Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonna konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
parlament, monarh, sektor, monarhia, kodakondsus, organisatsioon, elan, maksud, kodanikuühiskond, üro, tulumaks, erakonnad, haridus, institutsioon, volikogu, president, organisatsioonid, kaitseväe, valimissüsteem, arengumaa, heaoluriik, brutopalga, nato, eliit, pension, survegrupp, töötaja, absolutism, riigivõim, ühendused, postindustriaalne1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu seega - kodanikuühiskond Sotsialiseerumine kohanemine ühiskonnaelu reeglitega ja ühiskonda sisseelamine.
erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad, lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel, kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine, kohustused tulevaste põlvkondade ees, keskkonnakaitse. Arenenud riikide puhul on probleemiks rahvastikutaaste. Rahvaarvuga sama oluline on rahvastiku kvaliteet (inimeste haridustase, tervis jms). ÜHISKONNA SIDUSUS (Õ. LK. 29-59) 1. Ühiskonna struktuur jaguneb kolmeks: esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitusasutused, avalik-õiguslikud asutused), teine e erasektor (eraettevõtted) ja kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Riigisektori tunnused: võim on ülimuslik, seadused/otsused on kõigile kohustuslikud täitmiseks, kontroll riigi territooriumi üle, riigiasutused on avalikud. Erasektori ettevõtetele on iseloomulik kasumi taotlemine ja eraomandus. Eestis on erasektoris 2/3 palgatöötajatest, avalikus kolmandik
1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja? 1.Avalik sektor -> Erasektor - Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori ehk riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja edendada majandusarengut, loob seadusi, et oleks parem äri ajada
Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul
kultuuride/sotsiaalsete gruppide jmt vahel, tõe monopoli kuulutamine. Pluralism on parem kui ühetaolisus, sest ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime ning on vägivaldse poliitika tagajärg. Nt NSVL, Mao-aegne Hiina, Põhja-Korea. Liigne pluralism pole riigi stabiilsusele hea, sest pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine ei soodusta ühist tegutsemist. Ühiskonna jaotus sektoriteks I. Avalik sektor – võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jne). Koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest. Põhiülesandeks on rahvusliku julgeoleku tagamine ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Veel tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avalik haldus on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke.
kultuuride/sotsiaalsete gruppide jmt vahel, tõe monopoli kuulutamine. Pluralism on parem kui ühetaolisus, sest ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime ning on vägivaldse poliitika tagajärg. Nt NSVL, Mao-aegne Hiina, Põhja-Korea. Liigne pluralism pole riigi stabiilsusele hea, sest pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine ei soodusta ühist tegutsemist. Ühiskonna jaotus sektoriteks I. Avalik sektor võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jne). Koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest. Põhiülesandeks on rahvusliku julgeoleku tagamine ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Veel tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avalik haldus on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke.
