Suurbritannia majandusarengu analüüs (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja Sotsiaalinstituut
Suurbritannia majandusarengu analüüs
Koostaja :
Juhendaja :
Tartu 2008

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1.Riigi üldiseloomustus ja lühike ajalooline ülevaade 4
2.Geograafiline asend 5
2.1 Kliima 5
3.Rahvastik 6
3.1 Rahvastiku soolis - vanuseline koosseis 6
4. Poliitika 8
5. Majandus 9
5.1 Energiamajandus 10
5.2 Põllumajandus 11
5.3 Metsamajandus ja metsatööstus 11
5.4 Tööstus 12
5.5 Transport 13
5.5 Turism 14
5.6 Gini indeks ja ebavõrduse näitajad 14
6.Infoühiskond 17
7.Kasutatud kirjandus 18

Sissejuhatus

Euroopa loodeosas paiknev Suurbritannia (Ühendkuningriik) hõlmab suurema osa Briti saartest. Suurbritannia koosseisu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales , põhiseaduse poolest erinev Põhja- Iirimaa ja palju väiksemaid saari. Ainus maismaapiir on Iiri Vabariigiga. Suurbritanniat eraldavad mandrist La Manche´i väin ja Põhjameri. Läänes paikneb Atlandi ookean. Suurbritannia silmapaistev osa maailmas tuleneb olulisel määral sellest, et tal on oma tuumajõud ja et ta kuulub ÜRO Julgeolekunõukogusse. Suurbritannia on maailma peamine rahandusteenuste pakkuja , suurim ravimite ja relvastuse tootja. Seal on edukas täppismasinatööstus ja kõrgtehnoloogiasektor, tugev energeetikatööstus, mis tugineb Põhjamere naftale ja maagaasile. Prantsusmaast, Saksamaast ja Skandinaaviamaadest paindlikumad tööharjumused ja tugevad rahvusvahelised firmad.

1.Riigi üldiseloomustus ja lühike ajalooline ülevaade

Pindala: 244,820 km2 (maismaa 241,590 km2; vesi 3,230 km2)
Rahvaarv: 60,943,912 in.(2008 juuli )
Pealinn: London
Rahvaarv Londonis: umbes 7.2 miljonit elanikku
Keel: inglise keel
Rahaühik: inglise nael (GBP)
1300 aastal vallutas Inglismaa Walesi . Pidas mitu sajandit erinevaid sõdu oma impeeriumi säilitamiseks Prantsusmaal, kuid sunniti Saja-aastase (1338-1453) kaotuse järel mandrilt lahkuma. Inglise kodusõdade (1642-46 ja 1648) ning Cornwelli vabariigi ( 1649 -60) ajal oli riik kaoses. 1649 kuulutati Inglismaa mõneks ajaks vabariigiks. 1707 aastal muudeti Inglismaa ja Šotimaa personaalunioon reaaluniooniks ja riigi nimeks sai Suurbritannia. 18.sajandil laiendati märgatavalt oma impeeriumi ja sõdis Prantsusmaaga peaaegu katkematult. Kuninganna Victoria valitsemise ajal (1837-1901) kindlustas jõuliselt oma rahvusvahelisi positsioone maailma juhtiva tööstusriigina ja kolooniate haldajana. 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul sattus oma kolonialistlike ambitsatsioonide tõttu nn. hiilgavasse isolatsiooni suhtlemisel teiste suurriikidega (Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa, USA). Mängis rolli ka I ja II maailmasõjas. Teise maailmasõja tulemusel nõrgenes järsult Suurbritannia majanduslik ja rahvusvaheline positsioon. 1946 aastal algas Transjordaania mandaadist loobumisega Briti impeeriumi kiire lagunemine . 1990.aastatel integreerus Suurbritannia üha rohkem Euroopa Liitu ning juhindus oma välispoliitikas EL-idu ja NATO kontseptsioonidest. Loobus siiski osalemast Euroopa Rahasüsteemis ja euro kasutuselevõtust. On samuti peale II maailmasõda kiiresti kaotanud oma sajandeid kestnud maailmapoliitikat ja maailma majanduse arengutmäärava riigi positsiooni. Sellele vaatamata on endiselt tegemist ühe läänemaailma autoriteetsema riigiga.

2.Geograafiline asend

Suurbritannia (Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik) asub Lääne-Euroopas. Geograafilised koordinaadid on 54 00 N ja 2 00 W. Kuna 0- meridiaan läbib Londonit, asub Suurbritannia nii ida- kui ka läänepoolkeral. Inglismaad ümbritsevad Atlandi ookean, Põhjameri ja Iiri meri. Mereline piir Norra, Prantsusmaa (ühendab ka La Manche´i tunnel ) ja Iiriga, millega on ka maapiiri 360 km.

2.1 Kliima

Valitseb tüüpiline mereline paraskliima , iseloomulikud on pehme talv ja jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ja tugev tuul. Keskmine temperatuur on jaanuaris põhjas 3, lõunas 7, juulis vastavalt 13 ja 17 oC. Mägede tuulepealseil nõlvul sajab 1000 – 2500 mm, Šotimaal kuni 4700 mm, kuivemas idaosas kohati alla 500 mm/a. Püsivat lumikatet on ainult Põhja-Šoti mägismaal. Ilmastiku heitlikkus tuleneb eeskätt Põhja-Atlandilt lähtuvaist tsükloneist. Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad Thames , Quse, Trent, Tees, Tyne ja Tveed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde . Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Šotimaal ( Loch Lomond, Loch Ness ) ja Cumberlandis (Lake District). Riigi suurim järv Lough Neagh asub Põhja- Iirimaal .

3.Rahvastik

Igal aastal alates 1901 aastast on Suurbritannias olnud rohkem sünde, kui surmasid, ainsa erandina aasta 1976. See tähendab, et rahvaarv on kasvanud loomuliku juurdekasvu tulemusel. Aastal 2007 ületasid sünnid surmasid 187 000 inimesega. Kuni 1990 aastani oli loomulikul juurdekasvul suurim osa kogu rahvastiku kasvust. Hilistel 90-ndatel sai loomuliku iibe kõrval tähtsaks ka rahvusvaheline migratsioon välisriikidest Suurbritanniasse.
Suurbritannias on viimastel aastatel suurenenud nii sisse- kui ka väljaränne. Sisseränne on peaaegu kahekordistunud, väljaränne samuti suurenenud, kuid mitte nii palju.
Rahvastiku tiheduselt on Suurbritannia maailmas 31. kohal. Seal elab keskmiselt 249 in/km2. Prantsusmaal on see näitaja 110 in/km2, Iirimaal 56 in/km2 ja Norras 14 in/km2. Suurim on rahvastiku tihedus suurtes linnades (London, Birmingham, Manchester, Liverpool , Leeds, Newcastle , Glasgow ) ja nende ümbruses. Inglismaa on suhteliselt ühtlaselt asustatud. Kõige tihedamini on asustatud Kagu–Inglismaa. Šoti mägismaal elab tänapäeval vähem inimesi, kui 18. sajandil, kuna linnades ja nende ümbruses on elamistingimused paremad.

3.1 Rahvastiku soolis - vanuseline koosseis

Suurbritannia elanikkonnast moodustavad alla 15 aastased lapsed 16.9 %, tööealised (15 – 65) 67.1 % ja vanemaealised inimesed 16 % rahvastikust. Suurbritannias on vananev rahvastik. See on sündimuse ja suremuse vähenemise tulemus. Alla 16 aastaste osakaal väheneb, samas kui kasvab 65 aastaste ja vanemate oma. 2008 aastal oli naiste keskmine eluiga 81 ja meestel 76 aastat. Eelmise sajandi alguses oli see arv vastavalt 49 ja 45. Viimastel aastatel on keskmine eluiga dramaatiliselt tõusnud eeskätt meestel. Viimase 20 aastaga on meeste keskmine eluiga kasvanud 4.5 ja naistel 3 aasta võrra. Oletatakse, et 2020 aastaks on keskmine eluiga kasvanud veel 3 aasta võrra. Suurbritannias on keskmine eluiga kõrge (29. koht maailmas), esimesel kohal asub Andorra 83 aastaga ja viimane on Mosambiik (209. koht) 31 eluaastaga. 2008. aastal oli sündide arv 1000 inimese kohta 10,65. Suremuse sama näitaja oli 10,05. Väikelaste suremus oli 4,9 last 1000 kohta. Sündivuse määr oli 1.7 (last naise kohta). Suurbritannia on kaasaegse rahvastiku tüübi etapis , mida iseloomustab madal sündimus ja suremus. Laste osatähtsus rahvastikus väheneb, inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal rahvastikus tõuseb.

4. Poliitika

Suurbritannias on konstitutsiooniline monarhia, ühtset terviklikuna kirjutatud konstitutsiooni ei ole. Seda asendavad mitmed põhiseaduslikud aktid , seadused, põhiseaduslikud kokkulepped ja tavad ning ülemkohtu otsused. Riigipea on kuningas/kuninganna (alates veebruar 1952 Elizabeth II), kellele kuulub kõrgeim võim.
Sisuliselt täidab riigipea ülesandeid Ministrite Kabinet, mille liikmeid nimetab peaminister. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile, mis koosneb Alamkojast ja Ülemkojast ja kuhu kuulub ka kuningas/kuninganna. Alamkoja 659 liiget valitakse 5 aastaks. Ülemkoja koosseisu ei valita. See koosneb printsidest, päritava aadlitiitliga peeridest, monarhilt saadud eluaegse aadlitiitliga isikuist, Šotimaa peeride seast valitud esindajatest, eluaegsetest Iiri peeridest, kõrgematest kohtuametnikest, peapiiskoppidest ja piiskoppidest. Liikmete arvu pole täpselt määratletud.

5. Majandus

19.sajandil kattis Briti Impeerium ühte neljandikku maast. Pärast Esimest ja Teist maailmasõda ja impeeriumi lagunemist, on Suurbritannia siiski tagasi võidelnud end modernseks ja jõukaks Euroopa riigiks. Ühendatud Kuningriik on üks maailma suurimaid finantskeskusi. Selle riigi majandus on nelja parima hulgas Lääne-Euroopas. Valitsuse pingutus vähendada üldomandust ja suurendada sotsiaalhoolekande kasvu on olnud edukas, kokkuhoitud on 1,7 % sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Suurbritannia põllumajandus on intensiivne, kõrgelt mehhaniseeritud, Euroopa standardite järgi võimekas. Teenindusvõrk, eriti pangandus, kindlustus , äriteenused, vaieldamatult suurima osakaaluga SKT-st (sisemajanduse kogutoodangust) , tähtsuselt järgmisel kohal on tööstus. Alates sellest ajast, kui 1992 aastal oli majanduslangus , on briti majandus tänaseni nautinud pikimat perioodi majanduskasvu: kasv on jäänud 2-3% ulatuses aastast 2004, ületades ülejäänud Euroopat.
Hetkel aga on ka Suurbritannia majandus languse teel, nagu mujalgi. Majandusteadlased on prognoosinud, et ees on ootamas kasvav töötus, langevad kinnisvarahinnad ja seda sügavamalt ja pikemalt (umbes kaks korda kauem) kui 1990. aastate alguses. Suurbritanniat tabas sel aastal kaks järjestikust negatiivse SKP-ga kvartalit ja eksperdid on kindlad, et pea kahekümne aasta suurimast majanduslangusest pole pääsu. Inglismaa Keskpank on seega jäänud keerulisse olukorda, kus inflatsioon püsib jätkuvalt üle panga poolt sihiks seatud 3% ning majanduslangus on maad võtmas. On olnud ka spekulatsioone, et keskpank edaspidigi jõuliselt intressimäärasid langetab, mis Inglise naelale on aga tähendanud ainult madalamaid tasemeid.
Sisemajanduse kogutoodangu näitajad
Sisemajanduse kogutoodang (hindades 2007 aastal) $2,772 triljonit.
SKT elaniku kohta $45575 (2007).
SKT sektori kohta: põllumajandus 1%, tööstus 26%, teenindus 73%
2008 aastal maailma tabanud majanduslangus on mõjutanud ka Suurbritanniat, sest 2008 aasta kolmandas kvartalis oli SKP tõusu asemel hoopis langus -0,5%-le. Toimus ehituse ja teenindav sektori kasvu aeglustumine. Kõige vähem langes töötleva tööstuse kasv.
Valitsussektori võlg: $864 miljardit (2007)
Välisvõlg $10.45 triljonit (30 Juuni 2007)
Majandusabi: $8 miljardit
Investeeringud 18,2% SKT-st (sisemajanduse kogutoodangust) 2007 aastal
Eelarve aastatulu: $1.154 triljonit
Kulud: $1.239 triljonit (2007)
Välissektorivõlg 43.6% SKT-st (2007)
Inflatsiooni määr 4,4% (2008)
Aastatulu: $0.97 triljonit (2007
Kulud: $1.04 triljonit (2007)
Tööjõud: 31 miljonit (kaasa arvatud töötud) teeninduses töötab 81%, põllumajanduses 1% ja tööstuses18% elanikest. 2007 aastal oli töötuse näitaja 5,4%.

5.1 Energiamajandus

Suurbritannial on suured kivisöe-, maagaasi- ja naftavarud. Ühendatud Kuningriigi energiavaru on Euroopa Liidu suurim. Riigi energeetika toetub Põhjamere mandrilava suurele nafta - ja maagaasivarule. Tootmisolud on rasked, kuid nafta on kvaliteetne. Naftakompaniidelt laekuvate maksudega, mis on keskmiselt 12 mlrd. $ aastas, kaetakse suurem osa valitsuse kulutusi. Naftavaru arvatakse jätkuvat 2010. aastani. Kivisöevaru on samuti suur ja praeguse tootmise korral rahuldaks kivisüsi riigi energiavajadused vähemalt 2400. aastani. Elektritootmise erastamise tõttu on elektrijaamade kütuseks kivisöe asemel maagaas. Nõudluse vähenemise tõttu on enamik kivisöekaevandusi suletud.
Kõige suurema osa moodustavad energia tootmisel soojuselektrijaamad (73% - 240 mlrd. kWh), järgmisena tulevad tuumaelektrijaamad (24% - 78 mlrd. kWh), kolmandal kohal on hüdroelektrijaamad (2% - 7 mlrd. kWh) ja 0.3% ulatuses toodetakse energiat teistest allikatest.
Elektri tootmine 372.6 miljardit kWh (2008), tarbimine 348.7 miljardit kWh (2008). Eksport 2008 aastal 2.839 miljardit kWh ja import 11.16 miljonit kWh.
Alternatiivsetest energialiikidest on Suurbritannias võimalik kasutada hüdroenergiat ja seda juba ka tehakse, kuna see on odav ja keskkonnasõbralik energia saamise võimalus. Tuule-energia nii laialt kasutatud ei ole, kuigi ressursse Suurbritannias selle jaoks oleks. Kuna vihma peetakse inglismaa ilma sünonüümiks ei ole ka päikeseenergia kasutamine laialt levinud. Biomassi energia kasutamine on samuti võimalik, kuna Suurbritannia asub parasvöötmes, kus metsad hästi kasvavad.

5.2 Põllumajandus

Suurbritannia on põllumajanduslikult hästi arenenud maa. Ta toodab suurema osa vajaminevatest toiduainetest ise vaatamata sellele, et põllumajanduses hõivatute osakaal on väike. Suurbritannia omab piisavalt kapitali, et põllumajandus hästi funktsioneeriks
Põllumajanduslikult kasutatav maa hõlmab 4/5 riigi kogupindalast, millest põldu on 30% ja rohumaad 25%. Ülejäänud maast suurem osa on mägikarjamaa
Põllumajandus Suurbritannias on intensiivne, kõrgelt mehhaniseeritud ja toimib Euroopas kehtestatud standardite järgi. Üks protsent Suurbritannia töövõimelisest elanikkonnast suudab katta kuni 60% elanikkonna toiduvajadustest, seetõttu on tööhõive põllumajanduses üks maailma madalaimaid (1%). Põllumajanduses domineerib loomakasvatus. Kuni 70% põllu-majanduse kogutuludest saadakse loomakasvatusest (piima- ja lihaveise-, lamba-, sea- ning kalkunikasvatus). Kasvatatavad sööda- ja teraviljakultuurid on suhkrupeet , kartul, rukis , oder, kaer , nisu, köögi- ja puuviljad . Kuigi Suurbritannia on üks Lääne- Euroopa suurimatest kalapüügimaadest on kalapüük oma kunagisest tähtsusest palju kaotanud. Peamised kalasadamad asuvad Põhjamere ääres.
Kuna Suurbritannias toodetakse praktiliselt kõik vajaminevad põllumajandustooted ise on impordi osakaal väga väike. Ostetakse sisse toiduaineid mida kohapeal kasvatada ei saa (näiteks paljud troopilised puuviljad). Märkimisväärne on ka tubakatoodete import. Suurbritannia üheks tähtsamaks ekspordiartikliks on peekon .

5.3 Metsamajandus ja metsatööstus

Metsamaa pindala Suurbritannias on 2008 aasta seisuga 2,8 miljonit hektarit (11,6% kogu riigi pindalast), mis jaguneb Šotimaa, Inglismaa, Wales’i ja Põhja-Iirimaa vahel.
Metsamaa pindala järgi on Suurbritannia Euroopa Liidu riikidest 15. kohal. Esimene on Soome (72%) ja viimane Iirimaa (9,6%). Alates 1905. aastast on metsamaa pindala protsent pidevalt kasvanud. Suuremad metsamassiivid paiknevad Šotimaal, vähesel määral on metsamaad ka Lõuna-Inglismaal ja Wales’i lähistel.
Suurbritannias on arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalide ja paberi tootmiseks. Suurt tähelepanu pööratakse metsade istutamisele ja korrashoiule. Kuna olemas-olevad puiduvarud rahuldavad umbes 40% Suurbritannia puiduvajadusest peab suurema osa vajaminevast puidust importima. Suurbritannia oli 2006. aastal neljas suurim puidutoodete importija maailmas, temast ettepoole jäid vaid Hiina, USA ja Jaapan. Puidutoodetest eksporditakse vähesel määral eelkõige paberitooteid ja saepuruplaate.
Metsandusega tegeleb umbes 0,05% (30 000 inimest) Suurbritannia elanikkonnast. Umbes pooled neist töötavad Inglismaal, ligikaudu 36% Šotimaal ja 14% Wales’is.

5.4 Tööstus

Kolooniatest ja merekaubandusest saadud tulu võimaldas saareriigil muutuda 19. sajandil juhtivaks tööstusmaaks, kust sai alguse tööstusrevolutsioon. Tööstuse arengule aitasid tehniliste uuenduste kõrval kaasa ka rikkalikud kohapealsed maavarad nagu kivisüsi, nafta, maagaas, rauamaak , plii, tina, vask ning kolooniatest saadud toorained. Praeguses tööstus-struktuuris etendavad möödunud sajandil väljakujunenud tööstusharud veel küllaltki kaalukat osa (söekaevandus, tekstiilitööstus, laevaehitus, metallurgia ), kuid neist kiiremini arenevad konkurentsivõimelisemad, kasumit toovamad, ekspordile orienteeritud tootmisharud ( elektroonika , autotööstus, lennukiehitus, keemiatööstus). Pärast teist maailmasõda kaotas riik oma kolooniad . Kodumaiste energia- (kivisüsi) ja tooraineallikate (rauamaak) kahanemise tõttu kolisid mitmed tööstusharud sadamalinnadesse. Võisteldes Ameerika ja Jaapani toodanguga suudetakse konkurentsivõimet hoida toodete eripära ja suurepärase kvaliteediga (villatooted, lennukimootorid, kontoritehnik, pooljuhid jne). Tugevad küljed Suurbritannia tööstuses on tugev energeetikatööstus, mis tugineb Põhjamere naftale ja maagaasile. Prantsusmaast, Saksamaast ja Skandinaaviamaadest paindlikumad tööharjumused ja väiksem palk. Suurbritannia on EL-i suurim investeeringute sihtmaa . Seal asuvad tugevad rahvusvahelised firmad. Edukad on täppismasinatööstus ja kõrgtehnoloogiasektor, sh. telesidevahendid. Suurbritannia on maailma peamine rahandusteenuste pakkuja, suurim ravimite ja relvastuse tootja.
Suuremate autotootjate nimekirjas on Suurbritannia märkimisväärsel kohal, kuigi firmade edetabeli tipus ei ole ühtegi selle riigi ettevõtet. Suurbritannias toodavad nii kohalikule kui ka Euroopa Liidu turule peamiselt USA ja Jaapani päritolu ettevõtted. Toodangu arvuline kogus on Suurbritannias aastate jooksul kasvanud, kuid maailma autotööstuse lõikes vaadatuna on Suurbritannias toodetavate autode osakaal maailma autotoodangust järjest vähenenud.
Suuremad tööstusettevõtted paiknevad enamasti suurlinnade (London, Liverpool, Manchester, Leeds, Birmingham, Glasgow, Newcastle, Belfast ) lähistel. Seal on kvalifitseeritud tööjõudu ning head transpordi-, reklaami- ja müügivõimalused.
Tööstus annab umbes poole rahvuslikust koguproduktist ja 9/10 riigi ekspordist. Suurbritannia ekspordib eelkõige kergetööstustooteid ( masinad , autod, relvad), keemiakaupu ja tarbeesemeid, jms. Toiduainetööstus varustab peamiselt siseturgu, eksporditakse vähe. Imporditakse peamiselt toidu- ja tooraineid, pooltooteid ja naftat. Eksporditakse USA-sse (14,2%), Saksamaale (11,1%), Prantsusmaale (8,1%), Hollandisse (6,8%), Iirimaale (8%) ja mujale. Imporditakse peamiselt Saksamaalt (14,2%), USA-st (8,7%), Prantsusmaalt (6,9%), Jaapanist (7%), Hollandist (7,3%) ja mujalt.

5.5 Transport

Transport on Suurbritannias väga mitmekülgne. Sisevedudes on olulised kindlasti autotransport ja raudteetransport, välisvedudeks on parem kasutada meretransporti või õhutransporti.
Autoteesid on kõige rohkem riigi lõuna- ja keskosas, vähem on autoteesid Suurbritannia põhjaosas. Autoteede kogupikkus on 388 008 km, kaasa arvatud 3358 km kiirteesid. Autoteede kogupikkuselt on Suurbritannia maailmas 13. kohal.
Raudteetransport on samuti hästi arenenud, raudteevõrgu tihedus on rohkem kui 100 km 1000 km2 kohta. Raudteede kogupikkus on 165 867 km, sellest 5243 km on elektriraudtee ja 460 km Põhja-Iirimaa raudtee. Raudteede kogupikkuselt on Suurbritannia maailmas 19. kohal.
Kuna Suurbritannia on saareriik on väga hästi arenenud meretransport. Veeteesid on 3200 km ulatuses. Suuremad sadamad on Dover, Harwich ja Southampton jt. Kaubalaevastiku suurus on 2008 aastal 474 laeva.
Õhutransporti Suurbritannias kontrollib riiklik lennukompanii British Airways Group. London on maailma suurima reisijate arvuga lennuliikluskeskus. Kokku on Suurbritannias 449 lennujaama . Peaaegu 90% reisijatest sooritavad rahvusvahelisi lende. Kõige tihedama lennuliiklusega on Heathrow ja Gatwick’i lennujaamad.
Suurbritannias kasutatakse ka torutransporti. Gaasitorusid on 21 446 km, vedela kütuse jaoks on torusid 59 km, õlitorusid on 6420 km.
Helikopterite jaoks mõeldud lennujaamasid on Suurbritannias 11.

5.5 Turism

Suurbritannia tähtsamaid majandusharusid ja uute töökohtade allikas on turism. Oma kunstigaleriide, teatrite ja ajalooliste ehitiste tõttu on endiselt peamine turismisiht London. Paljud külastajad jätavad pealinna kõrvale ja suunduvad otse Bathi, et imetleda roomlaste kadunud hiilgust, või Strattford-upon-Avonisse, vaatama Shakespeare ’i teatrit, või keskaegsesse Yorki või Šoti mägismaale. Suurbritannia peamised külastajad on ameeriklased, peamised lähtemaad USA, Prantsusmaa jt. Sisemajanduse kogutoodangust (SKT) Suurbritannias moodustab turism 10%.
Suurbritannias külastatakse tõenäoliselt kõige enam turismiobjekte ja vaatamisväärsusi nagu Stonehenge, Loch Ness, Tower of London, Westminster Abbey, Buckingham Palace, Madame Tussaud’ vahakujude muuseum, Big Ben, St Pauli katedraal jpm.

5.6 Gini indeks ja ebavõrduse näitajad

OECD värske raporti kohaselt on viimasel paaril aastakümnel sissetulekute ebavõrdsus ning allpool vaesuspiiri elavate inimeste on arv kasvanud. Keskeltläbi on ebavõrdsus OECD-s kahekümne aastaga kasvanud 7,8%. Suure ebavõrdsuse tagajärg on see, et rikkas riigis ei ole alati parem vaene olla kui väiksemate sissetulekutega riigis.
Kõige suuremad vaesusega seotud muutused on toimunud pensionäride ja noorte osas. Risk, et 65-75 aastastel tuleb vaesust kannatada, pole OECD maades enam suurem kui elanikkonnal keskmiselt.
Demograafilised muutused – eeskätt üksikvanemate ja väga vanade inimeste hulga kasv – seletavad OECD analüütikute hinnangul siiski vaid üht viiendikku ebavõrdsuse kasvust. Suuremaks ebavõrdsuse suurenemise põhjuseks on muutused tööturul.
Alates 1990.aastate algusest on vahe madala- ja kõrgepalgaliste töö tasustamises väga kiiresti kärisenud. Kõrgepalgaliste sissetulek pole ära jooksnud mitte üksnes madalapalgaliste, vaid ka keskklassi sissetulekute eest. Selle trendi tagajärjed oleksid olnud veelgi teravamad, kui samal ajal poleks kasvanud üleüldine tööhõive, mis on palgataseme diferentseerumise mõju osalt tasakaalustanud.
Graafik 1. Sissetulekute ebavõrdusus Euroopa ja OECD-e liikmesriikides.
Allikas: Eurostat , OECD
Ebavõrdsust vabandatakse mõnikord väitega, et seda kompenseerivad võrdsed võimalused ehk see, et igaühel on võimalik vaesusest välja rabeleda, kui ta tahab. OECD anded näitavad, et tegelikult on seos pigem vastupidine: ebavõrdsemate sissetulekutega ühiskondades on väiksem sotsiaalne mobiilsus . Sotsiaalset mobiilsust mõõdetakse isade ja poegade sissetulekutaset võrreldes: mida erinevam see on, seda lihtsam on kõnealuses ühiskonnas ühest klassist teise pürgida. OECD andmed näitavad, et ebavõrdsema sissetulekujaotusega riikides, kaasa arvatud Suurbrittannia, erineb isade ja poegade sissetulek umbes 50% juhtudel, võrdsemates riikides (Taani, Norra) aga ligi 80% juhtudel.
Statistika teadagi iseloomustab seda, mis on juba toimunud. Praegused pöördelised majandussündmused võivad mõnda kirjeldatud trendi muuta. Majandusseisakuga kaasnev tööpuuduse kasv üldiselt suurendab ebavõrdsust, samuti võib riikidel tekkida vajadus kärpida sotsiaalprogramme. Teiselt võib seisak pidurdada palgavahede kasvu ja vähendada investeerimisest saadavat tulu.
Järgnev graafik iseloomustab Gini indeksi muutust 2005-2006 aastal OECD riikides, kus + tähendab ebavõrdsuse kasvu võrreldes 1985 ja 1995 aastaga ja miinus langust.
Graafik 2. Gini indeksi muutus 2005-2006. a.
Allikas: OECD, Eurostat
Gini indeks iseloomustab sissetulekute ebavõrdsust ühiskonnas. Mida suurem on indeksi arvväärtus, seda suurem on ebavõrdsus: väärtus 0 vastaks olukorrale, kus kõigi ühiskonnaliikmete sissetulek on täpselt võrdne, väärtus 1 aga olukorrale, kus üks inimene saab kogu sissetuleku ja teistele ei jää midagi.

6.Infoühiskond

Tavatelefoniliine on Suurbritannias 33, 682 miljonit, mobiiltelefone 71,992 miljonit.
Raadiojaamasid on kokku 653 ( 219 AM, 431FM, 3 lühilaineraadiojaama). Televisoonijaamasid on 228 ning Internetiteenuse kasutajaid 40, 2 miljonit.

7.Kasutatud kirjandus

Made, T. Rahvusvahelised suhted. Tallinn: Valgus, 2002, lk 949-949.
Kindersly, D. Maailma teatmeatlas. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk510-515.
[ https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/uk.html#Geo ] (03.11.2008)
[ http://www.statistics.gov.uk/cci/nugget.asp?id=6 ] (03.11.2008)
[ http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_the_United_Kingdo m] (04.11.2008)
[ http://ec.europa.eu/economy_finance/indicators/general_government_data/ggd032004en.pdf ] (05.11.2008)
[ http://www.hm-treasury.gov.uk/d/bud07_chapter1_314.pdf ] (15.11.2008)
[ http://www.hm-treasury.gov.uk/d/bud08_completereport.pdf ] (15.11.2008)
[ http://www.statistics.gov.uk/cci/nugget.asp?id=192 ] (16.11.2008)
[ http://www.indexmundi.com/united_kingdom/gdp_real_growth_rate.html ] (16.11.2008)
[ http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/3846.html ] (16.11.2008)
[ http://admiralinvest.delfi.ee/index.php?id=122302 ] (16.11.2008)
[ http://www.forestry.gov.uk/website/forstats2008.nsf/LUContentsTop?openview&RestrictToCategory=1 ] (17.11.2008)
18