Tööõigus-tööohutus ja töötervishoiuõigus (0)

TÖÖÕIGUS, TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID 
1. 
Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil. ........................................................... 2 
1.1. 
Töötervishoid, -ohutus, -keskkonad, -koht ............................................................................................ 2 
2. 
Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks. .................................................. 2 
3. 
Tööandja kohustused, õigused ja vastutus ................................................................................................. 2 
4. 
Töötaja kohustused, õigused ja vastutus. ................................................................................................... 4 
4.1. 
Töökeskkonnaspetsialist, kes ta on, millised on tööülesanded .............................................................. 5 
5. 
Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused. ................................................. 5 
6. 
Töökeskkonna nõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevus .................................... 6 
7. 
Töökeskkonna  riskianalüüsi  eesmärgid,  millised  tööandja  tegevused  järgnevad  peale  riskianalüüsi 
töötajate suhtes. ..................................................................................................................................................... 7 
8. 
Töökeskkonna riskianalüüsi teostav  võimalik  meeskond , mis rollid võivad igal liikmel olla. ................. 7 
9. 
Töötajate  tervisekontrolli  suunamise  alused.  Kes   teostab   tervisekontrolli  ja  tervisekontrolli  teostamise 
sagedus. ................................................................................................................................................................. 8 
10. 
Töökeskkonna ohutegurid , peab oskama lahti seletada. ............................................................................ 8 
11. 
Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite  piirnormid (nende kohta mis toodi loengus ära) .......................... 9 
12. 
Töötajate  tööohutusalane  juhendamine  ja  väljaõpe.  Mis  etappides  kulgeb,  mis  on  sisu,  kes  teostab  ja 
millega lõpeb? ....................................................................................................................................................... 9 
12.1.  Isikukaitsevahendite väljastamise põhimõtted ..................................................................................... 10 
13. 
Mis  on  tööõnnetuste  uurimise  eesmärgid?  Tööõnnetustest  teatamise  kord,  tööõnnetuse  uurimise 
tähtajad. ............................................................................................................................................................... 10 
14. 
Tööõnnetuse  raport : mida sisaldab, kellele esitatakse? ........................................................................... 10 
15. 
Sisekontroll , milles seisneb? .................................................................................................................... 10 
16. 
Töölepingu erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. ...................................................................... 11 
17. 
Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida? ........................................................................ 11 
18. 
Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida töölepingus? .. 11 
19. 
Katseaeg , eesmärgid, pikkus.................................................................................................................... 12 
20. 
Tähtajaline tööleping (millal võib sõlmida, tähtaeg, millal muutub tähtajatuks) .................................... 12 
21. 
Töö- ja  puhkeaeg ; Ületunnitöö, millal võib teha, piirnormid ja kompenseerimine. ................................ 12 
22. 
Töötasu, lisatasud. ................................................................................................................................... 12 
23. 
Puhkused  .................................................................................................................................................. 13 
24. 
Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada. ................................................................................ 13 
25. 
Materiaalne/varaline vastutus .................................................................................................................. 13 
 
 
1.  Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil. 
Riigis:  SKP  tõus;  Töövõimelisi  isikuid  rohkem;   Elukvaliteedi   kasv;  Kaupade  ja  teenuste  kvaliteet;  Ravikulutuste 
vähendamine; 
Ettevõttes: 
Suutlikkus teha mõtestatud tööd; 
Ettevõtte tegususe ja tootlikkuse paranemine; 
Õpitakse säilitama töövõimet või arendama faktoreid mis mõjutavad tervist ja töökeskkonda;. 
Vähenevad kulud seoses töövõimetusega ja võimalik kulud seoses invaliidsuspensioniga. 
1.1. Töötervishoid, -ohutus, -keskkonad, -koht 
Töötervishoid  –  on  töökorraldus-  ja  meditsiiniabinõude  rakendamine,  töö  kohandamine  igaühe  võimete  järgi  ning 
töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine  tervisekahjustuse vältimiseks; 
Tööohutus  –  on  töökorraldusabinõude  ja  tehnikavahendite  süsteemi  rakendamine  sellise  töökeskkonna  seisundi 
saavutamiseks, mis võimaldab teha tööd tervist ohtu seadmata. 
Töökeskkond  on  ümbrus,  milles  inimene  töötab.  Töökeskkonnas   toimivad   füüsikalised,  keemilised,  bioloogilised, 
füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega mõne teise seal viibiva isiku elu ja tervist. 
Töökohaks  nimetatakse  ettevõtte  või  asutuse,  territooriumil  või  tööruumis  paiknevat  töötamiskohta ja  selle  ümbrust 
või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on juurdepääs või kus ta viibib tööandja loal või korraldusel. 
2.  Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks. 
