........... VANAD MATUSEKOMBED JA SURMAENDED EESTIS Referaat Koostaja: ...... Klass: .... Juhendaja: .... ........ 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .......................................................................................... 3 2. MATUSEKOMBED ...................................................................................... 4 3. SURMAENDED ........................................................................................... 5 4. UNENÄOD ................................................................................................. 6 4.1 Koer .................................................................................................... 6 4.2 Mutt .........................................................
1918 Eesti iseseisvus 1918 1920 Vabadussõda 1939 1945 Teine maailmasõda, mille tulemusel Eestis kehtestati Vene võim 1991 Eesti Vabariigi taasisesesvumine Mesoliitikum Eesti vanimad teadaolevad asulakohad: Pulli 9000 8550 eKr ja Kunda Lammasmägi 8700 4950 eKr. Elanikke liigitatakse Kunda kultuuri alla. Iseloomulikud jooned: Elati veekogude ääres Sarnased kivist, luust ja sarvest tööriistad Peamised elatusalad jaht ja kalapüük Matusekombed maasse kaevatud hauad maja all või asula piires surnud osalt kividega kaetud üle puistatud ookri ehk punamulla kihiga kaasa pandud tööriistu ja ripatseid maeti sellili Neoliitikum ~ 5000 eKr võeti Eestis kasutusele savinõud. Ajalises järjestuses eristatakse Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kõigis on erinev savinõude valmistamise ja kaunistamise viis. Järjest olulisemaks muutuvad karjakasvatus ja algeline maaviljelus.
kattesaadav. Nooremal pronksiajal hakati ehitama kindlustatud asulaid Saaremaal. Hakati ehitama kivikirstkalmeid. Peamiseks sissetoojaks kujunes karjakasvatus ja maaviljelus. Rauaajast on eelrooma rauaaeg ja rooma rauaaeg. Rauast riistad olid tugevamad, kui pronksist asjad. Inimesi hakati matma tarandkalmetesse ja majandus hakkas kiiremini arenema. Põldudele tekkis korrapärasus. 7. Mis iseloomustab eelrooma, mis Rooma rauaaega (esemed, matusekombed, asustus, majandus, ühiskond) Eelrooma rauaajal tehti riistu rauast, kuna see oli tugevam, kui pronks. Surnuid mateti tarandkalmetesse. Surnud pandi tarandimüüride vahele, väga enam ei põletatud. Kasutusele võeti soorauamaak. Uued põllud olid korrapärasemad, võrreldes varasematega. Esile olid kerkinud jõukamad talud. Rooma rauaajal andis Rooma impeerium suurt mõju kogu Euroopale. Hauda pandi kaasa palju panuseid. Kasutati tüüpilisi tarandkalmeid. Asustus levis
Lahutamine oli mehele lihtne. Tuli minna avaliku kohta ja korrata kolmkorda teiste kuuldes soriaadis ettenähtud lahutus vormelit. Kombed Teretamisel välditi kehalist kontakti. Puudutati laupa, huuli ning sõdant ja kummarduti. Öeldakse "Salam aleikum"- rahu olgu teiega. Ostmise ja müümise puhul on nõutav tingimine , nõustumine algse hinnaga on kaupmehele solvav. Keelatud süüa sealiha ja iga teise loomulikult surnud loomaliha. Alkohol on rangelt keelatud. Matusekombed Surevale inimesele loetakse tundide kaupa koraani. Surnu pestakse, mähitakse valgesse lihasse. Matused toimuvad kiireti, samal päeval või hiljemalt järgmisel päeval. Kirste ei kasutata. Hauda pannakse paremale küljele näoga Meka poole. Leinamist heaks ei kiideta. Kirjandus Tähelepanu pöörati tõsielulistele jutlustustele.(neist kuulsaim on "Tuhat üks ööd"). Domineeris kuulevorm, palju armastuslüürikat, askeetlikku mõtteluulet ja satiiri. Firadausi- rahvuseepos "sahname"
