Inglise ÜhendKuningriik (0)

Paistu Kool
Airi Timps

Inglise Kuningriik

Uurimustöö

Juhendaja:
Inglise keele õpetaja
Õpetaja: Viive Sarv

Sultsi 2009

Sisukord.
Sissejuhatus........................................................................................................1
Millest koosneb Inglise Ühendkuningriik..........................................................2
Inglise Ühendkuningriigi ajalugu.......................................................................3
Suurbritannia seaduslikud võimuorganid ..........................................................4
Loodus ja maavarad .........................................................................................5-6
Suurbritannia keel ja rahvastik ...........................................................................7
Suurbritannia tööstus ja põllumajandus..............................................................8
Suurbritannia haridussüsteem.............................................................................9
Inglise Ühendkuningriigi 4 osa..........................................................................10
Pealinnad ............................................................................................................11
Kokkuvõtte.........................................................................................................12
Kasutatud kirjandus...........................................................................................13

Sissejuhatus.

Minu uurimustöö teemaks on Inglise ühendkuningriik. Ma valisin selle teema, kuna
mind huvitas Inglismaa ja selle juurde kuuluvad riigid ja nende ajalugu. Ma tahtsin
näiteks teada, mis on Inglise Ühendkuningriiki kuuluva nelja riigi suuremad linnad, järved ja jõed, kõrgemad mäed, pealinnad, nende ajalugu, loodus ja maavarad mis tööstused seal on, nende keele ja rahvastiku kohta, põllumajanduse ja hariduse kohta. Näiteks seda kui vanalt minnakse seal kooli.
Ma üritangi enda töös seda teda saada.

Millest Koosneb Inglise Ühendkuningriik?

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (ka:Ühendkuningriik) on riik, mis koosneb Inglismaast, Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Suurbritannia koosseisu kuulub ka Gibraltari väin põhjaosas auv maaüksus Gibraltar. Suurbritannia jaguneb territoriaalselt 98 krahvkonnaks ja 84 linnakrahvkonnaks. Inglismaa ja Wales jagunevad 47 krahvkonnaks ja 6 linnakrahvkonnaks. Šotimaa koosneb 11 religioonist. Suurbritannia on riik Lääne- Euroopas, territooriumi suurusega 244 100 km² ja elanike arvuga 55,9 miljonit (1973.a.). Suurbritannia hõlmab oma territooriumilt : Suurbritannia saart , Iirimaa kirdeosa, koos Hebriidi, Shetlandi, Orkney ja Kanalisaartega, 5000 üksikut saart- sealhulgas Anglesey, Man ja Wight.
Suurbritannia osa
Pindala
Elanike arv (km²)
Inimesi/ km²
Halduskeskus
Inglismaa
130,3
45 870, 1
353
London
Wales
20,8
2 723, 6
131
Cardiff
Šotimaa
78,8
5 227, 7
66
Edinburgh
Põhja-Iirimaa(Ulster)
14,1
1 525, 2
108
Belfast
Inglise Ühendkuningriigi ajalugu
Suurbritannia kitsamas mõttes hõlmab Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi osad, mille põhiosa jääb Suurbritannia saarele . Need on Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Inglismaa kuningas James I, kes oli ühtlasi Šotimaa kuningas James VI, võttis 20. oktoobril 1604 oma tiitliks "Suurbritannia kuningas". Aastal 1707 ühendati Act of Union'ga Inglismaa parlament ja Šotimaa parlament. Selles dokumendis kasutati uue, ülesaarelise riigi kohta väljendeid "Ühendkuningriik" (United Kingdom) ja "Suurbritannia Kuningriik" (Kingdom of Great Britain ). Paljude arvates ei olnud esimene väljend ühendatud riigi nimi, vaid kirjeldus. Seetõttu kasutatakse paljudes teatmeteostes aastatel 1707–1800 eksisteerinud ülesaarelise riigi kohta nimetust "Suurbritannia Kuningriik".
Aastal 1801 ühines see kuningriik uue Act of Union’ga Iirimaa Kuningriigiga, mida Suurbritannia monarh juba valitses. Uut kuningriiki nimetati sellest ajast Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiks (United Kingdom of Great Britain and Ireland ).
Aastal 1922 said Iirimaa 32 krahvkonnast 26 iseseisvuse ning moodustasid Iiri Vaba Riigi. Allesjäänud osa ühendkuningriigist nimetatakse alates 1927. aastast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiks.
Ajaloolised Faktid:
825-829.a alistas Wessexi kuningas Egbert teised anglosaksi kuningriigid . Ühendatud riiki hakkati nimetama inglimaaks- Anglia
1263- 1267 .a kodusõda.
1337 - 1453.a Saja aastane sõda
1649 .a 30 jaanuaril hukati Charles I
1649.a 19. mail kuulutati välja Inglismaa vabariigina
1652 .a liideti Inglismaaga Šotimaa
1815.a Waterloo lahing
1867- 1868.a Inglise- Etioopia sõda
1853- 1856 .a Krimmi sõda
1967.a riikliku valuuta naelsterlingi devalveerimine
1952.a võimule sai kuninganna Elisabeth II
Suurbritannia seaduslikud võimuorganid.
Suurbritannia valitseb parlamentaarne monarhia . Puudub ühtne põhiseadus, seda asendavad seadusandlikud aktid, põhiseadlikud tavad ja ülemkohtu pretsedendid. Kuninga alluvuses töötab ka Salanõukogu. Salanõukogusse kuuluvad kuningliku perekonna liikmed, lordid ja Ministrite Kabineti liikmed. Kokku kuulub salanõukogusse umbes 300 liiget. Kuningale (Kuningannale) kuuluvad riigis riigipea funktsioonid vaid nimeliselt. Tegelikult täidab neid funktsioone valitsus. Parlament koosneb ülemkojast (House of Lords ) ja alamkojas (House of Commons). 630 liikmeline Alamkoda valitakse otsestel ja salajastel valimistel 5 aastaks. Ülemkoda koosneb päritava aadlitiitliga isikuist: printsidest, šoti peeride esindajaist, iiri peeridest, kohtunikest, kõrgemaist vaimulikest. ... kokku seega 1073 liikmeist. Täidesaatev võim kuulub valitsusele, mida juhib peaminister , kelle omakorda määrab ametisse kuningas (kuninganna). Valitsus on 90 liikmeline, neist 19 kuulub Ministrite Kabinetti , mille koosseisu määrab peaminister.

Loodus ja Maavarad

Inglimaa. Suurbritannia rannajoont iseloomustavad lugematud fjordid ja lahed. Bristol , Solway Firthi, Firthi of Clyde , Humberi, Washi laht. Maa on põhja- ja lääneosas suuresti mägise loomuga. Enamasti lavajaks kulunud pealispinnaga mäemassiivid, mida omakorda läbivad sügavad orud. Suurim neist on saare põhjaosa hõlmav Šoti mägismaa. Maa lõuna- ja idaosas on lainjas ning madala loomuga. Neid liigestavad künklikud lubjakivist ja kriidist kulumisastangute read- Costwold Hills ja Chiltern Hills. Peamised kasvavad puuliigid Suurbritannias: tamm, pöök, mänd, kask. Metsad hõlmavad 6% kogu riigi pindalast. Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima. Keskmine tõhutemperatuur on Suurbritannias Jaanuaris põhjas +3, lõunas +17. Keskmiselt on sademete hulk: 1000- 1500 mm aastas läänepiirkondades 600- 700 mm aastas Ida- Inglismaal. Jõgede võrgustik on riigis tihe, jõed on lühikesed ja veerohked , neist omakorda paljud kanalitega ühendatud. Suuremad jõed on: Thames, Ouse, Trent, Tweed, Severn, Mersey , Clyde, Tees. Suurbritannias leidub järgnevaid maavarasid : kivisütt, rauamaaki, kivisoola, kipsi, kaoliini, maagaasi (Põhjameres), naftat (Põhjameres), tina (Cornwalli poolsaarel).
Šotimaa Grampiani mägedes paikneb Suurbritannia kõrgeim tipp Ben Nevis . Lõuna Šoti mägismaal asuv kõrgeim mäetipp Merrick on 842 meetri kõrgune. Lõuna Šoti mägismaad läbib samuti põhja- lõuna suunaline põikiorgudega liigestunud Penniini mäestik. Mäestiku kõrgeim mägi on Cross Fell 893 meetrit. Suuremad järved on Loch Lomond ja Loch Ness . Ben Nevis on mägi Šotimaal Grampiani mäestikus. Ben Nevis on 1343 m ning on sellega Suurbritannia saare kõrgeim mägi. Loch Ness (gaeli Loch Nis) on sügav järv Šotimaal Highlandis, Invernessist edelas. Järv on tuntud seal väidetavalt elava legendaarse järvekoletise Nessie järgi. Järv on 37 km pikk ja kuni 1,5 km lai. Selle pindala on 56,4 km² ja suurim sügavus 226 m. Järv asub 15,8 meetrit üle merepinna . Ta on pindalalt 71 km² suuruse Loch Lomondi järel ja sügavuselt 310 meetri sügavuse Loch Morari järel teine ning mahu poolest suurim järv nii Šotimaal kui kogu Suurbritannias. Temas on vett rohkem kui kõigis ülejäänud Inglismaa ja Walesi järvedes ühtekokku. Loch Ness on turbasisalduse tõttu harvaesinevalt sogase veega. Loch Ness asub geoloogilises rikkes, mille nimi on Great Glen. Seda läbib algusest lõpuni Kaledoonia kanal, mis ulatub kirdest, Põhjamerest edelasse, Iiri merre. Sellest üks osa on Loch Ness. Järve voolab sisse Oichi jõgi ja välja Nessi jõgi. Järve ainus saar, Cherry saar asub järve edelaotsas. See on rauaajal rajatud kunstlik saar (crannog). Igal aastal korraldatakse järve kaldail Loch Nessi maraton. Aastane sademete hulk on 3000 mm.
Walesi idaosa on mägine. Kõrgeim tipp on Snowdon. Snowdon (kõmri Yr Wyddfa) on mägi Suurbritannias, Walesi kõrgeim mägi. Asub Põhja-Walesis Gwyneddis Snowdonia rahvuspargis. Kõrgus 1085 m.
Põhja-Iirimaa kõrgeim mägi on 1038 meetri kõrgune Carrauntoohil. Carrauntoohil (iiri Corrán Tuathail) on mägi Iirimaal Macgillycuddy's Reeksi mäestikus. Kõrgusega 1038 m on see Iirimaa ja Iirimaa saare kõrgeim mägi. Välja otsitud andmebaasist " http://et.wikipedia.org/wiki/Carrauntoohil "
Suurbritannia keel ja rahvastik.
Inglise keel kuulub germaani keelte läänerühma. Inglise keelt kasutatakse emakeelena: Suurbritannias, Iirimaal, USA, Kanadas, Austraalias, Uus- Meremaal , Indias. Umbes 300 miljonit inimest kasutab inglise keelt ülemaailmselt. Inglise keel on tekkinud pärast läänegermaani hõimude (anglite, sakside, jt) Britanniasse asumist 5-6. sajandil. Suurt mõju inglise keeles avaldas kokkupuude skandinaavlastega. Need kokkupuuted leidsid peamiselt aset 9-11. sajandil ja normannide vallutuste ajal 11-12. sajandil. Vana- Inglise keel oli laadilt flekteeriv keel. Inglise keele kirjakeel kujunes välja Londoni murde alusel 14-16. sajandil. Umbes 60% inglise keelest moodustavad prantsuse, ladina ja teiste võõrkeelte laend . Põhja-Ameerikas ja Austraalias ja mujal maailmas on tekkinud rida inglise keele teisendeid. Need inglise keele teisendid erinevad mõnevõrra häälduselt ja sõnavaralt inglise keelest, mida kasutatakse Suurbritannias. Ülemaailmselt kautatakse inglise keele, kui võõrkeele õpetamisel briti ühiskeelt (Standard British English ).4/5 Suurbritannia rahvastikust on inglased. Vähemus rahvaste hulka kuuluvad: šotlased- 5,2 mlj, iirlased - 1,4 mlj, welslased- 0,9 mlj alsterlased- 1,0 mlj gaelid- 90 000 Sisserändajad elavad Suurbritannias peamiselt tööstuspiirkondades. Nendeks olid ja on peamiselt juudid, hindud ja samuti sisserändajad Aafrikast, Pakistanist, Türgist ja mujalt maailmast. Usklikud on peamiselt protestandid, sest inglased tunnistavad peamiselt anglikaani kirikut. Enamik iirlasi ja šotlasi kuulub katoliku kiriku usuhulka. Suurbritannia on üks maailma linnastunumaid riike. Linnades elab 4/5 rahvastikust. Suurbritanniat imestab ka rahvaarvu väga väike kasv ja ülekaalus on palgatöötajad- 91% kogu tööhõivelisest rahvastikust.
Suurbritannia tööstus ja põllumajandus.
Suurbritannia on kõrgelt arenenud kapitalistlik tööstusmaa.1892. aastani oli riik tööstustoodangu poolest esikohal. Riigi majanduse iseärakus on suur tööstuse ülekaal põllumajanduse ees. Arenendu on eelkõige tekstiili- ja kivisöetööstus, musta metallurgia tööstus ja laevaehitus . Suuresti on edasi arenenud masina-, aparaadi- ja keemia tööstusharud. Eelisarengut on võimaldatud gaasi- ja naftatööstusele. Tuumaenergia osa energeetikas on samuti suurendatud kasvavalt. Tuumaelektrijaamad ja elerktrijaamad üldises mõttes kuuluvad kõik riigile. Samuti kuuluvad riigile televisioon ja raadio. Sõjajärgsetel aastatel natsionaliseeriti: kivisöetööstus, gaasitööstus, musta metallurgia tööstus, raudteetrantsport, siseveetrantsport, õhutrantsport. Suurbritannia riigi pangaks on ‘’Inglise Pank’’. Tööstus annad umbes poole rahvuslikust koguproduktist ja 9/10 riigi ekspordist. Enamik ettevõtteid paikneb kivisöe- ja rauamaagileiukohtade lähedused või soodsates rannikupiirkondades: Suur- Londonis, Lõuna- Walesis, Midlandis, Lancashires, Yorkshires, Kirde- Inglismaal. Energeetikas on näha suundusmisi kivisöeenergeetika vähenemise suunas. Üle 4/5 elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades. Neid on üle riigi 11 kogutoodanguga 500 MW ( 1971 .aastal). Toiduainetööstus varustab peamiselt siseturgu, eksporditakse vähe. Põllumajanduses leidub hõivatust umbes 3% töötajatest ja annab 4% suurbritannia rahvastiku koguproduktist. Põllumajanduslik maa hõlmab 4/5 riigi pindalast, milles põldu on 30% ja rohumaad 25%. Ülejäänus maast on suurem osa mägikarjamaa. Poolel külvipinnal kultiveeritakse söödakultuure- oder, kaer , kartul, suhkrupeet , kõõgi- ja puuviljad. Suurbritannia on üks Lääne- Euroopa suurimaid kalapüügimaid. Peamised kalasadamad asuvad Põhjamere ääres. Riiki sisse veetakse peamiselt toidu- ja tooraineid, pooltooteid ja naftat. Eksporditakse tööstusmasinaid, keemiakaupu ja tarbeesemeid, jms. Õhutrantsporti kontrollib riiklik lennukompanii- British Airways Group. Suurim lennujaam asub Londonis.
Suurbritannia haridusüsteem.
Esimesed teated koolide eksisteerimisest pärinevad 7. sajandist. Keskajast tekkisid aristokraatidele rajatud koolid ja ülikoolid. Kooli kohustus kehtib alates 1870.aastast ja seda 5-16 eluaastseni. Täieliku keskhariduse annavad humanitaarkeskkoolid ja osa tehnikakoole, kusjuures koolitüüe on väga palju. Riigis on väga palju erakoole ja lahuskoole. Domineeriv on kaheastmeline koolisüsteem. Algkool 12. eluaastani ja sellele järgnev 3-6 klass on keskkooli aeg. Madalamat kutseharidust annavad 5 aastased kutsekoolid , keskharidust aga noorema aastme kolledžid. Tähtsamad Raamatukogud: Walesi Rahvusraamatukogu , asutatud(1907 ja 1972. aastal) Šoti Rahvusraamatukogu, asutatud 1682. aastal. Muuseumid : Briti muuseum ,Londonis Shakespear’iga seotud paigad ( Stratford - upon- Avonis) Kuninglik Šoti Muuseum (1854.a) Rahvusmuuseum (1907.a) Rahvusgalerii, Londonis Tähtsaim riigi teadusasutus: Londoni Kuninglik Selts.
Inglise Ühenkuningriigi 4 osa.
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Ta on ülejäänutest — Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaa — nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast. Tal on maismaapiir põhjas Šotimaa ning läänes Walesiga. Inglismaa on oma nime (ladina Anglia, inglise England ) saanud (germaani hõimu anglite järgi. Anglid asusid teiste germaani hõimude seas praeguse Inglismaa alale 5. sajandil ning rajasid seal kolm kuningriiki. Suurim linn on London, mis on ka kogu Suurbritannia pealinnaks. Inglismaa deviis on Dieu et mon droit (prantsuse keeles: "Jumal ja minu õigus") Rahvuslill on roos (punane, valge). Kaitsepühak on Püha Jüri.
Šotimaa on Suurbritannia ajalooline omavalitsuslik osa Suurbritannia saare põhjaosas ning seda ümbritsevatel saartel. Šotimaa maapiiri pikkus Inglismaaga on 96 km. Peamised saarerühmad on Shetlandi saared, Orkney saared ja Hebriidid. Kuni 1. maini 1707. aastal oli Šotimaa iseseisev riik. Rahvuslill on karuohakas. Kaitsepühak on apostel Andreas. 1603 . aastal sai Šoti kuningast James VI-st Inglismaa kuningas James I. Sellega sai teoks Inglismaa ja Šotimaa personaalunioon, mis viis kahe riigi ühendamiseni ja Suurbritannia tekkeni 1707. aastal.
Wales [u'eils] on ajaloolis -geograafiline piirkond Suurbritannias.Wales asub Suurbritannia saare edelaosas Walesi poolsaarel ja Anglesey saarel, mida ühendab Walesi poolsaare loodeosaga maantee - ja raudteesild. Wales piirneb põhjast Iiri merega (Dee jõe suudme ja Liverpooli lahega), läänest Saint George'i väinaga, lõunast Mouth of the Severni ja Bristoli lahega ning idast Inglismaaga. Wales on Euroopa Liidu valimisringkond. Walesi rahvaarv on umbes kolm miljonit. Ametlikud keeled on kõmri ja inglise keel, millel on võrdne staatus. Kaks kolmandikku Walesi elanikkonnast elab Lõuna-Walesis, teine tihedamalt asustatud piirkond on Põhja-Walesi idaosa. Turiste tõmbab Walesi "metsik ja ...maaliline" maastik. Walesi lipul on kujutatud prints Cadwaladeri punane draakon (Y Ddraig Goch ) Tudorite dünastia värvide rohelise ja valge taustal. Ametlikult tunnustati seda Walesi rahvuslipuna aastal 1959. Walesi hümni "Hen Wlad fy Nhadau" ("Minu isade maa") esitatakse ametlikel üritustel, samuti näiteks Walesi rahvusmeeskondade jalgpalli- ja ragbimatšidel. Lisaks punasele draakonile on Walesi sümboliteks ka porrulauk ja rahvuslill (kollane) nartsiss . 'Porrulauk' on kõmri keeles cennin ja 'nartsiss' on cennin Pedr (sõna-sõnalt ' Peetruse porrulauk'). Tõenäoliselt tuli üks neist sümbolitest kasutusele teise mõjul. Rahvuspuu on kivitamm
Põhja-Iirimaa (inglise Northern Ireland, iiri Tuaisceart Éireann); ka Ulster) on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi piirkond Iirimaa saare kirdeosas. Hõlmab enamiku ajaloolisest Ulsterist.
Pealinnad
London on Suurbritannia pealinn ja Rahvaste Ühenduse keskus. London on Moskva järel Euroopa suurim linn, Rotterdami järel Euroopa suurim sadamalinn ning New Yorgi järel maailma tähtsaim rahandus - ja kaubanduskeskus.
Londoni rajasid Thamesi jõe alamjooksule ca 2000 aastat tagasi roomlased. London (Londinium) oli 1.-5. sajandil roomlaste Britannia -valduste keskus. Pimedal ajal jäeti linn maha. Londoni taastas Alfred Suur 886. aastal. 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks. 17. sajandist 20. sajandi alguseni oli London üks maailma tähtsamaid linnu. Linna laastasid 1665. aasta katk ja 1666. aasta suur tulekahju. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses koondus Londoni paljude maade revolutsioonilise meelsusega pagulasi . Elanikke: 7 517 700 (2005), Pindala: 1579 km²
Edinburgh on linn Suurbritannias, Šotimaa pealinn. Edinburghis asub Šotimaa parlament. Edinburghi vanalinn (Old Town) ja uuslinn (New Town) kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linnas asub 1583. aastal asutatud Edinburghi ülikool. Elanikke: 457 800 (2004), Pindala: 259 km²
Cardiff (kõmri Caerdydd) on Walesi pealinn ja suurim linn. Asub Bristoli lahe ääres, Walesi kaguosas. Cardiff tekkis 1093. aastal normannide poolt rajatud kindluse ümber ja oli 19. sajandi alguseni väikelinn. Koos tööstuse ja sadama arenguga hakkas linn kasvama. 1905. aastal sai Cardiff linnaõigused (city). 1955. aastal kuulutati Walesi pealinnaks. Cardiffi sadam Tiger Bay oli üks maailma suurimaid sadamaid ja mõnda aega maailma tähtsaim kivisöesadam. Cardiffis asuvad Walesi rahvusassamblee, Millenniumi staadion , normannide rajatud Cardiffi kindlus ja Castell Cochi kindlus. Elanikke: 316 800 (2004), Pindala: 140 km²
Belfast on linn Suurbritannias. Põhja-Iirimaa pealinn. Ulsteri suurim linn. Elanikke: 276 500 (2001).
Kokkuvõtte
Kuna minu uurimustöö teemaks oli Inglismaa Ühendkuningriik tahtsin ma selle kohta nii mõndagi teada. Ma lubasin et ma uurin nende ajaloo, suuremate linnade, järvede ja jõgede kohta, pealinnade, kõrgemate mägeded ja Inglismaa Ühendkuningriigi alla kuuluvateset teistest maadest, hariduse ja selle kohta kui noorelt seal kooli minnakse, looduse ja maavarade ning tööstuse ja põllumajanduse kohta. Ma sain näiteks teada et Suurbritannias minnakse kooli 5 aastaselt ja käijakse koolis kuni 16 eluaastani. Sain teada mis on tähtsamad raamatukogud. Veel sain teada, et Šotimaa suurimad järved on Loch Lomond ja Loch Ness. Loch Nessi kohta sain täpsemalt teada näiteks tema sügavuse, pindala ja seda et selles järves on vett kokku rohkem, kui kõigis ülejäänutes Inglismaa ja Walesi järvedes ühtekokku. Sain ka teada mis on suurimad tööstused ja trantspordid. Sain rohkem teada ka nende keele ja rahvastiku kohta. Seda uurimutööd oli väga hea teha, kuna mulle see teema meeldis ja sain ka kõike seda teada, mida ma tahtsin.
Kasutatud Kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Inglismaa
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Iirimaa
http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0otimaa
http://et.wikipedia.org/wiki/Wales
http://www.hot.ee/hanneshotee/inglismaa.html