Ühiskonna 9kl konspekt (0)

Sisukord:
lk 2 – Kommunikatsioon ühiskonnas
lk 3 – Ühiskonna sotsiaalne struktuur
lk 4 – Sotsiaalne kihistus
lk 5 – Inimeste mitmekesised huvid
lk 6 – Sotsiaalsed normid
lk 7 – Demokraatia
lk 8 – Riikide valitsemine
lk 9 – Demokraatliku valitsemise põhimõte
lk 10 – Rahva osalemine valitsemises
lk 11 – Parlamendi ülesanded
lk 12 – Vabariigi president
lk 13 – Vabariigi valitsus
lk 13 – Kordamine
lk 14 – Maakonnad ja kohalikud omavalitsused
lk 15-16 – Eesti Vabariigi kohtusüsteem
lk 17 – Jõukus ja vaesus
lk 18 – Raha teenimine ja kasutamine
Kommunikatsioon ühiskonnas
Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest:

• Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sotsiaalset kommunikatsiooni (see mõjutab majandust ja seob riigi ühtseks tervikuks).
  
• Ajakirjandus vahendab infot maailmas toimuva kohta. (Teadlikkus ja hariduse tase mõjutavad ühiskonna arengut)
  

• Informatsiooni levitamist laiadele rahvahulkadele nimetatakse massikommunikatsiooniks.
  
• Massimeediumiteks on: ajalehed, ajakirjad , raadiod, televisioon , internet.
  
• Massimeediumites avaldatud kujundab avaliku arvamust.
  

Ühiskonna sotsiaalne struktuur
Ühiskonna sotsiaalseks struktuuriks nimetatakse rahvastiku jagunemist teatud kindlate tunnuste alustel
Jagada võib näiteks järgmiste tunnuste alusel: rahvus, sugu, vanus, rass , perekonnaseis, perekonna suurus, haridustase, elukoht, jõukus jne.
Demograafia
Demograafiaks e. Rahvastikuteaduseks nimetatakse teadust, mis uurib ühiskonna sotsiaalset struktuuri, rahvastiku suurenemist ja vähenemist ning liikumist.
Näiteks uurib demograafia: kui palju inimesi sünnib ja sureb , kui palju abiellub ja lahutab, kui palju inimesi elab linnas ja maal jne.
Rahvastiku iive
Rahvastiku iibeks nimetatakse rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel.
Negatiivne iive tähendab, et rahvaarv väheneb (inimesi sureb ja rändab välja rohkem, kui sünnib ja rändab sisse).
Positiivne iive tähendab, et rahvaarv suureneb (inimesi sünnib ja rändab sisse rohkem, kui sureb ja rändab välja).
Emigratsioon – inimene(sed) läheb(vad) elama teise riiki.
Immigratsioon – tullakse teisest riigist elama.
Sotsiaalne kihistus
Rahvastiku hierarhiline(rikkast vaesemaks) järjestus ressursside jagunemise alusel.
Leibkond – kooselavad inimesed kes majandavad ühiselt, leibkonna liikmed ei pruugi olla omavahel sugulased, üks perekond võib moodustada mitu leibkonda
Inimeste mitmekesised huvid
Tolerants – sallivus
Nulltolerants – sallimatus
Prv – Pluralistlik
Erimeelsuste lahendamise võimalused:

Tugevama õigus (jõumeetod)

Enamusotsustus (hääletus)

Kompromiss – lahenduse jõudmiseks teevad kõik osapooled järeleandmisi

Konsensus – läbirääkimised kestavad, kuni kõik osapooled on lahendusega 100% rahul
Sotsiaalsed normid
Õigusaktide hierarhia
Hierarhias madalamal olevad aktid peavad olema kooskõlas kõrgemate aktidega.
Nt. Siin on pandus nad tähtsuse järjekorda
1. Eesti Vabariigi põhiseadus
2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
3. Haridusministri määrus õpilaste hindamisest põhikoolis
4. Keila kooli hindamise juhend
5. Keila kooli direktori käskkiri õpilase kooli vastuvõtmise kohta.
Õigusriik – on demokraatlik riik, kus kogu valitsemine toimub seaduste alusel ja seadused kehtivad võrdselt kõigile.
Demokraatia
Tuleneb vanakreeka keelest: δημος - rahvas + κρατος - võim = rahvavõim
Otsene demokraatia – rahvas teostab võimu vahetult rahva hääletuse kaudu, nt. Vana-Kreeka polistes.
Kaudne demokraatia e. esindus demokraatia – rahvas teostab võimu valitud esindajate vahendusel, nt tänapäeva demokraatlikud riigid.
Tänapäeval otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus e. referendum .
Esindusdemokraatia – valimised
Osalusdemokraatia – rahvas osaleb valitsemises kodaniku ühenduste kaudu ja oma esindajaga suheldes.
Demokraatia tunnused

• vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised
  
• kodanikuvabaduste ja inimõiguste tunnustamine
  
• õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
  
• võimude lahususe ja tasakaalustatus
  
• kohtusüsteemi (ja teiste kontrolliorganite) poliitiline sõltumatus
  
• vaba kodanikuühiskond ja ajakirjandus
  
• vähemuste õigustega arvestamine
  

Riikide valitsemine
Diktatuur – mittedemokraatlik valitsemiskord , võimu haaratakse tavaliselt sõjalise pöörde käigus.
Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes a puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid.
Totalitaarne riik ( totalitarism ) – kogu võim kuulub parteile või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle (nt. Hitleri Saksamaa, NSVL , tänapäeva Põhja-Korea).
Siirderiik – riik, milles pole enam diktatuur, kuid pole ka veel demokraatiat. Diktatuur -> Siirderiik -> Demokraatia.
Perioodi, mil toimub üleminek demokraatiale nimetatakse siirdeperioodiks (algab vabade valimistega).
Siirderiigist on saanud demokraatlik riik, kui kõigis eluvaldkondades ja riigivalitsemises on juurdunud demokraatlikud põhimõtted.
Monarhia – valitsemise korraldus, kus riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel
Konstitutsiooniline (piiratud) monarhia – kuningas ei valitse üksi
Vabariik – riik, kus riigivõimuorganid on valitavad (st. Võim pole päritav).
Parlamentaarne riik – riik kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses. Riiki juhib valitsus eesotsas peaministriga Nt. Eesti, Soome.
Presidentaalne riik – riik, kus valitsust juhib, reaalset võimu omab president Nt. USA, Soome
Riigi territoriaalne korraldus

Unitaarriik (nt. Eesti; Läti; Prantsusmaa) – kohaliku elu määrab peamiselt keskvalitsuse poliitika.

Föderaalriik (nt. USA; Saksamaa; Venemaa) – piirkondadel on oma elu korraldamisel suur vabadus.
Demokraatliku valitsemise põhimõte

Võimude lahusus ja tasakaalustatus

Võim on avalik ja kontrollitav

Võim seisab rahvale võimalikult lähedal
Punkt 1 tähendab, et võim on jagatud mitme asutuse ja ametikandja vahel, kes kontrollivad vastastikku teineteist.
See kõik on vajalik selleks, et võim ei oleks ühe isiku või inimeste grupi käes – et võimu ei saaks kuritarvitada.
Võimude lahusus tähendab ka seda, et üks ja sama inimene ei tohi olla samaaegselt ametis mitmes võimuharus.
Võim on tasakaalustatud – üks võimuharu on sõltuv teisest.
Võimude kontrollimise organid :

• Õiguskantsler – kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist riigis
  
• Riigikontroll – kontrollib riigi majandus tegevust ja riigivara kasutamist
  
• Kaitsepolitsei (KAPO) – kontrollib riigi julgeolekut ja põhiseadus korrast kinnipidamist.
  

Võimu lähedus rahvale

• Kõiki otsuseid ei langetata pealinnas – kohalike küsimusi otsustavad kohalikud omavalitsused.
  
• Eestis on KOV üksusteks vallad ja linnad
  

Rahva osalemine valitsemises

Referendum

• Rahvahääletus
  
• Hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohti mingi konkreetse poliitilise otsuse poolt või vastu
  
• Referendumile pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohalt olulised küsimused.
  

Valimised

• Riigikogu valimised on iga 4a. tagant
  
• Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised on iga 5a. tagant
  
• Euroopa Parlamendi valimised on iga 5a. tagant
  
• President valitakse iga 5a. tagant riigikogu või valijameeste poolt
  

Valimissüsteemid

• Majoritaarne e. enamusvalimise süsteem (nt. USA)
  
• Proportsionaalne süsteem (nt. Eesti)
  

Olles pidevalt aktiivne kodanik

• Nõudmiste esitamne saadikule (nt. kiri)
  
• Osaledes poliitilistes ja kodanikualgatuslikes aktsioonides
  
• Survegrupid ( erakonnad , Green Peace , looma kaitsjad )
  

Parlamendi ülesanded
Parlamendi ülesanded on:

• Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid
  
• Arutleda ja tasakaalustada erinevaid vaateid
  
• Võtta vastu seadusi
  
• Valitsuse ametisse panek ja kontroll tema tegevuse üle
  
• Võtta vastu riigieelarve
  

Riigikogu töötab istungjärkudena
Riigikogu tööd juhib juhatus, mille moodustavad Riigikogu esimees ja kas aseesimeest.
Riigikogu esimees juhatab riigikogu istungeid ja korraldab Riigikogu tööd
Erakondade parlamendiesindusi nimetatakse fraktsioonideks e. saadikurühmadeks
Fraktsioonid jagunevad koalitsiooniks (valitsusse kuuluvad erakonnad) ja opositsiooniks (valitsusse mitte kuuluvad erakonnad).
Komisjonid arutavad koostavad oma ala(majanduse, keskkonna) kohta seaduseelnõusid ning arutavad need läbi.
Küsimused:

Mitu liiget on riigikogul ? Vastus: 101 - paragrahv 60

Mis võim kuulub riigikogule ? Vastus: Seadusandlik võim – paragrahv 59

Kes võib kandideerida riigikogusse ? Vastus: Eesti kodanik kes on vähemalt 21 aasta vana ja hääle õiguslik – paragrahv 60

Nimeta 3 riigikogu ülesannet. Vastuseid on palju aga mul olid need kolm: Seadusi vastu võtta, kontrollida nende täitmist ja valida vabariigi president vastavalt põhiseadusele paragrahv 79

Millal saab Riigikogu liiget võtta kriminaalvastutusele ? Vastus: Siis kui õiguskantsler teeb vastava ettepaneku Riigikogule ja kui enamus on nõus, et seda tehakse – paragrahv 76
Vastuste vaatamiseks suurenda vastuse kirja suurust 
Vabariigi President
Eesti presidendi ülesanded:

Esindada Eesti riiki ja kuulutada välja seadusi

kohtuda välissaadikutega

määrata peaministrikandidaat

nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmeid

teha riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks

nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president

olla riigikaitse kõrgeim juht
President valitakse riigikogus salajasel hääletusel (võiduks on vaja vähemalt 68 poolt häält). Kui presidendi valimine ei õnnestu siis tuleb kokku valimismeestekogu (u. 350 liiget).
President valitakse 5 aastaks (Üks ja sama president saab olla maksimaalselt 2 ametiaega järjest e. 10 aastat.
Vabariigi valitsus
Vabariigi valitsus koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsus on riigis täidesaatvaks võimuks.
Riigikogu esimees – Ene Ergma
Kordamine

Võimude lahusus [seadusandlik võim(riigikogu), täidesaatev võim(valitsus), kohtu võim(kohtud)
riigipea – president

Mõisted: Fraktsioon (ühe erakonna parlamendi esindus), komisjon (seaduseelnõu), Reform & IRL = Koalitsioon, teised = opositsioon , portfellita minister.

4 komisjoni ja 4 ministeeriumi
Maakonnad ja kohalikud omavalitsused
Maakond

• Maakond on riikliku halduse(riigi valitsusasutuste tegevus) üksus
  
• Maakonda juhib maavalitsus mis aitab Vabariigi Valitsusel planeerida ja korraldada tegevust vastavas maakonnas
  
• Maavalitsust juhib maavanem kes nimetatakse Valitsuse poolt ametisse 5 aastaks
  

Kohalik omavalitsus (KOV)

• KOV üksused on vallad ja linnad
  
• KOV võim jaguneb
  

Seadusandlik võim – KOV volikogu (ehk valla/linna volikogu)

Täidesaatev võim – KOV valitsus (ehk valla/linna valitsus)
KOV volikogu

• Volikogu valib rahvas iga 4 aasta järel
  
• Volikogu ülesanded: esindada selle valla või linna elanike huve; the kohalikku elu korraldavad otsuseid(nt. korraldada sotsiaalabi, ühistrantsporti, koolide ülalpidamist jne.); kinnitada valla/linna eelarve
  

KOV valitsus

• Juhib linnapea /vallavanem
  
• Linnapea/vallavanem valib KOV voli
  

Eesti Vabariigi kohtusüsteem
Miks on vaja kohtuid?

• Inimeste vaheliste vaidluste lahendamine
  
• Seaduserikkujatele karistuse määramine
  

Demokraatliku riigikohtusüsteem on mitmeastmeline

• kui langetatud kohtuotsus üht või mõlemat osapoolt ei rahulda siis võib ta otsuse edasi kaevata kõrge astme kohtusse
  
• Vähendab kohtu eksimise võimalust
  

III astme Riigikohus (Tartus, toomemäel)
II astme Ringkonna kohtud (Tallinna Ringkonna, Tartu Ringkonna)
I astme Maakohtud (Harju, Pärnu, Tartu, Viru), Halduskohtud (Tallinna, Tartu)
Maakohus

• Arutab kriminaalasju ja tsiviilasju
  
• Kriminaalasi – kohtumõistmine arvatava kurjategija üle
  
• Tsiviilasi – eraosaliste vaheline kohtuvaidlus
  
• Advokaat – kriminaal menetluses -> Kaitseb süüdistatavat; tsiviil/haldus menetluse -> Esindada klienti
  
• Prokurör – kriminaalasjas riiklik süüdistaja
  

Halduskohus

• Arutab haldusasju – kodaniku ja riigi(KOV) vaheline vaidlus
  

• Ringkonnakohus arutab kõiki kohtasju APELLATSIOONI korras. Apellatsioon on esimese astme kohtu otsuse edasikaebamine teise astme kohtusse
  

• Riigikohus arutab kõiki kohtuasju KASSATSIOONI korras. Kassatsioon on teise astme kohtu otsuse edasikaebamine kolmanda astme kohtusse. Riigikohus on lisaks ka PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELVALVE KOHUS
  

• Lisaks kohtutele teostab kontrolli seaduste üle Eesti Vabariigi Õiguskantsler, kelleks hetkel on Indrek Teder
  

Õiguskantsleri ülesanded:

Kontrollida kõikide seaduste vastavust põhiseadusele

On õigusvahemees – kontrollib kas riigiasutused ja ametnikud järgivad inimeste põhiõigusi

Ennetab Eestis piinamist ja alandavat kohtlemist ning lahendab diskrimineerimis vaidlusi
Jõukus ja vaesus
Jõukus – palju ressursse(raha, investeeringud , kinnisvara); Saab endaga hakkama.
Vaesus – Vähe raha; pole heaolu; kodutud; ots-otsga kokku.
Inimese rikkust mõjutavad kaks peamist tegurit:
1) Ühiskond – SKP; inflatsioon (nominaaltulu; reaaltulu ; ostujõud); elukallidus (THI;);
2) Inimene ise – toimetulekuressursid (rahaline tulu; füüsiline vara; vaimne vara;); leibkond (suurus; struktuur;);
Mida teeb riik vaesuse leevendamiseks?
Viib ellu vaesus vastast poliitikat kahel eesmärgil:
vaeste inimeste toimetuleku parandamine
vaesuse ennetamine
Meetmed
Toimetulekutoetuse maksmine
vaesuse ennetamine hariduse, perepoliitika, majanduspoliitika jne. kaudu.
Raha teenimine ja kasutamine
Brutopalk – palk, mis on töölepingus kokku lepitud ( maksud pole veel maha arvestatud)
Netopalk – palk, mis kantakse töötaja pangaarvele (maksud maha)
Netopalk = brutopalk – maksud
Maksud, mis palgast maha arvestatakse
Tulumaks -21%
Töötuskindlustusmakse -0,6%
Kogumispensioni makse (II sammas) -2%
NB! Tulumaksuvaba miinimum 2250.- (kuus)
BrutoPalk-2250*0,236=palju maksudena palgast maha läheb (maksud)
Palk-Maksud=Netopalk