Briti saared (0)

Briti saartel Põhja-Euroopas asuvad Inglismaa, Šotimaa ja Wales . Koos Põhja-Iirimaaga moodustavad nad Ühendkuningriigi.
 
Suurem osa Inglismaast moodustab madalik , kusjuures kõige tasasemad alad on ida pool. Kõrgemate kohtade hulka kuuluvad Lake District (järvepiirkond) ja Penniinid. Šotimaa, Wales ja Põhja- Iirimaa on Inglismaast mägisemad. Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Šotimaal asuv Ben Nevis (1343 m). Suurim järv on Loch Ness Põhja- Iirimaal ja pikim jõgi on Severn (354 km), mis voolab läbi Walesi ja Inglismaa lääneosa. Enamikus paikades on suvi üldiselt jahe ja talv pehme, vihma sajab aastaringselt.
 
LINN JA MAA
Suurbritannia on rahvarohke riik. Neli inimesi viiest elab linnades. Kõige tihedamini asustatud on Inglismaa, eriti kaguosas Londoni ümbruses. London on üks maailma suurimaid kultuurikeskusi. Ühendkuningriigis on ulatuslik teedevõrk ja arvukalt kiirteid ning Londoni Heathrow´i lennujaam on maailma kõige tihedama rahvusvahelise liiklusega lennujaam. Alates 1994. aastast on Inglismaad Prantsusmaaga ühendanud La Manche ´i väina alt läbi ehitatud Eurotunnel.
 
TÖÖSTUS JA PÕLLUMAJANDUS
Loodusvarade hulka kuuluvad nafta - j a maagaasivarud Põhjamere all. Arvukad jõed annavad vett nii joogiks kui põldude niisutamiseks. Suur osa maast on üles haritud, kasvatatakse nisu, suhkrupeeti, kartuleid ja rapsi. Loomadest peetakse piimakarja ja lambaid, aga ka sigu ning kodulinde. Tootvast tööstusest on esindatud lennuki- ja raketiehitus, keemiatööstus, telekommunikatsiooni - ja elektroonikatööstus. Šotimaal valmistatakse peent villast kangast ja Põhja-Iirimaa on kuulus oma puhta valge linase kanga poolest. Tähtis on ka teenindussfäär pangandus-, kirjastus- ning turismitööstusega.
 
Suurbritannia
Pindala: 244 046 km2
Rahvaarv: 58 201 000
Pealinn: London
Keeled: inglise keel (riigikeel) kõmri ( uelsi )
Rahaühik: naelsterling (nael)
Riigikord : konstitutsiooniline monarhia
Inimesi ruutkilomeetri kohta: 240
Usundid: protestantism, katoliku usk
Kõrgeim koht: Ben Nevis (Šotimaa), 1343 m
Pikim jõgi: Severn (Inglismaa, Wales), 345 km
Peamised tegevusalad: teenindus, tööstus, rahandus
Suurbritannia on suuruselt kaheksas saar maailmas. Ajalooliselt eristatakse Inglismaad, Walesi ja Šotimaad.
Lainjas madalik hõlmab saare ida- ja kaguosa, kõrged alad aga ülejäänud Inglismaa, Walesi ning Šotimaa. Suurim mäemassiiv on saare põhjaosa valdav Šoti mägismaa. Kesk-Šoti madalik jagab selle Põhja-Šoti mägismaaks ja Lõuna-Šoti mägismaaks. Inglismaal asuvad Penniinid ja Walesis Cumbria mäed. Põhja-Iirimaal on Antrimi ja Sperrini mäed, mis varjavad suurimat ja kauneimat Lough Neagh’ järve. Šotimaa rannik on liigestatud põhjas ja läänes ning seal paiknevad suurtest ja hõredalt asustatud saartest koosnevad saarestikud , nagu Hebriidid, Orkney ja Shetlandi saared. Mani saar ja Kanalisaared alluvad otse Briti kroonile. Seevastu kuulub riigile rohkesti väikeseid laialipuistatud valdusi Kariibi meres ja erinevates ookeanides. Välisvaldused on ka Gibraltar ja Falklandi ehk Malviini saared, mida tahab endale ka Argentiina.
Kuigi saareriigis kõrgeid mägesid pole, tekitab väga niiske kliima rohkesti madalaid jõgesid, mille veetase eriti ei kõigu. Suurim jõgi on Thames, mis viib oma veed läbi Lõuna-Inglismaa ja pealinna Londoni ning suubub Põhjamerre. Sinna voolavad ka Ouse ja Trent. Atlandi ookeani suubuvad Severn ja Clyde . Inglismaa põhjaosas, Walesis ja Šotimaal on palju järvi.
Kunagi oli Suurbritannia kaetud tiheda taimestikuga: kasvasid suured tamme- ja pöögimetsad. Nüüdseks on metsad hävitatud ja nende asemel on rohumaad ja põllud. 10% riigi maa-alast hõlmavad puistud . Need levivad põhiliselt Šotimaal, mille loodeosas kasvavad eelkõige punamännimetsad.
Inimtegevuse tõttu on kannatanud ka loomastik . Põlistest suurimetajatest on ellu jäänud ainult üks metskitse ja üks punahirve liik. Veel võib kohata poolmetsikuid hobuseid Shetlandi saarel ja mujalgi. Suurbritanniale iseloomulikud väikeimetajad on mägrad, saarmad, rebased , oravad, jänesed, nirgid, kärbid jt. Palju on linde, arvestuste järgi 200 liiki.
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi rahvastik koosnes algul neljast põhirahvast: inglastest, waleslastest, šotlastest ja iirlastest. Germaani päritolu inglaste esivanemad elasid algul Saksamaal, kust nad rändasid Suurbritanniasse ja segunesid keltide ning sisserännanud roomlastega. Waleslased ja šotlased põlvnevad otseselt keltidest . Nende rahvaste keeled on palju taandunud, eriti Šotimaal: vana šoti ehk gaeli keelt räägib vaid 50 000 inimest Põhja-Šoti mägismaal ja Hebriidi saarestikus.
Inglased kuuluvad põhiliselt anglikaani kirikusse, šotlaste ja waleslaste juures on levinud ka ristiusu teised harud. Põhja-Iirimaa rahvastik on selgelt jagunenud kaheks: inglise ja šoti päritolu protestantlikuks enamuseks ning Iirimaa poole hoidvaks katoliiklikuks vähemuseks.
Kas inglased või britid?
Inglastest rääkides mõistetakse tavaliselt nende all sageli kõiki Ühendkuningriigi elanikke. Tegelikult tuleks öelda britid. Inglased moodustavad ainult kõige tihedamalt asustatud piirkonna- Inglismaa- elanikkonna.
Riigi teised osad on Wales, kus räägitakse veel oma põlist kõmri keelt; kõrge rahvusteadvusega Šotimaa ja väljaspool Suurbritanniat asuv Põhja-Iirimaa.
Walesil, Sotimaal a Põhja-Iirimaal on oma autonoomne valitsus- need osalevad iseseisvana rahvusvahelistel võistlustel.
INGLISMAA
Pindala: 130 360 km2
Rahvaarv: 48 378 000
Pealinn: London
ŠOTIMAA
Pindala: 78 769 km2
Rahvaarv: 5 111 000
Pealinn: Edinburgh
WALES
Pindala: 20 767 km2
Rahvaarv: 2 898 000
Pealinn: Cardiff
PÕHJA-IIRIMAA
Pindala: 14 121 km2
Rahvaarv: 1 610 000
Pealinn: Belfast
Suurimad linnad (elanike arv, sulgudes koos linnastuga)

London- 3 205 000 (7 620 000)

Birmingham- 1 017 000

Leeds- 724 000

Glasgow - 688 000

Sheffield- 530 000
Suurbritannia impordib

Liiklusvahendeid

Tööstusseadmeid

Teabevahendeid

Paberit ja paberitooteid
Suurbritannia ekspordib

• Tööstusseadmeid
  
• Teabevahendeid
  
• Veondusseadmeid
  
• Liiklusvahendeid
  
• Lennukeid
  
• Naftat
  

SUURBRITANNIA
Geograafiline asend
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (Ühendkuningriik) on riik, mis koosneb Inglismaast, Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Ühendkuningriigi lähimad naabrid on Iirimaa ja Prantsusmaa. Prantsusmaad ja Inglismaad eraldab teineteisest La Manche’i väin.
Üldandmed
Enam kui 70 maad on Ühendkuningriigist suuremad, kuid Ühendkuningriigis elab ainult umbes 1% maailma inimestest.
Riigi pindala on 244 900 km². Ühendkuningriik jaotub kaheksaks maa-alaks. Seitse neist maa- aladest katavad Suurbritannia saart .
Ühendkuningriigi rahvaarv on 59 313 000 inimest. Rahvastiku tihedus on 245,5 in/km². Enamus inimestest on varajaste Euroopa vallutajate järeltulijad.
Riigi pealinn on London. Riigikeel on inglise keel.
Looduslikud tingimused
Suurbritannia rannikut liigestavad rohked lahed : läänerannikul nt. Bristoli, Cardigani, Solway Firthi, idarannikul Moray Firthi, Humberi, Washi ja Thamesi lath. Lääne-Šotimaal ja Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kalju-kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia saare põhja-ja lääneosa on mägine, seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud. Suurim on saare põhjaosa hõlmav Šoti mägismaa. Lõuna pool asuvad kuplilaadne Cumberlandi massiiv ja põhja-lõuna-sihiline Penniini mäestik. Mägine on ka Walesi poolsaar. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. Suurbritannia kesk- ja põhjaosa ning Põhja-Iirimaa pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää.
Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima, iseloomulikud on pehme talv ja jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ning tugev tuul. Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3 ja lõunas 7, suvel põhjas 13 ja lõunas 17oC. Mägede tuulepealsetel nõlvadel sajab 1000-2500mm, Šotimaal kuni 4700 mm. Püsivat lumikatet on ainult Põhja-Šoti mägismaal.
Majandus
Põhjamere äärsetel aladel on suur maagaasi- ja naftavaru, 1977 avastati seal ka suured kivisöelademed. Põhiline söevaru asub maismaal, seal leidub ka kivisoola, kipsi ja kriiti. Parem rauamaagivaru on ammendunud.
Tiheda asustuse tõttu pööratakse olulist tähelepanu looduskaitsele. Kaitstavad alad on enamasti väikesed, suuremad paiknevad mägedes.
Suurbritannia on arenenud tööstuse ja rohkete välissidemetega turumajandusmaa. Endise Briti impeeriumi emamaana on ta säilitanud arvestatava koha kapitali ja kommertsteenuste väljaveos. Suurbritannia on vanim tööstusriik, seal algas varakult üleminekpostindustriaalsesse arengujärku: tööhõive tootmisharudes langeb ning teeninduses kasvab.
Kiiresti arenev tööstusharu on keemiatööstus. Tähtsaimad keemiatööstuspiirkonnad on suur-London, Lancashire ja Kirde-Inglismaa. Mineraalväetisi toodetakse kõige enam Kagu-Inglismaal. Tekstiili- ja õmblustööstus on mitmekülgsed, kuid ei rahulda enam siseturu vajadusi.
Suurenenud on toidu-ja maitseainetööstuse osatähtsus. Liha-, piima-, toidurasvade ja kondiitritööstuse kõrval on eriti kuulsad viski-ja õlletööstus.
