Nt ollakse üldiselt nõus, et valetamine on ebamoraalne aga pole ühtegi seadust, mis keelaks valetamist. Seadus erineb moralist ka selle poolest, et seaduse kehtestamiseks on olemas füüsilised ja rahalised sanktsioonid (nt vangistus, trahvid), samas kui moraali kehtestamisel on sanktsioonideks vaid südametunnistus ja reputatsioon. Seaduse puuduseks on see, et see ei saa olla seadusi iga sotsiaalse tõve vastu ning pole võimalik kehtestada kõiki soovitavaid seadusi. Moraal ja etikett. Etiket puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Etiketi puuduseks on see, et ta ei puuduta eluliselt tähtsat isiklikus ja ühiskondlikus eksistentsis. Etiket on kultuuriline leiutis, samas kui omraal pretendeerib sellele, et olla avastus. Etikett esindab ühiskonna otsuseid selle kohta, kuidas peame riietuma, üksteist tervitama, sööma, pidupäevi tähistama jne. 9.Millised on eetika, õiguse ja religiooni erinevused : normide kehtivuse,
organisatsiooni. Eesmärk võimule pääseda. MORAAL EETIKA TAVAD MORAAL-käitumisnormid mis määravad inimese ühiskonda ja kaaseisukonda. Teatavast juhtumustest tuleneb kõlbeline õpetus v inimese käitumine oma kohustundev või sündmuse seisukoht. EETIKA-filosoofia aru mis uurib moraali suhteid. Eetika jälgib moraali arusaamade tekete ja arenkut aegade jooksul ning katsub moraalide norme põhjendada. ETIKET-kindlad käitumis reeglid, mis on eeskätt seotud ametliku ja rahvus vahelise suhtlemisega. VIISAKUS-kõlbeline katekooria mis näitab mida antud ühiskonnas kõlbab ja mida ei kõlba teha. Kaks ütlemist: *ära tee teisele seda mida sa ei taha et sulle tehakse. *käitu kodus nagu kuninga juures, siis võid kunginga juures käituda nagu kodus. ÕNNETUSED JA KRIISIST VÄLJUMINE Kriisi kõver. Kriis on inimese jaoks rase ja tavatu olukord. Inimene tunneb siis hirmu ja ängistub
annaabi.ee 
