Ühiskonna eksami konspekt (10)

NÜÜDISÜHISKOND
Ühiskonna mõiste.- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.
Nüüdisühiskonna kujunemine.Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine ,rahva osalemine ühiskonna valitsemises,vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus.AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND->POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND.
Ühiskonnaelu peamised valdkonnad-Postmodernistlikühiskond(iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond,kiiresti muutuvate väärtustega);teeninduslikühiskond e. postindustriaalne (teenindussekrotis hõivatute ülekaal);infoühiskond(arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon)
Võim majanduses,
võim riigis-kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi iga päeva elu.
Võimu tunnused -isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saaavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine )ja
võimu teostamise meetodid- teostab politsei ja kohtusüsteemi abil.
Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused:

• Vabade valimiste korraldamine
  
• Enamuse võimu teostamine
  
• Vähemuse õiguste austamine
  
• Seadustel rajanev riigivõim
  
• Kontroll võimude tegevuse üle
  

Seadused ja õigusnormid.Seadused-tegeleb iga riigi parlament ,seadustel on nende õigus ja kohustus.Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld. Õigusnorm on üldise iseloomuga , üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga.
Õigusriigi olemus ja tunnused. Õigusriik on antud ajas ja ruumis kehtiv ühiskondlik korraldus vorm,mis tagab kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees,olenemata nende soost,vanusest,rahvusest või ametikohast.Riigis kehtivad põhiseaduse seadused.Võim tugineb seadustele .Garanteeritud on kodaniku-ja inimõigused.Vaba informatsiooni levik.
Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus.
Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. (nt Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli.)
Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused.
Avalik ja erasektor . Avalik sektor ehk esimene sektor ,ülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine,tähtsaimaks osak on riik.Era sektor- tulundussektor ,põhiülesanne on ühiskonnas kasumi toomine.
Riigi mõiste. Riigiks nimetatakse võimu ja valitsemisasutuste süsteem,mis eristub kodanikuühiskonnast ja erasfääridest.
Riigivõimu tunnused.Kõigile riigivõimudele on iseloomulik,et:nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides,nad on suveräänsed(sõltumatud),nad on legitiimsed,neil on õigus luua seadusi.
Tänapäeva riigikorralduse vormid: ühtne ehk unitaarriik , liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon. *Ühtne e. Unitaarriik(ühtne riik)-riigiehituse vorm,milles vastupidiselt föderatsioonile ja konfederatsioonile puuduvad alamad ,autonoomsed või suveräändes(sõltumatud) riiklikud üksused. * Liitriik- liitriik,mis tekib riigiõigusliku akti alusel,konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel.Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevuse kuuluvate küsimuste lahendamiseks.Annab riigi osadele mõningaid riigile omaseid volitusi,nt.luua seadusi.*Konföderatsioon- riikide liit,mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingute teatud eesmärkide saavutamiseks,ei ole ühist riigipead ,riigi osad säilitavad suurel määral oma iseseisvuse.
Tsiviilühiskond. ehk kodanikuühiskond -ühiskonna elu valdkond ,mis eristub riigist ja valitsemisest ,sest pole orienteeritud võimu teostamisele,selle moodustavad kodanike eneste algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid ja liikumised. Mittetulundus sektor ehk KOLMAS sektor,kaasab kodanikud avaliku ellu.
Kodanikuühiskond . Kujutab endast sotsiaalse elu valdkonda,mis on vabatahtlik ,isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes.
Mittetulundusühingud. on Eesti õiguses isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud.
FIE- on füüsilisest isikust ettevõtja!
Mittetulundusühingut ei saa ümberkujundada teist liiki juriidiliseks isikuks .
Poliitiline kultuur. On poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste ,oskuste ja käitumismallide kompleks .
Kodanikuaktiivsus. Kui palju võtab kodanikud osa ühiskonna elust: nt.valimistest.
Majandussfäär.Majandusfäär on ühiskonna osa ,kus toodetakse ,vahetatakse ,jaotatakse ning tarbitakse kaupu ja teenuseid.Ühisakonna jaoks on ülioluline,kuna seal luuakse vahendeid ja ressursse ,mida kõik ühiskonna sfäärid ( haridus ,kultuur)oma olemasoluks ja arendamiseks vajavad.
Valitsuse majandustegevus ja –poliitika. Riigi roll majanduse korraldamises. Sekkub mitmesuguste õigusaktide ,maksupoliitika, hinnapoliitika ja riigieelarve kaudu.
Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks.
Huvid. Erinevad huvid ning nende rahuldamine on demokraatlikus ühiskonnas suuri väärtusi,inimeste mitmekesised huvid väljenduvad nt. Nende kuulumises erinevadesse parteidesse .
Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralism on mitmekesisus ja paljusus ,mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust,parteistumist. Pluralism on veendumus ,et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus.Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja ideoloogilises praktikas.
Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele.nt :Eestis, ja see on ka põhiseaduses kirjas !!!
Huvide realiseerimine ühiskonnas.
Huvide realiseerimine demokraatias :

• ühiskondlikud liikumised,
  
• huvi- ehk survegrupid,
  
• erakonnad ehk parteid.
  

Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus , kuritegevus jm). Nimetatakse ebasoovitatavaid ,kahjulike asjaolusid ning protsesse ühiskonna elus,mis võivad kahjustada inimeste heaolu,ühiskonna liikmete ühtekuuluvust ehk sotsiaalset sidusust,majandusliku edendamist,ühiselt tunnustatud väärtusi ja moraali.
Heaoluriik . Riik,mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse,et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule ehk riik,kus kõigile ühiskonnaliikmetele on püütud luua võrdsed tingimused heaoluks.Kaks põhitunnust:*igasuguseid ühiskonnaressurse kantakse ühest valdkonnast teise,nt.majandusest sotsiaalvaldkonda haridusse.*kui 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks(haridus,toetused)(ema palk, toimetuleku toetus, ranitsa toetus)
Infoühiskond. Iseloomustab info ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses,valitsemises ning igapäeva elus.
Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus .
On selline areng ühiskonnas,mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja ka järeltulevate põlvkondade vajadused 4 komponenti :
*heaolu kasv( palgad , pensionid )
*ökoloogiline tasakaal (tootmine ei kahjustaks loodust)
*kultuuri elujõulisus(traditsioonid)
*ühiskonna sidusus(ei ole rassismi)
ÜHISKONNA VALITSEMINE
Rahva osalemine valitsemises.Hääletamised,küsitlused,avalik arvamus . Riigivormid : monarhia ja vabariik.
Monarhia : ehk ainuvalitsus on riigi- ja valitsusvorm , mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea (monarh).Monarhia puhul riigipead ei valita,vaid selleks saab isik ,kellel on sünnipärane õigus selleks.
Monarhia
1.absoluutne(Lux)võim on ühe isiku käes, tema otsutab. 2.parlamentaarne ehk konstitutsiooniline (Inglismaa).ennem kuninga/kuninganna otsuse tegemisel peab leidma see kinnitust parlamendis.
Vabariik
1.presidentaalne (USA) 2.parlamentaarne(Eesti).
Vabariik- Valitsemisvorm ,mille riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. Eestis valitakse president 5 aastaks ja võib olla kaks valitusaega.
Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Rahva võim.
Põhimõtted:
*rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste kaudu
*võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele
*demokraatia tähendab ,huvide seisukohtade ja vaadete paljusust(pluralismi)
*igal ühel on õigus oma arvamusele ja sellele kindlaks jäämisele
Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse,otsese vastad JAH või EI ja osaluses saad vaielda ja arutleda jne.*
Elitaardemokraatias järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väke inimeste rühm – eliit ,kuigi valijatele tundub,et nendel on kontroll üle
Valitsemise põhivormid: presidentalism , parlamentarism .
*Presidentalism-rahvas valib korraga nii seadusandliku võimuorgani kui ka täidesaatva juhi - presidendi. President on valitsuse juhiks. Seadusandlik ja täidesaatev võim on teineteisest lahutatud. Presidendile on antud veto õigus. See võib olla absoluutne, edasilükkav, kvalifitseeritud, enamusega ületatav või liht-veto.
*Parlamentalism-Rahvas valib seadusandliku võimuorgani (parlamendi). Põhitunnuseks on valitsuse moodustamine parlamendi aga mitte riigipea soovide alusel. Seadusandlik ja täidesaatev võim on võrdsed. Riigipeal on erapooletu vahuvõim.
Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad.
*Sotsiaalsete liikumiste kaudu saavad kõik inimesed osaleda poliitikas,nt. Osa võtta kampaaniates ,allkirjade kogumistes.
*Erakonnad on erinevalt sotsiaalsetest liikumistest spetsiifilised organisatsioonid nad on loodud samuti vabakodaniku algatuse põhimõttel,kuid erakondade mõte ja eesmärk on pääseda riigivõimu juurde ning kujunadad poliitikat.
Poliitilised ideoloogiad.
Ühiskonna liikmetel on elu korraldusele ja ühiskonna eesmärkidele erinevad,tihti lausa vastukäivaid vaateid ning soovitakse eri asju.Seepärast moodustatakse erakonnad katma n.ö poliitilist spektrit-iga erakond peab teistest millegi poolest erinema ,et leida endale toetajaid ja valijaid, laias laastus jagatakse erakondi PAREM(on seevastu ühiskonna poolt toodetud rikkuste võrdsustava ümberjagamse suhtes kriitilised ,tulud peavad kuuluma neile,kes on neid loonud nad on seega sotsiaalsetes küsimustes konservatiivsed.Majanduslikes põhimõtetes on nad liberaalsed,toetades ettevõtete ja toetajate suuremaid vabadusi,seal hulgas pooldavad nad väikesi makse ega toeta riigi vahele segamist.-Kristlikud demokraadid, Konservatiivid .Nende vaated:proportsionaalne maksesüsteem,rõhutavad klassikalisi väärtusi nt religioon ,reforme võimalikult vähe.)
VASAK (üldjoones omane ,et nad toetavad ühiskonna liikmete poolt loodud rikkuste ja vahendite ümberjaotamist selliselt ,et inimeste heaolu oleks võimalikult paremini tabatud ega tekiks väga suuri võimaluste ja elukvaliteedi lõhesi- Sotsiaaldemokraadid ,Rohelised.Nende vaated:astmeline tulumaks -rikastelt võetakse raha,et vaestele rohkem,riigi sekkumine ühiskonna ellu),TSENTRUMIERAKONNAD(Pooldavad rohkem demokraatiat,vastavalt sellele kas kalduvad vasakule või paremale.)
Valimised: funktsioonid,
erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused.
Demokraatlike valimiste neli printsiipi:

Üldised.(ei ole soolist ega usulist piirangut)

Ühetaolised (kõikide hääled on võrdsed).

Vabad (kandidaatide ülesseadmise õigus on kõigil legaalselt tegutseval parteil ja kodanikul)

Regulaarselt (toimuvad iga 4 aasta tagant regulaarselt)
Valimis käitumine:
1.valimiste ettevalmistamine
2.valimis kampaania
3.valimne
4.häälte lugemine
Valimissüsteemid:
1.majoritaarsed
(siin saab parlamendi koha häälteenamiku kogunud kandidaat.*Lihthäälte enamuse puhul võidab see,kelle poolt antakse kõige rohkem hääli.Igast valimisringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik.nt.India ,USA, Kanada .)
*Absoluutne häälteenamus -50% + 1 hääl pääseb edasi.
2.Proportsionaalsed süsteemid
Selle korral saab iga partei parlamendis kohti kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvu järgi . Nt. 100 kohta – 7% = 7 häält. Teine tunnusjoon on kandidaadid üles seadmine erakonna või valimisliidu nimekirjas.
**Avatud nimekiri – reastatakse pärast häälte lugemist ümber,rahva suurema toetuse saanud isikud asuvad nimekirjas eespool.
**Suletud nimekiri -Puhul mingi uut pingerida ei moodustata,nimekiri jääb samaks olenemata häälte kogusest.
*Eestis kasutatakse mõlemaid.
Kõrgeim seadusandlik võim.
Parlamendil ehk rigikogul on demokraatlikus riigis kõrgeim seadusandlik võim.
Parlamendi töökorraldus.
Võtab seaduseid ja otsuseid .Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle aruande.Ratifitseerib välislepinguid.Valib Vabariigi presidendi.
Kõrgeim täidesaatev võim.-valitsusel.
Valitsuse ( ministrid )moodustamise põhimõtted.
Parlamentaarses demokraatias,kus tuleb kõigepealt leida parlamendile vastuvõetav peaminister ,on valitsuse kokkupanek keerulisem.Samuti tuleb arvestada parlamendi koosseisuga.
Peaministrikandidaadi nimetamine on riigipea ülesanne.
Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi läbirääkimise,mida juhib värske peaminister.
Bürokraatia.
Bürokraatiaks nimetatakse korrastatud ning süsteemset juhtumist ja asja ajamist.
Bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks ellu viimiseks ja kehtestamiseks. Bürokraatias asja ajamised venivad.
Korruptsioon .
Korruptsioon on riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvtamine ning äraostetavus.
Riigibürokraatia kontrollimise võimalused.
Kontrolli võib teostada kolmes vormis :
*sisemises ehk ametkondlikus (kas ta on käitunud eetikanormide ja käitumismallide järgi,ministeeriumi põhimääruste järgi)
*poliitilises (varaline järelvalve,kontroll kõrgete ametikohtade käitumisprotsetuuride üle)
*õiguslikus(kasutatakse üldist kohtusüsteemi)
Riigipea.
Valitakse 5.aastaks.Riigikogu valib.Salajasel hääletusel.Igal riigikogu liikmel 1 hääl.Võidab sis kui saab 2/3 hääli,kui ei saa siis tuleb uus hääletusvoor.Kui ka 3.hääletusel ei saa,kutsub riigikogu esimees 1 kuu jooksul kokku valimiskogu .
Kohtuvõim.
Demokraatlikus ühiskonnas mõistab õigust ainult kohus.Nad moodustavad tavaliselt astmelise hierarhilise süsteemi.
Eesti kohtusüsteem.
Eesti süsteem on 3. astmeline.
1)esimese astme kohtud on maakohtud ning halduskohtud .Maakohtud arvutavad tsiviil ja kriminaal asju.Halduskohtud arutavad riigi ja kodanike vahelisi kohtu asju.
2)ringkonnakohus- vaatavad üle esimese astme kohtuotsused,kui need edasi kaevatakse.
3)riigikohus,seal kontrollitakse kõik üle ,kui toimub edasi kaebamine .
Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus.
Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub Euroopa inimõiguste konventsioonist. Kohus on loodud 1959. aastal ja töötab alaliselt Strasbourgis. Juhul, kui Euroopa Nõukogu liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse  inimõiguste konventsiooniga üksikisikule tagatud õigusi, on tal võimalus esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule. Ka riik võib esitada kaebuse teise riigi vastu.
Euroopa Kohus.
Euroopa Ühenduste Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. See koosneb 15 kohtunikust ja 9 kohtujuristist, kes nimetatakse liikmesriikide poolt ühiselt. Euroopa Kohus asub Luksemburgis.
Ombudsman .
Ombudsam ehk sõltumatu lepitaja ,ameti isik ,kelle ülesanne on kodaniku ja riigiametniku konflikti korral kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku teguviisi seaduskohasust.
Võimude lahusus ja tasakaalustatus .
Üks demokraatliku ühiskonna olulisi tunnuseid on see ,et võmutäius ei koondu mõne üksikisiku või väheste kätte,vaid jaguneb 3 institusiooni vahel,need on :
1)seadusandlik võim-kuulub parlamendile
2)täidesaatev võim-kuulub valitsusele
3)kohtuvõim-kuulub kohtutele.
Koalitsioon.
Koalitsiooni moodustavad praegu Reformierakond ,IRL,Sotsiaaldemokraadid.Kõrgemal ehk need ,kes hetkel valitsuses.
Opositsioon .
Opositsioon- vastasrind ,vastuseijad ; poliitikas nim. Parteid või parteide ühendust,mis ei kuulu valitsusse.Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid .Allpool ,need kes valitsusse ei saanud.
Fraktsioon -Kõigi erakondade saadikud moodustavad selle.
Komisjonid tegelevad asjade menetlemisega,kahte sorti : ajutised (probleem tekib vaja lahendada) ja alalised(Euroopa Liidu,kultuuri-jäävad asjad ).
Kohalik omavalitsus .
Valla / linnavolikogu valib ja kinnitab valla/linna valitsuse , volikogu esimees Tartus on O.Raju .Valitsuse moodustab vallavanem ja linnapea.On ka abilinnapead.Haridus-ja kultuuri abilinnapea on Jüri Säsi.
Valitakse iga 4.aasta järel,volikogud lahendavad kohaliku elu küsimusi.
Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus.
Eli juhivad liikmesriikide esindajatest loodud asutused,mis asuvad Brüsselis,Luxemburgis ja Strasbourgis.Igal juhtimisasutusel ehk institusioonil on oma roll ning otsuseid tehakse pidevate läbirääkimise,kompromisside tulemusena.Institutsioonide ülesandeks on luua seaduseid,mis ühtlustavad reegleid kõigis liikmesriikides.
ÜHISKONNA MAJANDAMINE
Ühiskonna majandusressursid.
Majandamine on võimalik üksnes vahenditele e. Ressursidele.vajalikud ressursid koosnevad
1. loodusvaradest (maa, maavarad ,hapnik jt-.)
2.töötajatest(töötav elanikkond)
3.füüsilisest ehk reaalkapitalist(toodetud väärtused)
Riik ja majandus.
Turumajanduse toimimine .
Turumajandus toimib võimalikult suure kasumi saamise eesmärgil.Kõigil on võrdsed võimalused teostada.Aeg-ajalt tekib olukordi ,kus turumehhanismid ei suuda tagada majanduse tulemuslikku toimimist.Säärastel juhtudel peab riik majandusse sekkuma,nt. :
1)reguleerima kaupade hindu
2)mõjutama majanduskäitumist,kvaliteeti
3)tegelema tootmisega
4)tegema rahalisi ülekandeid ja välismakseid vastavalt vajadusele.
*Riik sekkub võimalikult vähe.
Tööturg.Tööturuga seotud mõisted hõlmavad vaid tööealist rahvastiku (15-74 a.)
Tööhõive.Palju saab töötada ja palju on töötuid.
Tööpuudus. Tööturu situatsioon,kui tööjõu pakkumine on nõudmisest suurem ning osa inimesi jääb seetõttu töötuks.
Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas – majanduspoliitika .
Majandus on kaupade ja teenuste tootmine ,jaotamine ja tarbmimine.Riigil peab neis küsmimustes olema oma seisukoht ning ta peab asjaomaseid tegevusi plaanima. Peamised maksusüsteemid.
Kolme liiki:
1) proportsionaalne -kõik ,kes teenivad maksavad makse,võrdeline süsteem.
2)progressiivne-suurema sissetulekuga maksavad rohkem,astmeline tulumaks .
3)repressiivne-sissetuleku suurenedes maksud vähenevad.
*Eesti on proportsionaalne.Reformierakond toetavad 1. proportsionaalselt .
Otsesed ja kaudsed maksud,
*Otsesed-nt. Tulumaks (21%), maamaks ,üksikisiki tulumaksust 80% läheb riigieelarvesse ja 20% kohalikule omavalitsusele.
*Kaudsed maksud : käibemaks 18%, aktsiisimaks (tubakas, elekter , alkohol (L), bensiin ,tollimaksud ja hasartmängumaks)
Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted.
TULUD: Ming osa riigi ettevõtete tuludest.Riigi varade müügist.EL tulud.Peamised maksudest.
KULUD:Sotsiaalvaldkond(pensionid ja toetused),riigi valitsemis kulud, riigikaitse ,haridus.
Makromajanduse põhinäitajad.
SKT/SKP-sisemajanduse kogutoodang .
RT/RKP-rahva tulu.
Eksport - import .
Eksport-välisvedu
Import-IN ..sisevedu
IMF.Rahvusvaheline valuutafond.
Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg.
Euroopa Liidu eelarve koostamise põhimõtted.
Euro.
On kasutuses 13 riigis.Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades .1 EUR = 15,64664 EEK

• Austria
  
• Belgia
  
• Hispaania
  
• Holland
  
• Iirimaa
  
• Itaalia
  
• Kreeka
  
• Küpros
  
• Luksemburg
  
• Malta
  
• Portugal
  
• Prantsusmaa
  
• Saksamaa
  
• Soome
  
• Sloveenia
  

INDIVIID ÜHISKONNAS
Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus .
Sotsiaalne staatus on inimese asend ja positsioon ühiskonnas,mios tuleneb tema haridustasemest,majanduslikust olukorrast,kultuurihuvides jne.Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistuse süsteemis,maalt linna..või ühest majandusrahust teise.Lihttöölisest spetsialistiks.
Ühiskonna sotsiaalne kihistumine .
Teatud ühiskonnatüüble iseloomulik rahvastikujaotus,kus teatud sotsiaalse tunnusega inimrühmad on järjestatud hierarhiliselt kihtidesse vastavalt neile kuuluvate majanduslike,kultuuriliste või poliitiliste ressursidele.
Majanduslik aktiivsus ja heaolu.
Majanduslik aktiivsus-inimeste hõivatus tööga.
Heaolu- on see kui kõik saavad töötada,mida rohkem töötavad seda parem heaolu.Üksikisik turumajanduskeskkonnas.
Vajadused ja tarbimine.
Tarbijakaitse .eesmärk on tutvustada kõigile inimestele rahvusvahelisi tarbija põhiõigusi ning teadvustada tarbija kohustusi. Tarbjakaitse kujundab tarka tarbijat kes oskab säästlikult käituda ni meie elukeskkonnas kui ka isikliku eelarve piires.ning kes enne kauba või teenuse ostmist oskab nõuda infot. Tarbijakatse seaduse järgi vastutab müüja nende kaupade ja teenuste eest mda ta müüb, mitte tootja kes on ned valmistanud.
Ühishüved. - kaup/teenus mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenudseta
Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi .--vähe kindlustatud või majanduslikult raskesse olukorda sattunud isikul on õigus riigis kehtivata seaduste järgi saada riigilt abi. Üks riig ülesannetest ongi tagada oma kodanike sotsiaalset turvalisust. Seda tagatakse riigis kehtiva sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi süsteemi abil. Sotsiaalkindlustuse ülesanne on tagada aineline toimetulek neile inimetele kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, emaduse või muu sellist tõttu on kaotanud sissetuleku.sotsiaalkindlustus jaguneb :

riiklik pension

kohustuslik kogumispension

vabatahtlik pensioni kindlustus
sotsiaalabi ehk hoolekande korraldajad on eestis sotsiaalminister, maalvanemab, kohalik om. Nad määravad sotsiaaltoetusi.
Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal.
1.töötaja diskrimineerimise vältmine
2.sundtöö kindlustamine

ametiühingute õiguste tagamine

õigus sõlmda ühiskokkuvõtteid

õigus saada häid töötingimus ja tasu

puuetega inimestega integreerimine töö keskkonda

õigus saada kutsenõustamist

emaduse kaitse
Sotsiaalsed rollid : igale inimesel on ühiskonnas oma sotsiaalne roll. Samal ajal võib inimene olla mitme rolli kandja.
Tööandja-inimene kes pakub tööööd
töövõtja-tööline. On isik kes teeb tööd ja saab selle eest palka
Indiviid ja riik. Totalitaarsed riigid allutavad individi endale. Tehes üksikisikust piiratud vabaduste ja rohkete kohustustega kontrollitava mutrikese.
Eesti Vabariigi põhiseadus.eestis vastuvõetavad õigusaktid peavad olema kooskõlas põhseadusega
Inimõigused. ÜRO peaassamblee võttis 10.dets. 1948 vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni, selle põhimõtete kohaselt on igal inimesel hulk väga olulisi õigusi nagu õigus elada. Õigus vabadusele, õigus väärikusele ja perele
Kodakondsus . Nimetatakse inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet. Millega määratakse mõlema poole õigused ja kohustused teineteise vastu.
Kodakondsuse seadus. Igal inimesel on õigus eesti kodagontsusele, neil kelle vanematest vähemalt 1 on eesti kodanik. Või sis sünnilt igal lapsel. Inimesel võib olla mitme riigi kodakondsus. Eestis aga ei ole lubatud.
Kodanikuõigused ja –kohustused
Kodaniku kohustused:
*Olla riigile lojaalne.
*Kohustus järgida seadusi.
*Austada teiste inimeste õigusi
Õigused:

õigus valida riigikogu( 18 )

õigus kanditeerda riigikogusse (21)

õigus kandideerida presidendiks(40)

õigus kuuluda erakonda(18)

õigus saada riigilt kaitset välismaal viibides

õigus töötada riigiametites
Riigi- ja kodanikukaitse.
Riigikaitse ülesanne on tagada riigi julgeolek eeskätt kaitseväe abil .Kodanikukaitseks nim. Abinõusid ,mida rakendatakse inimestele abi andmiseks looduskatastroofide ja mitmesuguste erakorraliste olukordade puhul.
KAASAJA MAAILMA MITMEPALGELISUS
Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused.
Maailmapanga kaart kujutab tänapäeva maailma majandusarengu ebaühtlust.(vaesemad: Aasia ja Aafrika riigid)Mida väiksem on rahvuslik kogutoodang seda armetum on selle riigi sotsiaalvaldkond.
RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE
Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja viisid.
Üldtunnustatud põhimõtete hulka ,mille alusel saavad areneda maade edasi viivad suhted,kuuluvad vastastikune lugupidamine ,üksteise siseasjadesse mittesekkumine.
Võrdsus ja koostöö
Tähtsamad maailma- ja regionaalorganisatsioonid (ÜRO, NATO , WTO, Euroopa Nõukogu, OSCE , Euroopa Liit).
Euroopa integratsioon .
Eesti riigi rahvusvaheline asend. Praegu on Eestil esindused rohkem ,kui 50 välisriigis,teised riigid tunnustavad Eestit.
Schengen

Schengeni lepingu eesmärk: isikute vaba liikumise tagamine Schengeni ruumis. Praktikas tähendab see, et lepinguga ühinenud riikide sisepiiridel ei toimu piirikontrolli ning kontrolli vähenemisest tulenevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi vähendatakse kompensatsioonimeetmete abil.
Schengeni õigusruumi kuuluvad: Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg, Holland (asutajariigid, liitunud 14.06.1985), Itaalia (27.11.1990), Portugal, Hispaania (25.06.1992), Kreeka (6.11.1992), Austria (28.04.1995), Island , Norra, Rootsi, Taani, Soome (19.12.1996), Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Malta, Poola,  Slovakkia ja Sloveenia (21.12.2007).
Schengeni õigusruumiga ei ole liitunud: Iirimaa ja Suurbritannia .

Lepingu sõlminud, kuid veel mitte täielikult Schengeni õigusruumi kuuluvad riigid: Küpros, Rumeenia , Bulgaaria  ja Šveits (5. juunil 2005 toimus lepingu heakskiitnud referendum , Šveits on seadnud eesmärgiks liituda Schengeni õigusruumiga 2008. a. lõpus).

Schengeni lepingu rakendamise eeldus: kontrolli ja tõkete kaotamine sisepiiridel, piisavate kompensatsioonimehhanismide ja politseikoostöö olemasolu, välispiiride piisav tase, Schengeni- ja mitte-Schengeni reisijate eraldamine lennuväljadel ning valmidus Schengeni infosüsteemi kasutusele võtmiseks.
Lissaboni leping
Euroopa Ülemkogu 2007. aasta juunis esitatud taotluse tulemusena koostas 2007. aasta valitsustevaheline konverents uue reformilepingu, mis võimaldab Euroopa Liidul lahendada 21. sajandi küsimusi ning realiseerida oma tõelised võimalused. Uues lepingus pööratakse tähelepanu vajadusele ajakohastada ning reformida Euroopa Liitu. Lepingu eesmärgid on järgmised:
* muuta EL demokraatlikumaks, võttes arvesse Euroopa kodanike ootusi vastutuse, avatuse, läbipaistvuse ning osaluse rangete standardite suhtes;
* muuta EL tõhusamaks ning suutlikuks tegelema praeguste ülemaailmsete probleemidega (kliimamuutus, julgeolek ja jätkusuutlik areng).
Euroopa Liidu riigijuhid jõudsid leppe osas üksmeelele oktoobris Lissabonis.
Leping allkirjastati liikmesriikide valitsusjuhtide poolt 13. detsembril 2007 Lissabonis. Lepingu jõustumiseks peavad selle ratifitseerima kõik 27 liikmesriiki. Iirimaal korraldatakse selleks referendum.
Leppe on ratifitseerinud järgmised liikmesriigid: Ungari , Sloveenia , Malta , Rumeenia , Prantsusmaa , Bulgaaria , Poola , Slovakkia , Portugal , Taani , Austria , Läti , Leedu
Eestis läbis Lissaboni lepingu ratifitseerimise eelnõu 9. aprillil esimese lugemise. Leping loodetakse ratifitseerida juunis.
Oodatav lepingu jõustumise aeg on 1. jaanuar 2009.
Lissaboni leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, on esitatud pdf- formaadis ja selle pikkus on 287 lehekülge. Tekst koosneb reformilepingu tekstist ja protokollidest.
Euroopa Liidu “vanad” liikmesriigid: Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia Ühendatud Kuningriik, Itaalia, Portugal, Hispaania, Iirimaa, Luksemburg, Austria, Belgia, Kreeka, Soome, Rootsi, Taani, Holland.
1. mail 2004.a liitunud riigid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Tšehhi, Ungari, Malta, Küpros.

jaanuaril 2007 liitunud riigid: Bulgaaria ja Rumeenia.