Tähtsaimad tehnilised kultuurid on suhkrupeet ja raps . Linnastute lähistel ja Washi lahe ääres viljeldakse rohkesti köögi-ja puuvilja, lilli ning kartulit . Põllumajandus rahuldab u. 65% siseturu toiduainevajadusest.
Rahvastik
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi rahvastik koosnes algul neljast põhirahvast: inglastest, waleslastest, šotlastest ja iirlastest. Germaani päritolu inglaste esivanemad elasid algul Saksamaal, kust nad rändasid Suurbritanniasse ja segunesid keltide ning sisserännanud roomlastega. Waleslased ja šotlased põlvnevad otseselt keltidest. Nende rahvaste keeled on palju taandunud, eriti Šotimaal: vana šoti ehk gaeli keelt räägib vaid 50 000 inimest Põhja-Šoti mägismaal ja Hebriidi saarestikus.
Inglased kuuluvad põhiliselt anglikaani kirikusse, šotlaste ja waleslaste juures on levinud ka päritolu protestantlikuks enamuseks ning Iirimaa poole hoidvaks katoliiklikuks vähemuseks.
Suurimad vähemusrahvused on Aafrika, India, Pakistani ja Bangladeshi päritolu. Siiski moodustavad nad kõik vaid 6% kogu Inglismaa rahvastikust.
Põhja-Wales’is räägib siiani palju inimesi kõmri keelt. Enamik neist töötab autotööstustes või arvuti- ja elektroonikatööstusettevõtetes. Varem täie jõuga töötanud söekaevandused on nüüdseks suletud. Walesis alates 7. saj. toimuv igaaastane luule-, muusika - ja teatrifestival Eisteddfod ülistabki kõmri keelt. Põhiosa Šotlasi elab kahes suuremas linnas: Edinburghis ja Glasgow’s. Igal aastal peetakse esimeses linnas kunstifestivali.
Muusika
Inglise muusika on kogunud palju populaarsust peale 1960-ndaid, kui paljud inglise muusikud aitasid muuta rock’n’rolli populaarseks. Sellest ajast alates on Suurbritannias lavale toodud arvukalt kuulsaid muusikuid, kes esitavad nii metalit, drum’n’bassi kui ka vana rahvamuusikat, mis on iseloomulik Inglismaale, Šotimaale, Walesile ja Põhja-Iirimaale.
Traditsiooniline inglise rahvamuusika erineb paiguti, näiteks Nurthumbria ja Yorkshire muusika on väga erinev, erinevusi on ka Londoni muusikas. Inglismaa 20.sajandi üks parimaid esitajaid oli Martin Carthy.
Kõikidest Suurbritannia regioonidest on Põhja-Iirimaal kõige elavam rahvamuusika. Traditsioonilistes ansamblites on sajandeid olnud viiulid. Vaieldamatult parim Iiri muusika esitaja on Snow Patrol Bangori linnast.
Šoti rahvamuusika koosneb paljudest lauludest, kaasaarvatud ballaadidest, mida laulab solist ning teda saadavad torupillid, viiulid või harfid. Traditsiooniliste tantsude hulka kuuluvad valsid, riilid, strathspeyd ja džiigid. Kuigi šoti muusikat on mõjutanud nii Iiri kui ka inglise muusika, on see väga omapärane. Paljud välismaalased seostavad Šoti muusikat torupillidega.
Walesis esitatakse muusikad twmpathau ja gwyl werini muusikafestivalidel. Walesi muusika allus kaua Inglise kultuurile , kuid 20.sajandil hakkasid Walesi muusikat traditsioonilist Walesi muusikat taaselustama. Kõige tuntum Walesi instrument on harf . Kolme keelega harf on üks omapärastest pillidest Walesis.
Arhitektuur
Kõige varasemad arhitektuurinäited Suurbritannias on peamisel nooremast kiviasjast pärit monumendid nagu Stonehenge ja Avebury. Keskajast on säilinud palju losse ja enamustes linnadest ja külades näitab vallakirik koha asustamise aega, sest need on enamasti ehitatud kivist ja seal pole kasutatud krohvi.
Peale viikingite vallutust 1066.aastal lasi William I ehitada arvukalt losse, et nende tähtsust ülal hoida. Neid ehitati tihti puidust. Kõige kuulsam ehitis, mille William I ehitada lasi, on Tower.