(i) 
riskide tekkimise vältimine; 
(ii) 
vältimatute riskide hindamine; 
(iii) 
riskide  kõrvaldamine  nende  tekkekohas  või  kui  see  ei  ole  võimalik,  nende  vähendamine  vastuvõetava 
tasemeni; 
(iv) 
ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga; 
(v) 
töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult  sobivaks ; 
(vi) 
töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule; 
(vii)  ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele; 
(viii)  ühtse  ja  üldise  ennetuspoliitika  väljatöötamine,  mis  hõlmab  tehnoloogiat,  töökorraldust,  töötingimusi, 
sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju 
3.  Tööandja kohustused, õigused ja vastutus 
1.  viima  läbi  süstemaatilist  TÖÖKESKKONNA  SISEKONTROLLI,  mille  käigus  ta  kavandab,  korraldab  ja 
jälgib  töötervishoiu  ja  tööohutuse  olukorda  ettevõttes  vastavalt  TTOS  seaduses  või  selle  alusel  kehtestatud 
õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on 
kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 
2.  vaatama  igal  aastal  läbi  töökeskkonna  sisekontrolli  korralduse  ja  analüüsima  selle  tulemusi  ning  vajaduse 
korral kohandama abinõud muutunud olukorrale; 
3.   KORRALDAMA   TÖÖKESKKONNA  RISKIANALÜÜSI,  mille  käigus  selgitatakse  välja  töökeskkonna 
ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende  parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, 
arvestades  tema  ealisi  ja  soolisi  iseärasusi,  sealhulgas  eririske  töötajatele  ning  töökohtade  ja  töövahendite 
kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. (nt rasedatele, alaealistele, puuetega töötajatele). Riskianalüüsi 
tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; 
2 
 
4.  töökeskkonna riskianalüüsi alusel  koostama  KIRJALIKU TEGEVUSKAVA, milles nähakse ette ettevõtte 
kõikidel  tegevusaladel  ja  juhtimistasanditel  korraldatavad  tegevused  töötajate  terviseriski  vältimiseks  või 
vähendamiseks, nende  ajakava , teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid; 
5.  korraldama  UUE  TÖÖKESKKONNA  RISKIANALÜÜSI,  kui  töötingimused  on  muutunud, 
töövahendeid või tehnoloogiat on  vahetatud  või uuendatud, kui on  ilmnenud  uued andmed ohuteguri mõju 
kohta  inimese  tervisele,  kui  õnnetuse  või  ohtliku  olukorra  tõttu  on  riskitase  esialgse  tasemega  võrreldes 
muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise; 
a.  tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja või 
tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all; 
b.  teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest 
ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest; 
6.  teavitama  töötajaid   ohuteguritest ,  töökeskkonna  riskianalüüsi  tulemustest  ning  tervisekahjustuste 
vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 
a.   rakendama   töötaja  tervisekahjustuse  vältimiseks  ja  TTO  seaduse  §-des  6–9  loetletud  (füüsikalised, 
keemilised,  bioloogilised  ja  füsioloogilised  ohutegurid)  töökeskkonna  ohutegurite  mõju 
neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; 
b.  korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 
7.  korraldama  TERVISEKONTROLLI  TÖÖTAJATELE,  kelle  tervist  võib  tööprotsessi  käigus  mõjutada 
töökeskkonna  ohutegur  või  töö   laad ,  ning  kandma  sellega  seotud  kulud.  Töötajate  tervisekontrolli  korra 
kehtestab valdkonna eest vastutav  minister; 
8.  määrama ettevõttes ESMAABI  ANDMISEKS  TÖÖTAJAD, võttes arvesse ettevõtte suurust ja jagunemist 
struktuuriüksusteks,  ning  korraldama  neile  oma  kulul  väljaõppe.  Ettevõtte  mitme  territoriaalselt  eraldatud 
struktuuriüksuse  või  vahetustega töö  korral  peab igas  struktuuriüksuses  või  vahetuses  olema  kohal  vähemalt 
üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja; 
9.  tagama  kõigile  töötajatele  ESMAABIVAHENDITE  KÄTTESAADAVUSE.  Esmaabivahendeid  tuleb 
hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas; 
10.  viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates  seadustes  sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse 
alusel  ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi; 
11.  oma  kulul  andma  töötajale   ISIKUKAITSEVAHENDID ,  TÖÖRIIETUSE  NING  PUHASTUS-  JA 
PESEMISVAHENDID,  kui  töö  laad  seda  nõuab,  ning  korraldama  töötajale  isikukaitsevahendi  kasutamise 
väljaõppe; 
12.  tutvustama töötajale TTO NÕUDEID ning kontrollima nende täitmist; 
13.  korraldama  töötajale  enne  tööleasumist  või  töö  vahetamist  töökohale  ja  ametile  vastava  TTO 
JUHENDAMISE  JA  VÄLJAÕPPE.  Juhendamist  või  väljaõpet  tuleb  korrata,  kui  töövahendeid  või 
tehnoloogiat vahetatakse  või uuendatakse; 
14.  koostama  ja  kinnitama  OHUTUSJUHENDI  TEHTAVA  TÖÖ  JA   KASUTATAVA   TÖÖVAHENDI 
KOHTA ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks; 
15.  kõrvaldama  töölt  alkoholi-,  narkootilises  või  toksilises  joobes  või  psühhotroopse  aine  mõju  all  oleva 
töötaja; 
3 
 
16.  teavitama  Tööinspektsiooni  kohalikku  asutust  kirjalikult  või  Tööinspektsiooni  kliendiportaali  kaudu 
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma tegevuse alustamisest või tegevusala  muutmisest; 
17.  tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) 
ettekirjutuse  teatavaks  töötajale,  töökeskkonnavolinikule  või  töötajate  usaldusisikule,  töökeskkonnanõukogu 
liikmetele  ja töökeskkonnaspetsialistile; 
18.  täitma  tööinspektori  ettekirjutuse  tähtaegselt  ja  teavitama  tööinspektorit  kirjalikult  või  Tööinspektsiooni 
kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selle täitmisest. 
Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid TTO nõudeid. 
Vastutus: 
(i)   Sunniraha   –  punktis  16   mainitud   ettekirjutuse  täitmata  jätmise  korral  võib  tööinspektor  rakendada 
sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot. 
(ii)  TTO  NÕUETE  RIKKUMISE  eest,  kui  sellega  kaasnes  tööõnnetuse  või  tervisekahjustuse  oht  – rahatrahv  
kuni 300 trahviühikut.  
(iii) Tööõnnetuse või  kutsehaigestumise VARJAMISE VÕI UURIMATA JÄTMISE, samuti kirjaliku  raporti  
koostamata  jätmise  või  muude  tööõnnetuse  või  kutsehaigestumise  registreerimise  või  uurimise  nõuete 
rikkumise eest –rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. 
4.  Töötaja kohustused, õigused ja vastutus. 
Töötaja kohustused:  
1.   osalema  OHUTU TÖÖKESKKONNA LOOMISEL, järgides TTO nõudeid; 
2.  järgima tööandja kehtestatud TÖÖ- JA  PUHKEAJA  KORRALDUST; 
3.  läbima TERVISEKONTROLLi vastavalt kehtestatud korrale; 
4.  kasutama ettenähtud ISIKUKAITSEVAHENDEID nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras; 
5.  tagama  vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei  ohustaks tema enda ega teiste 
elu ja tervist ega saastaks keskkonda; 
6.  kohe  teatama  tööandjale  või  tema  esindajale  ja  töökeskkonnavolinikule  õnnetusjuhtumist  või  selle 
tekkimise  ohust,  tööõnnetusest  või  tööülesande  täitmist  takistavast  tervisehäirest  ning  kõikidest 
kaitsesüsteemide puudustest; 
7.  täitma  tööandja,  töökeskkonnaspetsialisti,  töötervishoiuarsti,  tööinspektori  ja  töökeskkonnavoliniku 
TTO korralduse; 
8.  kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt; 
9.  hoiduma  omavoliliselt  lahti  ühendamast,  muutmast  või  eemaldamast  töövahenditele  või  ehitistele 
paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt; 
10.  keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. 
Töötaja on õigused: 
1.  nõuda tööandjalt TTO nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; 
2.  saada  teavet  töökeskkonna  ohuteguritest,  töökeskkonna  riskianalüüsi  tulemustest,  tervisekahjustuste 
vältimiseks  rakendatavatest  abinõudest,  tervisekontrolli  tulemustest  ja  tööinspektori  ettekirjutusest 
tööandjale; 
4 
 
3.  tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt; 
4.  keelduda  tööst  või  peatada  töö,  mille  täitmine  seab  ohtu  tema  või  teiste  isikute  tervise  või  ei  võimalda 
täita  keskkonnaohutuse  nõudeid,  teatades  sellest  viivitamata  tööandjale  või  tema  esindajale  ja 
töökeskkonnavolinikule 
5.  nõuda  tööandjalt  arsti  otsuse  alusel  enda  üleviimist  ajutiselt  või  alaliselt  teisele  tööle  või  oma  töötingimuste 
ajutist kergendamist; 
6.  nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu 
vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia; 
7.  saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses; 
8.  pöörduda  töökeskkonnavoliniku,  töökeskkonnanõukogu  liikmete,  töötajate  usaldusisiku  ja  asukohajärgse 
tööinspektori  poole,  kui  tema  arvates  tööandja  poolt  rakendatavad  abinõud  ja  antud  vahendid  ei  taga 
töökeskkonna ohutust. 
4.1. Töökeskkonnaspetsialist, kes ta on, millised on tööülesanded 
TÖÖKESKKONNASPETSIALIST on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud 
spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma TTO  alaseid  ülesandeid. Töökeskkonnaspetsialistide arv 
ettevõttes peab olema piisav, et korraldada kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist. 
1.  peab tundma TTO reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma 
tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks; 
2.  kohustatud  peatama  ajutiselt  töö   ohtlikus   töölõigus  või  keelama  ohtliku  töövahendi  kasutamise,  kui  on 
tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada; 
3.  teeb  koostööd  töötajatega  ning  töökeskkonnavoliniku,  töökeskkonnanõukogu,  töötajate  usaldusisiku  ja 
töötervishoiuteenuse osutajaga selleks et luua ohutu töökeskkond ning säilitada töötajate töövõime. 
5.  Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused. 
TÖÖKESKKONNAVOLINIK on töötajate valitud esindaja  TTO küsimustes ning tema  volitused  kehtivad kuni 
neli aastat. 
Töökeskkonnavolinik: 
(i)  Aitab kaasa töökeskkonna parandamisele ning tööandja ja töötajate töökeskkonnaalase dialoogi tõhustamisele. 
(ii)  Jälgib töökeskkonna olukorda lähtuvalt töötajatest, et töö oleks ohutu ning TTO alaseid nõudeid täidetakse 
(nt töötajate juhendamine ja väljaõpe, isikukaitsevahendite kasutamine). 
(iii) On  kursis  konkreetsele  ettevõttele  rakenduvate  TTO  alaste   seadustega ja  ettevõttesiseste töökeskkonnaalaste 
juhenditega. 
