlamendi (seadusandlik võim kahekojalisel Kongressil) kui presidendi. President juhib valitsuse tööd ja peaministri ametikoht puudub, seega presidendi institutsioonil on suur võim.
Kas Obama saamine USA presidendiks näitab USA ühiskonna äärmist demokraatlikkust? Põhjendage. Tooge välja nii Jah kui Ei pool.
Jah, puudub inimeste diskrimineerimine rassi järgi. USA toetab multikultuursust ja pluralismi.
Ei, rassiline diskrimineerimine on ühiskonnas olemas, kuid pole domineeriv.
Unitaarriik on riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Eesti.
Föderaalriik on riik, kus kohaliku elu korraldamisel on piirkondadel suurem vabadus. USA
Siirdeühiskond
on ühiskonna arenguetapp, mille käigus ebademokraatlikud e diktaatorlikud võimustruktuurid ja –suhted asendatakse demokraatlikega – toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale.
Kas Eesti on siirdeühiskond?
Pigem ei ole (mis tähendab, et tugev demokraatia):
1) Eestis on välja kujunenud demokraatlik ja tolerantne ühiskond (nt toimub gei- paraad , on gei-klubi);
2) siirdeühiskonna periood kestab ajaliselt 10-15 aastat (algab esimeste demokraatlike parlamendivalimistega) Eestis lõppes seega siirdeühiskonna periood 2007;
3) usk kodanikualgatusse on suur, nt Teeme Ära! projektis osales 40 000 inimest. Tänaseks on aega näidanud, et Teema Ära projekt on osutunud jätkusuutlikuks ning laienenud Eesti Vabariigist ka välisriikidesse;
4) Eestis on välja kujunenud tugev kodanikuühiskond e tsiviilühiskond (toimuvad piketid, demonstratsioonid) Valitsus ja parlament on oma otsuste tegemisse kaasanud kodanikud.
Pigem on:
1) usk kodanikualgatusse on vähene, nt peamised kodanikualgatuslikud ühendused on korteriühistud;
2) kodanikuühiskond e tsiviilühiskond on veel väljakujunemata, sisuliselt pole kodanikuühiskond suuteline riigivõimu kontrollima;
3) poliitiline kultuur pole iseloomulik tugeva demokraatiaga riigile – 1. rahva osalus valimistel vaba ja madal 2. erakondadevaheline poriloopimine;
4) arenenud demokraatiaga riikides on avalikus sektoris hõivatuid ca’ 20%, Eestis ca’ 30%; sisuliselt on märgata endise diktatuuririigi mõjusid, kus avalik sektor kontrollis kogu ühiskonda.
Õhuke ja paks riik

• Õhuke riik on riik, kus avaliku sektori töötajaid on vähem, bürokraatia e ametnike võim on väiksem ning riigi sekkumine majandustegevusse on vähene. Parempoolsed erakonnad pooldavad õhukest riiki ( Reformierakond )
  
• Paks riik on riik, kus avalikus sektoris on hõivatud palju töötajaid, bürokraatia on suur ning riik sekkub aktiivselt majandustegevusse. ( Keskerakond )
  

Kas Eesti on õhuke või paks riik?
Eesti on õhuke riik:
1) Eestis on liberaalne turumajandus , riigipoolne suhtumine majandusellu on vähene;
2) bürokraatia arvukus ja võim pole Eestis iseloomulik paksule riigile.
Erinevad ühiskonnatüübid:
Ürgühiskond
Despootlik ühiskond – valitseja kui jumal, enamik on talupojad (Egiptus)
Orjanduslik ühiskond
Feodaalühiskond – iseloomulik keskajale
Industriaalühiskond
Postindustriaalne ühiskond
Infoühiskond
Postindustriaalne ühiskond e teenindusühiskond on industriaalühiskonna e tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas , mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur ( mobiilsus ) ja teenindussektoris hõivatute ülekaal ning tehnoloogiline massikultuur.
Kas Eesti on postindustriaalne ühiskond?
Jah:
1) kõrgtehnoloogiat kasutatakse massiliselt ( Skype , e-riik, laialdane mobiilside kasutamine ja Interneti-võrk);
2) Eestis on paindlik sotsiaalne struktuur, edasi üksikisikul on võimalus tõusta eliidi hulka (Bedwettersi tõus võitjaks, Mihkel Raua tõus miljonäriks, Karmen Kassi tõus modellina);
3) Suur osa Eesti elanikkonnast on hõivatud teenindussektoris.
Infoühiskond – arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus.
Eesti on infoühiskond, sest
1) u-net’i ja hanza .net’i kasutamine nt arvete tasumine Internetis;
2) Eestis on võimalus esitada tuludeklaratsiooni e- maksuametis ;
3) e-valimised ja m-valimised;
4) Presidendikantselei kodulehekülg;
5) Skype, MSN, orkut .com, ekool .ee;
E-riik – kasutatakse laialdaselt IKT’d (jah, Eesti on e-riik)
Teadmusühiskond (lk. 214) – e teadmispõhine ühiskond. Kõrgelt arenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ka ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi (teadlaste ja ülikoolide osakaal on suur).
Eesti on teadmusühiskond, sest
1) Eestis hinnatakse ettevõtetes loovust ja oskust töötada meeskonnas ning rakendada ülikoolis saadud teadmisi;
2) Riigieelarve loomisel lähtutakse nii riigipoolsetest kui kommertspankade uuringutest;
3) Eesti koolisüsteemi reformimisel lähtutakse ülikoolides läbiviidud teadusuuringutest.
NB! Ohud, mis kaasnevad teadmusühiskonnaga: 1) Eetilised probleemid – kas inimest võib kloonida. 2) tootmise- ja tehnoloogiaareng mõjuvad negatiivselt looduskeskkonnale.
Polüarhia – kõrgelt arenenud pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.
Kas Eestis on polüarhia?
Jah, sest:
1) Eestis on palju erakondi, mis teevad koostööd teatud valdkondades survegruppidega, nt looduskaitsmisel ja keskkonnakaitsel;
2) Kodanikuühiskond on Eestis välja kujunenud (palju on MTÜ’sid, seltsinguid; usk kodanikualgatusse on suur).
Jätkusuutlik areng – arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
Kas Eesti on jätkusuutlik riik?
Jah, sest:
1) valitsuse edukas perepoliitika on aidanud kaasa rahvastiku iibe kasvule ning rahvastikuvananemine on Eestis pidurdumas;
2) Roheline mõtteviis on leidnud palju toetajaid – metsaistutuskampaaniad;
3) Eestis toimib hästi jäätmekäitlus. Riik on sundinud elanikkonda prügi sorteerima.
Rahvusvahelised organisatsioonid
ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
Loodud 24.okt 1945, Eesti liitus 1991
Tähtsaim ametiisik on Peaassamblee poolt valitud (5 aastaks) peasekretär, praegu Ban Ki- moon .
Tegevusvaldkonnad :

rahu tagamine maailmas

inimõiguste kaitse

arenguprogrammid vaesematele maadele

UNESCO – ÜRO allorganisatsioon, mis tegeleb kultuuriväärtuste kaitsega

UNICEF – ÜRO lastefond, mis tegeleb laste õiguste kaitsmisega
NB! Eestis on UNESCO kaitse all laulu- ja tantsupeod, Tallinna vanalinn, Kihnu kultuur.
ÜRO julgeolekunõukogu langetab otsuseid konsensuslikult (ühehäälselt)
Kuidas Eesti osaleb ÜRO tegevuses?
1) rahuvalvemissioonid, kus on võimalus osaleda ka Eesti sõdurite;
2) UNICEF’i jõulukaartide müümise kampaania
3) kevadlille kampaania
4) Kultuuriväärtuste kaitsmisel osaleb: UNESCO tegevuses. Eestis on kujunemas UNESCO koolide võrk.
NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
Loodi 4.aprill 1949, Eesti liitus 2004
NATO peasekretär: Anders Fogh Rasmussen
Tegevusvaldkonnad:

kollektiivse enesekaitse põhimõte – rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu tõlgendatakse kui rünnakut kõigi liikmesriikide vastu

rahastab kultuuriprogramme

rahastab teadusuuringuid
Kuidas Eesti osaleb NATO tegevuses?
1) Eesti sõdurid teenivad NATO relvajõududes;
2) Küberrünnakute vastu ühine arendustegevus
OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
Loodi 1975, Eesti liitus 1991
Tegevusvaldkonnad:

inimõiguste tagamine

konfliktide ennetamine, kriiside ohjamine

konfliktijärgne sotsiaalne taastustöö

ajakirjandusvabaduse tagamine

kodanikualgatuslike organisatsioonide koolitamine
Kuidas Eesti osaleb OSCE töös?
1) Võimalik on osaleda OSCE missioonidel;
2) Võimalik osaleda kodanikualgatuslike organisatsioonide koolitustel.
Schengeni viisaruum. NB! Kontrolli üle.
Schengeni viisaruum on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll.
Kokku on Schengeni leppega liitunud 30 riiki, sealhulgas enamik Euroopa Liidu riike ja kolm mitte Euroopa Liidu liiget ( Island , Norra ja Šveits), 24 riiki on lepinguga sätestatud piirikontrolli kaotamise ellu viinud.
26. märts 1995: Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg , Monaco, Holland , Portugal, Hispaania
26. oktoober 1997: Itaalia
1. detsember 1997: Austria
26. märts 2000: Kreeka
25. märts 2001: Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi
21. detsember 2007 (29. märts 2008 piirikontroll lennujaamades): Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia , Sloveenia
12. detsember 2008 (29. märts 2009 piirikontroll lennujaamades): Šveits
Euroopa Nõukogu
Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga.
Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus.
Euroopa Nõukogu liikmesriigid
EN alaline asukoht on Strasbourg'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee.
IMF – Rahvusvaheline valuutafond
Euroopa Liit
Euroopa Liit on Euroopa riikide rahvusvaheline organisatsioon, millel on 27 liikmesriiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tšehhi (2004) ja Ungari (2004).
Riigikaitse
Peab tagama riigi sise- ja välisjulgeoleku. Eesti kaitsejõud koosnevad:
1) Kaitseliidust
2) Kaitseväest
Kaitsevägi koosneb maa-, õhu- ja mereväest
Kaitseliit on vabatahtlik, kodanikualgatuslik riigikaitseorgan (kaitseliitlased, noorkotkad, kodutütred)
Kaitseväekohustus – Eestis üldine ning kehtib tervetele Eesti meeskodanikele vanuses 16-60 (Näiteks juhul kui puhkeb sõda)
Ajateenistuskohustus – Eestis üldine, kehtib tervetele Eesti meeskodanikele vanuses 18-27
Asendusteenistus – kutsealustele, kes usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväe teenistusest keelduvad. Kestab vähemalt 12 kuud.
Kaitseväe ülesanded:

