Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"põhiseadused" - 244 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Esimese Eesti vabariigi põhiseadused

aprillil 1919 moodustati Asutav Kogu üldvalimiste tulemusel · 15. juunil 1920 võtab Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi seaduse, mis on sellel hetkel Euroopas demokraatlikumaid ja liberaalsemaid konstitutsioone · Põhiseaduse kohaselt on kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes viis oma võimu ellu · Valimiste · Rahvahääletuste (referendumid) · Rahvaalgatuste kaudu Riigikogu ­seadusandliku võimu teostaja 100 ­ liikmeline Ühekojaline parlament Vabariigi Valitsus ­ täidesaatev võim Riigivanem juhtis valitsuse tegevust + esindusülesanded Esimese põhiseaduse puudused Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle: · Rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigust kasutati harva · Riigipea (presidendi) puudumine · Riigikogu hak...

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
9
odt

1992. aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused

Tallinna Majanduskool OT12 Annika Kallas 1992. aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused Referaat Tallinn 2013 1. 1920.aasta PÕHISEADUS JA SELLE VÄLJATÖÖTAMINE Eesti Vabariigi konstitueerimiseks kutsuti 23. aprillil 1919. a. kokku Asutav Kogu, kelle peaülesandeks oli Eestile põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Asutav Kogu jõudis sihile 15. juunil 1920. a., võttes vastu Eesti omariikluse ajaloo esimese põhiseaduse, mis jõustus 21. detsembril 1920. a. 1920. aasta 15...

Inimõigused
19 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Eesti Vabariigi Põhiseadused

2 Sissejuhatus...3 1920. aasta põhiseadus...4-5 1934. aasta põhiseadus...6 1938. aasta põhiseadus...7 Kokkuvõte...8 Kasutatud kirjandus...9 2 Sissejuhatus Selles esitluses räägin teile Eesti Vabariigi põhiseadustest aastatel 1920-1938 ja mis nende põhiseadustega kaasnes. 3 1920. Aasta põhiseadus Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus on Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920, kuid rahvahääletust selle kehtestamiseks ei korraldatud.Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 1920. aasta põhiseadust on iseloomustatud väga demokraatliku põhikorra aktina. 1920. aasta põhiseadus tugines suures osas võimude lahususe põhimõttele. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõ...

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Geomeetrilise optika põhiseadused

Geomeetriline optika Geomeetrilise optika põhiseadused Geomeetriline optika on optika osa, kus valguslaine asemel kasutatakse valguskiire mõistet. Valguskiireks nimetatakse joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilist optikat nimetatakse ka kiirteoptikaks. Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt...

Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti 1920-1940

1920. aastatel olid Eestis juhtival kohal kolm poliitilist erakonda: parempoolseimad erakond olid Põllumeeste Kogud (juht K. Päts), vanim partei oli Eesti Rahvaerakond (juht Jaan Poska), vasakpoolseim erakond oli Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ehk ESTP (juht August Rei) 3. Põhiseadused : Esimene põhiseadus (15.juuni 1920): · kõrgeim võimukandja rahvas (õigus valida ja hääletada al 20.a) · seadusandlikku võimu teostas Riigikogu(ühekojaline) · Riigikogu valimised toimusid iga kolme aasta tagant ning valiti erakondade vahel. · täidesaatev võim oli valitsusel (ministrid ja riigivanem) · riigivanem ­ peaminister, riigi esindamine · toimisid kohalikud omavalitsused · laialdased kodanikuõigused ­ võrdsus seaduse ees, isiku-ja...

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Inimeste õigused ja vabadused

Inimestel on õigus nõuda nende austamist. Inimõigused on kirja pandud ÜRO deklaratsiooni. Teiste õigus liikide puhul kehtib olukord, kus riik nõuab ja kodanikud alluvad. Inimõigusi rühmitakse järgmiselt: 1. Isikuõigused e. Põhiõigused a) õigus elu le b) õigus vabadusele c) õigus võrdsusele d) isiku puudumatusele e) õigus eraelule ja perekonna elule f) õigus kodule ja omandi puutumatusele g) õigus inikliku kohtlemisele h) õigus seaduse kaitsele ( pöörduda kohtusse) i) õigus vaimsele ühte kuuluvus tundele 2. Poliitilised õigused a) õigus valida, hääletda ja olla valitud. b) õigus väljentada oma seisukohti (vabadus) c) õigus pöörduda riigiasutustesse d) õigus usu ja mõte vabadusele e) õigus kuu...

Ühiskonnaõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti Vabariik 1919-1938

-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938 1920. a põhiseadus 1934. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA Riigipea puudus, Riigivanem, kelle valis President, kellel olid esindusfunktsioon rahvas ja kellele anti laialdased õigused. riigivanemal, kelle väga suured õigused. Riigipea pidi valima määras parlament. rahvas. PARLAMENT 100-liikmeline, Ühekojaline, 50- Riigikogu:kahekojaline, ühekojaline, kõik liikmeline, kõik saadikud Riigivolikogu(alamkoda saadikud valis rahvas. valiti rahva poolt. 80 saadikut),...

