Inglismaa referaat

usai, kathriin

Inglismaa referaat (0)

Põhikool - Keeled - Inglise keel

1 Hindamata

Referaat
SUURBRITANNIA
KUNINGRIIK
Sisukord

Suurbritannia

Linn ja maa

Tööstus ja põllumajandus

Vallutusest Kuningriigini

Maailmavõim

Impeeriumi allakäik
2. Suurbritannia tänapäeval
3. Elisabeth II
1. Suurbritannia
Briti saartel Põhja-Euroopas asuvad Inglismaa, Šotimaa ja Wales . Koos Põhja-Iirimaaga moodustavad nad Ühendkuningriigi.

Suurem osa Inglismaast moodustab madalik , kusjuures kõige tasasemad alad on ida pool. Kõrgemate kohtade hulka kuuluvad Lake District (järvepiirkond) ja Penniinid. Šotimaa, Wales ja Põhja- Iirimaa on Inglismaast mägisemad. Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Šotimaal asuv Ben Nevis (1343 m). Suurim järv on Loch Ness Põhja- Iirimaal ja pikim jõgi on Severn (354 km), mis voolab läbi Walesi ja Inglismaa lääneosa. Enamikus paikades on suvi üldiselt jahe ja talv pehme, vihma sajab aastaringselt .

1.1 LINN JA MAA
Suurbritannia on rahvarohke riik. London on üks maailma suurimaid kultuurikeskusi. Ühendkuningriigis on ulatuslik teedevõrk ja arvukalt kiirteid ning Londoni Heathrow´i lennujaam on maailma kõige tihedama rahvusvahelise liiklusega lennujaam. Alates 1994. aastast on Inglismaad Prantsusmaaga ühendanud La Manche ´i väina alt läbi ehitatud Eurotunnel.

1.2 TÖÖSTUS JA PÕLLUMAJANDUS
Loodusvarade hulka kuuluvad nafta - j a maagaasivarud Põhjamere all. Arvukad jõed annavad vett nii joogiks kui põldude niisutamiseks. Suur osa maast on üles haritud, kasvatatakse nisu, suhkrupeeti, kartuleid ja rapsi. Loomadest peetakse piimakarja ja lambaid , aga ka sigu ning kodulinde. Tootvast tööstusest on esindatud lennuki- ja raketiehitus, keemiatööstus, telekommunikatsiooni - ja elektroonikatööstus. Šotimaal valmistatakse peent villast kangast ja Põhja-Iirimaa on kuulus oma puhta valge linase kanga poolest. Tähtis on ka teenindussfäär pangandus-, kirjastus- ning turismitööstusega.

1.3 VALLUTUSEST KUNINGRIIGINI
Aastal 43 pKr alustasid roomlased Britannia madalike vallutamist. Pärast roomlasi tulid anglosaksid, viikingid ja normannid . Suurbritannia ja Iirimaa Ühendatud Kuningriikmoodustati 1801. 1922. a., pärast Iiri saare lõunaosa iseseisvumist, sai sellest Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik.

1.4 MAAILMAVÕIM
17. sajandi jooksul koloniseeris Suurbritannia suuri alasid Põhja-Ameerikas, Aafrikas ning Aasias. Kolooniate rikkus andis raha tööstusliku pöörde alustamiseks kodumaal, ehitati tehaseid ja masinaid. 20. sajandiks oli Briti impeerium maailma suurim ja seda kaitses maailma võimsaim laevastik .

1.5 IMPEERIUMI ALLAKÄIK
Kaks maailmasõda 20. sajandi esimesel poolel tõid kaasa ränki inimkaotusi ja majandusliku kitsikuse. 1950. aastatel algas Ühendkuningriigi rikkuse ja võimu allakäik: järjest enam kolooniaid saavutasid iseseisvuse ja Suurbritannia traditsioonilisi tööstusharusid nagu söe-, raua- ja terasetootmist ning laevaehitust tabas langus.

2. Suurbritannia tänapäeval
Ka tänapäeval on Ühendkuningriik tähtsal kohal finants - ja teenindava tööstuse alal ning mängib ÜRO, Rahvaste Ühenduse ja Euroopa Liidu vahendusel tähtsat rolli maailma asjades. Suurbritannia on konstitutsiooniline monarhia , mis tähendab, et kuningas või kuninganna on riigipea , kuid poliitiline võim on parlamendi käes. Mani saarel ka Kanalisaartel on laialdane autonoomia , aga osa nende seadustest võetakse vastu parlamendi poolt. 1997. aastal anti mõningane seadusandlik võim regionaalsele parlamendile Šotimaal ja assambleele Walesis.

