Suurbritannia referaat (0)

Avinurme Gümnaasium
Referaat
Suurbritannia
Andres Oja
Juhendaja : Ene Lüüs
Avinurme 2010

Lipp ja vapp

Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Šotimaa ja Põhja- Iirimaa lippude kombineerimisel.
Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Šoti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt šoti ükssarvik.
Tekst vapikilbi ümber on Sukapaela ordeni deviis prantsuse keeles Honi soit qui mal y pense: "Häbi sellele, kes seda halvaks peab." Tekst vapikilbi all on prantsuse keeles Dieu et mon droit: "Jumal ja minu õigus", mis on Briti monarhia deviis.
http://et.wikipedia.org

Poliitiline kaart

Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia
Pealinn: London
Üldpindala: 244 820 km²
Rahvaarv: 60,4 miljonit
Rahaühik: naelsterling
Suurbritannia koosneb Inglismaast, Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euraasia mandri Euroopa maailmajao looderanniku lähedal.
Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Ühendkuningriigi lähimad naabrid on Iirimaa ja Prantsusmaa.

• Suurbritannia saare ulatus põhjas lõunasse on umbes 1000 km ja idast läände umbes 100- 500 km.
  
• Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima , iseloomulikud on pehme talv ja jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ning tugev tuul. Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3 ja lõunas 7, suvel põhjas 13 ja lõunas 17oC. Mägede tuulepealsetel nõlvadel sajab 1000- 2500 mm, Šotimaal kuni 4700 mm. Püsivat lumikatet on ainult Põhja-Šoti mägismaal.
  
• Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Ben Nevis , mis asub Šotimaal ja mille kõrgus merepinnast on 1343 meetrit.
  
• Jõed on lühikesed ja veerohked , pikimad on Severn ja Thames.
  
• Järved on väikesed, järverohkeimad piirkonnad on Cumberland ja Šotimaa.
  
• Metsaga on kaetud 11,6 % riigi pindalast.
  

Suurbritannia rannikut liigestavad rohked lahed : läänerannikul nt. Bristoli, Cardigani, Solway Firthi, idarannikul Moray Firthi, Humberi, Washi ja Thamesi laht. Lääne-Šotimaal ja Põhja- Iirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia saare põhja- ja lääneosa on mägine, seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud. Suurim on saare põhjaosa hõlmav Šoti mägismaa. Lõuna pool asuvad kuplilaadne Cumberlandi massiiv ja põhja-lõuna-sihiline Penniini mäestik. Mägine on ka Walesi poolsaar. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik . Suurbritannia kesk- ja põhjaosa ning Põhja-Iirimaa pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää.
Inglismaa kuningas James I, kes oli ühtlasi Šotimaa kuningas James VI, võttis 20. oktoobril 1604 oma tiitliks "Suurbritannia kuningas". Aastal 1707 ühendati Act of Union'ga Inglismaa parlament ja Šotimaa parlament . Selles dokumendis kasutati uue, ülesaarelise riigi kohta väljendeid "Ühendkuningriik" (United Kingdom) ja "Suurbritannia Kuningriik " (Kingdom of Great Britain ). Paljude arvates ei olnud esimene väljend ühendatud riigi nimi, vaid kirjeldus. Seetõttu kasutatakse paljudes teatmeteostes aastatel 1707–1800 eksisteerinud ülesaarelise riigi kohta nimetust "Suurbritannia Kuningriik".
Aastal 1801 ühines see kuningriik uue Act of Union'ga Iirimaa Kuningriigiga, mida Suurbritannia monarh juba valitses. Uut kuningriiki nimetati sellest ajast Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiks (United Kingdom of Great Britain and Ireland ).
Aastal 1922 said Iirimaa 32 krahvkonnast 26 iseseisvuse ning moodustasid Iiri Vaba Riigi. Allesjäänud osa ühendkuningriigist nimetatakse alates 1927. aastast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiks.
http://globalis.gvu.unu.edu/indicator_detail.cfm?IndicatorID=19&Country=GB

Majandus

Suurbritannias leidub järgnevaid maavarasid :

• kivisütt
  
• rauamaaki
  
• kivisoola
  
• kipsi
  
• kaoliini
  
• maagaasi, Põhjameres
  
• naftat, Põhjameres
  
• tina, Cornwalli poolsaarel.
  

Majandus kuulub ELi suuremate hulka ning põhineb üha enam teenuste sektoril, kuigi on ka tööstuspotentsiaal kõrgtehnoloogia sektoris ja mujal. Londoni City on finantsteenuste maailmakeskuseks.
Tööstusrevolutsiooni kodumaana on Ühendkuningriik andnud maailmale palju tuntud teadlasi, sealhulgas Isaac Newton ja Charles Darwin . Kaasaegse majandusteooria rajaja Adam Smith oli šotlane. Inglise kirjandus on andnud suure hulga luuletajaid , näitekirjanikke, esseiste ja romaanikirjanikke alates Geoffrey Chaucerist, Shakespearest ja tema kaasaegsetest kuni paljude tänaste kirjanikeni, kelleks on näiteks J. K. Rowling ja Nobeli preemia laureaat Doris Lessing.
Tegemist on maailma ühe juhtiva inforiigiga.

• SKT
  Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2- 4% vahele. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Ühendatud Kuningriigi SKT inimese kohta kõrgem EL keskmisest (seda ka EL-15 suhtes). Järgnevateks aastateks oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist seoses sise- ja välisnõudluse vähenemisega ja energiahindade tõusuga.
  
• Teenindussektori osakaal
  Ühendatud Kuningriigi majanduse struktuur on tüüpiline arenenud riigile, kuigi teenindussektori osakaal on isegi mõnevõrra suurem kui teistel arenenud riikidel- umbes 80%. Umbes viiendiku lisandväärtusest annab tööstussektor ja vaid napp protsent rikkuse kasvust tuleb primaarsektorist. Eriti tugev, peamiselt tänu Londoni City'le, on finants - ja äriteenuste sektor . Põllumajandus on intensiivne, sel alal töötab ainult 3% rahvastikust.
  
• Sotsiaaldemograafilised näitajad
  1. Iive: rahvaarvu kasv: 0,34% aastas (2005. a)
  2. Imikusuremus: 5,01 last (2007. a)
  3. Laste arv peres: 1,6 last (2005. a)
  4. 65 a ja vanemaid inimesi: 17,8% (2005. a)
  
• Teismeliste emadus
  2002. aasta andmete kohaselt sündis 1000 15-19 aastase neiu kohta 20 last. Võrdluseks võib tuua Nigeri , kus vastav näitaja on 233. Kuigi vaid üks laps kahekümnest on sündinud planeeritud raseduse tulemusel, on Suurbritannia näitaja maailma 100 riigi arvestuses väga heal, alles 84. kohal.
  
• Tööhõive
  Töötuse tase Suurbritannias on suhteliselt madal- 4,8 %. Ühendatud Kuningriik on ligi 75% tööhõive näitajaga üks edukamaid riike Euroopas.
  