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Ühiskond - aasta konspekt

MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteeri...

Ühiskonnaõpetus
68 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika II eksami pilet nr1

Materjaliks on seleen, germaanium ja räni. Konstantsel temperatuuril on elktron-auk paaride keskmine arv pooljuhtkristalli ruumala ühikus muutumatu. Pooljuhte, kus on ülekaalus elektronjuhtivus nim. n-pooljuhtideks. Kus ülekaalus aukjuhtivus p-pooljuhid. Lisanditega saab juhtivust muuta: Doonorlisandid- muudavad valdavaks elktronjuhtivuse, Aktseptorlisand muudav valdavaks aukjuhtivuse. 4. Optika põhiseadused : 1)valgus levib homogeenses keskkonnas sirgjooneliselt 2) valguskiirte levimisel nende lõikumisel nad ei mõjuta teineteist 3)Peegeldunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskondade vahele tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk on võrdne ja vastasmärgiline langemisnurg. 4)Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskondade vahele tõmmatud normaal asuvad samas tasandis ning langemisnurga ja...

Füüsika
312 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

Keemia ja materjaliõpetus - Küsimused ja vastused 1.Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne 2.Aine ja materjali mõiste. 3.Liht ja liitainete, 4.Aine Valemite mõiste ja sel. 5.Ainete ja materjalide isel.: 6.Aatomi, molekuli, iooni jne.: 7.Gaasi ja auru mõiste jne.: 8.Vedeliku mõiste jne.: 9.Vedelike voolavuse, visk.: 10. Vedelate lahuste ...: 11. Ainete vees lahustuvuse isel.: 12. Loodusliku vee koostis 13. Vee dissotsiatsioon.: 14. Millised ained on happed 15. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.: 16. Tahkete ainete röntgen.: 17...

Keemia ja materjaliõpetus
369 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti riigi rajamine

Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ­ ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ­ ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Füüsika eksami spikker

1 m/s 2 Trajektoori puutuja ja normaalisihilised komponendid: puutekiirendus ja normaalkiirendus Puute- ja normaalikiirenduse suurused ja suunad: puutekiirenduse suurus võrdub absoluutväärtuselt kiiruse suuruse tuletisega aja järgi ja on suunatud mööda trajektoori puutujat. Normaalkiirendus on suunatud mööda trajektoori normaali tema kõverustsentri poole, tema suurus võrdub kiiruse ruudu ja trajektoori kõverusraadiuse suhtega. Dünaamika põhiseadused (Newton): 1.(inertsi seadus) masspunkt, millele ei mõju jõude, püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. 2.(määrab jõu ja kiirenduse vahelise sõltuvuse) masspunktile mõjuv jõud annab temale jõuga samasuunalise kiirenduse, mis on suuruselt võrdeline jõuga. 3. (mõju ja vastumõju kohta) kaks masspunkti mõjuvad teineteisele suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega mööda neid punkte ühendavat sirgjoont. 4...

Füüsika
188 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Mehaanika referaat

Kuressaare Ametikool Toitlustus MEHAANIKA referaat Marite Vendel TTP-10 Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2011 MEHAANIKA Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi. Mehaanika põhiseadused töötasid välja Galileo Galilei ja Isaac Newton. Kuni 19. sajandini arvati, et kõik füüsikalised nähtused on seletatavad mehaaniliste protsessidega. Tänapäeval on teada, et paljudes füüsika valdkondades on oma seaduspärasused, mis ei taandu mehaanikale, ning et Newtoni versioonis on mehaanika vaid tegelikkuse lähendus, mis näiteks relativistlike süsteemide puhul ei ole rakendatav. Ometi jääb mehaanika koos oma mõistetega, nagu massi- ja jõumõiste, füüsika üheks aluseks....

Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Füüsika I kt1 kordamine - Mehaaniline liikumine

Relatiivsusprintsiip- Väide, et kõik meh.nähtused kulgevad erinevates inertsiaalsetes taustsüstee-mides ühtemoodi, mistõttu meh.katsete abil pole võimalik kindlaks teha, kas antus taustsüs. on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneli-selt. Ainepunkti dünaamika Dünaamika põhimõisted. Fundamentaaljõud. Inertne ja raske mass. Massi sõltuvus kiirusest. Impulss. Dünaamika põhiseadused (Newtoni I, II ja III seadus). Keha raskus ja kaal. Impulsi jäävuse seadus. Reaktiivliikumine. Raskusjõud on kehale mojuv joud, mis on pohjustatud peamiselt gravitatsioonijoust ja tsentrifugaaljoust. Keha kaal on joud,millega keha mojutab alust voi riputusvahendit. Kui keha kukub ilma toeta, siis on ta kaaluta olekus. Fkaal=m(g+-a). Ülekoormuse korral keha kaal suureneb, Fkaal=m(g+a). Mis vahe on kaalul ja raskusjõul. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus? Andke valemid. Raskusjõud on kehale...

