1930ndate põhiseaduslik kriis kui murdepunkt Eesti ajaloos Eesti Vabariigi peatse sajanda sünnipäeva puhul on paslik heita pilk toimunud sündmustele, et neist õppides targemana tulevikule vastu seista. Palju on olnud häid hetki - Eestit teatakse uuendusmeelse riigina; palju on olnud halba - sõjad, kriisid, võõras võim. Siiski pole see alati võõras võim olnud, kes meid endid piiranud on. Kuidas muutis 30ndate põhiseaduslik kriis Eesti ajalugu? 1930. aastate alguses olid arutelud põhiseaduse muutmise ümber muutunud väga teravaks, sest mitu järjestikust valitsust ei suutnud Eestit majanduskriisist välja tuua ja "poliitiline lehmakauplemine" muutus rahva seas üha ebapopulaarsemaks. 1933. aasta oktoobris heakskiidetud põhiseaduse paranduste kohaselt tuli riigivanem valida otse rahva poolt viieks aastaks. Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, saata Riigikogu ennetähtaegselt laiali ning nimetada ja tagandada v...
KREEKA Arvestuslik töö nr.5 II osa Õpilane: klass: 11K2 1. Vasta küsimustele: 1. 1. Millised olid kreeklaste suurimad saavutused ( too ka konkreetne näide): hariduse vallas: Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest.Poisid alustasid seitsme aastasena kooliteed aga tüdrukute kasvatamine oli täiesti iga pere enda asi aga tavaliselt ei ulatunud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid. Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. kirjanduse vallas: Tähtsal kohal olid kangelaseeposed.Kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu.Hilisemad kreeklased pidasid mitme eepose autoriks pimetat laulikut Homerost.Eelkõige omistati talle kaks kõige kuulsamat eepost- ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (ainsana meie päevini säi...
ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteeri...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