tegevus riigi sõjaliseks kaitseks;

reservvägede ettevalmistamine;

osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel;

tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide likvideerimisel;
Kaitseliidu ülesanded:
Vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Töötavad osades piirkondades vajadusel abipolitseinikena, osalevad tsiviilelanike abistamisel looduskatastroofi korral. 15 malevat
Kas pooldate asendusteenistuse olemasolu?
Jah, sest:
1) Riik peaks austama inimese usulisi valikuid – kui usk keelab tappa või sõdida, siis ei tohiks inimest selleks ka sundida;
2) Kõlbelised põhimõtted – kui inimese kõlbelised põhimõtted on vastu sõjaväe teenistusega, siis ei tohiks teda ka selleks sundida.
Kas Eesti riigis tuleks kehtestada üldise kaitseväeteenistuskohustuse asemel kutseline palgaarmee ?
Ei, sest üldine kaitseväeteenistuskohustus…
1) Tagab suuremal hulgal kodanike sõjalise väljaõppe;
2) Suurendab kodanikutunnet ja moraalset vastutust riigi ees;
3) Aitab noorel kodanikul harjuda distsipliiniga ja suurendab vastutustunnet;
4) Aitab kaasa vähemusrahvuste paremale integreerimisele ühiskonda.
Jah, sest…
1) Kutseline palgaarmee moodustatakse vabatahtlikkuse põhimõttel, mistõttu sõjaväkke ei pea minema noormehed, kes seda ei soovi;
2) Palgasõdurite motivatsioon on suurem;
3) Parem väljaõpe.
Peamised valimissüsteemid
Proportsionaalne valimissüsteem
Eestis kehtiv, Eesti on jagatud 12 valimisringkonnaks.
Ühest valimisringkonnast pääseb parlamenti 6-12 saadikut.
Kaotsi lähevad üksnes need valijatehääled, mis on antud erakondadele, kes ei kogu täis 5% valijate häältest. Parlamendimandaadid e saadikukohad jagatakse võrdeliselt e proportsionaalselt valimistulemuste põhjal.
Eestis kehtiva proportsionaalse süsteemi iseärasused

kandidaat pole sõltumatu vaid esindab oma erakonna seisukohti

valijahääli kantakse üle ühelt kandidaadilt teisele (Baari- Paavo , Carmen Kass )

parlamenti pääsemisel pole tähtis mitte ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas
NB! Riigikogu valimistel on Eestis 12 valimisringkonda, Europarlamendi valimistel 1 ringkond.
Proportsionaalse süsteemi tugevused

kaotsi läheb vähe valijate häältest

väiksematel erakondadel on suurem võimalus pääseda parlamenti / volikogusse
Proportsionaalse süsteemi nõrkused

hääli kantakse ühelt kandidaadilt üle teisele, mistõttu erakonnaroll kipub olema liialt suur

proportsionaalne valimissüsteem on suhteliselt keerukas ja jääb tihti valijatele arusaamatuks

loodud koalitsioonivalitsused lagunevad kiiremini kui majoritaarse süsteemi korral – valitsuste tööperiood jääb lühikeseks.
Majoritaarne valimissüsteem Ühendkuningriigid, USA, Kanada , India
Valimisringkondi riigis hästi palju, nt Suurbritannias ca 650 saadikukohta Alamkojas , ühest valimisringkonnast pääseb parlamenti vaid 1 saadik. Parlamenti pääsejaks ühest piirkonnas on isik / erakond, kes kogus enim hääli.
Majoritaarse süsteemi tugevused

valitsused reeglina püsivamad kui proportsionaalses süsteemis, sest tihti domineerib valitsuses üks suur partei.

Majoritaarne valimissüsteem on selge ja lihtne ning seetõttu ka valijatele arusaadavam

Piirkonda esindaval saadikul on suur vastutus / konkreetne vastutus antud piirkonna valijate ees.
Majoritaarse süsteemi nõrkused

suur hulk valijate hääli läheb kaduma

süsteem soosib suurerakondasid ning väikeerakonnad tihti parlamenti ei pääse, seega poliitiline pluralism on väiksem kui proportsionaalse süsteemi korral.
Hübriidsed valimissüsteemid Saksamaa, Itaalia, Leedu
Ühendavad endas nii proportsionaalse kui majoritaarse süsteemi põhimõtteid (valijatel 2 häält)
Demokraatia e rahvavõim

kehtib võimude lahususe põhimõte

meedia on vaba, tsensuur puudub

vähemuste huvid on tagatud

mitmeparteilisus

kodanikuühiskonna e tsiviilühiskonna olemasolu

kodanikualgatuslike organisatsioonide olemasolu
Demokraatia mõisted
1) otsene e vahetu e klassikaline demokraatia – otsused langetatakse ilma vahendajateta. Tänapäeval otsese demokraatia vormiks referendum e rahvahääletus (küsimused jah/ei vormis)
2) esindus e vahendatud demokraatia – rahvas / hääleõiguslik kodanikkond valib endale esindajad (parlamenti või volikogusse), kes rahva huvisid esindavad
3) osalusdemokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas on kaasatud poliitiliste otsuste tegemisse (nt ümarlauad, võrgustikud, kodanikele loodud foorumid)
4) elitaardemokraatia – esindusdemokraatia suund, kus poliitiline eliit langetab rahva heaolu nimel otsuseid
5) rahvademokraatia – „demokraatia vorm“, mida kasutati külmasõja aegsetes kommunistlikes maades ning rõhutati, et võimul on töölisrahvas
Vabad valimised
Valimiste ülesanded e funktsioonid

valimiste peamine ülesanne on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine

hariv funktsioon, valimiskampaania ajal ühiskond politiseerub, inimesed muutuvad teadlikumaks ning tunnevad suuremat huvi valimiskampaaniate vastu

valimistel vahendavad hääleõiguslikud kodanikud oma huve ja nõudmisi saadikutele / kandidaatidele
Demokraatlike valimiste tunnused (!)
1) valimised on regulaarne (kindlaks määratud aja tagant) Eestis toimuvad Rigikogu / volikogu valimised 4 aasta tagant, Europarlamendi valimised iga 5 aasta tagant
2) valimised on üldised – valimistest on õigus osa võtta kõigil hääleõiguslikel inimestel (Eestis õigus hääletada kõigil vähemalt 18- aastastel hääleõiguslikel EV kodanikel)
3) valimised on otsesed – hääleõiguslik kodanikkond valib otse, ilma vahendajateta
4) valimised on salajased – iga valija langetab otsuse iseseisvalt valimiskabiinis ning hiljem pole võimalik öelda, kes keda valis.
5) valimised on vabad – valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid.
6) valimised on ühetaolised e võrdelised – 1. võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks 2. kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal ainult 1 hääl
Kodakondsus
Kodakondsus on õiguslik suhe üksikisiku ja riigi vahel.
Kodanik on isik, kellel on mingi riigi kodakondsus.
Eestlane ei võrdu EV kodanikuga! Näiteks venelane võib olla Eesti kodanik.
Riigi elanikkonda saab jagada etniliselt e rahvuse järgi ja kodakondsuse alusel.

• Nt Eestis on põhirahvuseks eestlased ning vähemusrahvusteks (muulasteks); venelased , ukrainlased, poolakad jne (200 erinevat rahvust)
  
• Nt Eestis on Eesti kodanikud, välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud
  

Alates 1. maist 2004 on kõik EV kodanikud ka Euroopa Liidu kodanikud.
Sünnijärgset kodakondsust ei saa kelleltki ära võtta (võõrandamatu)
Kui inimene on sünnijärgsest kodakondsusest loobunud , on alati õigus see taastada. Eestis pole võimalik Eesti kodakondsust saada abiellumise teel Eesti kodanikuga. Eestis pole lubatud topelt kodakondsust.
Päikeseõigus – kodakondsuse saamine sündides mingil kindlal territooriumil; nt USAs kehtiv
Vereõigus – kodakondsuse andmine lähtudes vereliinist e kui vähemalt üks vanematest on mingi riigi kodanik, saab ka laps antud riigi kodakondsuse (Eesti riigis kehtiv)
Võimalused EV kodakondsuse saamiseks
1) sünnijärgselt (vereõigus) EV kodanik (vähemalt 1 vanem Eesti Vabariigi kodanik)
2) eriliste teenete eest Eesti riigile (Dave Benton – Eurovisiooni võit) otsustajaks EV valitsus ning kuni 10 inimest 1 aasta vältel
3) naturalisatsiooni (õiguslik protseduur kodakondsuse saamiseks) korras
Tingimused EV kodakondsuse saamiseks naturalisatsiooni korras

on vähemalt 15-aastane

registreeritud elukoht Eestis

omab püsivat legaalset sissetulekut

omab pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisluba

on elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt 8 aastat, millest 5 püsivalt

sooritab Eesti keele eksami vähemalt algtasemel ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami

annab vande olla Eesti riigile lojaalne
Kodanikuõigused Eesti riigis
Eesti kodanikul:
Vähemalt 18-aastane

saab osaleda rahvahääletusel e referendumil

õigus valida Eesti parlamenti e Riigikogu

õigus valida Euroopa parlamenti (ka Euroopa kodanikel)

õigus kuuluda erakonda (ka Euroopa kodanikel)

