Suurbritannia (2)

Rakvere Reaalgümnaasium
Silver Reinsaar 12.R klass
SUURBRITANNIA
geograafia uurimus
Hindaja: Kadri Marksoo
Rakvere 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. GEOGRAAFILINE ASEND............................................................................................................4 2. ÜLDANDMED................................................................................................................................5 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................6 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE.......................................................................................................7 5. RIIGI ARENGUTASE.....................................................................................................................8 6. SUURBRITANNIA VÕRDLUS TEISTE RIIKIDEGA................................................................10 7. SUURBRITANNIA RAHVASTIK .................................................................................................11 Rahvaarv ja selle muutumine 1950 - 2010....................................................................................11 Rahvuslik koosseis, usundid ja keeled...........................................................................................11 Rahvastiku paiknemine..................................................................................................................12 Soolis -vanuseline koosseis............................................................................................................13 LISAD................................................................................................................................................14 Suurbritannia kaart.........................................................................................................................14 Riikide võrdlustabel.......................................................................................................................15 Kaart: Briti impeerium ...................................................................................................................16 Riikide võrdlusdiagrammid...........................................................................................................17 HDI indeks Suurbritannias ja teistes riikides.................................................................................19 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................21 KASUTATUD ALLIKAD..................................................................................................................22 SISSEJUHATUS Mina valisin enda teemaks Suurbritannia, sest see tundus mulle väga huvitav riik. Ma olen ise selles riigis väga palju kordi käinud ja mulle meeldib seal väga. Sealsed inimesed on huvitavad, teevad omamoodi nalja ja mul on mingisugune isiklik armastus selle riigi ja seal elavate inimeste vastu. Mul on tõesti seni olnud ainult head kogemused, mis on süvendanud minu huvi.
Esialgu üritasin teha seda tööd ka mitmete teiste riikide kohta, kuid edasi kulgedes märkasin, et infot polegi palju. Suuremast ja kuulsamast riigist on mingis mõttes parem, huvitavam ja mis seal salata ­ ka lihtsam tööd teha.
Minu plaanides on enda isiklike raamatute, raamatukogu raamatute, Interneti ja ajakirjades olevate artiklite kasutamine. Sellisel viisil kasutan laiemat pinda ning töö üleüldine tase paraneb .
Ma usun, et töö tegemisel on minu jaoks olulisem siiski protsess ja läbi töö õppimine kui tulemus, milleks on konkreetselt valmis töö. Ma loodan, et saan enda tööga väga hästi hakkama ja ei valmista endale pettumust. 1. GEOGRAAFILINE ASEND Suurbritannia asub Euraasia mandri lääneosas, Lääne-Euroopas. Suurbritannia on saareriik. Riik asub Euroopa mandriosast loodes umbes 50 ­ 400 kilomeetri kaugusel rannikust . Suurbritannia on ka saare nimetus, kus asub riigi pealinn London. Suurbritannia on suuruselt kaheksas saar maailmas. Tegemist on merelise kliimaga riigiga, teda mõjutab tugevalt Atlandi ookean.
Suurbritannia on kunagise Briti impeeriumi õigusjärglane ning seetõttu kuulub sellele riigile palju erinevaid territooriume üle kogu maailma. Suurbritannia monarh on ühtlasi ka viieteistkümne teise iseseisva riigi monarh.
Kaart 1. Suurbritannia asukoht. Kaardi tähistused on tabelis 1.
Tabel 1.
Kaardil nr. 1 olevate numbrite selgitused .
Number kaardil Riik 1 Belgia 2 Holland 3 Saksamaa 4 Iirimaa 5 Norra
Kaardile on välja toodud Suurbritannia asukoht. Suurbritanniast lõunas asub Prantsusmaa, kagus Belgia ja Holland. Üle Põhjamere asub Norra, millega on omavahel jaotatud Põhjamere nafta ja gaasivarud. Suurbritanniast läänes asub Iirimaa. Põhja-Iirimaa on Suurbritannia osa ning Iirimaa ja Suurbritannia vaheline piir ja Gibraltari ja Hispaania vaheline piir on ainukesed maismaapiirid , mis sellel riigil on. Vaata ka Lisat nr. 1. 2. ÜLDANDMED Suurbritannia on konstitutsioonilise monarhiaga riik, mis tähendab, et neil puudub põhiseadus. Suurbritannia õigussüsteem põhineb üleüldisel ja kohtupraktikal.
Parlament on kahekojaline, mis on võrdsed. Mõlemad kojad kinnitavad seadused, kusjuures riigi kodanikud valivad vaid alamkoda . Ülemkotta kuuluvad liikmed enda seisuse või monarhi otsuse järgi.
Suurbritannia pealinn: London, elanikke 7,2 miljonit inimest.
Pindala 244 088 ruutkilomeetrit on umbes kuus korda suurem kui Eestil.
Rahvaarv on 60 miljonit inimest.
Rahvastiku tihedus on 246 inimest ruutkilomeetri kohta.
Rahaühik: inglise naelsterling = 100 penni võrdub umbes 17,5 Eesti krooni.
Suurimad linnad: London, Glasgow , Birmingham, Manchester , Liverpool, Leeds, Newcastle.
Riigikeel : puudub. Laialdaselt kasutatakse inglise keelt. 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Suurbritannia koosneb neljast ajaloolis-geograafilisest osast: Inglismaast, Walesist, Sotimaast ja Põhja-Iirimaast. Suurbritannia saare lõuna- ja idaosa on lainjas tasandik , mida ligendavad lubjakivi - ja kriidiastangud. Kõrgem on saare lääne ­ ja keskosa ­ Cambria ja Penniini mäed, Cumberlandi massiiv ­ ning mägisem põhjaosa ­ Lõuna- Soti mägismaa ja fjord -rannikuga Põhja-Soti mägismaa. Põhja-Iirimaa pinnamood on vahelduv. Mererannal paikneb seal omapäraseid basaltkaljusid, mis moodustavad niinimetatud Hiiglaste trepi.
Et kliima on pehme ja mereline , ei teki madalikel püsivat lumikatet, seda on ainult Põhja-Soti mägismaal. Mägede läänenõlvul sajab 1000-3000mm aastas. Sageli on pilves , tuuline ja udune. Kõige päikesepaistelisem on Kagu-Inglismaa, kus sajab 600-700mm aastas. Seda piirkonda nimetatakse ka Inglise Rivieraks (nagu on Prantsusmaal Prantsuse Riviera ).
Suurbritannia jõed on lühikesed ja veerikkad. Paljusid ühendavad kanalid. Järved on väikesed, järverohkeimad piirkonnad on Cumberland ja Sotimaa . Mets hävitati valdavalt juba 16.-19. sajanditel, nüüdisajal katab see ainult 5-7% riigi pindalast. Ometi jätab Suurbritannia teede äärde istutatud puude, parkide ja hekkide tõttu metsase maa mulje. Madalikel laiuvad põllud ja kultuurrohumaad , kõrgemail aladel nõmmed ja rabad .
Kaart nr 2. Suurbritannia füüsiline kaart. 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE Britannia nimi tuleneb saartel elanud briti hõimu nimetusest. Esimesed inimesed asusid Suurbritanniasse umbes veerand miljonit aastat tagasi, kui Euroopa ja Suurbritannia vahel oli veel maismaasild.
Umbes 400. aastal lahkusid Inglismaalt roomlased , kes olid sealsed alad hõivanud juba aastasadu varem. Umbes sada aastat hiljem hakati seal levitama ristiusku. 1066. aastal peeti Lõuna-Inglismaal Hastingsi lahing, mis lõppes Normandia hertsog Guillaume 'i (inglisepäraselt William) vägede võiduga. Williamist sai Inglismaa esimene kuningas. William I Vallutaja järeltulijad on sellest ajast peale Inglismaad valitsenud.
1707. aastal ühendati Inglismaaga Sotimaa ning riigi uueks nimeks sai Suurbritannia, 1801. aastal ühendati ka Iirimaa.
Kuninganna Victoria I võimule tulekuga 1837. aastal algas viktoriaanlik ajastu Suurbritannia ajaloos. Sellel perioodil kasvas Suurbritannia kolooniate arv nii suureks, et riik muutus väga väga rikkaks. Tänaselgi päeval on kõikides maailmajagudes Suurbritannia territooriume. Viktoriaanlik ajastu lõppes 1901. aastal tema surmaga. Enne surma andis kuninganna palju ülesandeid riigi peaministrile ja ministritele, sellega kaotas kuningakoja institutsioon enda võimu Suurbritannia juhtimises. Suurbritannia võimsuse selgitamiseks on minu töös Lisa nr. 3, kus on selleteemaline kaart.
1922. aastal eraldus osa Iirimaast Suurbritanniast ning moodustas omaette riigi. Vaid Põhja-Iirimaa jäi Suurbritannia osaks ja on seda tänaseni. 1931. aastal moodustati Briti Rahvaste Ühendus.