(iv) On  tööandjale  koostööpartner  töökeskkonna  parandamisel  (nt  koondades  töötajate   ettepanekuid   ja  rääkides 
kaasa isikukaitsevahendite valimisel). Puuduste avastamisel tuleb tal teavitada nii tööandjat kui ka töötajaid ja 
anda  vajadusel  TTO  alaseid  korraldusi.  Tööandjalt  on  volinikul  õigus  nõuda  puuduste  kõrvaldamist  ja 
töökeskkonna parandamist. Kui kellegi elu või tervis on ohus, tohib töökeskkonnavolinik ajutiselt ohtliku töö 
peatada või keelata ohtliku töövahendi kasutamise. 
(v)  Osaleb tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste  uurimises . 
5 
 
TTOS sätestab, et minimaalselt tegeleb töökeskkonnavolinik oma kohustustega kaks tundi nädalas ja see on  tasustatud  
keskmise  töötasuga.  Täpsemad  kohustused  määratakse  kindlaks  töötaja  ja  tööandja  vahelises  lepingus  (või 
kollektiivlepingus). 
Töökeskkonnavoliniku valimine: 
1.  Tööandja peab korraldama töötajate üldkoosoleku, millel on võimalik osaleda kõikidel töötajatel kas otse või 
volitatud esindaja kaudu. 
2.  Valimised loetakse toimunuks, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 50% töötajatest. 
3.  Kandidaadid seavad üles töötajad või tööandja, kuid lõpliku otsuse teevad töötajad. 
4.  Valitakse töökeskkonnavolinik (juhul, kui töökeskkonnavolinikku ei valita, tuleb see koosoleku protokollis 
fikseerida ). 
5.  Seadus  lubab  tegutseda  ilma  töökeskkonnavolinikuta,  kui  töötajad  ise  ei  soovi  volinikku  valida  või  ei  taha 
kandidaadid  seda  rolli  täita.Tööandja  ise  volinikku  ei  määra,  vaid  mõne  aja  pärast  korraldatakse  uued 
valimised,  mille  toimumise  aega  seadus  otseselt  ei  määra.  Kindlasti  peavad  uued  valimised  toimuma  nelja 
aasta möödudes või töötajate soovi korral varem. 
Kohustused: 
1.  jälgida,  et  töökohas  oleksid  rakendatud  TTO  abinõud  ning  et  töötajad  oleksid  varustatud  töökorras 
isikukaitsevahenditega; 
2.  osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel ; 
3.  teatada  ohuolukorrast  või  töökeskkonnas  avastatud  puudusest  viivitamata  töötajatele  ja  tööandjale  või 
tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul; 
4.  tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte; 
5.  jälgida, et töötajad saaksid TTO valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. 
Õigused: 
1.  nõuda 
tööandjalt 
ettenähtud 
TTO 
abinõude 
rakendamist, 
töötajate 
varustamist 
töökorras 
isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks; 
2.  pääseda  ettevõttes  kõigisse  tema  ülesannete  täitmiseks  vajalikesse  töökohtadesse,  saada  tööandjalt  oma 
kohustuste täitmiseks vajalikku teavet; 
3.  pöörduda  tegevuskohajärgse  tööinspektori  poole  või  esitada  oma  märkused  tööinspektorile  tema 
kontrollkäikude ajal; 
4.  peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on 
otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või 
tema esindajale. Tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud. 
6.  Töökeskkonna nõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevus 
Töökeskkonna  nõukogu  on  tööandja  ja  töötajate  esindajate  koostöötkogu,  kus  lahendatakse  ettevõtte  TTO 
seotud küsimusi. 
6 
 
Töökeskkonnanõukogu moodustatakse vähemalt 50 töötajaga ettevõttes ja tööandja  algatusel . Liikmeid on vähemalt 
4,  2  tööandja  valitud  ja  2  töötajate  valitud  (võrdselt  mõlemapoolseid).  Nende  volitused  kestavad  kuni  4  aastat. 
Liikmete seast valitakse esimees ja tema asetäitja. 
Nõukogu ülesanded: 
1.  analüüsib  töötingimusi,  registreerida  probleemid,  teeb  tööandjale  ettepaneku  nende  kõrvaldamiseks  ning 
jälgib vastu võetud otsuste täitmist; 
2.  osaleb TTO arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise,  remondi ,  tehnoloogilise uuenduste ja muude 
plaanide koostamisel; 
3.  tutvub sisekontrolli tulemustega ning vajadusel teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. 
4.  analüüsib  tööõnnetusi  ja  kutsehaigestumisi  ning  nendega  seonduvat  ning  jälgib,  et  tööandja  kasutab 
vahendeid nende ennetamiseks;  
5.  aitab luua naistöötajatele, alaealistele ja erivajadustega töötajatele sobivaid tingimusi. 
Nõukogu teavitab TI oma viimase 12 kuu tegemistest. 
7.  Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale 
riskianalüüsi töötajate suhtes. 
Riskianalüüs  on  tegevus,  millega  tööandja  selgitab  välja  ja  hindab  töökeskkonna  ohutegureid,  mis  võivad  töötajaid 
kahjustada. Näiteks ebapiisav valgustus, sundasendis töötamine... 
1.  Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine, vajadusel mõõtmine. 
2.  Riskide hindamine töötaja tervisele; 
3.  Tegevuskava loomine puuduste kõrvaldamiseks; 
4.  Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine (sh sisekontrolli korraldamine); 
5.  Töötajate  väljaselgitamine,  kelle  tervis  on  ohustatud,  et  keda  suunata  tervisekontrollile  ning  milliste 
isikukaitsevahenditega töötajad varustada. 