TÄHTSAMAD FAKTID

Pindala: 244 820 km²
Rahvaarv: 59 778 002
Pealinn: London
Keeled: inglise ja kõmri
Rahaühik: naelsterling
3. Elizabeth II
Tema Majesteet kuninganna Elizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary Windsor ; sündinud 21. aprillil 1926) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada , Austraalia , Uus- Meremaa , Jamaica, Barbadose, Bahama, Grenada , Paapua Uus- Guinea , Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize ning Saint Kittsi ja Nevise riigipea. Westminsteri statuudi ( 1931 ) järgi on ta võrdselt kõigi nende riikide kuninganna. Ta on maailma ainus monarh , kes on samal ajal rohkem kui ühe iseseisva riigi pea.

Ta sai kuningannaks 6. veebruaril 1952 pärast oma isa, kuningas George VI surma, viibides ise sel ajal koos abikaasaga Kenyas. Ametlik kroonimine toimus Westminster Abbey 's 2. juunil 1953. Kuueteistkümnes riigis, mille riigipea ta on, elab kokku umbes 128 miljonit inimest.
Ta on anglikaani kiriku pea.

Sünd

Elizabeth Alexandra Mary Windsori isa George VI oli kuningas George V ja kuninganna Mary teine poeg. Tema ema oli Yorki krahvinna (neiupõlvenimega Elizabeth Bowes-Lyon). Elizabeth sai nime oma ema järgi, teised nimed aga isapoolse vanavanaema kuninganna Alexandra ja vanaema, kuninganna Mary järgi. Lapsena kutsuti pereringis teda Lilibetiks.
Valitseva Briti monarhi lapselapsena oli ta Briti printsess koos tiitliga Tema Kuninglik Kõrgus. Sünnihetkel oli ta troonipärilusjärjestuses kolmas ning ei ennustatud, et ta
saab kuningannaks. Arvati, et tema onu, Walesi prints , abiellub, saab lapsed ja ning saab kuningaks.

Lapsepõlv

Elizabeth ja Margaret vanaema, kuninganna Maryga
Printsess Elizabethi ja tema õe printsess Margareti koduõpetaja oli Marion Crawford. Noor printsess õppis keeli ja räägib praegugi vabalt prantsuse keelt.
Kui tema isa pärast Edward VIII troonist loobumist kuningaks sai, sai Elizabethist troonipärija. Ehkki nõuti tema nimetamist Walesi printsessiks, ütles tema isa, et see tiitel on ette nähtud Walesi printsi abikaasale, mitte naissoost troonipärija tiitel.
Elizabeth oli 13-aastane, kui puhkes Teine maailmasõda; tema ja ta õde evakueeriti Berkshire'i. Soovitati printsesside saatmist Kanadasse, kuid printsesside ema oli selle vastu, öeldes: "Lapsed ei saaks minna ilma minuta, mina ei lahkuks ilma kuningata ja kuningas ei lahkuks mitte kunagi."
Sõja ajal teenis Elizabeth Territoriaalses Abiteenistuses. Pärast regendiseaduse muutmist nimetati ta 18-aastaselt riiginõunikuks.

Abielu ja perekond

Elizabeth abiellus 20. novembril 1947 Kreeka ja Taani printsi Philipiga; nad on kuninganna Victoria kaudu kauged sugulased. Abielu üle oli palju vaidlusi; prints oli Kreeka troonipärija ja õigeusuline ning tema õed olid abiellunud natsionaalsotsialistide pooldajatega. Ka Elizabethi ema on tunnistanud, et oli abielu vastu.

Charles (sünd. 14. novemberil 1948), Walesi prints
Anne (sünd. 15. augustil 1950), "kuninglik printsess"
prints Andrew (sünd. 19. veebruaril 1960), Yorki hertsog
prints Edward (sünd. 10. märtsil 1964), Wessexi krahv

Ehkki kuningliku perekonna ametlik nimi on Windsor, kannavad kõik kuninganna järglased perekonnanime Mountbatten-Windsor.

Elu kuningannana

Elizabeth II kroonimine
Pärast kroonimist 1952. aastal kolisid Elizabeth ja Philip Buckinghami paleesse Londonis. Arvatakse aga, et nagu paljudki tema eelkäijad, eelistab kuninganna elupaigana Windsori lossi.
Elizabeth II on kõige rohkem reisinud riigipea ajaloos; ta on teinud visiidi enamikusse Euroopa riikidesse. Samuti külastab ta sageli Rahvaste Ühenduse riikide parlamendiistungeid.
2002. aastal täitus tal 50 aastat Suurbritannia kuningannana. Samal aastal kaotas ta aga oma ema ja õe. Pärast seda on tema suhted oma laste ja lapselastega muutunud soojemateks. Ta saab eriti hästi läbi oma minia , Wessexi krahvinna Sophiega. On teada, et ta ei suhtunud hästi prints Charlesi suhtesse Camilla Parker Bowlesiga.
2006. aastal arvati, et kuninganna kavatseb oma ametlikke kohustusi vähendada ning räägiti isegi tema troonist loobumisest. Siiski, Elizabeth on ise selgesõnaliselt öelnud, et kavatseb olla kuninganna surmani.
Kui ta elab 21. detsembrini 2007, saab temast vanim Suurbritanniat ja Rahvaste Ühendust valitsenud monarh. Kui ta valitseb 9. septembril 2015, saab temast ka pikima valitsusajaga Briti monarh.
Hinnanguliselt on Elizabeth II varanduse väärtus 5 miljardit naelsterlingit (1994), mistõttu ta on maailma rikkaim naine. Aprillis 1993 hakkas ta vabatahtlikult maksma tulumaksu ja kapitalitulu maksu oma sissetulekutelt, mis moodustuvad põhiliselt aktsiaportfellist ja on väärt umbes 45 miljardit naelsterlingit.

