Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteerivast inimesest ja ühiskonna korraldusest sõltumata. Inimene ei saa midagi suur ära teha *Kirjutamata vormid. Tavad, kombed, moraalikombed. Kujunevad välja tavaliselt aasta kümnete ja isegi aastate jooksul
Hiljem Jakob Hurt. Rahvuskultuuri arendamine. 2. Käremeelne suund (liberaalne). Carl Robert Jakobsoni ja tema Sakala. Võitlesid Balti Erikorra vastu. Seejuures lootsid abi Vene riigivõimult. Hurda suund oli mõõdukam - nad lootsid koostööle teatud baltisakslaste osaga ja nägid venevõimu sekkumises ohtu kohalikule arengule. Jakobsoni suund ründas luteri kirikut. 1880. aastatel algas venestamispoliitika, mis lämmatas ärkamisaegse aktiivsuse. Sajandivahetuse avalikelu Eestis jagunes kolme suuna vahel: 1. Jaan Tõnisson Postimees - rahvuslik ringkond Taruts. Püüti ühendada mõlemat ärkamisaegset suunda. Nii Hurda mõõdukat konservatiivsust kui ka Jakobsoni käremeelset liberaalsust. Selle voolu teine mõjuvam mees oli Villem Reiman. 1905. aasta lõpus Tõnissoni eestvedamisel algatatud Eesti Rahva Eduerakond oli eestlaste esimene ametlik erakond ja jäi selleks tsaariaja lõpuni. 2
annaabi.ee 
