Suurbritannia majandus (1)

Pärnu Ühisgümnaasium
SUURBRITANNIA MAJANDUS
Referaat
Liis Massa
G1C
Juhendaja õp. Marge Kurm
Pärnu 2008
Sisukord 2
Sisukord
2
Sissejuhatus
3
I. Riigi üldiseloomustus
4
1.1. Üldandmed
4
1.2. Geograafiline asend ja iseloomustus
5
1.3. Arengutase
6
II. Rahvastik
7
III. Energiamajandus
8
IV. Põllumajandus
9
4.1. Looduslikud eeldused
9
4.2. Majanduslikud eeldused
10
V. Turism
11
Kokkuvõte
12
Kasutatud kirjandus
13
Lisa 1
14
Lisa 2
15
Lisa 3
16
Lisa 4
17
Lisa 5
18
Lisa 6
19
Sissejuhatus 3
Valisin oma teemaks “ Suurbritannia majandus”, sest tegemist on kõrgelt arenenud ja ühe maailma juhtiva riigiga, mille majanduse ja rahvastiku kohta on laialdaselt väga erinevaid materjale. Samuti pakub mulle huvi Ühendkuningriigi ajalugu ja ühiskonnakorraldus.
Minu referaadi peamine eesmärk on anda ülevaade Suurbritannia majandusest- analüüsin riigi geograafilist asendit, arengutaset , rahvastikku, energiamajandust, põllumajanduse majanduslikke ja looduslikke eeldusi ja turismi.
Oma töö koostamiseks kasutasin teatmeteoste “ENE” ja “ Eneke ” ning mitmete internetilehekülgede abi. Ühtseid materjale alateemade kirjutamiseks ei leidunud, vaid suur roll oli statistiliste andmete iseseisval analüüsimisel.
Töö on jaotatud osadeks riigi majandust enim mõjutavate tegurite kaupa. On peateemad ning nende alajaotused. Alapeatükid on vajalikud andmete selgemaks esitamiseks , et töö lugemine oleks mugavam ja tekst kergemini arusaadav.
I. Riigi üldiseloomustus 4
1.1. Üldandmed
Riigi ametlik nimetus on Suurbritannia ja Põhja- Iirimaa Ühendatud Kuningriik , on riik Lääne- Euroopas Briti saartel. Riigi pindala on 244 820 km², rahvaarv 60, 7 miljonit ning rahvastikutihedus 248,2 in/km². Suurbritannia riigikeeleks on inglise keel, mida üle maailma valdab ligi 2 miljardit inimest vähemalt elementaarse suhtlemise tasemel. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia 05/03/08)
Suurbritannia riigikorraks on parlamentaarne monarhia , riigipeaks on alates 1953. aastast Elizabeth II, kellel on formaalselt küll üsna suur võim, kuid tegelikkuses konsulteerib riigipea praktiliselt kõigi otsuste tegemisel valitsusega.
Seadusandvaks organiks on Parlament , mis koosneb Alamkojast ja Ülemkojast. Kuna Ühendatud Kuningriigil ei ole kirjutatud konstitutsiooni , siis ei ole Parlamendil mingeid formaalseid piiranguid otsuste ja seaduste vastuvõtmisel.
Suurbritannia valitsus on kolme tasandiline: Kabinet (25 peamist ministrit ja teised kõrged ametnikud), ministrid ning juuniorministrid. Reaalne võim on Kabineti käes.
Suurbritannias puudub ühtne õigussüsteem, igal regioonil on see iseseisev. Õigussüsteem põhineb tavaõigusel, mille aluseks on parlamendi poolt heakskiidetud seadused, kuid samuti kohtulahendid ja tänasel päeval ka Euroopa Liidu seadused. Kõrgeimaks kohtuorganiks on Ülemkoda, mis on ühtlasi ka Ülemkohus.
Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. (Lisa 1: Suurbritannia lipp.)
Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Praegune kuju on vapil 1837 . aastast, mil eraldus Hannoveri kuningriik. (Lisa 2: Suurbritannia vapp .)
Riigi rahaühikuks on Suurbritannia naelsterling , mis kehtib Suurbritannias, Põhja- Iirimaal , Mani saarel, Kanalisaartel, Gibraltaris ja Falklandi saartel.
Suurbritannia paikneb Greenwichi kohaliku päikeseaja ehk maailmaaja ajavööndis.
Riigihümniks on “God Save the Queen ”, patriootiline laul, mis on traditsiooniline, kuid ametlikult kinnitamata Suurbritannia riigihümn.
Suurimad linnad on pealinn London, Glasgow , Birmingham, Manchester , Liverpool, Leeds ja Newcastle. (1984. Eneke. Tallinn: ''Valgus'', 341-344 lk)
1.2. Geograafiline asend ja iseloomustus 5
Suurbritannia koosneb Inglismaast, Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euraasia mandri Euroopa maailmajao looderanniku lähedal. (Lisa 3: Suurbritannia geograafiline asend.)
Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Ühendkuningriigi lähimad naabrid on Iirimaa ja Prantsusmaa.