kp.eKr. Vanimad rauast tööriistad pärinevad varasest rauaajast 6.sajandist eKr. Kuna esialgu rauast esemeid oli väga vähe ja nende kasutamine ei toonud endaga kaasa Peep Reimer 4 suuremaid muutuseid tollaste inimeste elulaadis, siis on neid kahte perioodi ka sageli nimetatud ühise nimetajaga varane metalliaeg. Elatus- ja Matusekombed Muud perioodile tegevusalad (kuhu ja kuidas iseloomulikud maeti) tunnused Pronksiaeg (II at.kp.eKr.- 6.saj.eKr.) Varane rauaaeg (6.saj.eKr.- 1.saj.pKr.) Vanem e. rooma rauaaeg (1- 5.saj.pKr.) Keskmine rauaaeg (5-8.saj.) Noorem rauaaeg (9-13.saj.algus) MÕISTED:
kivikalmetesse. Hauapanuseid lisati surnule kaasa, sest arvati, et neid läheb vaja hauataguses elus. Relvade (odaotsad, mõõkade fragmendid, pikateralisi võitlusnoad jm) osakaalu suurenemine näitab sõjaohu kasvu. Suurenenud sõjaohule viitavad sagenenud peiteleiud e maasse kaevatud aarded, mille hulgas on pronksist, hõbedast ja kullast ehteid / münte, aga ka rauast tööriistu. Elatus- ja Matusekombed (kuhu Muud perioodile tegevusalad, ja kuidas maeti) iseloomulikud tunnused asulakoha näited Pronksiae _________________________ _________________________ _________________________ g _________________________ _________________________ _________________________ 1800- 500 _________________________ _________________________ _________________________
kui kaua elati ning isegi seda, mis põhjustas surma. „Muumia“ tuleneb araabiakeelsest sõnast „mumiya“, mis tähendab bituumenit (tõrva meenutav ollus) või pigi. Et mõnesid muistseid egiptuse surnuid kattis tume vaigutaoline asi, arvati et need on kaetud mumiya’ga ning sellepärast hakatigi neid muumiateks kutsuma. Oma referaadis annan põhjalikuma ülevaate selle kohta, kuidas muumiaid valmistati, millised olid matusekombed, miks loomi palsameeriti ning kirjutan lühidalt ka kõige kuulsamatest muumiatest . Referaadi peaeesmärk on avardada minu silmaringi muumiate valmistamise ning Egiptuse matusekommete osas. 2 1. MATMISKOMBED VANAS EGIPTUSES 1.1.Esimesed muumiad Vanad egiptlased uskusid, et lisaks inimese füüsilisele kehale, oli tal olemas
· vaimud, haldjad ja jumalad kaitsesid loodust - tõnn koduhaldjas - peko setude koduhaldjas - tarapita teadaolevatest jumalatest ainuke · ohvripaigad kohad, kus püüti saavutada haldjate ja jumalate heatahtlikkust (pühad puud, kivid, allikad) · maagia toimingud nähtuste ja asjade mõjutamiseks · ristiusu mõjud naabrite kaudu (rootsi, vene) matusekombed, pronksristikesed, vene laensõnad (rist, papp, raamat)
· Tõnn koduhaldjas · Peko setude koduhaldjas · Tarapita teadaolevatest jumalatest ainuke (kelle nimi tänapäevani kandunud on). e. Ohvripaigad kohad, kus püüti saavutada haldjate ja jumalate heatahtlikkust. · Pühad puud (tamm, pärn), kivid, allikad · Ohvriandideks toit, vili, loomad, veri, sõjavangid. f. Maagia toimingud nähtuste ja asjade mõjutamiseks. g. Ristiusu mõjud naabrite kaudu (Rootsi, Vene) · Matusekombed (põletusmatuse kõrval 13. saj) · Pronksristikesed kaelaehtena (12. saj) · Vene laensõnad rist, papp, raamat. Liivimaa ristisõda 1. Ristisõjast huvitatud ringkonnad a. Katoliku kirik paavsti juhtimisel: · Usu levitamine ja poliitilise mõju laiendamine Vene õigeusu arvel. · Venemaani jõudmiseks tuli enne alistada Baltimaade rahvad. b. Feodaalid:
rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Vanimad säilinud põllud on Saha-Lool. Siis olid kindlustatud asulad(need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse) kindlustusena püstitati selle ümber üksnes paekivist tara või palkidest kaitsesein, SUUREM OSA ELAS IKKAGI ILMSELT AVALIKES ASULATES; pronksisulatuskeskused, seal elasid pealikud(kuningad). Kasvatati otra ja nisu, kasvatati lambaid, kitsi, veiseid. Elati üksiktaludes. Sise-Eesti oli hõredamalt asustatud. Matusekombed.. Nooremal pronksiajal olid kivikirstkalmed(ümmmarguneringi ümber või ümmarguse ringi sees ristkülikuline kirst, kus oli surnu), olid ka mõned laevkalmed, mille äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt nende keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põlenud surnute jäänused. Hiljem ilmuvad tarandkalmed(lihtsalt ristküliku sees surnu, kividest ristküliku). · Omaaegsed monumendid ja positsiooni näitajad Lohukivid olid levinud kivikirstkalmete piirkonnas
