Tööõigus ja tööõhutus (0)

1.Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil
1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus
teha mõtestatud tööd;
2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus ;
3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas
ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime
säilitamiseks;
4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning
arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid;
5. Vähenevad kulud töövõimetusega;
6. Vähenevad võimalikud kulud seoses töötaja
invaliidsuspensioniga (vastutus).
2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks;
Vihikus
3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus;
Vihikus
4.Töötaja kohustused, õigused ja vastutus;
1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides
töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
• 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
• 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
• 4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt
ning hoidma neid töökorras;
[jõust. 1.03.2007] (1) Töötaja on kohustatud:
• 5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud
juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega
teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
• 6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja
töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle
tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande
täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest
kaitsesüsteemide puudustest;
[jõust. 1.03.2007]
7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti,
töötervishoiuarsti, tööinspektori ja
töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja
tööohutusalase korralduse. (1) Töötaja on kohustatud:
• 8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke
kemikaale nõuetekohaselt;
[jõust. 1.03.2007]
• 9) hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast,
muutmast või eemaldamast töövahenditele
või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja
kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt.
[jõust. 1.03.2007] (5) Töötajal on õigus:
• 1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse
nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja
isikukaitsevahendeid;
• 2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest,
töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest,
tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest
abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja
tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;(5) Töötajal on õigus:
• 3) tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö
ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt;
[jõust. 1.03.2007]
• 4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine
seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei
võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades
sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja
töökeskkonnavolinikule;(5) Töötajal on õigus:
• 5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda
üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma
töötingimuste ajutist kergendamist;
• 5¹) nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle,
kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel
tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on
võimalik töötajat vastavale tööle üle viia; (5) Töötajal on õigus:
• 6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest
hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses;
• 7) pöörduda töökeskkonnavoliniku,
töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate
usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole,
kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad
abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna
ohutust.

• Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused;
  

(1) Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud
esindaja töötervishoiu ja tööohutuse
küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni
neli aastat.
(2) Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem
töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe
töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on
töötajaid vähem kui 10, on tööandja
kohustatud konsulteerima töötajatega
tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes.
(4) Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike
valimisteks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil
töötajatel on võimalik osaleda kas otse või
lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse
toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50
protsenti kõigist töötajatest. Valimiste kord
sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja
töötajate vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb
valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid
Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks
valimistest arvates kümne päeva jooksul.
(5) Töökeskkonnavoliniku kohustused on:
• 1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja
tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud
töökorras isikukaitsevahenditega;
• 2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja
kutsehaigestumise uurimisel ;
• 3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud
puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema
esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist
võimalikult lühikese aja jooksul;(5) Töökeskkonnavoliniku kohustused on:
• 4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid
ja õigusakte;
• 5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja
tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised,
juhendamise ja väljaõppe.
(6) Töökeskkonnavolinikul on õigus:
• 1) nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse
abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras
isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika
kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks;
• 2) pääseda ettevõttes kõigisse töökohtadesse, saada
tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet ning
teavet tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
• 3) pöörduda tegevuskohajärgse tööinspektori poole või
esitada oma märkused tööinspektorile tema kontrollkäikude
ajal;
[jõust. 1.07.2009] (6.) Töökeskkonnavolinikul on õigus:
• 4) peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või
keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui
töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui
ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.
Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või
tema esindajale. Tööd ei tohi jätkata enne, kui
oht on kõrvaldatud.

• Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused;
  

(1) Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate
esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte
töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi .
• (2) Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse
tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on
võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate
valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt
neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat.
Töötajate esindajad valitakse käesoleva seaduse § 17
lõikes 4 kehtestatud korras. § 18. Töökeskkonnanõukogu.
• (4) Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete
hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu
võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel.
• (5) Töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja
nende volituste kehtimise ajad pannakse välja
nähtavale kohale. (6) Töökeskkonnanõukogu ülesanded:
• 1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi,
registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale
ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib
vastuvõetud otsuste täitmist;
• 2) osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse
arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise,
remondi , tehnoloogiliste uuenduste ja muude
plaanide koostamisel;(6) Töökeskkonnanõukogu ülesanded:
• 3) tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli
tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid
puuduste kõrvaldamiseks;
• 4) analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja
muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et
tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;
• 5) aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja
puudega töötajatele sobivad töötingimused ja
töökorralduse.

• Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes;
  

Riskianalüüs annab tööandjale ülevaate, millised on
need ohutegurid, mis võivad töötajate tervist
ohustada ning milline on ohuteguri võimalik mõju.
Seega peaks enne tervisekontrolliga alustamist
olema ettevõtte töökeskkonna riskianalüüs
korraldatud. * Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs, mille alusel koostatakse ohuteguritega
kokkupuutuvate töötajate nimekiri.

• Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus.
  

Määrusega on kehtestatud tervisekontrolli kord töötajatele,
kelle tervist mõjutavad või võivad mõjutada töökeskkonna
ohutegurid või töö laad .
● Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna ohutegurite
riskianalüüs, mille alusel koostatakse ohuteguritega
kokkupuutuvate töötajate nimekiri.
• Töötajate tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel või
lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma
otsuses märkinud.

• Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada.
  

(1) Füüsikalised ohutegurid on:
1) müra , vibratsioon , ioniseeriv kiirgus,
mitteioniseeriv kiirgus ( ultraviolettkiirgus ,
laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja
elektromagnetväli ;
(2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus,
kõrge või madal õhurõhk
(3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad,
valgustuse puudused, kukkumis - ja elektrilöögioht
ning muud samalaadsed tegurid.

• Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära);
  

Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB.
• Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt praegu
kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A).
Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed
mürad .
• Puuride , freesidel ja saagidel tekivad töötamisel
kesksageduslik (350 – 800 Hz) ja kõrgsageduslik (üle 800 Hz)
müra, samuti impulsiivne müra.
• Lokaalse ehk kohtvibratsiooni tervisele ohtlik
võnkesagedus on 25-150 Hz (kuni 300 Hz)
• Üldvibratsiooni ohtlik võnkesagedus 4-8 Hz.
Optimaalne temperatuurivahemik 18 – 24º C
Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem
kui 10º C
Norm 40 – 60 % (lubatud piirid 30 – 70%)
11.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb ja millega lõpeb?;
12. Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest teatamise kord, tööõnnetuse uurimise tähtajad .
(1) Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja
selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused
ning kindlaks määrata abinõud samalaadse
juhtumi kordumise vältimiseks.
(Lisaks statistiliste andmete kogumiseks, kõikidest
tööõnnetustest järelduste tegemine ja teatud
trendide väljatoomiseks.) § 3. Tööõnnetuse uurimise eesmärk ja
toimingud (2)
• (2) Tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste
väljaselgitamiseks tööõnnetuse uurija:
• 1) selgitab välja, kas õnnetusjuhtum oli põhjuslikus
seoses töötaja töö või töökeskkonnaga;
2) kogub õnnetuskohast tõendeid. Viib kogumise
käigus läbi sündmuskoha vaatluse, teeb fotosid või
skeeme , hindab töökoha ja kasutatud töövahendite
vastavust töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele;
3) võtab seletused isikutelt, kellel on andmeid
õnnetusega seonduvate oluliste asjaolude kohta;§ 3. Tööõnnetuse uurimise eesmärk ja
toimingud (4)
• (2) Tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljasel-gitamiseks
tööõnnetuse uurija:
• 4) tutvub asjakohaste dokumentidega, sealhulgas
töökeskkonna riskianalüüsi dokumentidega, tööandja
kinnitatud ohutusjuhenditega, töötaja töötervishoiu- ja
tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet tõendavate
dokumentidega ning töösuhet tõendavate või töökorraldust
kajastavate dokumentidega, ning teeb dokumentidest
vajaduse korral väljavõtteid ja koopiaid;
5) selgitab välja töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise
eest vastutavad isikud;
6) kaasab vajaduse korral uurimistoimingu läbiviimisele
asjaomase spetsialisti.
(4) Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt
10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist . Uurimine
lõpeb määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti
koostamisega . Kui tööõnnetus toimus füüsilisest isikust
ettevõtjaga, koostab tema tööd korraldav või temaga
lepingulises suhtes olev tööandja määruse lisas 3 toodud
vormi kohase tööõnnetuse raporti.
• (5) Tööandja esitab raporti Tööinspektsiooni kohalikule
asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme
tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.

Sisekontroll , milles seisneb?
Sisekontrolli all töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas
mõistetakse töö planeerimist, juhtimist ja järelevalvet
eesmärgiga täita töökeskkonda reguleerivate õigusaktide
nõudeid
• Sisekontrolli abil toimub ettevõttes töökeskkonnaalase info
liikumine “ülalt alla ja alt üles”
• Sisekontrolli strateegia kavandamisel tööandja sätestab
ettevõttes töötervishoiu- ja tööohutuse üldpõhimõtted, et
kaugemas perspetkiivis kaitsta ettevõtte materiaalseid
väärtusi kui ka inimressursse. Sisekontroll
• Sisekontrolli abil määratakse ära töötervishoiu- ja
tööohutusealased kohustused ja vastutuse juhtivate ametnike
(töökeskkonnaspetsialist, personalijuht , osakonna juhataja,
otsene tööjuht) vahel, mille kohaselt iga valdkonna juhataja
vastutab oma osakonna või töölõigu töötervishoiu ja
tööohutuse nõuete ning koostatud tegevuskava elluviimise
eest.
• Kohustused ja vastutus eeldab pidevat järelvalvet ja
sihikindlat nõudlikkust kõigil tasanditel
• Vastavatel inimestel peavad olema teadmised ja võim võtta
vastu tema pädevusse kuuluvaid otsuseid ja tegutseda
vasatavalt olukorra nõuetele.
14.Töölepingu erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga.
15. Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida?
Lepingute eristamise vajadus – sotsiaalsed garantiid : (õigus saada tasu vähemalt miinimumtasu ulatuses, õigus saada puhkust, tööaja piirangud, töölepingu ülesütlemisel tööandja algatusel ülesütlemise
piirangud, ohutud töötingimused jm)
16. Tähtajaline tööleping (millal võib sõlmida, tähtaeg, millal muutub tähtajatuks);

• Kuni 5 aastaks;
  
• Töö ajutine iseloom, eelkõige hooajaline töö, töö ajutine suurenemine, asendamine;
  
• Muutub tähtajatuks, kui on järjest sõlmitud 2 korda või pikendatud rohkem kui 1 kord;
  
• Lõpeb tähtaja saabumisega;
  
• Ennetähtaegsel lõpetamisel tööandjal “väljaostmise” kohustus.
  

17. Töö- ja puhkeaeg ;

• Tööaja norm puudub, eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul (=täistööaeg);
  
• Järgida tööaja üldist piirangut arvestusperioodi (keskmiselt 48 tundi nädalas 4 kuu kohta);
  
• Ületunnitöö piirnorm : maksimaalselt keskmiselt 8 tundi nädalas 4 kuulise perioodi kohta!
  
• Tagada igapäevane puhkeaeg;
  
• Tagada iganädalane puhkeaeg;
  
• Järgida alaealiste tööaja piiranguid.
  
• Igapäevane puhkeaeg: kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; Seega: maksimaalne tööaeg 13 tundi.
  
• Iganädalane puhkeaeg: kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
  
• Tööpäevasisesed vaheajad:
  
• Pikema kui 6-tunnise töötamise kohta peab olema ette nähtud vähemalt 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg
  
• Tööaja lühendamine
  

Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra.
18. Töötasu , lisatasud;

• Töötasu makstakse vähemalt 1 x kuus (kokkuleppel võib ka sagedamini), majandustulemustelt makstav tasu pärast osa kindlaksmääramist.
  
• Töötasu alammäär alates 01.01.2015.a. (miinimumpalk) on:
  
• kuus 390 EUR (VV määrus nr. 166. § 1). (355 EUR)
  
• tunnis 2,34 EUR (VV määrus nr. 166. § 1). (2,13 EUR)
  

19. Puhkused ;

• Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised, töövõimetuspensioni saav töötaja ja haridus -teadustöötaja;
  
• Puhkus aegub 2 aasta jooksul;
  
• Puhkuste ajakava määrab tööandja, arvestab töötaja soove, mis on mõistlikud ettevõtte huvidega ;
  
• Puhkuste ajakava koostatakse ja tutvustatakse kalendriaasta I kvartali jooksul;
  
• Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
  
• Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.
  

20. Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada;

• Seadusandja on andnud võimaluse töösuhte puhul kokku leppida leppetrahvis vaid järgmistel juhtudel:
  
• saladuse hoidmise kohustuse rikkumine (§ 22 lg 2)
  
• konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumine (§ 26 lg 1)
  
• tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel
  
• Leppetrahv on vastavalt VÕS-i §-s 158 lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma . Seadusandja on piiranud töösuhte poolte jaoks leppetrahvis kokkuleppimise võimalusi ja lubanud seda vaid olukordades , kus tööandjal puudub piisav kontrollivõimalus töötaja tegevuse üle. Seetõttu ei saa tööandja ja töötaja kokku leppida leppetrahvis iga töötajapoolse töökohustuste rikkumise puhuks.
  

Leppetrahv lihtsustab tööandjal töötajapoolse töökohustuste rikkumisega tekitatud kahjude sissenõudmist, kuna leppetrahvis kokkuleppimisel ei pea tööandja tõendama tekkinud kahju suurust, vaid võib leppetrahvi nõuda ka tegelikust kahjust sõltumata.

Materiaalne vastutus.

Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.

Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
- see on sõlmitud kirjalikult;
- see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
- töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
- on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
- tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.

• Töötaja vastutab, kui on rikkumises süüdi, s.o. kohustust rikkunud hooletusest, raskest hooletusest, tahtlusest;
  
• Tahtliku rikkumise korral vastutab kogu tekitatud kahju eest + võimalik nõuda saamata jäänud tulu;
  
• Hooletuse tõttu töölepingu rikkumisel vastutab kahju eest, mille määramisel arvestatakse tööülesandeid, süü astet, antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, töötamise kestust, senist käitumist, töötasu.