Riigivisiit Eestisse

19.–20. oktoobril 2006 tegi kuninganna Elizabeth II riigivisiidi Eestisse.
KASUTATUD KIRJANDUS
*Õpilase entsüklopeedia
* AXIS Geograafia entsüklopeedia
*D. Kindersley “ Illustreeritud lasteentsüklopeedia”
6

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 19 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kathriin usai Õppematerjali autor

kuninganna riik

Sarnased õppematerjalid

odt

Kuninganna elizabeth II

Elizabeth II Referaat Sünd Elizabeth Alexandra Mary Windsori isa George VIoli kuningas George V ja kuninganna Mary teine poeg. Tema ema oli Yorki krahvinna (neiupõlvenimega Elizabeth Bowes-Lyon). Elizabeth sai nime oma ema järgi, teised nimed aga isapoolse vanavanaema kuninganna Alexandra ja vanaema, kuninganna Mary järgi. Lapsena kutsuti pereringis teda Lilibetiks. Valitseva Briti monarhi lapselapsena oli ta Briti printsess koos tiitliga Tema Kuninglik Kõrgus. Sünnihetkel oli ta troonipärilusjärjestuses kolmas ning ei ennustatud, et ta saab kuningannaks. Arvati, et tema onu, Walesi prints, abiellub, saab lapsed ja ning saab kuningaks. Sugupuu Edward VII George V Alexandra (Suurbritannia) George VI Franz von Teck

Ajalugu

odt

Suurbritannia referaat

Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik.

Geograafia

odp

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

Suurbritannia ja Põhja- Iiri Ühendkuningriik Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Suurbritannia lipp on saadud Inglismaa lipu, Šotimaa lipu ja Iirimaa Püha Patricku lipu kombineerimisel. Vapil esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Šoti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt šoti ükssarvik. Suurbritannia pindala on 243 610 km². Rahvaarv on 63.181.775 (2011) aasta seisuga.

Geograafia

docx

Inglise valitsejad

õde Anna, Kathryn Howard, Katherine Parr · Abielupoliitika, kaotati kloostrid, anglikaani kirik, paavstist sõltumatuks kuulutamine. · Ainuke poeg- Walesi prints Edward 1537 a (Jane Seymouriga) · Tervislikud probleemid jalahaavandid, peavalud jne. · Järgmine kuningas Edward VI Mary I Tudor Mary I perekond. Isa: Henry VIII Ema: Aragoni Katariina Õde: Elisabeth Vend: Edward Mary I Oli inglismaa ja iirimaa ja kuninganna 1553-1558. Henry VIII tütar abielust Aragoni Katariinaga- ainuke laps, kes ei surnud imikueas. Olevat olnud kehva tervisega- halb nägemine, meeleolude kõikumine, peavalud. Sai hea hariduse: Õppis ladina, prantsuse ja itaalia keelt Uuris valgustuskirjandust 9 aastaselt sai Wales'i printsessiks ja resideerus Ludlow' linnuses. Mary saatus 1533.a. kui Henry VIII abiellus Anne Boleyn'iga sai Mary'st just kui sohilaps(talle ei lubatud ka trooni)

Ajalugu

doc

Inglise ÜhendKuningriik

Pealinnad............................................................................................................11 Kokkuvõtte.........................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...........................................................................................13 Sissejuhatus. Minu uurimustöö teemaks on Inglise ühendkuningriik. Ma valisin selle teema, kuna mind huvitas Inglismaa ja selle juurde kuuluvad riigid ja nende ajalugu. Ma tahtsin näiteks teada, mis on Inglise Ühendkuningriiki kuuluva nelja riigi suuremad linnad, järved ja jõed, kõrgemad mäed, pealinnad, nende ajalugu, loodus ja maavarad mis tööstused seal on, nende keele ja rahvastiku kohta, põllumajanduse ja hariduse kohta. Näiteks seda kui vanalt minnakse seal kooli. Ma üritangi enda töös seda teda saada. Millest Koosneb Inglise Ühendkuningriik?

Inglise keel

docx

Inglismaa 1-19 sajand

2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13

Ajalugu

pdf

Lühiülevaade Inglismaa ajaloost

2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13

Ajalugu

docx

Inglismaa ajalugu

1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada.

Inglise ajalugu

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk