Ühiskonna kordamisküsimused: demokraatlik ühiskond (0)

Kordamisküsimused 2
DEMOKRAATLIK ÜHISKOND

• Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale
  2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga
  
• Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik
  
• Demokraatia- rahvavõim , rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa
  
• Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises
  
• Esindusdemokraatia - vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate
  
• Osalusdemokraatia - tähendab esindusdemokraatiat . Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused.
  
• Eliitdemokraatia - esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupipoliitikute ja majandusinimeste käes.
  
• Polüarhia - pluralistlik valitsemine e. Tänapäeva demokraatiat kutsutakse polüarhiaks, kui tasakaalustatud riigivõimuga kaasneb aktiivne kodanikuühiskond .
  
• Siirderiik- üleminekuriik, mis on lahti ütlenud vanast mittedemokraatlikust reziimist, kuid kõik demok. Komponedid ei toimi veel.
  
• Siirdeperiood - toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale
  
• Eestis algas siirdeperiood- enne Nõukogude Liidu lagunemist
  
• Perikles- Ateena riigimees. Mõiste demokraatia pärineb Antiik- Kreekast .
  
• Abraham Lincoln - USA president (1861-1865). Tema tsitaat „Demokraatia on rahva valitsus: rahva seast ja rahva heaks“.
  
• Kuidas mina, kui rahva esindaja kõrgemat riigivõimu kannan ?:
  1) Võimu kannan üksikisikuna läbi Riigikogu ja KOV valimiste.
  2) -//- läbi avatud ühiskonna, kus otsusetegijad annavad rahvale aru, millised otsused on tehtud ja millised tgemisel.
  3) -//- läbi kodanikuühiskonna, kus üksikisikud koonduvad ühendustesse- MTÜ, seltsid, seltsingud ja läbi nende võimu.
  
• Demokraatia vormid e. Väljendusvormid:
  1) Otsene demokraatia
  2) Esindus demokraatia
  3) Osalusdemokraatia
  4) Eliitdemokraatia
  
• Tänapäeva demokraatia e. Täieliku liberaalse demokraatia peamised tunnused:
  1) Vabad ja õiglased valimised, st õigus valida ja olla valitud
  2) Konkurents võimu nimel ja poliitiku sõltuvus valijate eelistustest
  3) Seaduste ülimuslikkus
  4) Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus (St seadusandliku täidesaatev ja kohtuvõimu lahustatus üksteist)
  5) Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus
  6) Vaba ajakirjandus
  7) Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond
  8) Tsiviilkontroll relvajõudude üle
  
• Polüarhia tunnused:
  1) Alternatiivsed infoallikad
  2) Vabadus esineda eriarvamusega
  3) Vabadus kritiseerida valitsuse poliitikat
  
• Siirdeühiskonna probleemid ja ohud:
  

- soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.
- populaarsed on populism ja nn kindla käe loosungid.
- nn šokiteraapia toob enesega kaasa majanduskriise ja elatustaseme langust.
- reformid kulgevad tihti ebaühtlases tempos (nt demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aglasemalt kui kulgevad poliitilised reformid).
VÕIMUDE LAHUSUS

• Charles- Loius de Montesquier- 18.saj Prants . valgustusfilosoof, temalt pärineb võimude lahususe mõiste.
  
• Demokraatliku riigi, kui õigusriigi tähtsamad tunnused e. Demokraatia tugisambad:
  1) Vabad ja ausad valimised
  2) Võimude lahususe e. Tasakaalustatuse printsiip
  
• Võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiibi põhimõtted:
  1) 3 riigivõimu kategooriat- seadusandlik täidesaatev ja kohtuvõimu peavad olema üksteisest eraldatud
  2) Võimulolijad on aruande kohustuslikud ja alluvad vastastikusele kontrollile
  3) Valitsemisasutuste ja ametiisikute õigused, ül. – d on seadusega kindlaks määratud, sest valitsemine tugineb seadustele .
  
• Seadusandliku võimu funktsioonid:
  1) Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine
  2) Kodanikkonna huvide esindamine
  
• Täidesaatva võimu funktsioonid:
  1) Seaduste elluviimine
  2) Riigi igapäevase toimimise korraldamine e sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine.
  
• Kohtuvõimu funktsioonid:
  1) Seaduskuulekuse tagamine
  2) Võimu seadusliku kasutamine järelvalve
  3) Sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine
  
• Võimude lahususe horisontaalsuse põhimõte:
  Siin mõeldakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile. Täidesaatev võim valitsusele ja presidendile, kohtuvõim kohtusüsteemidele. § 100 §65 §146
  
• Võimude lahususe vertikaalsuse põhimõte:
  Üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisül-d. Otsuste langetamine on hajutatud , st ei toimu ainult pealinnas, vaid ka omavalitsuses
  
• Võimude lahususe personaalsuse põhimõte:
  1) Üks ja sama isik ei või olla ametis samal ajal mitmes võimuharus
  

ÕIGUSRIIK JA PÕHISEADUSLIK VALITSEMINE

• Õigus- seaduste kogum käitumisreeglite ja suhetest, mis on riigivõimuorgani poolt kirjapandud. Kohustuslikud kõikidele
  
• Õigusriik- ühiskond, kus üks inimene või kodanik ei valitse teiste üle, vaid kus valitseb seaduste autoriteet, St seadused on ülimuslikud, seadused on tegutsemis aluseks.
  
• Polüarhia- tp pluralistlik- demokraatlik valitsemine
  
• Põhiseadus e. Konstitutsioon- seadus, mis määrab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ja eesmärgid
  
• Preambula – e. Sissejuhatuses on kirja pandud Eesti riigi eesmärk
  
• Referendum - e. Rahvahääletus- tp-ne otsene demo . Põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu.
  
• Võeti vastu „ Magna Charta Libertatum“- 1215 Inglismaal määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused ning piirati kuningavõimu.
  
• Võeti vastu USA põhiseadus- 1787
  
• Võeti vastu EV I põhiseadus- 1920 võttis vastu Asutav Kogu. Demokraatlik, kuid liiga parlamendikeskne, nt puudus president, selle asemel oli riigivanem ( sisuliselt peaminister)
  
• Võeti vastu EV II põhiseadus- 1933 suurendas oluliselt riigivanema õigusi
  
• Võeti vastu EV III põhiseadus- 1938 nägi ette, et riigi eesotsas on:
  1) suure võimuga president
  2) Riigikogu on 2- kojaline Riigivolikogu ja Riiginõukogu
  
• Võeti vastu EV IV põhiseadus- võeti rahvahääletusega 28.06.1992
  
• Toimus referendum põhiseaduse heakskiitmise ja mittekodanikele hääleõiguse andmise küsimuses- 28.06.1992
  
• Toimus referendum Euroopa Liitu astumise ja sellega seoses Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise küsimuses- 14.09.2003
  
• Õigusriigi ja õigusühiskonna tunnused:
  1) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (seadus)
  2) Probleeme lahendatakse seadusandlusest lähtudes
  3) Seadused on universaalsed kõigile
  4) Kehtib võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiip
  5) Kaitstakse kodanikuõigusi ja eraomandit riiklike omavoli eest
  6) Kindlustatakse üksikisiku õigust riigi ees
  7) Õigus soodustab vabadust
  
• Võimuriigi ja vägivallaühiskonna tunnused:
  1) Korra aluseks distsipliin , mis kaitseb riike üksikisikute eest
  2) Püüab arendada ja kindlustada riigivõimu
  3) Võim asetub ettepoole võrreldes õigusega
  4) Distsipliin surub alla vabaduse
  
• Konstitutsioonilise e põhiseadusliku valitsemise arengu tähtsamad dokumendid maailmas:
  1)“Magna Charta Libertatum“
  2) USA põhiseadus
  3) Prants. Põhiseadus võeti vastu „Inimeseja kodaniku õiguste deklaratsioonina“
  
• EV vastuvõetud põhiseadused e konstitutsioonid:
  1) Iseseisvusmanifest
  2) I põhiseadus
  3) II -//-
  4) III -//-
  5) IV -//-
  
• 1992.a. EV põhiseaduse nõrgad kohad:
  1) Tarbetuks on osutunud presidendi valimiste voorud Riigikogus, kuna kõik presidendid on valitud viimases voorus e. Valimiskogus
  2) Määratlemata on presidendi täpsed võimupiirid riigikaitse kõrgema juhina
  3) Rahvas ei saa otse presidenti valida ja algatada seaduseelnõu
  
• Taasiseseisvunud EV ajal on korraldatud referendumid e. Rahvahääletused
  1) 1992 põhiseaduse heakskiitmise ja mittekodanikele hääleõiguse andmise küsimuses
  2) 2003 EL astumise ja sellega seoses „EV põhiseaduse muutmise küsimuses“
  
• EV põhiseaduse muutmise võimalused:
  1) rahvahääletus
  2) Riigikogu kahe järjestikkuse koosseisu otsus
  3) Riigikogu otsus erakorralise ja kiireloomulise olukorra tõttu
  
• Põhiseadus keelab referendumile panna teatuid küsimusi . Nimeta need:
  1) Riigi rahaliste kohustustega
  2) Riigikaitsega
  3) Välislepingutega
  4) eelarve ja maksudega
  
• EV põhiseaduse järgi kõrgeima riigivõimu kandja:
  §1 rahvas
  

KOLLEKTIIVNE OTSUSTAMINE, HÄÄLETAMNE

• Valimissüsteem- põhimõte, mis määrab ära selle, millistel alustel ja kuidas valijate hääled jagunevad mandaatideks
  
• Mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht
  
• Valimiskünnis Eestis- 5% ülemaalistest häältest, kus lähevad osad hääled „kaduma“
  
• Majoritaarne valimissüsteem- e enamusvalimise süsteem
  
• Proporitsionaalne valimissüsteem- e võrdelise valimise süsteem
  
• Koalitsioonivalitsus- ühendus, liit; mitme erakonna valitsus
  
• Opositsioon- Valitsusse mittepääsenud moodustavad oposit. Ehk vastasrinde
  
• Üksiku ülekantava hääle meetod- valija annab jääle ühele kandidaadile, kuid märgib ka teise eelistuse, kellele võib vajadusel häält
  
• Nimekirjavalimiste meetod- kandidaadid seatakse üles erakondade või valimisliitude valimisnimekirjas
  
• Avatud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist
  
• Suletud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaatide pingerida on juba moodustatud. Nimekirja eesotsas olevad saavad kogutud mandaadid
  
• Osalusdemokraatia- demokraatia vorm, mida isel. Rahva huvi poliitika vastu.Rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, kattub otsese demokraatiaga
  
• Enamusvalitsus- kui üks erakond kogub enamuse valijate häältest, moodustab ta üksinda valitsuse
  
• Vähemusvalitsus- valitsuse mood, erakonnad , kes ssaid vähem hääli, st neil ei ole parlamendi enamuse toestust
  
• Kuidas mina, kui rahvaesindaja kõrgemat riigivõimu kannan:
  Võimu kannan üksikisikuna läbi Riigikogu, KOV ja Euroopa Parlamendi valimiste ja läbi referendumi
  
• Demokraatlike valimiste tunnused:
  1. Valimised on vabad e valimistel on vaba konkurents
  2. Valimised on üldised, st valida võivad kõik hääleõiguslikud kodanikud
  3. Valimised on võrdsed e ühetaolised st kõigil häältel on võrdne kaal
  4. Valimised on otsesed st valija annab oma hääle otseselt kas saadikukandidaatidele või kandidaatide nimekirjale
  
• Majoritaarne e. Enamusvalimise süsteemi tunnused:
  1) Riik jaotatakse mitme kandidaadiga 1-mandaadilisteks väikesteks valimisringkondadeks
  2) Parlamendivalimistel lihthäälteenamuse nõue, st saadikukoha saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat
  3) Presidendi valimistel absoluutse häälteenamuse nõue, st kandidaadil vaja saada 50% pluss 1 hääl valimise võitmiseks
  4)Valimissüsteem sunnib parteisid ühinema, kuna nii on paremad võimalused propageerida oma vaateid
  5) Kujunevad kaheerakonnasüsteemiga esinduskogud
  6) Moodustatakse üheparteilised enamusvalitsused, st 1 erakond moodustab valitsuse
  
• Majoritaarse valitsemissüsteemi tugevused ja nõrkused:
  1) Selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses
  2) Väljavaade võita on suurte erakondade esindajatel
  3) Palju kaotsi läinud hääli, sest lihthäälteenamus ei arvesta kõikide huvidega
  
• Proportsionaalse valimissüsteemi tunnused:
  1) Mitmemandaadilised suured ringkonnad
  2) Hääletada saab 1 inimese poolt mitme erakonna nimekirjast
  3) Iga erakond saab parlamendis kohti propportsionaalselt e võrdeliselt vastavalt kogu riigi ulatsuses kogutud häälte arvule
  4) Eestis on erakonna valimiskünnis 5% ülemaalistest häältest
  5) Kujunevad mitmeerakonnasüsteemiga esinuskogud
  
• Proportsionaalset valimissüsteemi 2 meetodit:
  1. Üksiku ülekantava hääle meetod – valija annab hääle ühele kandidaadile, kuid märgib ka teise eelistuse, kellele võib vajadusel häält üle kanda
  2. Nimekirjavalimiste meetod- kandidaadid seatakse üles erakondade või valimisliitude valimisnimeirjas
  
• Erakonna nimekirja koostamise põhimõtted:
  1) Avatud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist
  

2) Suletud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaatide pingerida on juba moodustatud. Nimekirja eesotsas olevad saavad kogutud mandaadid
3) ERAND : Eestis arvestatakse ka isikumandaate e kandidaadi isiklikult kogutud hääli (erakonna 3 isikumandaati saanud kandidaat läheb nimekirjas ettepoole)

• Proportsionaalse valimissüsteemi tugevused ja nõrkused:
  + ei takista väikeparteide tegevust
  

+ mitmemandaadiline valimisringkond
+ esindab võrdeliselt valimistel saadud häälte protsendiga erakonda parlamendis
+ kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid.
- Koalisatsioonivalitsused
- sõltumine väikestest parteidest
- keerukas häältelugemine
- saadiku isiklik vastutus hajub.

• Eestis arvestatakse valimistel ka isikumandaate. Mida see tähendab?
  See tähendab,et kandidaat peab koguma vähemalt miinimunnormi jagu hääli ehk kvoodi normi täitma. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele
  
• Hübriidse valimissüsteemi näiteid Eestis