Riigivorm

Suurbritannia riigivorm on konstitutsiooniline monarhia.
Riigipea : Elizabeth II
Peaminister : Tony Blair .
Britannial ei ole konstitutsiooni , riigi põhiseaduseks loetakse seaduste (Parlamendi Aktide), pretsedentide (kohtulahendite) ja konventsioonide kogu. Riigipeaks on monarh, praegu kuninganna Elizabeth II, kes põlvneb otseselt kuningas Egbert'ist, kes valitses Inglismaad 9. sajandi algul. Kuninganna ametlik tiitel on Elizabeth the Second, by the Grace of God of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland and of Her other Realms and Territories Queen, Head of the Commonwealth , Defender of the Faith . Monarhil on formaalselt küll üsna suur võim, kuid tegelikkuses konsulteerib riigipea praktiliselt kõigi otsuste tegemisel valitsusega.
Seadusandvaks organiks on Parlament, mis koosneb Alamkojast ja Ülemkojast. Kuna Britannial ei ole kirjutatud konstitutsiooni, siis ei ole Parlamendil mingeid formaalseid piiranguid otsuste ja seaduste vastuvõtmisel.
Alamkojas on 659 kohta, Alamkoja liikmed (MP) valitakse lihthäälteenamuse meetodil - oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli saanud kandidaat loetakse valituks. Valitsuse poolt reformitavas Ülemkojas ehk Lordidekojas vähendatakse päriliku tiitliga aadlikke osakaalu ja suurendatakse eluajal tiitli omandanute osakaalu. Juunis 2000 oli Lordidekojas 695 liiget, nende hulgas oma tiitli pärinud aadlikud (92), eluajal tiitli omandanud aadlikud (577) ja Inglise kiriku tippvaimulikud (26).
Seaduseelnõu peab heakskiidu saama mõlemas parlamendikojas, misjärel kiidab selle heaks monarh, alles seejärel omandab akt seaduse jõu. Lordide Kojal on mitmeid piiranguid seaduseelnõu teksti paranduste tegemisel ja seaduste vastuvõtmise takistamisel - nii ei saa Lordide Koda muuta ega takistada selliste seaduste vastuvõtmist, mis puudutavad maksustamist ja riigi kulutusi. Enamuse seaduseelnõude puhul on Lordide Kojal üksnes edasilükkava veto õigus, st neil on õigus vaid seaduse kehtimahakkamist edasi lükata.
Traditsiooniliselt on Britannia Parlament üles ehitatud kahe-partei-printsiibil. Valimistel Alamkojas enim kohti saanud partei (praegu Tööpartei e. leiboristid ) moodustab valitsuse ning teiseks jäänud partei (praegu Konservatiivne Partei) opositsiooni. 2001.a parlamendivalimiste tulemusel on lisaks Parlamendis esindatud veel mitmed väiksemad parteid - Liberaaldemokraatlik Partei, Ulsteri Unionistid, Ulsteri Demokraatlikud Unionistid, Šoti Rahvuslik Partei, Walesi Rahvuslik Partei, Sinn Fein, Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei.
Valitsuse paneb kokku Alamkojas enim kohti omav partei, traditsiooniliselt on peaministriks selle partei liider. Mais 2001 toimunud parlamendivalimiste tulemusena jätkab peaministrina Tööpartei juht Tony Blair. Kõik ministrid , ka peaministri, nimetab ametisse monarh. Valitsusliikmed on reeglina ka parlamendiliikmed (enamasti Alamkoja, kuid ka Lordide Koja liikmed).
Valitsus on kolmeastmeline - Kabinet (ca 20 ministrit), ministrid ning juuniorministrid. Reaalne võim on Kabineti käes. Olulisemad ministeeriumid on toodud lisas 1.
Kohalik omavalitsus on kaheastmeline: maakonnad (county) ja vallad (districts, linnades borough). Suuremates linnades, nt. Londonis, maakonna tase siiski puudub (nt. London on jaotatud 33 vallaks - 32 borough't ja City of London). 2000.a. toimusid valimised ka Londoni linnapea kohale ja 25-liikmelisse volikokku. Nn. Suur-Londoni juhi peamine funktsioon on linna esindamine nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil. Kohalikud omavalitsused tegelevad strateegilise planeerimise (st. kõik, mis on seotud hoonestamise, maakasutuse , ehituslubade jms.-ga), hariduse, transpordi, tarbijakaitse (sealhulgas kaupluste , toitlustusasutuste tegevuslitsentsid), tuletõrje, prügiveo, sotsiaalteenuste, politsei ja raamatukogudega.
Kõrgeimaks kohtuorganiks Britannias on Ülemkoda, mis on ühtlasi ka Ülemkohus

Kuninganna Elisabeth II

Elizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary Windsor ; sündinud 21. aprillil 1926) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada , Austraalia , Uus- Meremaa , Jamaica, Barbadose, Bahama, Grenada , Paapua Uus- Guinea , Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize ning Saint Kittsi ja Nevise kuninganna. Westminsteri statuudi (1931) järgi on ta võrdselt kõigi nende riikide riigipea. Ta on maailma ainus monarh, kes on samal ajal rohkem kui ühe iseseisva riigi pea.
Ta sai kuningannaks 6. veebruaril 1952 pärast oma isa, kuningas George VI surma, viibides ise sel ajal koos abikaasaga Kenyas. Ametlik kroonimine toimus Westminster Abbey 's 2. juunil 1953. Kuueteistkümnes riigis, mille riigipea ta on, elab kokku umbes 128 miljonit inimest.
Sugupuu
Elizabeth II
George VI
George V
Edward VII
Alexandra (Suurbritannia)
Mary of Teck
Franz von Teck
Mary Adelaide ( Cambridge 'i printsess )
Elizabeth Bowes-Lyon
Claude George Bowes-Lyon
Claude Bowes-Lyon
Frances Dora Smith
Cecilia Nina Cavendish-Bentinck
Charles William Frederick Cavendish-Bentinck
Caroline Louisa Burnaby
Printsess Elizabethi ja tema õe printsess Margareti koduõpetaja oli Marion Crawford. Noor printsess õppis keeli ja räägib praegugi vabalt prantsuse keelt.
Kui tema isa pärast Edward VIII troonist loobumist kuningaks sai, sai Elizabethist troonipärija. Ehkki nõuti tema nimetamist Walesi printsessiks, ütles tema isa, et see tiitel on ette nähtud Walesi printsi abikaasale, mitte naissoost troonipärija tiitel.
Elizabeth oli 13-aastane, kui puhkes Teine maailmasõda; tema ja ta õde evakueeriti Berkshire'i. Soovitati printsesside saatmist Kanadasse, kuid printsesside ema oli selle vastu, öeldes: "Lapsed ei saaks minna ilma minuta, mina ei lahkuks ilma kuningata ja kuningas ei lahkuks mitte kunagi."
Sõja ajal teenis Elizabeth Territoriaalses Abiteenistuses. Pärast regendiseaduse muutmist nimetati ta 18-aastaselt riiginõunikuks.
Elizabeth abiellus 20. novembril 1947 Kreeka ja Taani printsi Philipiga; nad on kuninganna Victoria kaudu kauged sugulased. Abielu üle oli palju vaidlusi; prints oli Kreeka troonipärija ja õigeusuline ning tema õed olid abiellunud natsionaalsotsialistide pooldajatega. Ka Elizabethi ema on tunnistanud, et oli abielu vastu.

Charles (sünd. 14. novemberil 1948), Walesi prints

Anne (sünd. 15. augustil 1950), "kuninglik printsess"

prints Andrew (sünd. 19. veebruaril 1960), Yorki hertsog

prints Edward (sünd. 10. märtsil 1964), Wessexi krahv
Ehkki kuningliku perekonna ametlik nimi on Windsor, kannavad kõik kuninganna järglased perekonnanime Mountbatten-Windsor.
http://et.wikipedia.org

Rahvusvahelised organisatsioonid

Euroopa Liit (European Union)
Ühinemise aasta: 1973
Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on omadusi, mis on iseloomulikud nii rahvusvahelistele organisatsioonidele kuid ka suveräänsetele riikidele – sellisena on Euroopa Liit ainulaadne poliitiline institutsioon . Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro.
http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/unitedkingdom/index_et.ht m
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ( North Atlantic Treaty Organization)
Ühinemise aasta:1949Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ( NATO - North Atlantic Treaty Organization) on iseseisvate riikide poliitilise ja sõjalise koostöö liit. Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 sätestab, et relvastatud rünnak ühe või mitme liikmesriigi vastu loetakse rünnakuks kõigi liikmesriikide vastu. Seega on tagatud iga liikmesriigi julgeolek lisaks oma suveräänsele kaitsevõimele ka teiste liikmesriikide sõjaliste jõudude abil. Ühendus muudab tõhusamaks kõigi liikmesriikide julgeoleku kaitse, lisaks teostatakse vajadusel ühisoperatsioone demokraatia ja rahvaste vabaduse kaitseks ka väljaspool liikmesriikide piire .
http://www.sodur.com/index.php?option=com_content&view=article&id=4&Itemid=74
Rahvaste Ühendus
Rahvaste Ühendus (varem Briti Rahvaste Ühendus) on riikide ühendus, millesse kuulub 2009. aasta seisuga 54 riiki. Neist enamik on endised Suurbritannia kolooniad . Rahvaste Ühendus hakkas kujunema Briti Impeeriumi nõrgenedes. Alates 1887. aastast hakkasid impeeriumi liikmesalade peaministrid korrapäraselt kokku saama. 1926. aastal vastu võetud Balfouri deklaratsiooniga on Suurbritannia ja kõik tema dominioonid võrdsed, ilma et ühelgi oleks teiste üle mingit võimu. Formaalselt astus see jõusse 1931 Westminsteri statuudiga. Mõned riigid on Rahvast Ühendusse tulnud ka väljastpoolt Briti impeeriumi. Namiibia oli 1920. aastast kuni iseseisvumiseni 1990 Lõuna-Aafrika Vabariigi kontrolli all. Kamerun kuulub Rahvaste Ühendusse alates 1995, ehkki Briti Impeeriumi kuulus sellest kõigest pisike osa. Mosambiik on ainus Rahvaste Ühenduse liige, millel pole Briti Impeeriumiga mingit seost: see on endine Portugali asumaa . Mitu riiki on oma liikmestaatuse ühenduses peatanud või koguni ühendusest lahkunud, ent pärast tagasi tulnud (Pakistan koguni korduvalt). Ainult Iirimaa (1949) ja Zimbabve (2003) on liikmeskonnast lahkunud ega ole naasnud.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (United Nations)
Ühinemisaasta: 1945. Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta).
ÜRO on loodud 24. oktoobril 1945.
http://en.wikipedia.org/wiki/United_Nations
Maailma Kaubandusorganisatsioon (World trade organisation)
Ühinemisaasta:1995. Liikmed: 150 (01.01.2007 seisuga) Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) on rahvusvahelist kaubandust reguleeriv organisatsioon, mis kasvas välja 1947-ndal aastal Genfis sőlmitud üldisest tolli- ja kaubanduskokkuleppest (General Agreement on Tariffs and Trade - GATT). WTO ei ole GATT-i őigusjärglane. WTO alustas tegevust 1. jaanuaril 1995. aastal reguleerides maailmakaubandust vastavate lepetega, mis maailmakaubandust olulisel määral mőjutavad. WTO kui rahvusvaheline organisatsioon on juriidiline isik ja tal on samasugused privileegid ning puutumatus nagu muudel ÜRO tütarorganisatsioonidel.
http://www.nlib.ee/1620?class=document&action=print&print=1§ion=1620

Rahvastik

Suurbritannias elab 60, 7 miljonit inimest. Ametlik statistika eristab nn valgeid (Briti saarte ja muud Euroopa päritolu inimesed, keda on umbes 96%) ja mujalt pärinevaid elanikke, peamiselt juudid , hindud ja samuti sisserändajad Aafrikast, Pakistanist, Türgist ja mujalt maailmast. 4/5 kogu rahvastikust on inglased , suuremate vähemusrahvaste hulka kuuluvad šotlased (5,2 miljonit), iirlased (1,4 miljonit), alsterlased (1,0 miljonit) uelslased (900 000) ja gaelid (90 000).
Rahvastik on Ühendatud Kuningriigis varasemast vähem mitmekesine . Enne 1962. aastat anti Rahvaste Ühenduse maadelt saabunuile soovi korral kodakondsus , kuid hilisemad immigratsiooniseadused aastatel 1962, 1968 ja 1971 on sisserännet ja kodakondsuse andmist oluliselt piiranud. Sisserändajad elavad peamiselt suurtes linnades ja tööstuspiirkondades.
Juba 1850. aastal elas pool ja 1900. aastal kolm neljandikku rahvastikust linnades, mis teeb Suurbritanniast vanima linnastunud maa. Tänapäeval elab linnades 91,5% inimestest.
Suurbritannia rahvastik on vananev . Järjest kasvav on kesk- ja pensioniealiste inimeste osakaal, noorte osakaal väheneb, kuigi sündimuse langus on peatunud. Alates 1971. aastast on alla 15- aastaste inimeste arvukus langenud väga suurel määral- 7% .
2006. aastal koostatud rahvastikupüramiidi vaadeldes võib järeldada eelseisvaid keerulisi aegu umbes kolmekümne aasta pärast, arvestades praeguse tööealise elanikkonna vananemist . Vananeva rahvastikuga riikide, sealhulgas Suurbritannia suurimaks probleemiks saab vanurite ülalpidamise ja hooldamisega seotud majanduslikud küsimused. Riigi kõrget arengutaset näitab lisaks naistele ka meeste kõrgeealisus, mis on naistega võrdne koguni kuni 70.- 74. eluaastani.
Usus domineerivad kõrgelt anglikaanid, kes moodustavad rahvastikust üle poole. Neile järgnevad pika vahemaaga katoliiklased ja moslemid . Viimased on peamiselt šotlased ja sisserännanud.
Rahvastiku vanuseline koosseis:
Rahvastikupüramiid:
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/suurbritannia1.ht m