• Suurbritannia saare ulatus põhjas lõunasse on umbes 1000 km ja idast läände umbes 100- 500 km.
  
• Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima , iseloomulikud on pehme talv ja jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ning tugev tuul. Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3 ja lõunas 7, suvel põhjas 13 ja lõunas 17oC. Mägede tuulepealsetel nõlvadel sajab 1000- 2500 mm, Šotimaal kuni 4700 mm. Püsivat lumikatet on ainult Põhja-Šoti mägismaal.
  
• Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Ben Nevis , mis asub Šotimaal ja mille kõrgus merepinnast on 1343 meetrit.
  
• Jõed on lühikesed ja veerohked , pikimad on Severn ja Thames .
  
• Järved on väikesed, järverohkeimad piirkonnad on Cumberland ja Šotimaa.
  
• Metsaga on kaetud 11,6 % riigi pindalast.
  

Suurbritannia rannikut liigestavad rohked lahed : läänerannikul nt. Bristoli, Cardigani, Solway Firthi, idarannikul Moray Firthi, Humberi, Washi ja Thamesi laht. Lääne-Šotimaal ja Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia saare põhja- ja lääneosa on mägine, seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud. Suurim on saare põhjaosa hõlmav Šoti mägismaa. Lõuna pool asuvad kuplilaadne Cumberlandi massiiv ja põhja-lõuna-sihiline Penniini mäestik. Mägine on ka Walesi poolsaar. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik . Suurbritannia kesk- ja põhjaosa ning Põhja-Iirimaa pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää.
( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/suurbritannia1.ht m 09/03/08)
1.3. Arengutase 6
Suurbritannia kuulub esimesse maailma ehk kõrgelt arenenud riikide hulka. Tegemist on maailma ühe juhtiva inforiigiga.

• SKT
  Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2- 4% vahele. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Ühendatud Kuningriigi SKT inimese kohta kõrgem EL keskmisest (seda ka EL-15 suhtes). Järgnevateks aastateks oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist seoses sise- ja välisnõudluse vähenemisega ja energiahindade tõusuga.
  
• Teenindussektori osakaal
  Ühendatud Kuningriigi majanduse struktuur on tüüpiline arenenud riigile, kuigi teenindussektori osakaal on isegi mõnevõrra suurem kui teistel arenenud riikidel- umbes 80%. Umbes viiendiku lisandväärtusest annab tööstussektor ja vaid napp protsent rikkuse kasvust tuleb primaarsektorist. Eriti tugev, peamiselt tänu Londoni City'le, on finants - ja äriteenuste sektor . Põllumajandus on intensiivne, sel alal töötab ainult 3% rahvastikust.
  