· Puudusid tänavad · Majad olid üksteise ümber kobaras, puudusid aknad ja uksed, siseneti ülalt · Linna ümbritses kaitsemüür · Majade seintelt on leitud küllaltki palju seinamaale esimesed eluhoonete seintele tehtud seinamaalid: väikesed jäävad alla esiaja koopamaalidele lihtsustatud kujutised · Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan linna ülevaade linnulennult · Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele mastaism · Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks · mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine · Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid · Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan · Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr
Nt külastatakse pühakohta kolm aastat järjest. Riskivi – rändrahn Nemži külast ca 5 km kaugusel metsas, looduslik rist peal, kivi all olnud allikas, Pole seotud konkreetse aja või uskumusolendiga, siiani käiakse. - prestol ´nõje (patroonipühad) – pühendatud ühele või teisele patroonile Arvestada veel: kollektiivsus-individuaalsus, seotus religioossete institutsioonidega, rituaalse käitumise eripärad, … Ristipuud maastikul, rahvausundis ja kombekäitumises Surmakultuur ja matusekombed. Kui nad asuvad maastikul, siis on nad osad pärandkultuurist. Kultuuripärand – laiem mõiste, keel, kirjandus, muusika Pärandkultuur – võeti kasutusele 1990. aastatel, hakati huvi tundma inimtegevuse vastu aladel, mis praegu on metsastunud. Maailmapuu Jaotab ilmaruumi kolmeks tasandiks vertikaalselt – ülalilm kõrgemate vaimolendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ja allilm siit ilmast lahkunute hingede ja pahasoovlike vaimolendite jaoks.
Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteerivast inimesest ja ühiskonna korraldusest sõltumata. Inimene ei saa midagi suur ära teha *Kirjutamata vormid. Tavad, kombed, moraalikombed. Kujunevad välja tavaliselt aasta kümnete ja isegi aastate jooksul. Tavad on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumis reeglid, mis reguleerib inimesi käitumist teatud olukorras.(pulmakombed, matusekombed) moraali norm on eriliselt stabiilne külmnus pm, millest inimene oma käitumisr juhendab. See puudutab inimese isiku hingelelist tõepidamist. Kirjutatud normid: *Nende aluseks on õigus normid mis on kohustuslikud kõigile. Õigus normid pannakse kirja ametlikult spetsaalselt, juriidilist, väljandus viisi kasutamist. Niimoodi saadud dokumenti nim ÕIGUSAKTIKS. Eristatakse kaht liiki õigusakte: * õigusaktid mis sisaldavad üldiseloomuga käitumisreegleid.
Hing on kehast väljas, kuid ta on ikka veel maa peal. Pärast surma surnu veel kuuleb ja näeb kõike, mis toimub. Eestis kestab see tavaliselt kolm päeva või kuni matusteni. Setu ja laiemalt õigeusu kultuuriruumis on see aeg pikem, praegusel ajal räägitakse 40 päevast, kuid veel suhteliselt hiljutises minevikus räägiti 6 nädalast. Soomeugri rahvastel on samuti 6 nädalat tähtis aeg. See lõppeb hinge kirikliku ärasaatmisega, surnule korraldatakse eraldi väike jumalateenistus. Matusekombed võib laias laastus jagada kahte rühma: 1) Siirderiitused, mille eesmärgiks on tagada surnu tõrgeteta ning normipärane üleminek teise ilma. 2) Kaitse- ja tõrjeriitused, mille eesmärgiks on tagada elavate turvalisus surnu võimaliku halva mõju eest. Ka siirderiitusi võib mõista kui kaitse- ja tõrjeriitusi, kuna kui need jäävad tegemata, siis ei saa surnu samuti lahkuda. Siirderiitused aitavad lahkunul oma staatust muuta.
· Puudusid tänavad · Majad olid üksteise ümber kobaras, puudusid aknad ja uksed, siseneti ülalt · Linna ümbritses kaitsemüür · Majade seintelt on leitud küllaltki palju seinamaale esimesed eluhoonete seintele tehtud seinamaalid: väikesed jäävad alla esiaja koopamaalidele lihtsustatud kujutised · Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan linna ülevaade linnulennult · Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele mastaism · Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks · mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine · Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid · Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan · Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr
vaarao jumalana universumi valitsemist ja korraldamist. Nagu juba öeldud, oli ta nüüd surnuteriigi kuningas ja kohtumõistja Osiris. Elu pärast surma aga võimalik vaid juhul, kui surnule said osaks kohased matuserituaalid, mis pidid tagama tema keha säilimise. Surnukeha mumifitseerimine spetsiaalne töötlemine tema paremaks säilimiseks moodustaski Egiptuse matuserituaalide keskse osa. Allikas: Herodotos Egiptuse matusekommetest ja balsameerimisest: Leina ja matusekombed on neil sellised: Kui mõnes majas sureb silmapaistev mees, siis määrivad kõik maja naised pea ja näo mudaga, jätavad surnu majja ja lähevad koos kõigi tema naissugulastega välja, peksavad ennast ja paljastavad rindu. Teisal teevad sedasama mehed. Seejärel viiakse surnukeha balsameerimisele. Sellel alal on neil omad asjatundjad, kes näitavad omastele puust surnukeha-näidiseid, mis on maalitud ja loomutruud. Neist kõige täiuslikumaid ei pea ma siin sobivaks nimetada
Kannibalism haigused Köök vaikus, korrastatus Algmüüt Pesarüüstajast (bororoo) Võrdleb teiste bororoo päritolu müütidega, mis samuti algavad intsestiga (veekogude, ehete, matuse- kommete, haiguste tekkimisest). Korra rikkumine peresuhetes tavaliselt seotud elementide lahku viimine taasühinemine toimub vahepealse elemendi (mille päritolu seletatakse) sisseviimisega: Vesi (mediaator taeva ja maa vahel) Kaunistused (loodus-kultuur) Matusekombed (elus-surnud) Haigused (elu-surm) Toitumine, koodi ehitamine Toitumise probleemi vaadeldakse kui suhet tarbija ja tarbitava objekti vahel ja kategooriad, mis me paika panime, et väljendada erinevate tarbimisobjektide sisu (keedetud vs toores, värske vs mädanenud), võis kindlaks määrata ainult ühe või teise suhte võimalikkuse jaatuse või eitusega. Kui nii, siis on vesi ja tuli kui tootjad toodetava objekti suhtes. Ja tõepoolest, just tuli muudab toore
Pühitseti päevi, mis olid olulised nii katoliikluses kui muinasusundis - Jüripäev, Jaanipäev (Püha Johannes), Mihklipäev (Püha Miikael) Ristiusu mõjul muutusid ka eestlaste nimed. Assot, Meelitut ja Tõivelembe hakkasid asendama Andres, Mihkel, Peeter, Jaan ja Jüri. Küll aga jäi püsima esivanemate austamine ning matusekombed. Peamiselt maeti külakalmistule, ilma kirstuta, kuid riietes ja ehete või tööriistadega. Haual peeti peiesid, samas söödi ja joodi. Veel tutvusid eestlased taeva ja põrgu mõistetega. Nõiast hakkas kujunema kurjuse käsilane, rahvajuttudesse ilmusid libahundid, kratid, tuulispasad jt tegelased. Kurjuse kehastusena sai tuntuks kurat. KESKAEGNE LINN
Seeborgi.Kaubanduskeskus, vahepeatus.umbes aastal 800 läks tagasi lätlaste kätte. 2) väitlus puudutab läti ida-alasid-Venemaal kindel veendumus et läti ida alad oli asustatud vene hõimude poolt Kriivitšid-slaavihõim (läti keeles venelane krievs)Tol perioodil kääbas matused ida osas, tõestavad et ida alad kuulusid slaavi võimudele.lätlased hakkavad vastu sellele väitele ja ütlevad et nad olid läti him , kes võttis slaavipärased mõjud üle ja võtsid matusekombed üle. Noorem rauaaeg 9-12 saj. Veelgi rahutum, sõjaretked, vallutuskatsed , röövimisi tuli läti aladele mitmelt poolt.Viikingite retklemise kuldaeg,hulgaliselt materjale toimumistest. Millised olid nende tegutsemis eesmärgid ? Kaupmehed olid , mitte kohalike hõimudega vaid enneküike Bütsants ja idamaadesse viidavate kaubateede kasutamine Väinajõgi.Teiselt poolt tehti siia palju sõjaretki röövimise eesmärgil
annaabi.ee 