Suurlinnad

London
London on Inglismaa ja Ühendkuningriigi pealinn ja Rahvaste Ühenduse keskus
London on Moskva järel Euroopa suurim linn, Rotterdami järel Euroopa suurim sadamalinn ning New Yorgi järel maailma tähtsaim rahandus - ja kaubanduskeskus.
Londoni rajasid Thamesi jõe alamjooksule ca 2000 aastat tagasi roomlased.
London (Londinium) oli 1.-5. sajandil roomlaste Britannia-valduste keskus. Pimedal ajal jäeti linn maha. Londoni taastas Alfred Suur 886. aastal.
12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks.
17. sajandist 20. sajandi alguseni oli London üks maailma tähtsamaid linnu.
Linna laastasid 1665. aasta katk ja 1666 . aasta suur tulekahju. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses koondus Londoni paljude maade revolutsioonilise meelsusega pagulasi .
Vaatamisväärsused:
1.Westminster Abbey
Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey’ks, on gooti kirik Westminsteris (London), asub Westminsteri paleest lääne pool. Seda ehitati vaheaegadega 1245–1745 aastatel.
See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks.
Seda sarnaste kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistset kloostrit peetakse üheks kõige suuremaks näiteks kirikuarhitektuuris. Aga inglaste jaoks on see palju suurem: see on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid võitlesid ja võitlevad ja siin asub see paik, kus on kroonitud suurem osa maa valitsejaid, paljud neist on maetud siin.
Peaaegu iga tuntud ajalooline kuju on seotud Westminster Abbey’ga. Eduard Pihtija (?) rajas benediktlaste kloostri 1065. aastal sellesse paika, vaatega Parlamendi väljakule. Arvatavasti oli esimene Inglise kuningas, keda siin 1066. aasta jaanuaris krooniti, Harold. Kui ta langes sõjas Hastingite eluajal, krooniti Wilhelm Vallutaja (?) siin samal aastal ja esimene kirjutis kloostris kinnitab seda. Kroonimise traditsioonid on säilinud siiani.
2.Windsor castle .
3.Tower Bridge .
4.Big Ben.
Big Ben on tornikell Londonis. Tihti nimetatakse Big Beniks ka Briti parlamendi hoone nelja numbrilauaga kellatorni Londoni kesklinnas, Thamesi jõe kaldal , kus kell asub.
Esialgne torn ehitati praeguse Big Beni kohale 1288 tollase ülemkohtuniku Ralph de Henghami rahadega.
22. oktoobril 1834 hävis vana torn tulekahjus. Pärast seda ehitati lossi peaarhitekti Charles Barry juhtimisel uus torn. Torn on uusgooti stiilis. Selle kõrgus on 96,3 meetrit. Barry võinuks uue projekti projekteerida ka ise, kuid ta laskis selle töö teha Augustus Puginil, kellele see oli elu viimane töö. Big Ben on maailma suuruselt kolmas ise seisev kellatorn ning maailma suurim 4 sihverplaadi ja tornikellaga kellatorn.
Hoolimata sellest, et Big Ben on üks tähtsaimaid turismisihtmärke Londonis, ei ole torni sisemus turvalisuse huvides turistidele avatud. Sellegipoolest lubatakse aeg-ajalt ajakirjanikke ja eriti tähtsaid isikuid torni sisse. Tornis puudub lift ja niiviisi tuleb torni tippu jõudmiseks jalgsi ronida 334 lubjakivist astet.
http://en.wikipedia.org/wiki/
Edinburgh
Edinburgh on Sotimaa pealinn. See on Sotimaal suuruselt teine linn. Asub riigi kagu-osas.
Edinburghis asub Šotimaa parlament.
Edinburghi vanalinn (Old Town) ja uuslinn (New Town) kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Linnas asub 1583. aastal asutatud Edinburghi ülikool.
1.Edinburghi loss
2.St. Giles Cathedral
3.Śoti Muuseum
Śotimaa Muuseum ( Museum of Scotland ) ja Kuninglik Muuseum (Royal Museum) teevad kokku Rahvusliku Śotimaa Muuseumi (National Museum of Scotland). See on pühendatud ajaloo, rahva ja śoti kultuurile . Muuseum asub Kesk-Edinburghis Chamberi tänaval. See on osa Śoti Rahvus Muuseumist ja sissepääs on tasuta. Avati aastal 1998. Sisaldab Śoti Vanavara Muuseumi ja Kuningliku Muuseumi esemeid.
http://en.wikipedia.org/wiki/Museum_of_Scotland

Usk, kombed

Suur osa britannlastest on kristlased , neid on umbes 71%. Vabalt tegutsevad ka teised usundid sealhulgas Budism, Hinduism , Judaism, Islam ja sikhism. 23% inimestest ei järgi kindlat religiooni.
Tähtpäevad:
Uus aasta- 1.jaanuar
Extra uusaasta riigipüha (Šotimaal)- 2. jaanuar
Püha Patricku päev (Põhja-Iirimaal)- 17. märts
Suur Reede- 10. aprill
Ülestõusmispüha (Inglismaa, Wales ja Põhja-Iirimaa) - 13. aprill
Early May Bank Holiday - 4. mai
Spring Bank Holiday- 25. mai
Boyne lahingupäev (Põhja-Iirimaal)- 13. juuli
Summer Bank Holiday (Sotimaal)- 3. August
Summer Bank Holiday (Inglismaa Wales ja Põhja-Iirimaa)- 31. August
Esimene jõulupüha- 25. detsember
Teine jõulupüha- 28. detsember

Põllumajandus

Põllumajanduses leiab hõivatust umbes 3% töötajatest ja annab 4% Suurbritannia rahvastiku koguproduktist.
Valdav osa maast kuulub suurmaaomanikele, kes seda omakorda edasi rendivad kasutajatele.
Domineerib põllumajanduses loomakasvatus - 70% saadakse loomakasvatusest kogu põllumajanduse kogutuludest.
Poolel külvipinnal kultiveeritakse söödakultuure- oder, kaer , kartul , suhkrupeet , köögi- ja puuviljad.
Suurbritannia on üks Lääne- Euroopa suurimaid kalapüügimaid. Peamised kalasadamad asuvad Põhjamere ääres. Riiki sisse veetakse peamiselt toidu- ja tooraineid, pooltooteid ja naftat.
Suurbritannias on põllumajanduslikku maad 18,4 mln ha, mis moodustab riigi territooriumist 74%. Sellest 31,7% on põlde ja 63,4% rohumaid. Looduslik rohumaa on ülekaalus mägialadel.
Maaharimiseks sobib rohkem riigi lõuna- ja idaosa, mille pinnamood on lainjas tasandik . Mägine põhja- ja lääneosa sobib pigem lambakasvatuseks; mägedes on põlluharimiseks tingimused raskendatud ega tasu majanduslikult end ära.
Suurbritannia kuulub mõõduka parasvöötme kliimaga alasse. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist . Madalikul valdavad enamasti põllustatud metsapruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad (peamiselt mägirabad ja kanarbikunõmmed). Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele.