nende tegevust ning saaavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine)ja võimu teostamise meetodid-teostab politsei ja kohtusüsteemi abil. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused: · Vabade valimiste korraldamine · Enamuse võimu teostamine · Vähemuse õiguste austamine · Seadustel rajanev riigivõim · Kontroll võimude tegevuse üle Seadused ja õigusnormid.Seadused-tegeleb iga riigi parlament,seadustel on nende õigus ja kohustus.Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Õigusriigi olemus ja tunnused. Õigusriik on antud ajas ja ruumis kehtiv ühiskondlik korraldus vorm,mis tagab kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees,olenemata nende
isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Absoluutne monarhia – kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia – riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik – riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) – suur võim presidendil. Nii
3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võim on päritav a) Absoluutne monarhia kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) suur võim presidendil. Nii president
Kõik kodanikud on võrdsed, kuid Eesti presidentiks saab kandideerida üksnes sünnijärgne kodanik Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi riik kelletki võtta 4.Eesti väärtused- meil on vabadus, võrdõiguslikkus, sallivus, töökus, vägivalla hukkamõist ja ühiskonna hoogne areng 5.Riigi mõiste Põhitunnused- rahvastik (põhirahvas ja rahvavähemused), territoorium, iseseisev avalik võim(valitsus, parlament, kohtud jne), peab olema teiste riikide tunnustus Demokraatliku riigi võimuorganid 1. Valitsemine käib õiguste järgi 2. Kõik inimesed on võrdsed 3. Kehtib võimude lahusus 4. Võim on avalik jne 6.Erakonnad Poliitikat Eestis saab mõjutada erakonna kaudu, millel on kindel struktuur, liikmeskond ja ideoloogia 1 Ehitus Võrdlus
õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. Näiteks Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli. Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Avalik ja erasektor. Avalik sektor ehk esimene sektor - ülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine, tähtsamaks osaks on riik. Erasektor-tulundussektor - põhiülesanne on ühiskonnas kasumi toomine. Riigi mõiste - riigiks nimetatakse võimu ja valitsemisasutuste süsteem,mis eristub kodanikuühiskonnast ja erasfääri test. Riigivõimu tunnused. Kõigile riigivõimule on iseloomulik, et nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides, nad on suveräänsed(sõltumatud), nad on legitiimsed, neil on õigus luua seadusi
Inimgruppide eristumise alused: Varanduslikud Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel Rahvuslikud Ideoloogilised Ühiskonnaliikmete eristumine Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused Sotsiaalsed ehk omandatud erinevused Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon maailmavaade, väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik, aktiivsus, perekondlik staatus Küsimused: 1. Kas rahvuslik kuuluvus on bioloogiline või sotsiaalne eripära, põhjenda oma seisukohta. 2. Kas sallivusel on piirid? Põhjenda oma seisukohta elulise näite varal. Oleneb inimesest, mõni inimene on äärmiselt ebatolerantne. Mis on asjad, mis panevad inimese ühiskonnas tegutsema? Vajadused. Pluralism Huvide paljusus.
halvendavad ja ebaühtlase tempoga jne. 2)Kapitalismile omast globaliseerumist pole, Eestis on turg kindlalt piiritletud 3)Kapitalismi põhimõtted pole juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades –ja suhetes ? 3)Rahvas avaldab võimule küll pidevat survet, teisest küljest on reformid õiguspärased s.t. tuginevad riigis vastuvõetud seadustele ja määrustele? 2.2 Avalik ja erasektor ning kodanikuühiskond Ühiskonna sektorid ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted AS,pangad (v.a. Eesti raudteed,post,televisioon Pank) ,osaühingud , energiavõrgud Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioon Riiklikud,avalik- id õiguslikud ja huviühendused, seltsid, munitsipaalasutused klubid, usuühendused ning –ametid
Ressursid tuleb suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne (st suunata sinna, kus alternatiivkulu on väikseim) Efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral. NÄIDE: ühes firmas ehitab maja kuus kuud kümme töölist, teisel firmal kulub samasuguse maja püstitamiseks kaheksa kuud viieteistkümne töölise aega, järelikult esimene firma on efektiivsem Pilet 2 1) Ühiskonna struktuur, kodanikuühiskonna mõiste Avalik sektor - ei allu otseselt riigile, vaid korraldab oma tööd iseseisvalt. riik eraldab raha ja tellib teenust. Tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori peaülesandeks on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. (Tartu ülikool, ERR) Erasektor - sellesse kuuluvad eraettevõtted. Ettevõtted erinevad õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala polest. Erasektori tunnused on kasumi taotlemine ja eraomandus. (aktsiaseltsid, pangad)
Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus,
bioloogilistest tsüklitest tulenevalt, tagada sotsiaalne õigus, saavutads olidaarsus Konservatiivne heaolumudel- tööpanusega arvestamine, soosib pika tööstaasiga töötajaid. Mandi-Euroopas (Saksamaaa, Belgia) toetame inimesi aga selle põhjal, kui palju on inimene ise ühiskonnale andnud Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel (skandinaavia)- universalism, pakkuda sotsiaalseid hüvesid kõigile, rikkamatel suuremad maksud ehk mitmetasemeline maksusüsteem, tagada et kõigil oleks kindel elutase (Rootsi) riik aitab inimesel elus püsida, luua võrdsus, kes on ühskonnalt palju saanud peaks ka rohkem tagasi panustama Liberaalne heaolumudel (USA)- riigipoolne jääkfinantseerimine, kehtib ütlus ,,iga üks on oma õnne sepp", riigi ül ei ole pakkuda heaolu vaid tagada head tingimused ehk tagab konkurentsi ja kõrge tööhõive edukaid ei karistata maksudega. 2. Demokraatia
kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia tunnused Tuginemine seadustele Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kodanikuvabaduste tagamine Regulaarsed vabad valimised Kõrgem võimu kandja on rahvas
See on nn. Legaalne domineerimine. · Traditsiooniline- põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest(nt. Patriarhaat, kuuletumine sugukonna pealikule, hõimujuhile) Karismaatiline- põhineb juhi erakordsel võimul või ideede erakordsusel. Riigivalitsemise vormid Vabariik Monarhia Parlamentaarne(LAV, Presidentaalne(usa,ind Konstitutsiooniline(su Absoluutne(katar, mongoolia,Eesti) oneesia) urbritannia, tai) saudi araabia) Konstitutsioniline- Presidentaalne- rahvas valib presidendi, president võtab vastu otsuseid Absoluutne- riigipeal on piiramatu võim Parlamentaarne- otsuseid võtab vastu parlament, president on esinduslik Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, on esinduslik.
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka
ning kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond e. kolmas sektor lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. Ühiskonna areng peab tagama ühiskonna jätkusuutlikkuse, st tuleb valida selline arengutee,
Nn õhuke riik e liberaalriik: · NB! Nn paks riik e sotsiaalriik: 1)madalad maksud 1)sekkuv riik, sh majandusse sekkuv 2)nn minimaalne riik-riigi vähene sekkumine 2)sotsiaalne õiglus ja võrdsus majadusse 3)vähene efektiivne avalik sektor 2)Peamised heaolureziimi mudelid Nüüdisaegsele ühiskonnale on iseloomulik arusaam, et inimese toimetulek ei ole ainult tema eraasi, vaid mõjutab kogu ühiskonna toimetulekut ning arenguvõimet. Sellest on tingitud heaoluriigi sünni ja sotsiaalpoliitika tähtsuse tõus. Tänapäeva demokraatlikud rigid on heaoluriigid. Heaoluriik ei ole külluseriik, kus kõigil oleks muretu elada, ta peab korraldama oma elu piiratud võimaluste juures, 1
Mida vabam on ühiskond seda vabam on seal tegutseda, Mida kujutab endast siirdeühiskond? Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Diktatuurist demokraatiasse. Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned? Konkutents Hääleõigus Kodanikuõigused Valimised *Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus *kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus *vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks *vähemuste õigustega arvestamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga? Rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist , ühelt valitsemiskorralt üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb Lk 22 küs 2 Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin) transitsioon ühesuunaline juhitud muutuste protsess
3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tegevus on piiratud põhiseadusega. President on tihedamalt seotud valitsusega, erinevad võimuharud on suhteliselt iseseisvad. Parlamentarism Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Riigipea kujutab endast erapooletut vahevõimu, ta tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, täidab esindusülesandeid, nimetab tähtsaid ametnikke. Monarhia absoluutne monarhia- võimude lahusust pole (Prantsusmaa 17.- 18.saj- Louis XIV, Vatikan- paavst valitakse; Saudi-Araabia, Kuweit. Põhiseaduslikud monarhiad- riigipea õigused ja kohustused on põhiseadusega paika pandud (Rootsi, Norra, Holland) Vabariigid
õigusliku võimuga. Riigivõimu tunnused o Õigus kehtestada seadusi (parlament, volikogu) o Ainuõigus koguda makse (maamaks, tulumaks, töötuskindlustusmaks, paadimaks, parkimismaks jne) o Õigus kasutada vägivalda (politsei) o Otsused on kohustuslikud Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Kodanikud, välismaalased, Õhuruum, maa-ala, Parlament, valitsus, kohus põhirahvus territoriaalvesi Õigusriik Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. See on ühiskond, kus üks inimene ei valitse teise üle, vaid kus valitseb seaduste autoriteet. Korrariik. Korra aluseks on õiglus, mis üksikisikuid riigi eest kaitseb. Tunnused o Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument.
valimiskampaania e. propaganda häälte võitmiseks 4. eelhääletus-neile, kes ei saa/taha hääletada valimispäeval; toimuvad mõned päevad enne valimispäeva, hääletada saab jaoskonnas ja e-hääletusel 5. valimispäev-hääletus toimub ainult jaoskondades 6. häälte kokkulugemine, algab kohe peale valimisjaoskondade sulgemist 7. tulemuste väljakuulutamine-ametlikud tulemused mõned päevad peale valimisi Seadusandlik võim e. parlament 1. Ühekojaline 3 · Moodustatakse regulaarsete üldvalimiste kaudu · Balti riigid, Skandinaaviamaad 2. Kahekojaline · Saksamaa, Suurbritannia · Alamkoda moodustatakse regulaarsete üldvalimiste kaudu · Ülemkojal on nõuandev roll; kinnitatakse alamkoja otsuseid · Ülemkoja moodustamiseks on kaks võimalust: a. Tsensuslik printsiip- õiguse kuuluda annab teatud seisus või ametikoht
kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia esineb kahel kujul: o otsene e. vahetu demokraatia (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal). Klassikaline demokraatia
Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindajad ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigieelarve seaduseks. Parlament määrab ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse vastu umbusaldushäälestuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu ning viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, so. juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine.
KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (Viimati uuendatud 1. mai 2005) I PEATÜKK: ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM 1) Ühiskonna struktuur: Ühiskonna sektoreid: avalik sektor, erasektor, kolmas sektor, eraelu Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f
käskkirjaga. (nii ei ole ametnikud näitlejad ja õpetajad, kuigi teatrid ja koolid kuuluvad riigile või linnale) Riigiasutuste ja ametnike tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks on loodud spetsiaalsed järelevalveinstitutsioonid (riigi- ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, riiklik lepitaja, inspektsioonid) 7. Avalik- ja erasektor - Ühiskonna jaotus sektoriteks (lk.29-34) avaliku riik ehk valitsemine e. avalik sektor elu sfäär majandus e. erasektor kodaniku e. tsiviilühiskond e. kolmas sektor eraelu sfäär Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori tuumaks on riik (keskvõim ja kohalikud omavalitsused). kuid mitte ainult. Avalik sektor on laiem mõiste ja hõlmab nii riiklikud kui avalik-õiguslikud institutsioonid. Mis on avalik-õiguslikud institutsioonid ja miks nad head on:
· sünnijärgselt Eesti kodanikult ei saa tema kodakondsust ära võtta · kodanikul on õigus kandideerida Riigikokku ja osaleda Riigikogu valimistel ning osaleda rahvahääletusel · õigus riigi ja seaduse kaitsele · kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele · kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametiisikud koguda andmeid tema veendumuste kohta 12. Mis juhtudel antakse kodakondsus ja millal on õigus kodakondsus ära võtta? Isik kaotab kodakondsuse: · kodakondsusest vabastamisega · kodakondsuse äravõtmisega · mõne muu riigi kodakondsuse omandamisega Eesti kodakondsust saab taotleda igaüks, kes on selle alaealisena kaotanud. Kodakondsust taastada sooviv isik peab viibima püsivalt Eestis ning olema vabastatud senisest kodakondsusest või tõendama, et ta vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse taastamisega. Kelleltki ei tohi veendumuste pärast ära võtta kodakondsust.
Ühiskond Erakonnad (2.4 lk 46-49) Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti. Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi.
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted.
annaabi.ee 