Töötajate suhtes tehakse  otsus,  kas  ta võib  selle töö tegemist jätkata või  mitte, mis kaitsevahendeid ta sellekst tööks 
vajab ja millised on ergonoomilised valikud töö tervislikumaks tegemiseks. 
8.  Töökeskkonna riskianalüüsi teostav võimalik meeskond, mis rollid võivad igal liikmel olla. 
Sõltuvalt tööspetsiifikast, töökeskkonnast  
1.  Insener - Teostab töökeskkonnas mõõtmisi 
2.  Tööhügieenik, töötervishoiuarst, -õde - oskab terviseprobleemidega inimest aidata, kuni arstiabi saamiseni  ja 
aitab  kaasa  tervisliku  ja  ohutu  töökeskkonna  loomisele,  eesmärgiga  ennetada  kutsehaigusi  ja  tööga  seotud 
haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. 
3.  Ergonoom - on spetsialist, kes hindab füsioloogiliste ja psühholoogiliste ohutegurite mőju töötajate tervisele 
ning nőustab tööandjat töökoha ergonoomiliste lahenduste leidmisel. 
4.  Psühholoog  -  on  spetsialist,  kes  nőustab  tööandjaid  ja  töötajaid  tööstressi  ja  muude  psühholoogiliste 
küsimuste osas. 
7 
 
5.  Toksikoloog  –  kontrollib,  et  erinevad   kemikaalid   oleksid  objektil  nõuetekohaselt  ladustatud  ning,  et  neid 
kasutatakse vastavalt ettekirjutustele. 
6.  Töökeskkonnaspetsialist ja – volinik - Töökeskkonnavolinik oskab üldistada töötajate probleeme  ja pakkuda 
välja  parimaid  lahendusi  töökeskkonna  parendamiseks.  Töökeskkonnaspetsialist  oskab  hinnata  ja  analüüsida 
volinike ettepanekuid ja aidata tööandjal teha otsuseid töökeskkonna parendamiseks. 
9.  Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli 
teostamise sagedus. 
Tööandja  on  kohustatud  korraldama   tervisekontroll   töötajatele,  kelle  tervist  võib  tööprotsessi  käigus  mõjutada 
töökeskkonna ohutegur või töö laad. Töötaja tervisekontrolli suunamisel võtab tööandja aluseks: 
1.  töökeskkonna  riskianalüüsi  tulemused,  millest  peavad  selguma  määruse  „Töötajate  tervisekontrolli  kord“ 
lisas   1  loetletud  töökeskkonna  ohutegurid,  millega  töötaja  oma  töökohal  kokku  puutub  ja  mis  võivad 
põhjustada töötajale tööga seotud haigestumist  ning nende ohutegurite  mõju ja kestus töötajale tööpäeva või 
töönädala jooksul; 
2.  andmed  töökeskkonna  ohutegurite  parameetrite  väärtuste  kohta,  millega  töötaja  oma  töökohal  kokku 
puutub, kui see teave ei sisaldu eelmises punktis; 
3.  töötaja viimase tervisekontrolli otsuses märgitud järgmise tervisekontrolli aeg. 
Tervisekontrolli teostab töötervishoiuarst. 
Töötaja  tervisekontroll  algab  esmase  tervisekontrolliga  tööle   asumise   esimese  kuu  jooksul  ning  edaspidi 
töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem  kui  üks kord kolme aasta jooksul  ning alaealise 
töötaja puhul mitte harvem kui üks kord kahe aasta jooksul. 
10. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 
Füüsikalised  ohutegurid  –  müra,   vibratsioon ,  ioniseeriv  kiirgus,  mitteioniseeriv  kiirgus,  uv-kiirgus,  laserkiirgus, 
infrapunane kiirgus, elektromagnetväli. Õhu liikumise kiirus, temperatuur, õhuniiskus, õhurõhk, masinate ja seadmete 
liikuvad osad, valgustuse puudus, kukkumis - ja elektrilöögioht. 
Keemilised ohutegurid – ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid ( asbest  – tulemuseks  asbestoos , mis  tapab  
aasta jooksul) 
Bioloogilised  ohutegurid  –   mikroorganismid   ( bakterid ,   viirused ,  seened  jm),  sealhulgas  geneetiliselt  muundatud 
mikroorganismid,  rakukultuurid  ja  inimese  endoparasiidid  ning  muud  bioloogiliselt  aktiivsed  ained,  mis  võivad 
põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogiline tolm: õietolm, puidutolm, karvad, nahaosakesed. 
Füsioloogilised ohutegurid – Füüsilise töö raskus, sundasendid, sama tüüpi liigutuste kordumine ehk  sundliigutused  
(mida tehakse vähemalt 50% tööajaast) 
Psühholoogilised ohutegurid – monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus või pikaajaline 
töötamine  üksinda.  Siin  all  ka  psühho-sotsiaalsed  ohutegurid  –  suhted  kolleegidega,  suhted  ülemustega,  suhted 
perekonnas.  Põhjused  võivad  olla  nt  seksuaalne  ahistamine  tööl,  kiusamine  ja  füüsiline  vägivald  töö  juures, 
ebakindlus,   ebastabiilsus ,  peale  sunnitud  muutused,  edutamisvõimaluste  puudumine,  vähe  hüvitisi  (raha,  tunnustust, 
keskkonna kontrollimise võimalusi). 
8 
 
11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid(nende kohta mis toodi loengus ära) 
Müra piirnorm 85dB. 
Lokaalse vibratsiooni norm 2,5m/s2. Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust otse 
kontaktsele kehapiirkonnale (nt kätele). 
Üldvibratsiooni norm 0,5m/s2. Üldine vibratsiooni toime avaldub siis, kui vibreeriv masin paneb vibreerima põranda 
(aluspinna), kus töötaja seisab, ning siis kandub vibratsioon põrandalt jalgade kaudu kogu töötaja kehale edasi. 
Optimaalne temperatuurivahemik 18-24°C (pinnatemperatuuride erinevus kuni 10°C) 
Relatiivne lubatud õhuniiskus 30-70%, normaalne õhuniiskus 40-60% 
Töökoha valgustatus: 2000lx büroo ja ametiruumid; täppistöö tööstuses (joonestuslaud, peenmehaanika nt), haiglas 
uuringud,  kassapidaja  kaubanduses;  200lx  tööstuses  värvimine,  valukoda;  kaubanduses/turismis  olmeruumid, 
ametiruumid 
12. Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb, mis on sisu, kes teostab 
ja millega lõpeb? 
1.  SISSEJUHATAV  JUHENDAMINE. Viib läbi töökeskkonnaspetsialist. Peab sisaldama: 
(i)  ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning TTO reguleerivate õigusaktide tutvustamist; 
(ii)  TTO tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist; 
(iii) juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral; 
(iv) juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks; 
(v)  töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule; 
(vi) töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja  ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist. 
2. ESMAJUHENDAMINE. Viib tööülesannete täitmise kohas läbi pädev isik (üksuse juht). 
(i) 
tööandja  poolt  koostatud  ja  kinnitatud  ohutusjuhendeid  tehtava  töö  või  kasutatavate  seadmete,  masinate, 
tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta; 
(ii)  töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist; 
(iii)  ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid; 
(iv)  töötajale ettenähtud töökorraldust; 
(v)  tule- ja elektriohutusnõudeid; 
(vi)  hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite  asukohta ; 
(vii)  töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta. 
3. VÄLJAÕPE. Viib läbi tööandja poolt määratud spetsialist või kogenud töötaja. Töötaja lubatakse iseseisvale tööle, 
kui juhendaja  on veendunud, et töötaja tunneb TTO nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada. 
4. TÄIENDJUHENDAMINE. Töövõtja määrab sisu ja mahu, sh läbiviija. Korraldatakse: 
(i) 
uute TTO  juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; 
(ii)  töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; 
(iii)   tehnoloogia  või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; 
(iv)  töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; 
(v)  kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse; 
(vi)  tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka; 
9 
 
(vii)  kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; 
(viii) kui tööinspektor peab seda vajalikuks. 
Lõppeb sellega, et töötaja sissejuhatav,  esma - ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine 
registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, mille kinnitab oma allkirjaga. 
12.1. 
Isikukaitsevahendite väljastamise põhimõtted 
Enne isikukaitsevahendite valimist peab tegema töökeskkonna riskianalüüsi, et selgitada need ohutegurid, mille mõju 
ei  saa  vältida  või  vähendada  muul  moel  kui  isikukaitsevahendit  kasutades.  Peale  seda  hinnatakse  kaitsevajaduse 
suurust  ning  määratakse  kindlaks  isikukaitsevahendi  nõutavad  kaitseomadused.  Seejärel  väljastab  tööandja 
isikukaitsevahendid  mis  vastavad  kaitsevajadusele,  ei  põhjusta   kasutamisel   liigset  koormust  ja   sobiksid  
töökeskkonnaga. 
13. Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest teatamise kord, tööõnnetuse uurimise 
tähtajad. 
Tööõnnetusi uuritakse sellepärast, et selgitada välja õnnetuse  asjaolud  ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud, et 
vältida  samalaadsete  juhtumite   kordumist .  Lisaks  ka  statistiliste  andmete  kogumiseks,  trendide  välja  toomiseks  ja 
tööõnnetuste järelduste tegemiseks.  
Tööandja  teatab   raskest  või  surmaga lõppenud tööõnnetusest  viivitamata Tööinspektsiooni  kohalikule asutusele ning 
surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile . Arst teatab täpselt samamoodi.  
Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased 
andmed 
teatavaks 
töökeskkonnaspetsialistile, 
töökeskkonnavolinikule, 
töötajate 
usaldusisikule 
ja 
töökeskkonnanõukogule. 
Tööandja  peab  uurimise  viima  läbi   hiljemalt   10  tööpäeva  jooksul.  Tööandja  esitab  uuimise  lõppedes 
Tööinspektsioonile ja kannatanule hiljemalt 3 tööpäeva jooksul tööõnnetuse raporti. 
Tööandja peab  uurima  kõiki  tööõnnetusi. Kui   selgub , et tegemist  ei  olnud tööõnnetusega, vormistab tööandja akti ja 
esitab uurimise lõpetamise põhjuse, akt tuleb esitada kohalikule TI asutusele ja kannatanule kolme tööpäeva jooksul. 
14. Tööõnnetuse raport: mida sisaldab, kellele esitatakse? 
Tööandja  esitab  uurimistulemuste  kohta  kirjaliku  raporti  kannatanule  või  tema  huvide  kaitsjale  ja  Tööinspektsiooni 
kohalikule  asutusele.  Tuleb  esitada  3  päeva  jooksul  pärast  tööõnnetuse  uurimise  lõppemist.  Raportis  nimetatakse 
abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguste ennetamiseks. 
15. Sisekontroll, milles seisneb? 
Töötervishoiu  ja  tööohutuse  seadus  kohustab tööandjat  viima  läbi  süstemaatilist  töökeskkonna  sisekontrolli,  mille 
käigus  kavandab,  korraldab  ja  jälgib  ta  töötervishoiu  ja  tööohutuse  olukorda  ettevõttes  vastavalt  seaduse  nõuetele. 
Töökeskkonna  sisekontroll  on  ettevõtte  tegevuse  lahutamatu  osa,  millesse  on  kaasatud  töötajad  ja  mille  aluseks  on 
töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. 
Oma   olemuselt   moodustavad  sisekontrolli  kõik  ettevõtte  igapäevased  tegevused  ja  töödokumendid,  mis  on  osaks 
tööohutuse  ja  töötervishoiu  korraldamisest  vastavalt  kehtestatud  nõuetele  (olulised  on  nii  õigusaktide  nõuded  kui 
ettevõtte  enda  kehtestatud  reeglid):  ametijuhendid,  töötajate  juhendamine  ja  väljaõpe  ning  koolitused,  riskianalüüsi 
10 
 
täiendamine,  töökeskkonna  tegevuskavast   kinnipidamine ,  ohuolukordade  raporteerimine,  seadmete  nõuetekohane 
hooldus  jne. 
Olemaks kindel, et kõik tegevused toimivad nii nagu peab, korraldatakse kord aastas sisekontrolli audit  – tööandja ja 
töötajate  (esindajate)  koostöös  vaadatakse  üle  kõik  ettevõttele  rakenduvad  seadusenõuded,  ettevõttesisesed 
regulatsioonid,  kontrollitakse  tegevuse  vastavust  nõuetele  ning  jälgitakse  arenguid  olulistes  töökeskkonnaalastes 
näitajates (näiteks tööõnnetuste arv või haiguspäevade hulk töötaja kohta). Rangeid nõudeid sisekontrolli läbiviimise 
meetodile ei ole, sobiva lähenemise valib tööandja koostöös töötajate või nende esindajatega. 
Sisekontrolli  (järelvalve)  loomulik  kõrgeim  tase:  töökeskkonna  audit.  Oma  ala  pädevad  spetsialistid  väljaspool 
ettevõtet teostavad põhjaliku töökeskkonna taseme hindamisega koos omapoolsete ettepanekutega. 
16. Töölepingu erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. 
Töövõtulepinguga töötava inimese jaoks ei kehti töölepinguseadus ega TTO seadus, töövõtja töötab vabalt valitud ajal, 
aga peab kinni  pidama  tähtaegadest. Töölepinguga makstakse enamasti tasu 1x kuus, töövõtulepinguga ei pea  tasuma  
enne, kui töö on üle antud.  Maksud on nende kahe lepingutüübi puhul samad. 
17. Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida? 
Töölepingu kirjalikus dokumendis lepitakse kokku järgnevas: 
1.  Tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 
2.  töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 
3.  tööülesannete kirjeldus; 
4.   ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 
5.  töö  eest  makstav  tasu,  milles  on  kokku  lepitud  (töötasu),  sealhulgas  majandustulemustelt  ja  tehingutelt 
makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti 
tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;  
6.  muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 
7.  aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 
8.  töö tegemise koht; (seos töölähetusega!) 
9.  puhkuse kestus; 
10.   viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 
11.  tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 
12.  viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 
18. Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida 
töölepingus?  
Summeeritud tööaeg – tööaeg, mis jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. 
Töölepingus on vaja kokku leppida:  
1) Töötaja suhtes rakendatakse summeeritud tööaja  arvestust ; 
2) Summeeritud tööaja arvestusperioodi pikkus (max 4 kuud); 
3) Tööajakava teatavaks tegemise tingimused (mitu päeva enne arvestusperioodi algust, tavapärane vähemalt 5 päeva 
enne); 
11 
 
4) Iganädalane puhkeaeg. 
19. Katseaeg, eesmärgid, pikkus  
Katseaja  eesmärgiks on hinnata, kas: 
-töötaja oskused ja võimed on piisavad 
-töötaja tervis võimaldab neid tööülesandeid täita 
-töötajal on piisavalt suhtlemisalaseid oskuseid 
Üldjuhul  loetakse  katseajaks  4  kuud.   Katseaega   on  võimalik  töölepingus  lühendada  või  üldse  mitte   kohaldada . 
Pikem kui 4 kuud katseaeg olla ei saa. 
20. Tähtajaline tööleping (millal võib sõlmida, tähtaeg, millal muutub tähtajatuks)  
Eeldatakse,  et  tööleping  sõlmitakse  tähtajatult.  Tähtajalise  töölepingu  võib  sõlmida  kuni  viieks  aastaks,  kui  seda 
õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine 
või  hooajatöö  tegemine.  Kui  tööülesandeid  täidetakse  renditööna,  võib  tähtajalise  töölepingu  sõlmida  ka  juhul,  kui 
seda  õigustab  töö  ajutine  iseloom  kasutajaettevõtjas.  Tähtajaline  tööleping  muutub  tähtajatuks,  kui  lepingut  on 
sõlmitud 2 korda või lepingut on pikendatud rohkem kui 1 kord viie aasta jooksul. 
Ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmida asendamise ajaks. 
21. Töö- ja puhkeaeg; Ületunnitöö, millal võib teha, piirnormid ja kompenseerimine. 
Tööaja norm puudub, eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul (=täistööaeg). 