Füüsika
276 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Netoni ja Einsteini maailmapilt

Tänu neile said inimesed palju asju teada ja targemaks. Isaac Newton sündis 4. Jaanuar 1943 Inglismaal. Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom ja alkeemik. Seeaeg kui nende kõigi vahel veel mingeid erinevusi polnud, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis Cambridge'i ülikoolis ja hiljem oli sellesama ülikooli professoriks. Newton mõtles välja mehaanika põhiseadused ja optika põhiseadused. Mehaanika: 1. Seadus: iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt niikaua kuni mitte mingi teine jõud seda olekut ei muuda. Näide: auto sõidab ühtlaselt sirgel maanteel, taevast kukub alla meteoriit, täpselt auto peale, auto liikumine seiskus. 2. Seadus: Joostes maanteel on kiirendus võrdeline kehale mõjuva jõuga ja vastupidine keha massiga. 3. Seadus: Kaks keha mõjuvad teineteisele võrdse ja vastupidise jõuga...

Füüsikaline maailmapilt
3 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Haridus, kodakondsus, põhiseadus, religioon

hiskonnapetus IGUSAKTID MIS REGULEERIVAD EESTI HARIDUSSSTEEMI Haridusseadus Phikooli ja gmnaasiumiseadus Riiklik ppekava Kooli ppekava Kooli kodukord Eesti haridusssteemi lesehitus Ssteemi jaotus: 1) ldharidus(alus, alg, phi, kesk, kutse) 2) krgharidus 3) huviharidus Phiharidus on tagatud kigile elanikele Phiharidus on kohustuslik Phi ja kesk ja kutsehariduse omandamine on tasuta Riiklikud krgkoolid: Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool, Tartu likool Erakrgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS- Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on mratud poolte vastastikused igused ja kohustused Pikeseigus- territoriaalne phimte, vastava riigi territooriumil sndinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vereigus- laps omandab sndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse...

Ühiskond
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kvantoptika

Fotoefektiks nimetatakse negatiivelt laetud elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Valgus ei kiirgu aatomeist lainetena, vaid kvantide kaupa. Valguskvant saab neelduda ainult tervikuna. Väljumistööks A nimetatakse vähimat energiahulka, mis on vajalik elektroni ainest väljaviimiseks. Sisefotoefekti puhul ei löö valgus elektrone välja, vaid vabastab nad oma aatomite küljest. Fotoefekti põhiseadused on, et valguse poolt välja löödud elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega, valguse poolt välja löödud elektronide hulk sõltub valguse sagedusest, Plancki konstandi (6,6 · 10 -34 J/s) ja valguse sageduse korrutis (energia) võrdub punapiirile vastava energia ja kineetilise energia summaga (hf = A + Ek) ning (kvandi)energia E on suurem või võrdne väljumistööst A. Lõplikult lüüakse elektronid minema vaid negatiivelt laetud ainest...

Füüsika
283 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Esimese eesti aegne aeg

riik: põhiseadused , naistel valimisõigus, mitmepartei süsteem, presidendi ametikoht, kodanikud valisid parlamendi. Vapsid muutsid 1933.a.okt. põhiseadust-rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused. 12.märtsil 1934 teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek. Püüti luua Balti Liit(soome,läti, rootsi, leedu, poola). 1923-Eesti-Läti kaitseliidu leping. Maj. arneg: maareform-riigistati mõi...

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Põhiseadused, sotsialismi tunnused

a. Ühine 1930. a. *tööpuudus. *ühistegevuslik *eramajanduse riiklik *palju talusi liikumine maal. kontrollmine. väikeste maadega. *eksport ja *tööstuste arv *peamine oli import olid suurenes. põllimajandus. samad (osad *eesti muutumine *vabaturumajandus. riigid olid tööstusriigiks. *margad ja pennid. samad). *haritavate põllupindade suurenemine. *tõuparandus ja sordiaretus. *riigisekkumine *kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Ri...

Ajalugu
101 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Eesti tipp sprinterid 1900-2008

11aastased poisid 5 km; tüdrukud 4 km 12aastased poisid 6 km; tüdrukud 5 km 13aastased poisid 7 km; tüdrukud 6 km 14aastased poisid 8 km; tüdrukud 6,5 km 15aastased poisid 9 km; tüdrukud 7 km 1618aastased poisid 10 km; tüdrukud 8 km Nii nagu Sinagi, alustas kunagi nüüd juba olümpiamängudel käinud Enn Sellik. Sina jõuad ka olümpiamängudele, kui talitad nõnda: 1. Enne kui alustad jooksmisega, käi arsti juures; 2. Jäta alatiseks meelde treeningu põhiseadused : 2.1. Jookse alati pingevabalt; 2.2. Harjuta pidevalt ja aastaringselt; 2.3. Ole mitmekülgne tegele ja võistle ka teistel aladel; 2.4. Ära rutta suurenda koormust järkjärgult; 2.5. Ära unusta, et treening pole võimete võrdlemiseks, seda näita võistlustel; 2.6. Õpi õigesti puhkama ja toituma; 2.7. Ära jäta oma lemmikalal midagi mõistmatuks. Püüa teada saada kõik (kasuta õpikuid ja õpetaja treeneri abi); 3.1. Püstitad enesele eesmärgi, mida tahad saavutada;...

Kehaline kasvatus
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun