2) Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes 3) Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks 4) Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine 5) Töötajate väljaselgitamine, kelle tervis on ohustatud, et - keda suunata tervisekontrollile; - milliste isikukaitsevahenditega töötajad varustada. Riskianalüüsile järgneb tervisekontroll. 7. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs, mille alusel koostatakse ohuteguritega kokkupuutuvate töötajate nimekiri. Töötajate tervisekontrolli tegemise õigus on ainult töötervishoiuarstil (mitte perearstil!)
väljaselgitamine 2) Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes 3) Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks 4) Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine 5) Töötajate väljaselgitamine, kelle tervis on ohustatud, et - keda suunata tervisekontrollile; - milliste isikukaitsevahenditega töötajad varustada. Riskianalüüsile järgneb tervisekontroll. 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs, mille alusel koostatakse ohuteguritega kokkupuutuvate töötajate nimekiri. Töötajate tervisekontrolli tegemise õigus on ainult töötervishoiuarstil (mitte perearstil!) Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst, lähtudes töötaja töötingimustest ja
8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. Määrusega on kehtestatud tervisekontrolli kord töötajatele, kelle tervist mõjutavad või võivad mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töö laad. ● Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs, mille alusel koostatakse ohuteguritega kokkupuutuvate töötajate nimekiri. • Töötajate tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel või lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. (1) Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk
Töötajate väljaselgitamine, kelle tervis on ohustatud, et - keda suunata tervisekontrollile; - milliste isikukaitsevahenditega töötajad varustada. 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. Töötajate tervisekontrolli kord kehtestab tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist mõjutavad või võivad mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töö laad tehakse kindlaks riskianalüüsi põhjal. Tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest. Töötajate tervisekontrolli tegemise õigus on ainult töötervishoiuarstil. Nimekirja koostab tööandja.Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst, lähtudes töötaja töötingimustest ja töö laadist, määrab terviseuuringute mahu ja otsustab eriarstide kaasamise vajaduse. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 1
kahjulikult mõjuvate tegurite väljaselgitamine;2Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes;3Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks;4Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine;5Töötajate väljaselgitamine, kelle tervis on ohustatud, et- keda suunata tervisekontrollile; - milliste isikukaitsevahenditega töötajad varustada. Riskianalüüsile järgneb tervisekontroll. 8. Töökeskkonna riskianalüüsi teostav võimalik meeskond, mis rollid võivad igal liikmel olla; Töökeskkonna riskianalüüs on tööandja poolt organiseeritud toiming, mille teostab riskianalüüsi meeskond, mis koosneb ettevõtte töökeskkonna meeskonnast, töötajatest ja kindlasti ka spetsialistidest väljastpoolt. 9. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus
Töökeskkonnaspetsialist ja volinik- Töökeskkonnavolinik oskab üldistada töötajate probleeme ja pakkuda välja parimaid lahendusi töökeskkonna parendamiseks. Töökeskkonnaspetsialist oskab hinnata ja analüüsida volinike ettepanekuid ja aidata tööandjal teha otsuseid töökeskkonna parendamiseks. 9. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. Tööandja on kohustatud korraldama tervisekontroll töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Töötaja tervisekontrolli suunamisel võtab tööandja aluseks: 1. töökeskkonna riskianalüüsi tulemused, millest peavad selguma määruse ,,Töötajate tervisekontrolli kord" lisas 1 loetletud töökeskkonna ohutegurid, millega töötaja oma töökohal kokku puutub ja mis võivad
tööga seotud haigestumist. Andmed töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub. Töötaja viimase tervisekontrolli otsuses märgitud järgmise tervisekontrolli aja. Tervisekontrolli teostab töötervishoiuarst, mitte harvem kui kord üks kolme aasta jooksul. 10.Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); Müra 85db päevane norm 12