Tower on Londoni üks tähtsamatest vaatamisväärsustest. Seda samastatakse tihti kandilise kindluse White Toweriga. Toweri ülesandeks oli olla kindlus, kuninglik palee ja vangla tähtsate vangide jaoks. Seda kasutati ka hukkamis- ja piinamispaigana, relvalaona, loomaaiana, tähetornina ning alates 1303.aastast Kroonjuveelide hoidmispaigana.
Veel üks tuntud koht on 19. sajandist pärinev Westminsteri palee, mida tuntakse ka Parlamendihoonena. See on koht, kus parlamendi kaks koda kohtuvad et võtta vastu otsuseid. Palee on Thamesi jõe kaldal .
Stonehenge
Stonehenge on ilmselt rajatis , mida jääbki ümbritsema salapära. Tema otstarbe kohta on püstitatud palju hüpoteese, kuid täit tõde pole suutnud välja selgitada ka maailma helgeimad pead. On arvatud, et ta oli muistne observatoorium, ohvripaik või pühakoda. Nimi Stonehenge on pärit saksidelt, mis tähendab nende keeles rippuvaid kive. Esimesena asus Stonehenge’i uurima 17. sajandi kuulus arhitekt Ingo Jones, kes arvas , et selle "templi" on püstitanud roomlased . 18. sajandil arvas antikvaar ja vabamüürlane William Stukeley, et Stonehenge on kunagine Briti druiidide pühamu ja järelikult on selle rajanud druiidid . Tänapäeva teaduslike vahenditega on tehtud kindlaks, et Stonehenge on tegelikult palju vanem ja selle rajajaks ei saa olla ei roomlased ega druiidid.
Stonehenge asub Salisbury tasandiku kriidimadalikul Lõuna-Inglismaal, otse selle südames. Teda ümbritseb avatud Wiltshire maastik , kus on toimunud palju ajalooliselt tähtsaid sündmusi ning seal on elanud mitmeid rahvaid. Suured sinakad kiltkivid, millest Stonehenge on ehitatud, on kohapeale transporditud Lõuna-Walesist. Transportimiseks kasutati ilmselt merd ja Avoni jõge. Stonehenge ümbruses on palju objekte, mis annavad tunnistust suurest poolnomaadide kogukonnast. Ehitamisega tehti algust umbes 5500 aastat tagasi e 3500 aastat e. Kr. Inglise arheoloog Richard Atkinson jõudis eelmise sajandi keskel järeldusele, et esialgne Stonehenge oli ringikujuline ja teda ümbritses ka vallikraav koos 56 süvendiga nn. Aubrey augud. Esimesena on püstitatud Kannakivi, mis asub monumendi sissepääsu juures. Teine ehitusejärk algas 3200 aastat e. Kr. Uutest ehitisest moodustus paralleelne seljakute rida, mis sidus ehitise Avoni jõega. Alguses moodustati kiltkividest ringid, aga need lammutati peagi ja nende asemele toodi hiiglaslikud kivisambad, mis annavad tooni monumendis ka tänapäeval. Suurimad neist sammastest kaaluvad kuni 26 tonni ja nende kohale toomiseks kasutati kogu kohalik tööjõud. Kõige keskele püstitati kolmikkivi hobuseraua kujuliselt, mida on näha ka tänapäeval. Kiltkivid, mis lammutati paigutati hiljem uuesti megaliitide ringi sisse ning neid võib pidada väikesteks tugisammasteks. Pearingist väljapoole kaevati veel palju auke, kuhu kavatseti paigutada veel suuri kivisambaid, millest pidi moodustuma veel 3 välisringi. Mingil saladuslikul põhjusel jäeti see töö siiski katki. Viimased muudatused ehitises tehti umbes 2000 aastat e. Kr. Selle käigus võeti väiksemad kiltkivid uuesti tugede kohalt maha ja paigutati nad praegusesse asendisse ringi keskel. Samal ajal paigutati ühe kolmikkivi ette ka suur roheline liivakivist rahn, mis on samuti pärit Lõuna-Walesist. Praegu nimetatakse seda rohelist liivakivi altarikiviks.
Kahjuks on Stonehenge’ist praeguseks alles ainult tema kunagise uhkuse vari. Algset kuju on võimalik ette kujutada, sest kivide kohad on välja selgitatud . Üle poole kividest on kas kadunud või murukamara all.