Ületunni  piirnorm:  maksimaalselt  keskmiselt  8  tundi  nädalas  4  kuulise  perioodi  kohta.  Ehk  siis  maksimum 
juhul tööaeg  keskmiselt 48 tundi nädalas 4 kuu kohta. 
Igapäevane puhkeaeg: 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. 
Iganädalane  puhkeaeg:  mitte  vähem  kui  48  tundi  järjestikust  puhkeaega.  Summeeritud  tööaja  arvestuse  korral  36 
tundi järjestiku puhkeaega, seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. 
Tööpäevasisesed   vaheajad :  Pikema  kui  6-tunnise  töötamise  kohta  peab  olema  ette  nähtud  vähemalt  30-minutiline 
tööpäevasisene vaheaeg. 
Tööandja  võib  töötajalt  vastavalt  hea  usu  põhimõttele  nõuda  ületunnitöö  tegemist  tööandja  ettevõtte  või   tegevusega  
seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. 
Tööandja  hüvitab  ületunnitöö  vaba  ajaga  ületunnitöö  ajaga  võrdses  ulatuses,  kui  ei  ole  kokku  lepitud 
ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. 
22. Töötasu, lisatasud. 
TÖÖTASU: Töölepingus kokku lepitud rahasumma mis makstakse töö eest. Töötasu makstakse vähemalt 1 x kuus 
(kokkuleppel võib ka sagedamini). 
Oluline on: töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja 
makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 
12 
 
Puuduvad  mõisted  palgamäär,  põhipalk,  lisatasu,  preemia,  palga  arvutamise  kord.  Täiendavate  tööülesannete  eest 
saadav tasu kajastub palgateatises. Muu hüve nõudeõigus, kui selles on kokku lepitud, näiteks majandustulemustelt või 
tehingutelt makstav tasu. 
Kui  tööandja  viivitab  palga  maksmisega  aruvutatakse  viivise  määraks  on   Euribor   +  7%  aastas  (VÕS  §  94;  §  113) 
Viimase 12 kuu Euribor on 0,319%. 
2016 . maksumäärad, maksuvaba tulu suurus, töötasu alammäär ( miinimumpalk )  
- Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%  
- Maksuvaba tulu on 170 EUR/kuus  
- Sotsiaalmaksu määr on 33%  
-Töötuskindlustusmakse määrad on: - töötajale 1,6%  - tööandjale 0,8% 
-Kogumispensioni makse määr on 2% kõikidele liitunutele ja 0% kõigile mitteliitunutele.  
Miinimumpalk 2016 kuus 430 EUR // Miinimumpalk  2017 kuus 470 EUR 
23. Puhkused 
Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised (põhipuhkus 35 kalendripäeva), töövõimetuspensioni 
saav  töötaja  (põhipuhkus  35  kalendripäeva)  ja   haridus -teadustöötaja  (põhipuhkus  56  kalendripäeva).  Töötaja  ja 
tööandja võivad kokku leppida pikemas puhkuses. 
Puhkus aegub 2 aasta jooksul. 
Puhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötaja soove, mis on mõistlikud ettevõtte huvide  seisukohast . 
Puhkusetasu  makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud 
kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, 
on tühine. 
Puhkuse  eriliigid:  Naisel  on  õigus  saada  rasedus-  ja  sünnituspuhkust  140  päeva.  Lastega  seoses  veel  isapuhkus, 
lapsendaja  puhkus, lapsehoolduspuhkus , lapsepuhkus, tasustamata lapsepuhkus. 
24. Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada. 
Leppetrahv  on  lepingut  rikkunud  lepingupoole  kohustus  maksta  kahjustatud  lepingupoolele  lepingus  määratud 
rahasumma. 
Vastavalt töölepingu seadusele tööandja ja töötaja võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida 
leppetrahvi  töölepingu  töötajapoolsel  süülisel  rikkumisel  tööle  asumisest  keeldumise  või  töölt  lahkumise  korral,  kui 
seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil. Samuti saladuse hoidmise rikkumises ja konkurentsipiirangu rikkumises. 
Täiendav leppetrahv: 
(i)  Täiendavas leppetrahvis kokkuleppimise võimalus on oluline eelkõige selliste tööandjate jaoks, kellele 
töö iseloomust tulenevatel põhjustel töötaja etteteatamata töölt  lahkumine  võib põhjustada olulise kahju 
(uue töötaja väljakoolitamise kulud). 
(ii)  Samuti on see vajalik juhul,  kui  tööandja enne töötaja tööleasumist  peab tegema töötaja suhtes olulisi 
kulutusi (näiteks muretsema töötajale elukoha). 
25. Materiaalne/varaline vastutus 
13 
 
Varalise   vastutuse  kokkuleppega  võtab  töötaja  sõltumata  süüst  vastutuse  temale  tööülesannete  täitmiseks  antud  vara 
säilimise eest. 
Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 
 1) see on sõlmitud kirjalikult; 
 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 
 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 
 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 
 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. 
Töötaja vastutab, kui on rikkumises süüdi, s.o. kohustust rikkunud hooletusest, raskest hooletusest, tahtlusest; 
Tahtliku rikkumise korral vastutab kogu tekitatud kahju eest + võimalik nõuda saamata jäänud tulu; 
Hooletuse  tõttu töölepingu rikkumisel vastutab kahju eest, mille määramisel arvestatakse  tööülesandeid, süü  astet, 
antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, töötamise kestust, senist  käitumist, töötasu. 
14