Hindelise arvestuse üldküsimused ja vastused (0)

1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil;
2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks;
3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus;
4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus;
5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused;
6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja
tegevused;
7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused
järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes;
8. Töökeskkonna riskianalüüsi teostav võimalik meeskond , mis rollid võivad
igal liikmel olla;
9. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja
tervisekontrolli teostamise sagedus.
10.Töökeskkonna ohutegurid , peab oskama lahti seletada.
11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi
loengus ära);
12.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb,
mis on sisu, kes teostab ja millega lõpeb?;
13. Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest teatamise kord,
tööõnnetuse uurimise tähtajad.
14.Tööõnnetuse raport , mis andmeid sisaldab, mitmes eksemplaris
vormistatakse ja kellele esitatakse?
15. Sisekontroll, milles seisneb?
16. Töölepingu erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga.
17. Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida?
18.Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas
kokku leppida töölepingus?
19. Katseaeg , eesmärgid, pikkus;
20. Tähtajaline tööleping (millal võib sõlmida, tähtaeg, millal muutub
tähtajatuks);
21. Töö- ja puhkeaeg ; Ületunnitöö, millal võib teha, piirnormid ja
kompenseerimine ;
22. Töötasu, lisatasud;
23. Puhkused ;
24. Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada;
25. Materiaalne vastutus
1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil;1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga.
2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks;
•Sisekontroll •Riskianalüüs •Tegevuskava •Töötajate teavitus •Tervisekahjustuste vältimiseks abinõude rakendamine •Tervisekontrollid •Isikukaitsevahendite andmine •Juhendamine ja väljaõpe •Ohutusjuhendite koostamine
3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus
Tööandja vastutus töötaja tervisele tekitatud kahju eest.Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Tööandja kohustused:1)süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli läbiviimine - kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes 2)igal aastal töökeskkonna sisekontrolli korralduse läbi vaatamine; 4)töökeskkonna riskianalüüsi alusel kirjaliku tegevuskava koostamine töötajate terviseriski vältimiseks ning selleks vajalike vahendite eraldamine; 6)töötajaid teavitamine ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest;7) tervisekontrolli korraldamine töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad , ning kandma sellega seotud kulud.8)ettevõttes esmaabi andmiseks töötajate määramine; 9)kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse tagamine;10)töötaja viimine tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle;11)töötajale isikukaitsevahendite andmine oma kulul.
4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus;
Töötaja on kohustatud:1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras;5) tagama, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; 7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse. 8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt; Töötajal on õigus:1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;3) tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt; 4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid;5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist;7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused;
Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat. Valimise kord: Tööandja korraldab üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. Kohustused:1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel ;3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul;4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. Õigused:1) nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks;2) pääseda ettevõttes kõigisse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet ning teavet tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;3) peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine.
6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja
tegevused;
Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat. Tegevus:1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;2)osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;3) tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;4)analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;5)aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse.
7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes;
Töökeskkonna riskianalüüsi põhjal tehtakse kindlaks töökeskkonna ohutegurid või töö laad, mis mõjutab või võib mõjutada töötajate tervist. Riskianalüüsi eesmärgid: 1Töötajate tervisele ja nende töövõimele kahjulikult mõjuvate tegurite väljaselgitamine;2Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes;3Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks;4Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine ;5Töötajate väljaselgitamine, kelle tervis on ohustatud, et- keda suunata tervisekontrollile; - milliste isikukaitsevahenditega töötajad varustada. Riskianalüüsile järgneb tervisekontroll.
8. Töökeskkonna riskianalüüsi teostav võimalik meeskond, mis rollid võivad igal liikmel olla;
Töökeskkonna riskianalüüs on tööandja poolt organiseeritud toiming, mille teostab riskianalüüsi meeskond, mis koosneb ettevõtte töökeskkonna meeskonnast, töötajatest ja kindlasti ka spetsialistidest väljastpoolt.
9. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus
Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs, mille alusel koostatakse ohuteguritega kokkupuutuvate töötajate nimekiri.Töötajate tervisekontrolli tegemise õigus on ainult töötervishoiuarstil (mitte perearstil!)Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst, lähtudes töötaja töötingimustest ja töö laadist , määrab terviseuuringute mahu ja otsustab eriarstide kaasamise vajaduse. Töötajate tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel või lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest.
10.Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada.
Füüsikalised:müra, vibratsioon , ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised: Ohtlik on kemikaal , mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus.Bioloogilised: bakterid , viirused, seened ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. •Füsioloogilised:füüsilise töö raskus;sama tüüpi liigutuste kordumine;üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös;Psühholoogilised: Monotoonne töö;Töötaja võimetele mittevastav töö;Halb töökorraldus;Pikaajaline töötamine üksinda;Muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis
11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära);
Müra: Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt praegu kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A).;Vibratsioon: Lokaalse vibratsiooni kehtiv norm on 2,5 m/s2 ja üldvibratsiooni norm 0,5 m/s2. ;Õhutemperatuur: Optimaalne temperatuurivahemik 18 – 24º C. Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C;Õhu relatiivne niiskus: Norm 40 – 60 % (lubatud piirid 30 – 70%)
12.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb,
mis on sisu, kes teostab ja millega lõpeb?;
Töötaja sissejuhatav juhendamine: viib läbi töökeskkonnaspetsialist enne töötaja tööle asumist.Töötaja esmajuhendamine: töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma, viib läbi tööandja poolt määratud pädev isik.Väljaõpe: ohutute töövõtete omandamiseks, pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täiendjuhendamist. Kestuse määrab tööandja sõltuvalt ameti- või kutseala spetsiifikast, keerukusest ning töö ohtlikkusest. Täiendjuhendamine: sisu ja mahu määrab tööandja.uute juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; töökorralduse muutmisel; tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse;tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka;kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks;kui tööinspektor peab seda vajalikuks. ;Lõpeb iseseisvale tööle lubamisega. Töötaja lubatakse iseseisvale tööle, kui juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada.
13. Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest teatamise kord, tööõnnetuse uurimise tähtajad.
Tööõnnetuste uurimise eesmärk: välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. ;lisaks statistiliste andmete kogumiseks, kõikidest tööõnnetustest järelduste tegemine ja teatud trendide väljatoomiseks.;;Tööõnnetusest teatamise kord: Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest: tööinspektsiooni kohalikule asutusele. ;tööandjale, kes teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata:tööinspektsiooni kohalikule asutusele ;ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile ;;Tähtajad: Töötaja peab esimesel võimalusel teatama tööandjale igast temaga juhtunud tööõnnetusest, samuti selle tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest.;Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist.; Uurimine lõpeb raporti koostamisega , kolmes eksemplaris (tööandjale, tööinspektsioonile, kannatanule), mille peab tööandja esitama 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.
14.Tööõnnetuse raport, mis andmeid sisaldab, mitmes eksemplaris
vormistatakse ja kellele esitatakse?
Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Uurimine lõpeb määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega. Kui tööõnnetus toimus füüsilisest isikust ettevõtjaga, koostab tema tööd korraldav või temaga lepingulises suhtes olev tööandja määruse lisas 3 toodud vormi kohase tööõnnetuse raporti.Tööandja koostab raporti kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb temale. Raporti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.
15. Sisekontroll, milles seisneb?
Sisekontrolli all töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas mõistetakse töö planeerimist, juhtimist ja järelevalvet eesmärgiga täita töökeskkonda reguleerivate õigusaktide nõudeid;Sisekontrolli abil toimub ettevõttes töökeskkonnaalase info liikumine “ülalt alla ja alt üles”;Sisekontrolli strateegia kavandamisel tööandja sätestab ettevõttes töötervishoiu- ja tööohutuse üldpõhimõtted, et kaugemas perspetkiivis kaitsta ettevõtte materiaalseid väärtusi kui ka inimressursse.;Sisekontrolli abil määratakse ära töötervishoiu- ja tööohutusealased kohustused ja vastutuse juhtivate ametnike (töökeskkonnaspetsialist, personalijuht , osakonna juhataja, otsene tööjuht) vahel, mille kohaselt iga valdkonna juhataja vastutab oma osakonna või töölõigu töötervishoiu ja tööohutuse nõuete ning koostatud tegevuskava elluviimise eest.; Kohustused ja vastutus eeldab pidevat järelvalvet ja sihikindlat nõudlikkust kõigil tasanditel;Vastavatel inimestel peavad olema teadmised ja võim võtta vastu tema pädevusse kuuluvaid otsuseid ja tegutseda vasatavalt olukorra nõuetele.
16. Töölepingu erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga.
Töölepingu eristamine teistest võlaõiguslikest lepingutest – põhikriteeriumid:Töö kui järjepidev protsess;Töö tegija alluvus töö andja juhtimisele ja kontrollile ;Tasu maksmine vähemalt 1 x kuus kindlal kokkulepitud ajal.;Tööleping on tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest tasu ning kindlustama talle kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ette nähtud töötingimused.Töövõtuleping (=tööettevõtuleping) on aga võrdsete tsiviilõiguslike subjektide vaheline kokkulepe, mille kohaselt üks subjekt (töövõtja või ka täitja) kohustub omal riisikol tegema teise subjekti ( tellija ) ülesandel kindlaksmääratud töö kas omast või tellija materjalist; tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma . Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Töövõtuleping sõlmitakse sageli teatud teenuste osutamiseks (tõlke-, konsultatsiooni- vm teenus), eraldi kategooria moodustab ehitustöövõtt. Tänapäeval muutub töövõtuleping üha populaarsemaks, kuna võimalused töökoha ja -aja valikul on laienenud. Töövõtulepinguga töötaval inimesel ei ole õigust puhkuseseaduses sätestatud puhkustele, näiteks põhipuhkus, ja puhkusetasudele. Samas teeb töövõtja tööd vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks. Üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega . Kindlustuskaitse kehtib 2 kuud pärast töö- või teenistussuhte/volituste lõppemist.
17. Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida?
Töölepingu seadus ei anna oluliste tingimuste loetelu . See jääb töötaja ja tööandja otsustada, mida nad oluliseks peavad ja töölepingusse lisavad.;Töötasu,kui palju töö eest tasu saab,kokkulepe muude hüvede saamiseks (nt sõiduauto kasutamine),kuidas töötasu arvutatakse ja makstakse ,millal on palgapäev,tööaeg ,töö tegemise koht,tööülesanded,puhkuse kestus,töökorralduse reeglid
18.Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida töölepingus?
Tööandja saab tööaega summeerida, st töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis (näiteks kuus) jaotuda erinevalt.-Summeeritud tööaja arvestus eelkõige töötamisel tööaja kava ehk graafiku alusel. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse tegelikult tehtud tööaega arvestusperioodi lõpul.;Summeeritud tööajas kokkuleppimisel peab tööandja andma töötajale teada tööaja kava teatavaks tegemise tingimused.
19.Katseaeg, eesmärgid, pikkus;
Juhul kui töölepingus ei ole katseajast sõnakestki, on töötajal katseaeg 4 kuud.Töölepingus võidakse kokku leppida kas katseajalühendamine või mittekohaldamine;;Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas:öötaja oskused ja võimed on piisavad;töötaja tervis võimaldab neid tööülesandeid täita;töötajal on piisavalt suhtlemisalaseid oskuseid
20. Tähtajaline tööleping (millal võib sõlmida, tähtaeg, millal muutub tähtajatuks);
Tähtaeg: võimalik sõlmida kuni 5 aastaks. Lõpeb tähtaja saabumisega.Millal võib sõlmida: Töö ajutine iseloom, eelkõige hooajaline töö, töö ajutine suurenemine, asendamine.Muutub tähtajatuks, kui on järjest sõlmitud 2 korda või pikendatud rohkem kui 1 kord.
21. Töö- ja puhkeaeg; Ületunnitöö, millal võib teha, piirnormid ja kompenseerimine;
Tööaja norm puudub, eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul (=täistööaeg);Järgida tööaja üldist piirangut arvestusperioodi (keskmiselt 48 tundi nädalas 4 kuu kohta);Tagada igapäevane puhkeaeg (kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti);Tagada iganädalane puhkeaeg (kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti);Järgida alaealiste tööaja piiranguid. ;Tööaja lühendamine (Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra);
22. Töötasu, lisatasud;
Puuduvad mõisted palgamäär, põhipalk, lisatasu , preemia, palga arvutamise kord;Eeldatakse, et pooled lepivad töötasus kokku;Täiendavate tööülesannete eest saadav tasu kajastub palgateatises;Makstakse rahas, muud hüved antakse hüvedena (ametiauto, spordiklubi kuukaart vmt);Brutosummana;Töötajal õigus nõuda tööandjalt tasutud makse või maksu hüvitamist;Töötasu makstakse vähemalt 1 x kuus (kokkuleppel võib ka sagedamini), majandustulemustelt makstav tasu pärast osa kindlaksmääramist.
23. Puhkused;
Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised, töövõimetuspensioni saav töötaja ja haridus-teadustöötaja;Puhkus aegub 2 aasta jooksul;Puhkuste ajakava määrab tööandja, arvestab töötaja soove, mis on mõistlikud ettevõtte huvidega ;Puhkuste ajakava koostatakse ja tutvustatakse kalendriaasta I kvartali jooksul; Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti.
24. Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada;
Leppetrahv - lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma . ;Seadusandja on andnud võimaluse töösuhte puhul kokku leppida leppetrahvis vaid järgmistel juhtudel: saladuse hoidmise kohustuse rikkumine ;konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumine;tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel (töölt lahkumise eesmärk peab olema töösuhte lõpetamine, töölt põhjuseta puudumise korral ei saa leppetrahvi kohaldada).
25. Materiaalne vastutus.
Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. ;Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: see on sõlmitud kirjalikult; see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud ;töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. ;;Töötaja vastutab, kui on rikkumises süüdi, s.o. kohustust rikkunud hooletusest, raskest hooletusest, tahtlusest; Tahtliku rikkumise korral vastutab kogu tekitatud kahju eest + võimalik nõuda saamata jäänud tulu;Hooletuse tõttu töölepingu rikkumisel vastutab kahju eest, mille määramisel arvestatakse tööülesandeid, süü astet, antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, töötamise kestust, senist käitumist, töötasu.