Agrokliima iseloomustus

1. Keskmised temperatuurid:
a) jaanuaris: põhjas 3o C, lõunas 7o C
b) juulis: põhjas 13o C, lõunas 17o C
Sooja kliima põhjuseks on saartest mööduv soe Golfi hoovus.
2. Aktiivsete temperatuuride summa: 2500o C
3. Sademed:
a) mägede tuulepealseil nõlvul: 1000-2500 mm
b) Šotimaal: 4700 mm
c) kuivemas idaosas: 500 mm
4. Vegetatsiooniperioodi pikkus: 5 kuud
5. Saakide arv aastas: 2
1996. Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: ''Eesti Entsüklopeediakirjastus'', 20-40 lk,
http://miksike.com/docs/referaadid2007/Suurbritannia_kristiklopets.ht m 28/02/10
Majanduslikud eeldused
Suurbritannia põllumajandus on tootlik ja teadusmahukas. Et palju põllumajandussaadusi veetakse sisse, on säilinud ainult kõrge tööviljakusega farmid. 1950.- 1980. aastatel suurenes põllumajanduse toodang kaks korda, kaks korda vähenes ka töötajate arv ning farmide arv vähenes 40% võrra, mis näitab, millises mahus kasvas farmide efektiivsus.
Ühendkuningriik on jõukas riik, kus põllumajandusega tegelemiseks kapitali jagub . Samuti on farmeritel võimalus taotleda sarnaselt eesti taluomanikele Euroopa Liidu toetusrahasid. Riigi rahvastikust on hõivatud põllumajanduse valdkonnas vaid 1%, mis näitab antud valdkonna kõrget tehnoloogiliselt ja oskuslikult kõrget arengutaset.
Suurbritannia on spetsialiseerunud pigem loomakasvatusele. Põllumajanduses on esikohal loomakasvatus, kasvatatakse peamiselt sigu ja liha- piimaveiseid. Mägialadel tegeletakse lambakasvatusega, mille poolest on riik Euroopas esikohal.
70%-l külvipinnast viljeletakse teravilja, põhiliselt nisu ja otra. Tähtsaimad tehnilised kultuurid on suhkrupeet ja raps . Linnastute lähistel ja Washi lahe ääres viljeletakse rohkesti köögi- ja puuvilja, lilli ning kartulit. Põllumajandus rahuldab umbes 65% siseturu toiduainevajadusest.
Nii mahetootmine kui maheturg on alates 1990ndate aastate algusest Euroopas ja kogu maailmas jõudsalt kasvanud. Maheturg on Suurbritannias Euroopas teisel kohal, jäädes alla Saksamaale, kuid edestades Prantsusmaad. Nii Suurbritannias kui Prantsusmaal on aastane maheturu kasv olnud viimastel aastatel keskmiselt 40%. Mahesaaduste kasvava populaarsuse põhjuseks on kohaliku toidu eelistamisega kaasnev täiendav keskkonnakasu ja positiivne mõju kohalikule majandusele.
Ühendkuningriik ekspordib teravilja, rapsi, kartuleid, juurvilju ning veise-, lamba-, linnuliha ja kala. Suurimad ekspordipartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, Iirimaa, Holland, Belgia ja Hispaania.
Sisse imporditakse põllumajanduskaupu, masinaid, kütuseid ja toiduaineid Saksamaalt, USA-st, Prantsusmaalt, Hollandist, Hiinast, Norrast, Belgiast ja Itaaliast.
http://www.annaabi.co m

Metsamajandus ja metsatööstus

Suurbritannias ei ole tegelikult väga palju metsa, kuna väga palju metsa raiuti varem maha, et saada põllu- ja karjamaad . Metsa on seal ainult umbes 21 miljonit hektarit ehk ainult 8,6% territooriumist, mis nüüdseks kindlasti juba vähenenud on. Metsades kasvab tamm, pöök, mägedes ka mänd ja kask . Metsad on enamasti segametsad ning metsi istutatakse järgmiste põlvkondade tarbeks. Puid on nii laia- kui kitsalehelisi ning ka okaspuid .
Suuremad metsamassiivid asuvad Šotimaal kirde osas ning väiksemad kesk- ja lõuna saareosas. Šotimaal olevad metsad on ka osaliselt raskesti ligipääsetavad, kuna asuvad mägisel alal. Metsi eriti ei kasutata, kuid muidu tehakse neist valmistooteid.
Kuna riik on kõrgelt arenenud, siis ei kasutata metsi mõtlematult, taastatakse neid ning hooldatakse. Puidul ekspordis kohta ei ole, kui siis pigem impordis- veetakse seda sisse, kuna olemasolevad puiduvarud ei rahulda riigi vajadust. Seega Suurbritannial ei ole kohta metsatööstuses. Seega peamine probleem ongi kunagi maha raiutud metsa taastamine ja uue metsa heaperemehelikult kasutamine.
Seni võib edukaimaks eksportkaubaks pidada eelkõige puitu ja puidutooteid. Ühendatud Kuningriigis endas kvaliteetse puidu tootmine praktiliselt puudub, mistõttu imporditakse ca 85% 50 mln m3 suurusest aastavajadusest. 2004. aastal oli puidu ja puidutoodete import   Ühendatud Kuningriiki ligikaudu 2,9 miljardit naela ehk ca 65 miljardit krooni. Briti puiduimportijatega on võimalik ühendust saada, kui pöörduda järgmiste organisatsioonide poole:

• Timber Trade Federation (saematerjali ja puidutoormega kauplevate ettevõtete ühendus) http://www.ttf.co.uk/ 
  
• British Woodworking Federation (puitkonstruktsioonide ja detailide tootjate ühendus) http://www.bwf.org.uk/
  
• Forestry and Timber Association http://www.forestryandtimber.org/
  

http://www.annaabi.com/materjal-27763-referaat-suurbritannia

Kalandus

Kalapüügiga tegeleb väga palju erasektor. Jõed ja ojad on suhteliselt kalarikkad, aga kehtestatud määrused teevad vabaaja kalastamise raskeks. Põhilised magevee kalad on:
Haug- Üks levinuim magevee kala . Leiukohad on Šotimaal, Wales´is, Iirimaal ja kõigis Inglise maakondades peale Cornwalli.
Ahven - leidub jõgedes, järvedes ja tiikides üle kogu Euroopa
Zander
Säga
Karpkala
Linask
Vikerforell
Suurbritannias on kaksteist kalapüügi kommiteed (SFC), mis reguleerivad kuue miili raadiuses rannast merekalandust.
http://www.cefas.co.uk/data/fisheries-information.aspx

Energiamajandus

Suurbritannias leiduvad maavarad on kivisüsi, rauamaak , kivisool, kips, kaoliin, maagaas, nafta ja tina. Tööstuses on oluliselt kahanenud söekaevandamise, musta metallurgia , laevaehituse, auto- ja tekstiilitööstuse osatähtsus. Nende asemel on olulisele kohale tõusnud nafta ja maagaasi ammutamine ning töötlemine, millega tegelevad rahvusvahelised kontsernid Royal Dutch Shell , Unilever ja British Petroleum Company.
Energeetika struktuurimuutused tulenevad Põhjamere rikkaliku maagaasi- ja naftavaru hõlvamisest. Gaasimardlad paiknevad Yorkshire 'i, Ida-Inglismaa ranniku ja Briti meresektori põhjatipu lähedal; suurimad naftatöötlustehased on Šotimaa ida- ja Inglismaa kirderannikul.
Põhiosa elektrienergiast toodavad kivisütt tarbivad soojusjõujaamad.
Suurbritannia oli üks esimesi riike, kus hakati 1950. aastatel tuumaenergiajaamu ehitama. Tänapäeval paiknevad riigi võimsaimad tuumajõujaamad Kagu- ja Edela-Inglismaal ning Šotimaal, mis üldises mõttes kuuluvad kõik riigile.
Riigi üheks jõukuse põhjuseks on ka fakt, et 92% oma energiavajadusest suudetakse katta kodumaiste allikatega : 35% naftast, 30% kivisöest, 23% maagaasist, 6% tuumakütusest ning 1% vee-energiast.
Suurbritannias on alternatiivsete energiavarude kasutamise trend kasvav ja väga mitmekülgne. Kasutusel on aatomi-, tuule-, hüdro-, päikeseenergia. Samuti toodetakse energiat munitsipaal- ja üldtööstuslikest, spetsiaaltööstuslikest, ja põllumajanduse ning metsanduse jäätmetest.
( http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/kirjandus.php?kkt=13
Kuna Suurbritannia on saareriik , on tal väga head eeldused just tuule- ja hüdroenergia kasutamiseks. Riigi suuremad linnad asuvad just ranniku lähedal, mistõttu energiakadu toodetud energia tarbijani transportimisel on suhteliselt väike.
2001. aastal oli elektrienergia toodang 3829 kg õli inimese kohta elektrienergia tootmiseks. Maailma riikide hulgas annab see 32. koha, edetabeli juht on naftariik Qatar .
Riigi energiamajandust saaks tõhustada tuumaelektrijaamu rajades. Näiteks võib tuua Prantsusmaa, kus aatomienergia on end igati õigustanud oma keskkonnasõbralikkuse ja tootmisprotsessi odavusega.

Tööstus

Lisaks naftale, maagaasile ja kivisöevarudele leidub ka tina, rauamaaki, soola, savi, kriiti, kullamaaki, ja pliid, need on peamised maavarad tööstussektoris. Viimasel ajal kõigega enam ei tegeleta, kuna maagis sisaldus ei ole suur ning maaki ei ole palju.
Peamised tööstusharud ongi nafta- ja maagaasitööstus, elektroonikatööstus, arvutitööstus, masinaehitus, autotööstus, lennuki- ja raketitööstus, pangandus ja rahandus, must metallurgia, keemiatööstus, tekstiilitööstus, viskitööstus ja ajakirjandus. (Lisa 4)
Tööstusettevõtted asuvad enamasti ikka suurlinnade läheduses, kus on kõik vajalik lihtsalt kättesaadav- tööjõud, energia, transport. Samas on vaja ka toorainet, ja kui selle transport on kallis siis tehakse tööstus tooraine hankimiskoha ligidusse. Õnneks on transpordile piisavalt tähelepanu pööratud, alates 1960. aastast on ehitatud laialdast kiirteedevõrgustikku sh. maailma suurima liiklustihedusega kiirtee M25. Kattega teed on seal 362 330 km, raudteed 16 583 km, siseveeteid 3200 km ning maanteed 3200 km.
Eksporditakse valmistooteid, masinaid, kütuseid, kemikaale, toitu, alkohoolseid jooke ning tubakatooteid. Impordis on ka valmistooted, masinad , teatud kütused ning toidukraam.
Masinatööstus on pidevalt arenenud inglismaal, kuna seal elas palju leiutajaid, siis sealt ongi enamus uuendused pärit. Pidevalt üritatakse inimtööjõudu kompenseerida masinate täiustamisega, st tahetakse odavamalt ning kiiremini sama asja toota.
Praeguses tööstusstruktuuris etendavad möödunud sajandil välja kujunenud tööstusharud veel küllaltki kaalukat osa (söekaevandus, tekstiilitööstus, laevaehitus, metallurgis), kuid neist kiiremini arenevad konkurentsivõimelisemad, kasumit toovamad, ekspordile orienteeritud tootmisharud ( elektroonika , autotööstus, lennukiehitus, keemiatööstus).
Ühendkuningriigis on kõrgtehnoloogia areng soodustatud, kuna inimesed väärtustavad haridust, algharidus on 100% inimestest, keskharidus 82%-l ning kõrgharidus 24%-l. Kõrghariduse protsent on väike, kuna seal asuvad ühed maailma kuulsaimad ülikoolid- Oxford ja Cambridge .
Autotööstus
Briti autotootjatest on tuntud firmad Rolls-Royce, Bentley, Land Rover, Asto Martin, Jaguar , Lotus ja Mini. Briti autod on olnud alati järjepidevalt esindatud autospordis. Alates 1980-ndatest on mitmete autotootjate õigused läinud välisfirmadele. Briti autotööstus sai alguse kui Frederick Simms ja Gottlieb Daimler disainisid sisepõlemismootori. Asutati firma The Daimler Motor Syndicate.
1967 Morris Mini- Minor
Lotus Exige
Jaaguar XF

Teenindus

Transport

Suurbritannnias on transport väga kõrgel tasemel, erinevate transpordiliikide peale on mõeldud, olemas on autoliiklus, rongiteed, veeteed, isegi metrood ja Eurotunnel . Sisevedude tegemisel on põhiline ikka autovedu, kuna teed on hästi hooldatud ja neid on palju, samas rongiliiklus on ka tähtis. Rahvusvahelistel vedudel on peamised mereteed ning lennukiveod, kuna see on kõige kasulikum.
Autotransport- nagu eelpool mainitud , on teedevõrgustik väga suur ja hästi hooldatud. Riigi lõunaosas on teid rohkem, aga ehitustööd käivad üle terve saare. Kokku on kattega maanteid ja teid 366 000 km.
Rongitransport- rongitransport nii arenenud ei ole, kuna teid on kõigest umbes 17 000 km, kuid ehitatakse neid juurde sinna, kus oleks nõudlust. Prantsusmaa on ainuke, kellega on raudteekanal.
Siseveetransport - jõgesid, mis sobivad transpordiks on saarel ainult 3200 km ja ühtset sisevetevõrku ei ole võimalik teha, kuna suuri jõgesid lihtsalt ei ole nii palju ja üksteise lähedal.
Meretransport- kasutatakse väga palju, kuna laevadega on odav ja kasulik transportida välisriikidesse, kes asuvad teisel pool ookeani ja üldse merede ääres.
Õhutransport- kasutatakse enamasti välisvedudeks, kuna on ainult 2 lennujaama , mis asuvad üksteisele suhteliselt ligidal.

Kõige lihtsam viis Eestist Suurbritanniasse minemiseks on õhutransport, millega saab kõige kiiremini, samas on võimalik mööda teid autoga minna ja siis veel laevaga , need küll on odavamad variandid, kuid nõuavad rohkem aega. Siiski näeb siis teisi riike ja saab oma silmaringi avardada ning näha vaatamisväärsusi.

Turism

Suurbritannia tähtsamaid majandusharusid ja uute töökohtade allikas on turism. Oma kunstigaleriide, teatrite ja ajalooliste ehitiste tõttu on endiselt peamine turismisiht London. Paljud külastajad jätavad pealinna kõrvale ja suunduvad otse Bathi, et imetleda roomlaste kadunud hiilgust, või Strattford-upon-Avonisse, vaatama Shakespeare 'i teatrit, või keskaegsesse Yorki või Šoti mägismaale. Suurbritannia peamised külastajad on ameeriklased, kuigi 1990. aastate terrorismioht ja USA majanduse langus on sundinud nii mõnegi reisist loobuma . Eesti reisifirmad pakuvad 3 päevast reisi Londonisse, kus on võimalik näha Big Beni, Westminster Abbey’t, London Towerit , Buckinghami paleed jpm. Londoni muuseumid ja galeriid on maailmakuulsad, muusikali - ja teatrielu ning ööelu legendaarsed. Väga suur valik erinevaid restorane ning kauplusi.
Ajalooline ülevaade
Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik on olnud Eesti iseseisvumise ja edasise arengu tugev toetaja. Suhete algusajaks võib lugeda Eesti Vabadussõja perioodi, mil Suurbritannia saatis Eesti rannikut kindlustama mereväeeskaadri admiral E. A. Sinclairi juhtimisel. Eesti Vabariigi iseseisvuse eest langenud Briti meremehed on maetud Tallinna Sõjaväe kalmistule.
1920ndad ja 1930ndad aastad tõid kaasa Eesti ja Suurbritannia majandussuhete kiire arengu. Sel ajal oli Suurbritannia Eestile oluline kaubanduspartner, kuhu läks 30% Eesti ekspordist.
Suurbritannia pole kunagi tunnustanud Eesti annekteerimist 1940. a. Suurbritannia taaskinnitas oma tunnustust Eesti iseseisvusele 27. augustil 1991. a., kui oli taastatud de facto riiklik iseseisvus. Sestsaadik on kahe riigi suhete areng olnud konstruktiivne ja stabiilne. 1992. a. juulis taastas Suurbritannia viisavaba piiriületusrežiimi Eestiga , olles sellega esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kes taastas sõlmitud lepingute kehtivuse Eesti Vabariigiga ja kaotas viisanõude Eesti kodanikele.
Olulisemad visiidid Eestisse
veebruar 2003
konkurentsiminister Melanie Johnson
aprill 2003
haridusminister Charles Clarke
mai 2003
Lordkantsler Lord Irvine
juuni 2003
Šotimaa riigisekretär Helen Liddell
september 2003
Wales'i Esimene Minister Rhodri Morgan
mai 2004
Londoni lordmeer Alderman Robert Finch
oktoober 2004
tööhõive minister Gerry Sutcliffe
Juuli 2005
Euroopa asjade minister Douglas Alexander
detsember 2005
peaminister Tony Blair
oktoober 2006
Kuninganna Elizabeth II ja prints Philip ; välisminister Margaret Beckett
september 2007
tööhõive minister Pat McFadden
november 2008
kaitseminister Baroness Taylor

Lisa1

Inglismaal väärtesemeid varastanud eestlased pandi vangi
Inglismaal kullassepaärisid röövinud eestlased pandi pikaks ajaks vangi. Inglise politsei kahtlustab, et samad mehed on osalenud ka röövretkes mujal Euroopa riikide juveeliärides.
05.08.2009
Terrorirünnakuid kavandanud britid mõisteti eluks ajaks vangi
14.09.2009 15:31
Suurbritannia kohus mõistis täna eluks ajaks vangi vedellõhkeainetega USAsse ja Kanadasse suundunud lennukid õhku lasta kavatsenud kolm briti moslemit.
Rühmituse 28-aastane liider Abdulla Ahmed Ali peab trellide taga veetma vähemalt järgmised 40 aastat. Ali 29-aastane kaassüüdlane Assad Sarwar peab vangis olema vähemalt 36 aastat ning 28-aastane Tanvir Hussain võib vahi alt välja saada kõige varem 32 aasta pärast, vahendas AFP.
Kolm meest kavandasid 2006. aastal karastusjoogipudelitesse peidetud vedelpommidega seitsme reisilennuki õhkulaskmist. Briti julgeolekujõud nurjasid arvatavasti terrorirühmituse Al-Qaeda koostatud plaani vaid mõni päev enne selle teostamist.
Lõppes Scoutspataljoni ja NATO hävitajate koostööharjutus
15.09.2009 17:46
Täna lõppes Balti õhuruumi IV õhuturbeharjutuse ja Scoutspataljoni õppuse BAM-7 raames läbiviidud koostööõppus, kus õhuväe tuletoetusjuhid harjutasid esmakordselt õhutule sihitamist maaväe taktikalise operatsiooni toetuseks .
Eesti õhuväe esimeste lähiõhutulejuhtide väljaõpe on jõudnud lõppjärku, valmistume neid lähitulevikus ühes jalaväekompaniiga Afganistani saatma,“ ütles õhuväe staabiülem major Jaak Tarien.
Ettevalmistatav üksus vahetab välja praegu Estcoy-8ga liidendatud briti tulejuhtimismeeskonna.
Inglismaal lõppes jõulutulede süütamine hiigelkaosega
15.11.2009
Inglismaal Birminghamis sai jõulutulede süütamisel tekkinud kaoses vigastada umbes kuuskümmend inimest.
Hakkajad eestlannad lükkasid Londonis käima eesti kooli
07.01.2010
Inglismaa eesti kogukond on kasvanud juba nii suureks, et Londonis avati kohalik eesti kool. Õpetajad teevad koolis tööd heast tahtest ja fanatismist.
Eesti Kool Londonis on täiendõpet pakkuv kool, kus õpetatakse lastele eesti keelt ja toimuvad muusika , kunsti-õpetuse ja käsitöötunnid. Lastega teevad koolis tööd kvalifitseeritud õpetajad, kes kõik on ka Eestis õpetajana töötanud. Eesti keele õpetamisel on kool aluseks võtnud Eesti koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava, alushariduse raamõppekava või põhikooli riikliku õppekava. Eesti Kool Londonis on lastevanemate, Londoni Eesti saatkonna, Teadus- ja haridusministeeriumi ja Eesti Instituudi toetusel heategevatel eesmärkidel 2009. aasta kevadel rajatud seltsing. Kooli liikmeteks on lapsevanemad ja õpetajad.
Eestist on kujunemas uue narkoaine kata transiidimaa
31.03.2010
Viimastel aastatel on olnud mitmeid juhtumeid, kus tollitöötajad on peamiselt Suurbritanniast saabuvate isikute pagasist leidnud katataimi. Eestisse tuuakse katat peamiselt edasi viimiseks Soome, vahendab politseisaade Krimi .
Briti leht: Rooney võib kolmapäeval Bayerni vastu mängida
04.04.2010
Teisipäeval jalgpalli Meistrite liiga veerandfinaali avamängus võõrsil Müncheni Bayerni vastu viimastel minutitel vigastada saanud Manchester Unitedi pallur Wayne Rooney usub, et võib ka korduskohtumises kolmapäeval platsile joosta .
Manchester United kaotas eile võõrsil 1:2 Müncheni Bayernile, Inglismaa klubi ründaja vajas väljakult lahkumisel abi, kuna oli põrganud kokku Bayerni ründaja Mario Gomeziga, vahendab The Guardian.
Rooney lahkus Bayerni kodustaadionilt karkudel ning tema parema jala ümber oli kaitseks pandud spetsiaalne saabas.
Kardeti, et Rooney võis hüppeliigeses sidemed rebestada, aga nüüd selgus, et vigastus osutus kardetust kergemaks ning tõenäoliselt tema osalemist suvisel MM-finaalturniiril ohtu ei sea.
Briti saartel suleti vulkaanituha tõttu veel lennujaamu
16.05.2010 13:27
Suures osas Suurbritanniast on täna õhtul lennujaamad suletud. Eesti aja järgi kella 15 ja 21 vahel on kinni näiteks Manchesteri, Liverpooli ja Doncasteri lennuväljad, kirjutas BBC.
Lisaks on tuhapilve levik tõkestanud lennuliikluse Põhja-Iirimaal, osal Šotimaast ja Mani saarel.
Londoni ja Dublini lennujaamad on avatud.Lisaks on tuhapilve levik tõkestanud lennuliikluse Põhja-Iirimaal, osal Šotimaast ja Mani saarel.
Islandi Eyjafjallajökulli vulkaan on viimastel nädalatel jälle aktiviseerunud. Suurbritannia meteoroloogiateenistuse andmeil võib uus tuhapilv Briti saarte kohal järgmise paari päeva jooksul veelgi laieneda. Pilv tekkis neljapäevase vulkaanipurske järel.

Lisa 2

Valitsejad
Jrk.
Nimi
Eluaeg
Valitsusaeg
Eluaastaid
Valitsusaastaid
1
William I Vallutaja
1028 -1087
1066-1087
60
22
2
William II Rufus
≈ 1057 -1100
1087-1100
≈44
14
3
Henry I Beauderc
≈1068-1135
1100-1135
≈68
36
4
Stephen of Blois
≈ 1096 -1154
1135-1154
≈59
20
5
Henry II
1133- 1189
1154-1189
57
36
6
Richard I
1157- 1199
1189-1199
43
11
7
John I Lackland
1167 -1216
1199-1216
50
18
8
Henry III
1207-1272
1216-1272
69
57
9
Edward I Longshanks
1239 -1307
1272-1307
69
36
10
Edward II
1284-1327
1307-1327
44
21
11
Edward III Plantagenet
1312-1377
1327-1377
66
51
12
Richard II
1367-1400
1377-1399
34
23
13
Henry IV Bolingbroke
1366-1413
1399-1413
48
15
14
Henry V of Lancaster
1387 -1422
1413-1422
36
10
15
Henry VI of Lancaster
1421 - 1471
1422-1471
51
50
16
Edward IV of York
1442 -1483
1471-1483
42
13
17
Edwrad V of York
1470-1483
1483-1483
14
1
18
Richard III of York
1452-1485
1483-1485
34
3
19
Henry VII Tudor
1457-1509
1485-1509
53
25
20
Henry VIII
1491- 1547
1509-1547
57
39
21
Edward VI
1537 -1553
1547-1553
17
7
22
Mary I
1516-1558
1553-1558
43
6
23
Elizabeth I
1533- 1603
1558-1603
71
46
24
James I Stuart
1566 -1625
1603-1625
60
23
25
Charles I
1600- 1649
1626-1649
50
24
 
Inglismaal oli 1649-1661 vabariik. Kuningat ei olnud.
26
Charles II
1630-1685
1661-1685
56
25
27
James II
1633-1701
1685-1689
69
5
28
William III of Nassau
1650-1702
1689-1702
53
14
29
Anne Stuart
1665-1714
1702-1714
50
13
30
George I
1660-1727
1714-1727
68
14
31
George II
1683- 1760
1727-1760
78
34
32
George III
1738-1820
1760-1820
83
61
33
George IV
1762-1830
1820-1830
69
11
34
William IV
1765 - 1837
1830-1837
73
8
35
Queen Victoria
1819-1901
1837-1901
83
65
36
Edward VII
1841 -1910
1901-1910
70
10
37
George V
1865-1936
1910-1936
72
27
38
Edward VIII
1894-1972
1936-1936
79
1
39
George VI Windsor
1895-1952
1936-1952
58
17
40
Elizabeth II
1926-?
1952-?
Kuninganna Elizabeth II

Kasutatud allikad:

1. http://et.wikipedia.org
2. http://globalis.gvu.unu.edu/
3. http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/unitedkingdom/index_et.ht m
4. http://www.sodur.com/index.php?option=com_content&view=article&id=4&Itemid=74
5. http://en.wikipedia.org/wiki/United_Nations
6. http://www.nlib.ee/
7. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/suurbritannia1.ht m
8. http://en.wikipedia.org/wiki/Museum_of_Scotland
9.1996. Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: ''Eesti Entsüklopeediakirjastus'', 20-40 lk
10. http://miksike.com/
11. http://www.annaabi.co m
12. http://www.cefas.co.uk/data/fisheries-information.aspx
13. http://www.keskkonnaveeb.ee/
14. http://www.postimees.ee/
15. http://www.reporter.ee/
16. http://www.delfi.ee/
17. http://www.ohtuleht.ee/
18. http://www.google.ee/imghp?hl=en&tab=w i