õigus teenida Eesti Kaitsejõududes

kandideerida valla- või linnavolikokku
Vähemalt 21-aastane

võib kandideerida Eesti parlamenti e Riigikokku

võib kandideerida Europarlamenti

vähemalt 40-aastane sünnijärgne kodanik saab kandideerida EV presidendiks
Euroopa kodanik
Vähemalt 18-aastane

võib kuuluda Eestis erakondadesse

võib valida valla / linnavolikogu

võib kandideerida valla / linnavolikogusse

võib valida Euroopa parlamenti
Vähemalt 21-aastane

võib kandideerida Euroopa parlamenti
Eesti ühiskonna sotsiaalne kihistumine
Tugeva majandusega arengumaa
Tugeva keskklassiga ühiskond, „banaanivabariigid“
kuhu Eesti pürgib
straatum – üks ühiskonna kiht/klass
stratifikatsioon – ühiskonna jagunemine klassideks või ühiskonnakihtideks
sotsiaalne mobiilsus – inimeste liikuvus ühe keskkonnaklassi siseselt või klasside vahel. Jaguneb kaheks: vertikaalne – liikumine klasside vahel ( nt alamklassist keskklassi); horisontaalne – liikumine klassisiseselt
Mida peaks Eesti tegema, et Eestis oleks tulevikus tugev keskklass?
1) populariseerida rahva hulgas tõelist haridust ja haritust, mis annaks võimaluse tugeva intelligentse rahva loomiseks, kes oleks tööturul mobiilne ning suudaks keskklassile omast elatist teenida;
2) kehtestada Eestis astmeline maksusüsteem, mis annaks riigile võimaluse ressursside suuremaks ülekandmiseks;
3) soodustada rahvastiku juurdekasvu , mis aitaks vähendada Eesti ühiskonna vananemist ja suurendaks tööealiste inimeste arvu.
Kuidas vähendada vaesust?
1) arenguabi pakkumine (nt korraliku koolivõrgu ülesehitamine arengumaades);
2) majandusliku abi pakkumine (nt soodustada uue tööstuse rajamist arengumaades);
3) kustutada vaesemate riikide võlad;
4) hakata maksma arengumaades töötavatele inimestele ausat palka.
Mida teha, et Eesti iive muutuks aasta lõikes positiivseks ?
1) suurendada lastetoestust;
2) abordi piiramine/keelustamine;
3) emapalga suurendamine või pikendada emapalga väljamaksmise perioodi;
4) tagada igale lapsele lasteaiakoht;
5) luua noortele vanematele, eelkõige emadele, kodus töötamise tingimused;
6) populariseerida ühiskonnas abieluinstitutsiooni olemasolu ja väärtust – kindlustada igale lapsele nii ema kui isa.
Kas Eesti riigis tuleks kehtestada presidentaalne riigikorraldus?
Jah, sest
1) presidendi poolt moodustatud valitsused oleks pikema tööajaga – valitsuskriise esineks harvem ;
2) rahvas tunneks, et nende otsused mõjutavad võimu rohkem ning nad on rohkem kaasatud riigi valitsemisse;
3) pooldan presidendi autoriteedi suurendamist ning ei pea vajalikuks peaministri ametikoha olemasolu.
Ei, sest
1) pooldan parlamentaarse riigikorra säilimist, sest antud süsteem on arusaadav ja tuttav Eesti valijaskonnale /kodanikkonnale;
2) leian, et parlamendile peaks jääma õigus soovi korral valitsus tagandada (esitada umbusaldus );
3) pooldan presidendi tasakaalustava institutsiooni olemasolu ühiskonnas.
Heaoluriik
Heaoluriik – riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule (töötuks jäämine)
Klassikalisel heaoluriigil on 2 tunnust:

toimub ressursside ülekandmine

umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks
Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik (mudel) (Skandinaaviamaades)
Iseloomulik:
1) sotsiaalsed hüved peaksid olema kättesaadavad kõigile kodanikele/inimestele;
2) peamiseks heaolupakkujaks on riik, mistõttu nendes riikides on kõrged maksud / astmeline (progresseeruv) maksusüsteem;
3) pension tagatakse ka neile inimestele, kes pole elu jooksul palgatööd teinud.
Liberaalne heaoluriik (USA)
Iseloomulik:
1) palgad kõrged ja maksud madalad;
2) lähtutakse põhimõttest, et igaüks on oma õnne sepp ;
3) arstiabi ja hariduse kvaliteet sõltub inimese rahakoti paksusest (riik pakub sotsiaalturvat ainult väga vaestele);
4) puudub sünni-ja lapsehoolduspuhkustasu.
Kas Eesti on klassikaline heaoluriik?
Ei, sest
1) ressursside ülekandmine ei ole piisav
2) Eestis ei lähe u poolt avaliku sektori kuludest sotsiaalsfääri
Kas Eesti on heaoluriik?
Jah, sest
1) põhiharidus on kõigile tasuta – riigi poolt on tasutud õppekeskkond, töövihikud ja õpikud;
2) koolitoit on kõigile põhikooli õpilastele tasuta ning mitmetes piirkondades ka gümnaasiumiosas tasuta;
3) riiklikud supiköögid vaesemale elanikkonnale, turvakodud.
Erakonnad
Erakond e partei on kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mis taotleb võimulepääsu. Erakonda kuulumine on Eestis kodanikuõigus – erakonda saavad kuuluda vähemalt 18-aastased Eesti või Euroopa kodanikud
Parempoolsed erakonnad (Reformierakond, IRL)
Pooldavad:
1) vabaturumajandust
2) proportsionaalset e võrdelist maksusüsteemi
3) põhimõtet, et iga mees on oma õnne sepp
4) madalaid makse ning kõrgeid palku
NB! Kahe viimase parlamendivalimiste ajal muutusid oluliselt parempoolsete erakondade valimisplatvormid – rõhutati rohkem sotsiaalset turvalisust nii pensionäride kui laste seas.
Vasakpoolsed erakonnad (Keskerakond, SDE)
Pooldavad:
1) riigi aktiivsemat sekkumist majandusellu
2) ressursside ülekandmist (väliskaubandusest rahad sotsiaalsfääri)
3) pooldavad astmelist e progresseeruvat maksusüsteemi
4) üksikisiku vastutus on väiksem oma sotsiaalse heaolu eest, riigi vastutus on suurem
NB! Parempoolsed pooldavad õhukest riiki ning vasakpoolsed paksu riiki.
Koalitsioonipartei – erakond, millel on olemas liikmed nii parlamendis kui valitsuses (Eestis on hetkel koalitsioonis Reformierakond, IRL)
Opositsioonipartei – erakond, millel on liikmed üksnes parlamendis, mitte valitsuses; opositsiooni olemasolu on demokraatia tunnuseks (Eestis Keskerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
Eestis on ca’ 20 erakonda, kuid parlamenti pääsevad üksnes need erakonnad, kes koguvad vähemalt 5% valijate häältest (valimiskünnis)
Kodanikuühiskond e tsiviilühiskond
On iseloomulik või omane demokraatlikule riigile, selle puudumine näitab, et tegu on diktatuuriga.
Ühiskond tugineb kodanikualgatusel; mida pikaajalisemad on demokraatia traditsioonid, seda tugevam on kodanikuühiskond.
Kas Eestis on tugev kodanikuühiskond?
Pigem jah, sest
1) usk kodanikualgatusse on suur; Teeme Ära projektis osales 40 000 inimest
2) palju on kodanikualgatuslikke organisatsioone ja ühendusi (nt õpilaste huviringid , MTÜd, korteriühistud, naabrivalve )
3) Eesti elanikkond osaleb aktiivselt seaduste välja töötamises (ümarlauad, veebipõhised portaalid )
Pigem ei, sest
1) usk kodanikualgatusse on vähene ning noorte osakaal MTÜdes on väike
2) demokraatlikud traditsioonid pole Eestis piisavalt juurdunud
3) kodanikuühiskond pole sedavõrd tugev, et suudaks võimu kontrollida
Digitaalne lõhe
On nüüdisaegse ühiskonna sotsiaalne lõhe: osadel inimestel ja riikidel on ligipääs info ja kommunikatsioonivahenditele, teistel pole.
Kuidas on riigisiseselt võimalik vähendada digitaalset lõhet?
1) luua suuremaid võimalusi avalikeks internetipunktideks (raamatukogud, lugemissaalid, e-kohvikud) wifi -võrgu laiendamine;
2) viia läbi veebikoolitusi (nt Tiigrihüppe Digitiiger);
3) regionaalpoliitika abi – riik eraldab raha internetivõrgu loomiseks saartel.
Kuidas on võimalik vähendada riikidevahelist digitaalset lõhet?
1) rikkamad riigid aitavad rahaliselt vaesemate maade / arengumaade infrastruktuuri üles ehitada;
2) arenenumad maad saavad saata spetsialiste arengumaadele koolitajateks.
Ühiskonnasektorid
I Avalik sektor e riiklik sektor
Sektor tugineb riigivõimu poolt kehtestatud seadustele ja saab oma tegevuseks raha riigieelarvest. Avaliku sektori eesmärgiks on riigi toimimine , sotsiaalhoolekanne , haridus , õigussüsteem, riigikaitse ja riigi majandustegevus .
(Maksu- ja Tolliamet , Tallinna Linnavalitsus, Are vald, Eesti Pank , Riigikantselei , ministeeriumid , kohtud)
II Erasektor e tulundussektor e ärisektor
Sektori eesmärgiks on kasumi teenimine . Osaühingud, aktsiaseltsid, FIEd.
(SaarPoll, Emor )
III Mittetulundussektor (kodanikuühiskond)
Tugineb kodanikualgatusel.
Eesmärgid:
1) aktiivne vabaaja sisustamine (spordi- ja huviringid)
2) kuritegevuse vähendamine (naabrivalve)
3) usulised eesmärgid (kirikukogudused)
4) ametiühingud
Sisuliselt moodustab III sektor kodanikuühiskonna e tsiviilühiskonna, mille suurimaks eesmärgiks on demokraatia kaitsmine.
Avalik-õiguslikud institutsioonid (riiklikud ülikoolid, ERR, Kaitseliit)
Tegu on asutustega, mis ei allu otseselt riigivõimule, kuid saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest.
Millist kasu saab sinu pere avalik-õiguslikest institutsioonidest?
1) riiklikud ülikoolid: võimalus omandada tasuta kõrgharidust. Elan ühiskonnas, mis oma tegevuskava koostamisel lähtub teadusuuringutest
2) ERR: meelelahutus , adekvaatne informatsioon maailmas toimuvast, kultuur (OP!, Osoon )
3) Kaitseliit: võimalus kaitsta Eesti riiki ja tunda ennast turvaliselt.
Riigiasutustele iseloomulikud tunnused

kindel struktuur ja hierarhia

tegevust rahastatakse riigieelarvest

töötajad on riigipalgal

nende toimimine tugineb riiklikel õigusaktidel
Riigivõimule ainuomased tunnused (vaata §2.5.)

õigus kehtestada seadusi

õigus koguda makse

õigus kasutada julgeoleku tagamiseks vägivalda
Huvigrupid ja survegrupid
On kodanikualgatuslikud ühendused, mis on omased eeskätt demokraatlikule riigile. Survegruppide ja huvigruppide tõhus töö tagab kodanikuühiskonna e tsiviilühiskonna tugevuse.
Huvigrupid
On kodanikualgatuslikud ühendused, mis kuuluvad III sektorisse ja mille eesmärgid võivad olla: usulised ja moraalsed (kirikukogudused), haridust edendavad (JTI – Jaan Tõnissoni Instituut), spordiühendused (JK Vaprus), kuritegevust tõkestavad/vähendavad (Naabrivalve)
Survegrupid
On kodanikualgatuslikud organisatsioonid, mille eesmärgiks on mõjutada poliitikat. Jagunevad kategooriakaitsegruppideks ja edendamisgruppideks.
Kategooriakaitsegrupp: Eesti Õdede Liit, Eesti Õliliit, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts
Edendamisgrupp: rohelised, südamepäevad
Vt. tabel õ.lk.84
Mille poolest erinevad erakonnad ja survegrupid?

erakonna eesmärgiks on võimule saada ja teostada poliitikat. Survegrupi eesmärgiks on avaldada võimule survet e poliitikat mõjutada.

Erakond tegeleb paljude erinevate valdkondadega (lai spekter ). Survegrupp keskendub reeglina konkreetsele valdkonnale.

Erakond kasutab oma tahte läbiviimiseks valijate toetust ning meediat. Survegrupp kasutab lobismi e kuluaaripoliitikat.
Maksud
Otsesed maksud – maksud, mis laekuvad riigile ilma vahendajateta
Kaudsed maksud – maksud, mis sisalduvad hinnas ( kaubad või teenused) ja mis läbivad vahendaja (nt kauplus)
NB! Makse saavad kehtestada
1) Riigikogu parlamendina ning
2) kohaliku omavalitsuse volikogud
Kohalikud maksud Eesti riigis:

Reklaami- ja kuulutustemaks

Täiendav füüsilise isiku tulumaks (toob kaasa tulude vähenemist -> tekivad fiktiivsed elukohad )

Paadimaks

Mootorsõidukimaks

Loomapidamismaks

Lõbustusmaks

Teede ja tänavate sulgemise maks
EELNEVAID SAAB KEHTESTADA VOLIKOGU.

Sotsiaalmaks

Käibemaks

Tulumaks

Maamaks

Aktsiisimaksud

Tollimaks
EELNEVAID SAAB KEHTESTADA RIIGIKOGU.
Otsene maks: Kaudne maks:
Füüsilise isiku tulumaks Käibemaks
Ettevõtte tulumaks Hasartmängumaks
Sotsiaalmaks Aktsiisimaksud
Maamaks
Sotsiaalmaks – otsene maks ja sihtotstarbeline (33%), maksab tööandja töötaja brutopalga järgi.
Jaguneb kaheks: 20% sotsiaalkindlustusfondi, 13% ravikindlustusfondi
Tulumaks – jaguneb kaheks: 1) füüsilise isiku tulumaks- Eestis 2009.aastal 21% tuludelt, arvestatakse brutopalga tuludelt, otsene maks. 2) juriidilise isiku tulumaks- otsene maks, 21% dividendidelt , investeeringud on tulumaksuvabad.
Käibemaks – kaudne maks, 20% kauba või teenuse hinnast ; käibemaksu tõstmine muudab vaesemad veelgi vaesemaks, sest primaarset tarbimist ei saa vähendada.
Pärnus petavad : juuksurid, taksojuhid (tšekki ei anta )
Maamaks – otsene maks, tasuda Maksu- ja Tolliametile, sõltub maatüki suurusest ja asukohast; laekub hiljem kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
Töötuskindlustusmakse – muutuva protsendiga, otsene makse. Jaguneb kaheks: 1) tööandja maksab brutopalga järgi 1,4% 2) töötaja brutopalgast 2,8%
Pensionikindlustusmakse e II samba makse – 2% brutopalgast, kohustuslik neile kelle sünniaasta on 1983+; riik annab 4% juurde.
Tollimaks – maks, mida kogutakse ekspordilt ja impordilt; EL liikmesriikide vahel tollimaksu pole.
Aktsiisimaks – kaudne maks, mis on kehtestatud alkoholile, tubakale, mootorikütusele ja pakendile. Eesmärgiks vahendada nende kaupade tarbimist.
Pensionisüsteem Eestis
Koosneb kolmest sambast.
I sammas - põhiosa e baasosa. Riiklik. Pensioni suurus kõigil ühesugune – 2007.a 1374.-
II sammas - sõltub inimese vabatahtlikest sissemaksetest. Aastast 1983 sündinutele kohustuslik, 2% brutopalgast. Riik annab 4% juurde.
III sammas - vabatahtlik. Inimene peab ise soovi avaldama. Väljamakseid alustatakse 55. eluaastal . Saab pärandada.
Arutlus
Teema: Monarhia puudused ja voorused (vms)
I II
MUSTAND : Monarhia on veresuguluse alusel päritav võim. Jaguneb kaheks: suuremalt jaolt absolutistlikuks (18.saj valgustatud monarhia) ja piiratud monarhia.
On öeldud, et lõpuks jääb järgi 5 monarhiat – risti, poti , ärtu, ruutu ja inglise monarhia.
Järgnevalt analüüsin nii absolutistliku kui ka piiratud monarhia puudusi ja voorusi. Absolutismianalüüsis tuginen uusaja ajaloole ja piiratud monarhia puhul tänapäevale.
Absolutistlikuks monarhiaks nimetatakse monarhiat, kus riigipeal on ainuisikuline võim. Absolutism kujunes 17.saj vältel ning on püsinud mitmetes riikides tänaseni. Euroopale on reeglina omane piiratud monarhia, kuid mitmetes India ookeani äärsetes maades on püsinud absolutism tänaseni. Näiteks Brunei, Katari , Omaan. Seega võib väita, et absolutism püsib pigem islami kultuuriruumis. Absolutistlik monarh ajaloos suudab reeglina viia oma riigi juhtivale positsioonile mingis piirkonnas. Näiteks Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal viis riigi mandri-euroopas nii poliitiliselt kui ka kultuuriliselt juhtivaks riigiks. Seega absolutismi tugevuseks on kuninga isikust tulenev tugev võim. Samas ilmnesid probleemid kui valitseja oli nõrga füüsilise või vaimse tervisega või alaealine. Absolutistlik monarh võib olla tugev kultuuri metseen (soosija). Näiteks lasi Päikesekuningas rajada Versailles’ lossi, kuhu rajati teater ning koondati mitmed tollased kultuuritegelased ja teadlased. Prantsusmaa eeskujul rajati mitmeid paleesid ka mujale Euroopasse – nt Talvepalee, Peterhof Venemaal.
Samal ajal võib absoluutse monarhi kultuurisoosimine tuleneda vaesema elanikkonna ekspluateerimisest ning viia riigi pankrotti . Samas võib ühest inimesest lähtuv kultuurisoosimine tingida kultuuri kesisuse.
Puuduseks uusaegses monarhias olid pidevad sõjad, mis tulenesid monarhi võimuahnusest. Samas kaasnes sõdadega sõjatehnika areng ning kultuuri levimine teistesse piirkondadesse.
Eelneva põhjal olen seisukohal, et ei tahaks elada absolutistlikus riigis, sest pooldan kultuuri vaba arengut, olen vastu sõdadele ning ei poolda kogu võimu koondumist ühe isiku kätte.
Piiratud monarhia jaguneb kaheks: konstitutsiooniliseks ja parlamentaarseks. Sisult erilist erinevust kahe vahel pole, demokraatlik riigivõim on mõlemas, lihtsalt ühes puudub konstitutsioon , selle sõna otseses mõttes. Näiteks puudub Ühendkuningriigis konstitutsioon ning seetõttu võib pidada parlamentaarseks. Samas Rootsi, Taani ja Norra on konstitutsioonilised monarhiad.
Plussid:

• Riigipea e monarh on rahva ühtsuse sümboliks (monarh ühendab erinevaid ühiskonnakihte, on pereväärtuste propageerijaks, tema isiklikud tähtpäevad on riigi suursündmuseks).
  
• Traditsioonilisus, nt aadlitiitli püsimine ühiskonnas, monarhiga seotud pidustused.
  
• Soodustab turismi arengut nt vahtkonnavahetused, valitsejaga seotud paigad/eluasemed/postkaardid.
  
• Riigi imago kujundamine nt välisreisid, vastuvõtud.
  
• Reeglina puuduvad poliitilised tülid riigipea valimise osas.
  

Miinused:

• Riigipea saab oma võimu vereliini pidi ning pole rahva poolt valitav, seega sobimatut monarhi pole võimalik välja vahetada.
  
• Turismi areng toob tavaliselt kaasa ka kuritegevuse suurenemise nt hoitatakse gruppe taskuvaraste eest.
  
• Riigi imago võib olla ka negatiivne – abielulahutus , kuninganna lapselaps ( Harry natsisümboolikaga, küünte värvimine, Williami urineerimine avalikus kohas)
  
• Monarhia kriis – printsess Diana surm 1997 –monarhiavastased meeleolud. Eduard VIII troonist loobumine 1936. aastal.
  
• Soodustab klassiühiskonna püsimist, seisuste püsimist.
  

20
20
20