· Kontroll: vastutus ja kohustused · Koostöö: konsulteerimine, planeerimine, lahendamine · Info: kogumine, edastamine KIRJALIK TEGEVUSKAVA riskianalüüs: iseseisvus, prioriteedid, reaalsus KONTROLL JA ANALÜÜS jälgimine, kontrollimine, analüüsimine ARENDAMINE otsus püstitatud eesmärkide saavutamisest, hinnang Funktsionärid: Töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonna volinik, töökeskonna nõukogu 5. Tööinspektsioon ja tööinspektor. Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle põhiülesanne on: 1) korraldada riiklikku järelevalvet töökeskkonnas töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle; 2) kohaldada riiklikku sundi seadusega ettenähtud alustel ja ulatuses. § 26. Tööinspektor
Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus Toimub vähemalt 3 aasta järel või lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest. Tervisekontrolli tegemise õigus on ainult töötervishoiuarstil (mitte perearstil). 9.Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada Füüsikalised ohutegurid: - müra, vibratsioon,mitte- ja ioniseeriv kiirgus, laserkiirgus, elektromagnetväli - õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja –niiskus, kõrge või madal õhurõhk - masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valguse puudus, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Keemilised ohutegurid: - ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid - kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus - Bioloogilised ohutegurid: - mikroorganismid (parasiidid, allergia, mürgitus)
järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; Määrus (Töötajate tervisekontrolli kord RTL 2003,56,816) kehtestab tervisekontrolli korra töötajatele, kelle tervist mõjutavad või võivad mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töö laad. See tehakse kindlaks töökeskkonna riskianalüüsi põhjal. ● Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs, mille alusel koostatakse ohuteguritega kokkupuutuvate töötajate nimekiri. •Töötajate tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel või lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest. teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; ??? 8
töökohal esineva bioloogilise ohuteguri ohuklassi; seadustest tulenevad nõuded töötajate kaitseks; haigestumise võimalus üldse või konkreetsel töökohal Tööandja kohustused vältida või vähendada bioloogilise ohuteguri kasutamist hoiatusmärgid “Bioloogiline oht” tagada tööhügieen arvestus 3. ja 4. ohurühmas töötavate inimeste üle piisav väljaõpe töötajate teavitamine perioodiline tervisekontroll tervisekontrolli tulemuste säilitamine (10a, 40 a.) Elektriohutus Elektrivoolu toime inimesele Soojuslik toime -avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime- avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime – elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki:
5) on välditud juhukäivitus ning et vajaduse korral on võimalik töövahend või selle osa kohe seisata, energiavarustus katkestada ja ohtlik leke tõkestada; 6) müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude ohutegurite tase on võimalikult madal ega ületa piirnorme. (4) Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 6. Füüsikalised ohutegurid (1) Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. (2) Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele.
4) analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks; 5) aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse. 9. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused -Riskianalüüs Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. Töötervishoiuarst, Töötajate tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel või lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. Millega lõpeb? Töötaja poolt täidetakse tervisedeklaratsioon oma tervise seisundi kohta. • Tervisekontrolli tulemused kannab töötervishoiuarst tervisekontrolli kaardile. • Tervisekontrolli teinud töötervishoiuarst on kohustatud hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast tervisekontrolli tegemist esitama tööandjale iga
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu
Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; Riski hindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskihindamine aitab minimiseerida võimalust, et töötajad saavad tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Kohustuslik on käsitada riski töötaja tervisele. Riskianalüüs annab võimaluse saada selge ülevaade riskidest ning selle alusel kavandada otstarbekalt edasist tegevust riskide vähendamiseks. Riskide hindamine aitab säilitada ettevõtte konkurentsivõimet ja tulemuslikkust. Töötajate suhtes tehakse otsus, kas ta võib selle töö tegemist jätkata või mitte, mis kaitsevahendeid ta sellekst tööks vajab ja millised on ergonoomilised valikud töö tervislikumaks tegemiseks.
suuruse kestuse Hindamisel arvestatakse töökohal esineva bioloogilise ohuteguri ohuklassi seadustest tulenevad nõuded töötajate kaitseks haigestumise võimalus üldse või konkreetsel töökohal Tööandja kohustused vältida või vähendada bioloogilise ohuteguri kasutamist hoiatusmärgid "Bioloogiline oht" tagada tööhügieen arvestus 3. ja 4. ohurühmas töötavate inimeste üle piisav väljaõpe töötajate teavitamine perioodiline tervisekontroll tervisekontrolli tulemuste säilitamine (10a, 40 a.) Elektriohutus Elektrivoolu toime inimesele Soojuslik toime - avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime - avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime
huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §22 lg1 ) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §23 lg1, lg2 ) 4. Millal peab ehitusettevõtja teavitama Tööinspektsiooni enne ehitustööde alustamist? Ehitusettevõtja esitab Tööinspektsioonile vähemalt 3 päeva enne ehitustööde alustamist määruse lisas toodud vormi kohase eelteate, kui: 1) tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või
Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Piia Tint ,,Töökeskkond ja ohutus" http:/ www.tenteam.ee 1.3 TÖÖKESKKONNAS MÕJUVAD OHUTEGURID FÜÜSIKALISED OHUTEGURID (mehhaanilised, tehnilised) - müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus ja elektromagnetväli - õhu liikumise kiirus (tuuletõmme), õhutemperatuur ja niiskus, kõrge ja madal õhurõhk - masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad - valgustuse puudused - kukkumis- ja libisemisoht - elektrilöögi oht - ning muud samalaadsed tegurid Töötaja kaitse: - tööprotsessi muutmine ohutumaks - ohutusjuhendid, väljaõpe - korras töövahendid ja seadmed - individuaalsed kaitsevahendid - tervisekontroll 1.3.1.Töövahend
Võimalik küsimus puudutab ka mõne riskianalüüsi meeskonnaliikme rolli riskianalüüsi tegemise ajal ja peale riskianalüüsi teostamist. Insener ( mõõtmised) Tööhügieenik, töötervisehoiuarst,-õde Ergonoom ( Füsioloogilised tegurid) Psühholoog ( Psühholoogilised ohutegurid) Toksikoloog ( Kemikaalid) Töökeskkonnavolinik- ja spetsilist Spetsialist organiseerib riskianalüüsi tegemist; Volinik jälgib, et kõik riskid saaksid käsitletud 3. Uus riskianalüüs, millal on vaja teha? Peale õnnetusjuhtumit, kui see on analüüsitud ning ohutegurid üles leitud Uute masinate/tehnika kasutusele võttu, uute ohtude tekkimisel 4. Sisekontroll, mida selle all mõistetakse, milles seisneb? Tööõnnetuste ja kutsehaiguste ära hoidmiseks Ettevõtte sisene kontroll, kus vaadatakse üle töötajate isikukaitsevahendite
süsteem sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. TÖÖKESKKOND Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. 3 Füüsikalised tegurid - vibratsioon, müra. Keemilised tegurid - kahjulikud aurud ja vedelikud. Bioloogilised tegurid - parasiidid.Füsioloogilised tegurid - raskustetõstmine. TÖÖKESKKONNAVOLINIK Töökeskkonnavolinik on ettevõttes töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust töötervishoiu ja tööohutuse alastel läbirääkimistel tööandjaga. Töökeskkonnavolinik valitakse ettevõttes, kus töötab 10 või enam töötajat. TÖÖKESKKONNASPETSIALIST
*Töötajate töövõime säilitamise eesmärk ettevõttes 1.Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2.Parandeb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3.Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4.Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5.Vähenevad kulud seoses töövõimetusega; 6.Vähenevad kulud seoses pensioniga. ILO(tööorganisatsioon)/WHO(terviseorganisatsioon) arvates on töötervishoiu ja tööohutuse kolmeks põhieesmärgiks: *Töötaja tervise ja töövõime säilitamine ning edendamine; *Töökeskkonna ja praktilise töötegemise parandamine tagamaks, et see soodustab ohutust ja tervishoidu; *Töökorralduse ja töökultuuri arendamine suunas, mis toetab töötervishoidu ja tööohutust ning ühteaegu edendab positiivset sotsiaalset kliimat ning ladusat tööd, mis aitab tõsta ettevõtte tootlikkust.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Ärm TÖ11MK TÖÖÕNNETUSED JA KUTSEHAIGUSED Referaat Juhendaja: Kersti Riiet Tallinn2012 Sisukord Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused 1. Tööõnnetus (1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. (2) Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks
monotoonsed asendid, raskuste tõstmine) ja psühholoogilised ohutegurid ning töölaad; TKK ohutegurid ei tohi ohustada inimese tervist ega elu TKKs. TKK ohutegurid ei tohi ületada piirnorme. Töötervishoid (kuidas töö võib tervist kahjustada, kuidas seda hoida, parandada) - töötaja tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus-ja meditsiiniabinõude rakendamine; - töö kohandamne töötaja võimetele; - töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine; N: tervisekontroll (tervisetõend), vaktsineerimine, Tööohutus- töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteem sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. N: kasutusjuhendid, seadmete ja töölõikude kasutusjuhendid, eeskirjad, ohutusnõuded, turvasüsteemid, elektri-ja tuleohutusnõuded; Piirnorm (arvväärtus, mis iseloomustab ohutegurit e. ohtlikkuse taset)
parameetrid peavad olema hoitud sellisel tasemel, et nad ei ohusta töötaja elu ega tervist. Tööandja peab tagama, et töötaja kasutusse antud masin, aparaat või muu töövahend oleks projekteeritud nii, et on tõkestatud pääs selle ohualale. Samuti peab olema viidud võimalikult madalaks tööprotsessis töökeskkonda eralduvate gaaside, aurude ja tolmude kontsentratsioon. Müra, vibratsioon, kiirgus ja muud kahjulikud tootmistegurid peavad olema igal juhul allpool kehtestatud piirnorme või madalad. Uues Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on suured kohustused pandud tööandjale. Tööandja on kohustatud viima läbi töökeskkonna terviseriskide hindamise, teostama süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, korraldama töötajate tervise kontrollimist, teavitama töötajaid töökeskkonnas valitsevatest riskidest ja varustama
tööohutuse alal? Alaealised ja puudega töötajad, rasedad ja rinnaga toitvad naistöötajad (ka kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes kehtivad nö eriseadused, kui just kehtestatud õigusaktidega ei ole sõnastatud teisiti). Töökeskkonna spetsialist töökeskkonna volinik Kas palgaline kohustus? jah saab kohustuse täitmisele kulunud aja eest keskmist töötasu Valitakse kuidas? Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti Töökeskkonnavolinik on ettevõttes määrama oma töötajate hulgast
parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Töökoht Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid. Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697;
..................... 4 Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.........................................4 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU......................................................................................... 4 TÖÖVAHENDID JA TÖÖKOHT....................................................................................... 5 VÄLJAÕPE JA JUHENDAMINE......................................................................................... 5 TERVISEKONTROLL......................
Samuti on suur roll töökeskkonna muutumisel järjest töötaja sõbralikumaks. Näiteks on asbest tänapäeval enamus riikides keelatud materjal ja tänu sellele on asbestoosi esinemine kaduv nähtus. Tööriistad ja masinad disainitakse lähtudes sellest, et inimene peab nendega tõhusalt ja pikalt töötama. Näiteks on tänapäeva rasketehnika nagu buldooserid, ekskavaatorid, veoautod jne. juhikoht tehtud väga mugavaks ja ergonoomiliseks. Alla on viidud lubatud müratase ja vibratsioon, kogu juhtimis aparatuur on tehtud lihtsaks ja käepäraseks. Kõike seda tehakse selleks, et vältida kutsehaigusi ja tööõnnetusi, et tööline ei väsiks ja töötaks pikalt ja kaua kõrge eani. See omakorda pikendab inimese tervelt elatud eluiga, mis oma korda lubaks tõsta pensionile mineku iga, mida nii paljud arenenud riigid sooviksid. Kuid see on hoopis uus teema ja seda käesolevas üllitises ei arutata. Järgnevalt aga kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid.
tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia; - saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale; - pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust. Töötaja tervisekontroll Töötaja tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul. Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. Tervisekontrolli käigus täidab töötaja tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga. Töötervishoiuarst olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentidega ning töökohal töötaja
Töökeskkonnas olevad ohutegurid peavad olema viidud sellisele tasemele, et need ei ohustaks töötajate elu ega tervislikku seisundit. Kes aga peab tagama ohutuse töökeskkonnas? Tööandja peab tagama, et töötaja kasutusse antud masin, aparaat või muu töötavahend oleks projekteeritud nii, et on tõkestatud pääs selle ohualale. Samuti peab olema viidud võimalikult madalaks tööprotsessis töökeskkonnda eralduvate gaaside, aurude ja tolmude konntsentratsioon. Müra, vibratsioon, kiirgus ja muud kahjulikud tootmistegurid peavad olema igal juhul allpool kehtestatud piirnorme või madalamad (2, lk 17). Uues Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on suured kohustused pandud just tööandjale. Tööandja on kohustatud viima läbi töökeskkonna terviseriskide hindamise, teostama süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, korraldama töötajate tervise kontrollimist, teavitama
Töökeskkonnaalane teave peaks liikuma mõlemas suunas (nii ülevalt alla kui ka alt üles). 28. Kes peab korraldama tööandja ja töötajate vahelist koostööd hea töökeskkonna nimel? Usaldusisik. 29. Millise aja jooksul peale määramist peab tööandja teavitama Tööinspektsiooni määratud töökeskkonnaspetsialistist? 10 päeva jooksul. 30. Kes on töökeskkonnavolinik? Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töökeskkonnaalastes küsimustes. Volinik jälgib töökeskkonna olukorda töötajate seisukohast lähtuvalt ning on tööandjale koostööpartner töökeskkonna parandamisel, näiteks koondades töötajate ettepanekuid ning rääkides kaasa isikukaitsevahendite valimisel. 31. Kui pikk on töökeskkonnavoliniku volituste kehtivuse aeg? Töökeskkonnavoliniku volitused kehtivad kuni 4 aastat – õigus enne tähtaja möödumist volinik
· Töötervishoiuteenuse osutaja on Tervishoiuametis registreeritud või Tervishoiuameti tegevusluba omav töötervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. · Töötervishoiuteenuse osutaja võib osutada järgmisi töötervishoiuteenuseid: 1) töökeskkonna riskianalüüsi tegemine, sealhulgas ohutegurite parameetrite mõõtmine; 2) töötajate tervisekontroll ja terviseseisundi hindamine; 3) töötajate taastusravi korraldamine; 4) tööandja nõustamine töö kohandamisel töötaja võimetele ja terviseseisundile; 5) tööandja nõustamine töövahendite ja isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel ning töötingimuste parandamisel; 6) tööandja ja töötaja psühholoogiline nõustamine. · Töötervishoiuspetsialist järgib oma töös järgmisi kutse-eetika põhimõtteid:
4 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LISA 2: Tööõnnetuse raporti täitmise selgitus Allikas: http://www.ti.ee/public/files/Uurimise_kord_lisad/Raporti_selgitus.html (18.04.2013) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööandja antud ülesande täitmiseks loetakse töötaja töölepingus, ametijuhendis, töökirjelduses, käskkirjas vm dokumendis sätestatud töö- või ametikohal ettenähtud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
