Ühiskonna kordamisküsimused: demokraatlik ühiskond (0)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Demokraatlik valitsemine

) 5. Mis on tsensuur? Kuidas rikub internetivabaduse piiramine õigusriigi põhimõtteid? – Tsensuur on sõnaõiguse mahasurumine,  kontroll sõnavabaduse üle. Internetivabaduse piiramine tähendab seda, et inimestel peaks olema vabadus kogu interneti sisule ja kasutamisvõimalusele, kuid paljudes õigusriikides seda pole ja see rikub selle põhimõtet, sest õigusriigis peaks olema inimesel vabadus. 6. Mis on põhiseaduse funktsioon demokraatlikus riigis? – Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele, põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus kätkeb endas seega eelkõige üldisi põhimõtteid, seda täiendavad sajad tavalised seadused. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. 7. Milline tähtsus on 1215. aastal Inglismaal vastu võetud „Magna Charta Libertatumil“? – Esimene dokument, mis

Ühiskonnaõpetus

10

docx

Valimised

3.2. - 3.4. VABAD VALIMISED. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID. VALIMISKÄITUMINE Valimisõigus · valimisõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või sinna ise kandideerida; õigus osaleda valimistel või mitte osaleda · aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõigusli

Ühiskond

4

doc

Võimude lahusus

Vabadus Soodustatakse Surutakse alla Õigus Esiplaanil Võrreldes võimuga tagaplaanil Riigi eesmärk Arendada ja kindlustada Kindlustada riigivõim õigust Põhiseadus ­ õigusriigi alusdokument; sätestab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ning eesmärgid; kõik õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Eesti põhiseadused: I põhiseadus: · Võttis vastu Asutav Kogu 1920.a. · Väga demokraatlik ­ puudus president, riigi eesotsas riigivanem · Riigikogus 100 liiget · Palju valitsuskriise, majanduskriis, rahulolematus. II põhiseadus: · 1933 rahvahääletused ehk vabadussõjalasteprojekt ­ jõustus 1934

Ühiskonnaõpetus

10

docx

Erakonnad, valimised, demokraatia, diktatuur, riik, põhiseadus

Kontrolltöö nr 2 1) Erakondade mõiste ja roll demokraatlikus ühiskonnas. Erakondade põhitüübid. Erakond – e partei – poliitiline ühendus, kuhu võimu teostamiseks koonduvad inimesed, keda seob sarnane arusaam poliitikast ja ühiskonna eesmärkidest. Tänapäeva demokraatiat on erakondadeta võimatu ette kujutada. Erakondade roll demokraatias:  Valijate esindamine – parteid esindavad erinevate ühiskonnagruppide huve ja vaateid  Eri ühiskonnagruppide huvide koondamine ja avalike eesmärkide sõnastamine – erakonnad üritavad kuulata valijaid, jälgida ideid mis ühiskonnas liiguvad. Sellest lähtudes koostavad programmi valimisteks

Poliitika

8

docx

ühiskonna konspekt

Kordamisküsimused Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas toestab võimu vahetult rahvahääletuste teel. NT: rahvahääletus e referendum Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas toestab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu NT: tänapäeava läänemaailma riigid Osalusdemokraatia- demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Referendum ehk rahvahääletus 1) 1992 põhiseaduse vastuvõtmine 2) 2003 EL astumine Siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatlikule Monarhia - riigi- ja valitsemisvorm, mille eesotsas on eluaegse päriliku võimuga riigipea (monarh). Parlamentaarne ehk piiratud monarhia - riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb kontsitutsiooni ehk põhiseaduse raames. NT: Belgia, Hispaania, Taania, Jaapan

9. klassi ühiskond

23

pdf

Ühiskonna valitsemine

valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus

Ühiskonnaõpetus

18

docx

Demokraatia ja Eesti valitsemiskord

Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea) Parlamentaarne (konstitutsiooniline) monarhia – riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava

Ajalugu

4

odt

Kodanikud, huvid ja demokraatia

Demokraatia Oma pika arengu vältel on demokraatlik valitsemine oluliselt muutunud. Teisenenud on sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihistumus ja põhiväärtused. Demokraatia, kui rahva võim- demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas, rahva enese huvides. Lincolni sõnad rõhutavad kolme olulist joont. Esiteks, rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks,

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)