• Sotsiaaldemograafilised näitajad
  1. Iive: rahvaarvu kasv: 0,34% aastas (2005. a)
  2. Imikusuremus : 5,01 last (2007. a)
  3. Laste arv peres: 1,6 last (2005. a)
  4. 65 a ja vanemaid inimesi: 17,8% (2005. a)
  
• Teismeliste emadus
  2002. aasta andmete kohaselt sündis 1000 15-19 aastase neiu kohta 20 last. Võrdluseks võib tuua Nigeri , kus vastav näitaja on 233. Kuigi vaid üks laps kahekümnest on sündinud planeeritud raseduse tulemusel, on Suurbritannia näitaja maailma 100 riigi arvestuses väga heal, alles 84. kohal.
  
• Tööhõive
  Töötuse tase Suurbritannias on suhteliselt madal- 4,8 %. Ühendatud Kuningriik on ligi 75% tööhõive näitajaga üks edukamaid riike Euroopas.
  

( http://globalis.gvu.unu.edu/indicator_detail.cfm?IndicatorID=19&Country=GB 16/03/08)
II. Rahvastik 7
Suurbritannias elab 60, 7 miljonit inimest. Ametlik statistika eristab nn valgeid (Briti saarte ja muud Euroopa päritolu inimesed, keda on umbes 96%) ja mujalt pärinevaid elanikke, peamiselt juudid , hindud ja samuti sisserändajad Aafrikast, Pakistanist, Türgist ja mujalt maailmast. 4/5 kogu rahvastikust on inglased , suuremate vähemusrahvaste hulka kuuluvad šotlased (5,2 miljonit), iirlased (1,4 miljonit), alsterlased (1,0 miljonit) uelslased (900 000) ja gaelid (90 000).
Rahvastik on Ühendatud Kuningriigis varasemast vähem mitmekesine . Enne 1962. aastat anti Rahvaste Ühenduse maadelt saabunuile soovi korral kodakondsus, kuid hilisemad immigratsiooniseadused aastatel 1962, 1968 ja 1971 on sisserännet ja kodakondsuse andmist oluliselt piiranud. Sisserändajad elavad peamiselt suurtes linnades ja tööstuspiirkondades.
Juba 1850. aastal elas pool ja 1900. aastal kolm neljandikku rahvastikust linnades, mis teeb Suurbritanniast vanima linnastunud maa. Tänapäeval elab linnades 91,5% inimestest.
Suurbritannia rahvastik on vananev . Järjest kasvav on kesk- ja pensioniealiste inimeste osakaal, noorte osakaal väheneb, kuigi sündimuse langus on peatunud. Alates 1971. aastast on alla 15- aastaste inimeste arvukus langenud väga suurel määral- 7% . (Lisa 4: Suurbritannia rahvastiku vanuseline koosseis.)
2006. aastal koostatud rahvastikupüramiidi vaadeldes võib järeldada eelseisvaid keerulisi aegu umbes kolmekümne aasta pärast, arvestades praeguse tööealise elanikkonna vananemist . Vananeva rahvastikuga riikide, sealhulgas Suurbritannia suurimaks probleemiks saab vanurite ülalpidamise ja hooldamisega seotud majanduslikud küsimused. Riigi kõrget arengutaset näitab lisaks naistele ka meeste kõrgeealisus, mis on naistega võrdne koguni kuni 70.- 74. eluaastani. (Lisa 5: Suurbritannia rahvastikupüramiid.)
Usus domineerivad kõrgelt anglikaanid, kes moodustavad rahvastikust üle poole. Neile järgnevad pika vahemaaga katoliiklased ja moslemid . Viimased on peamiselt šotlased ja sisserännanud.
III. Energiamajandus 8
Suurbritannias leiduvad maavarad on kivisüsi, rauamaak, kivisool , kips, kaoliin , maagaas, nafta ja tina. Tööstuses on oluliselt kahanenud söekaevandamise, musta metallurgia , laevaehituse , auto- ja tekstiilitööstuse osatähtsus. Nende asemel on olulisele kohale tõusnud nafta ja maagaasi ammutamine ning töötlemine, millega tegelevad rahvusvahelised kontsernid Royal Dutch Shell , Unilever ja British Petroleum Company.
Energeetika struktuurimuutused tulenevad Põhjamere rikkaliku maagaasi- ja naftavaru hõlvamisest. Gaasimardlad paiknevad Yorkshire'i, Ida-Inglismaa ranniku ja Briti meresektori põhjatipu lähedal; suurimad naftatöötlustehased on Šotimaa ida- ja Inglismaa kirderannikul.
Põhiosa elektrienergiast toodavad kivisütt tarbivad soojusjõujaamad.
Suurbritannia oli üks esimesi riike, kus hakati 1950. aastatel tuumaenergiajaamu ehitama. Tänapäeval paiknevad riigi võimsaimad tuumajõujaamad Kagu- ja Edela-Inglismaal ning Šotimaal, mis üldises mõttes kuuluvad kõik riigile.
Riigi üheks jõukuse põhjuseks on ka fakt, et 92% oma energiavajadusest suudetakse katta kodumaiste allikatega : 35% naftast, 30% kivisöest, 23% maagaasist, 6% tuumakütusest ning 1% vee-energiast.
Suurbritannias on alternatiivsete energiavarude kasutamise trend kasvav ja väga mitmekülgne. Kasutusel on aatomi-, tuule-, hüdro-, tõusu-mõõna, lainete, päikeseenergia. Samuti toodetakse energiat munitsipaal- ja üldtööstuslikest, spetsiaaltööstuslikest, ja põllumajanduse ning metsanduse jäätmetest. ( http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/kirjandus.php?kkt=13 28/03/08) Kuna Suurbritannia on saareriik , on tal väga head eeldused just tuule- ja hüdroenergia kasutamiseks. Riigi suuremad linnad asuvad just ranniku lähedal, mistõttu energiakadu toodetud energia tarbijani transportimisel on võrdlemisi väike.
2001. aastal oli elektrienergia toodang 3829 kg õli inimese kohta elektrienergia tootmiseks. Maailma riikide hulgas annab see 32. koha, edetabeli juht on naftariik Qatar .
Minu arvates saaks riigi energiamajandust tõhustada tuumaelektrijaamu rajades. Näiteks võib tuua Prantsusmaa, kus aatomienergia on end igati õigustanud oma keskkonnasõbralikkuse ja tootmisprotsessi odavusega.
IV. Põllumajandus 9
4.1. Looduslikud eeldused
Suurbritannias on põllumajanduslikku maad 18,4 mln ha, mis moodustab riigi territooriumist 74%. Sellest 31,7% on põlde ja 63,4% rohumaid. Looduslik rohumaa (nn kare karjamaa rough pastures) on ülekaalus mägialadel.
Maaharimiseks sobib rohkem riigi lõuna- ja idaosa, mille pinnamood on lainjas tasandik . Mägine põhja- ja lääneosa sobib pigem lambakasvatuseks; mägedes on põlluharimiseks tingimused raskendatud ega tasu majanduslikult end ära.
Suurbritannia kuulub mõõduka parasvöötme kliimaga alasse. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist . Madalikul valdavad enamasti põllustatud metsapruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad (peamiselt mägirabad ja kanarbikunõmmed). Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele.

• Agrokliima iseloomustus
  

1. Keskmised temperatuurid:
a) jaanuaris: põhjas 3o C, lõunas 7o C
b) juulis: põhjas 13o C, lõunas 17o C
Sooja kliima põhjuseks on saartest mööduv soe Golfi hoovus .
2. Aktiivsete temperatuuride summa: 2500o C
3. Sademed:
a) mägede tuulepealseil nõlvul: 1000-2500 mm
b) Šotimaal: 4700 mm
c) kuivemas idaosas: 500 mm
4. Vegetatsiooniperioodi pikkus: 5 kuud
5. Saakide arv aastas: 2
(1996. Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: ''Eesti Entsüklopeediakirjastus'', 20-40 lk),
( http://miksike.com/docs/referaadid2007/Suurbritannia_kristiklopets.ht m 28/03/08)
4.2. Majanduslikud eeldused 10
Suurbritannia põllumajandus on tootlik ja teadusmahukas. Et palju põllumajandussaadusi veetakse sisse, on säilinud ainult kõrge tööviljakusega farmid. 1950.- 1980. aastatel suurenes põllumajanduse toodang kaks korda, kaks korda vähenes ka töötajate arv ning farmide arv vähenes 40% võrra, mis näitab, millises mahus kasvas farmide efektiivsus.
Ühendkuningriik on jõukas riik, kus põllumajandusega tegelemiseks kapitali jagub. Samuti on farmeritel võimalus taotleda sarnaselt eesti taluomanikele Euroopa Liidu toetusrahasid. Riigi rahvastikust on hõivatud põllumajanduse valdkonnas vaid 1%, mis näitab antud valdkonna kõrget tehnoloogiliselt ja oskuslikult kõrget arengutaset.
Suurbritannia on spetsialiseerunud pigem loomakasvatusele. Põllumajanduses on esikohal loomakasvatus , kasvatatakse peamiselt sigu ja liha- piimaveiseid. Mägialadel tegeletakse lambakasvatusega, mille poolest on riik Euroopas esikohal.
70%-l külvipinnast viljeletakse teravilja, põhiliselt nisu ja otra. Tähtsaimad tehnilised kultuurid on suhkrupeet ja raps . Linnastute lähistel ja Washi lahe ääres viljeletakse rohkesti köögi- ja puuvilja, lilli ning kartulit. Põllumajandus rahuldab umbes 65% siseturu toiduainevajadusest.
Nii mahetootmine kui maheturg on alates 1990ndate aastate algusest Euroopas ja kogu maailmas jõudsalt kasvanud. Maheturg on Suurbritannias Euroopas teisel kohal, jäädes alla Saksamaale, kuid edestades Prantsusmaad. Nii Suurbritannias kui Prantsusmaal on aastane maheturu kasv olnud viimastel aastatel keskmiselt 40%. Mahesaaduste kasvava populaarsuse põhjuseks on kohaliku toidu eelistamisega kaasnev täiendav keskkonnakasu ja positiivne mõju kohalikule majandusele.
Ühendkuningriik ekspordib teravilja, rapsi, kartuleid, juurvilju ning veise-, lamba-, linnuliha ja kala. Suurimad ekspordipartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, Iirimaa, Holland , Belgia ja Hispaania .
Sisse imporditakse põllumajanduskaupu, masinaid, kütuseid ja toiduaineid Saksamaalt, USA-st, Prantsusmaalt, Hollandist, Hiinast, Norrast, Belgiast ja Itaaliast .
( http://worldfactbook.com/country/United%20Kingdom/2006/econ 30/03/08)
V. Turism 11
Turism on maailmas üks kiiremini arenevaid majandusharusid, millega paljud piirkonnad ennast ära elatavad. See on oluline ka Suurbritannias, kus kolmveerand rahvastikust on hõivatud just teenindussektoris.
Kõik majandusharud on omavahel tihedalt seotud. Turism ei eelda ainult inimeste reisimist oma kodukohast eemale, vaid see on tihedalt seotud majutuse , toidutööstuse, vaatamisväärsuste ja transpordiga. Suurbritannias on turistidel vastavalt enda võimalustele valida kodumajutuste (Bed and Breakfast ), karavaniparkide, hostelite, motellide ja hotellide vahel, millest viimased võivad olla maailmatasemel luksuslikud, nagu Savoy ja Ritz Londonis.
Suurbritannia pealinn London on turistide üks populaarsemaid reisisihte; oli maailma 2002. aasta turismipealinn.
Populaarseimad külastuskohad Londonis: Briti Muuseum , Rahvusgalerii, Tate Gallery , madame Tussaud' vahakujude muuseum, Saint Pauli katedraal , Westminster Abbey , Tower, Londoni parlamendihoone, Big Ben, Buckinghami palee , Londoni loomaaed , Kew Garden ja Harrodsi kaubamaja.
Üks suuremaid turismiatraktsioone on Inglise Meistrite Liiga jalgpallikohtumised, mille piletitulud ja ühtlasi neilt riigile laekuvad käibemaksutulud, ulatuvad miljonitesse naelsterlingitesse.
Kuulsaim ajaloomälestis on kindlasti Stonehenge , mis asub Salisbury kriidimadalikul Lõuna- Inglismaal. Ehitamine algas umbes 5500 aastat tagasi ehk 3500 aastat eKr ja viimased muudatused tehti alles 2000 a eKr. Stonehenge'i otstarbe kohta on püstitatud palju hüpoteese, kuid täit tõde pole selgunud . On arvatud, et ta oli observatoorium, ohvripaik või pühakoda. (Lisa 6: Stonehenge.)
Eesti turismifirmad pakuvad reise pea kõikidesse Suurbritannia linnadesse. Nii noorte kui täiskasvanute seas on London ning teised linnad väga populaarsed . Oluline on ka saadav keelepraktika.
( http://et.wikipedia.org/wiki/London#Turis m 02/04/08)
Kokkuvõte 12
Alustades referaadi koostamist, seadsin endale ülesandeks anda ülevaade Suurbritannia majandusest. Kuna ühegi riigi majandus ei koosne ühest osast, vaid mitmest omavahel tihedalt põimunud harust, tuli analüüsida Suurbritanniat väga mitmest küljest.
Esmalt esitasin üldinfo tutvustamaks poliitilist süsteemi ja riiki üldises plaanis, seejärel on juttu geograafilisest asendist ja arengutasemest, mis on majandust ühed enim mõjutavad tegurid. Riigi rahvastiku teema selgitab eelkõige soolis -vanuselist ja rahvuslikku koosseisu. Maavarasid ja kasutusel olevaid energiahankimissüsteeme tutvustab teema energiamajandus. Peatükk põllumajandus on jaotatud kaheks: loodulikud eeldused- tutvustab muldi ja agrokliimat, majanduslikud eeldused- põllumajanduse erinevad harud ning eksport ja import . Viimane teema turism räägib peamiselt populaarseimatest vaatamisväärstest.
Usun, et antud teemajaotuste süsteemil koostatud referaat loob lugeja jaoks pildi Suurbritannia majandusest.
Kasutatud kirjandus 13

• 1996. Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: ''Eesti Entsüklopeediakirjastus'', 20-40 lk
  

• 1984. Eneke. Tallinn: ''Valgus'', 341-344 lk
  
• http://globalis.gvu.unu.edu/indicator_detail.cfm?IndicatorID=19&Country=GB 16/03/08
  
• http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/kirjandus.php?kkt=13 28/03/08
  
• http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/suurbritannia1.ht m 09/03/08
  
• http://miksike.com/docs/referaadid2007/Suurbritannia_kristiklopets.ht m 28/03/08
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/London#Turis m 02/04/08
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia 05/03/08
  
• http://worldfactbook.com/country/United%20Kingdom/2006/econ 30/03/08
  

14
Lisa 1: Suurbritannia lipp
15
Lisa 2: Suurbritannia vapp
16
Lisa 3: Suurbritannia geograafiline asend
17
Lisa 4: Suurbritannia rahvastiku vanuseline koosseis
18
Lisa 5: Suurbritannia rahvastikupüramiid
19
Lisa 6: Stonehenge