Suurbritannia astus Euroopa Liitu 1. jaanuaril 1973. aastal. 5. RIIGI ARENGUTASE Riigi arengutaseme iseloomustamiseks toon välja mõned arvud:
SKT ühe inimese kohta aastal 2008 oli 36 357 USA dollarit.
Tööealise elanikkonna hõivatus põllumajandussektoris on 1,4%, tööstussektoris 18,2% ning teenindussektoris on 80,4%.
Imikusuremus oli 2008. aastal 4,85 surma tuhande elussünni kohta.
Suremus oli 10,02 surma tuhande elaniku kohta, sündimus 10,65 sündi tuhande elaniku kohta.
Suurbritannia majandus on arenenud tööstuse ja rohkete välissidemetega. Endise Briti impeeriumi emamaana on ta säilitanud arvestatava koha kapitali ja kommertsteenuste väljaveos. Suurbritannia on vanim tööstusriik, seal algas industrialiseeriminejuba 18. sajandi keskel. Kuna Suurbritannia asus tollel ajal isolatsioonis, ei levinud tööstusühiskond sealt pikalt välja ning jõudis palju areneda enne, kui teised riigid alustasid industrialiseerimisega.
Tänasel päeval töötab umbes 1,4 protsenti tööga hõivatutest põllumajandussektoris ja 80% teenindussektoris. 1980. aastatel erastati tolleaegse peaministri Margaret Thatcheri eestvedamisel mitmed senised riigiettevõtted ( British Airways, British Gas, British Petroleum, British Steel Corporation jne) nende ettevõtete majandusliku seisu parandamiseks.
Suurbritannias soodustatakse riiki tehtavaid väliskapitalimahutusi. Peale USA kapitali on suurenenud ka Jaapani, Saksamaa ja mitmete naftariikide kapitali osa. Tööstuses on oluliselt kahanenud enne Teist maailmasõda domineerinud põhiharude toodang (söekaevandus, metallurgia , laevaehitus, auto- ja tekstiilitööstus). Tööstuses on uueks haruks nafta ja maagaasi ammutamine, naftatöötlus, elektroonika-, keemia- ja toidukaupade tootmine.
Viimase aja energeetika struktuurimuutused tulenevad Põhjamere rikkaliku maagaasi- ja naftavaru hõlvamisest. Põhjamere nafta on äärmiselt hea kvaliteediga, ent selle omahind on väga kõrge. Pärast 1980.-81. aastate majanduskriisi otsustas valitsus vähendada söetoodangut 95 miljoni tonnini. Kolm viiendikku kivisöest kaevandatakse Lääne-Yorkshire'is ja Ida-Midlandsis (vt. kaarti 3). Kaart 3. Ida-Midlands ­ üks tähtsamaid kivisöe kaevanduspiirkondadest.
Veonduses on olulisel kohal meretransport. Teise maailmasõjani valdas Suurbritannia suurimat kaubalaevastikku. Suurim sadam on London, järgnevad naftasadamad Sullom Voe ja Milford Haven. Siseveeteid on umbes 2300 kilomeetrit kuid pidevalt kasutatakse ainult Thamesi alamjooksu ja Mersey suudmeala . 1994. aastal valmis Suurbritannia ja Prantsusmaa vaheline 49,4 kilomeetrit pikk Eurotunnel . Suurbritannia õhutransport on rahvusvaheliselt tähtis. British Airways on maailma üks suurimaid lennukompaniisid. London on maailma üks tähtsamaid lennuliinide sõlmpunkte. Heathrow', Gatwicki, Stanstedi, Lutoni ja London City lennujaamad moodustavad lennujaamade võrgustiku, mis muudab Londoni maailma kõige tihedama õhuliiklusega linnaks.
1989. aastal imporditi kaupu 197 miljardi ja eksporditi 152,4 miljardi USA dollari eest. Hilisematel aastatel on need arvud suurenenud. Sisse veetakse peamiselt masinaid ja muud valmistoodangut. Ekspordi moodustavad samal ajal masinad ja keemiakaubad. Põhilised kaubanduspartnerid on Euroopa turumajandusmaad ja Ameerika Ühendriigid. 6. SUURBRITANNIA VÕRDLUS TEISTE RIIKIDEGA Lisas nr. 2 on tabel 2, millest nähtub, et Suurbritannia on väga kõrgelt arenenud riik. Võtsin võrdluseks ühe riigi, mis on kõrgema elatustasemega, kui Suurbritannia ning kaks riiki, mis on madalama arengutasemega, kui Eesti.
Tabelist tuleb selgelt välja, et Euroopa riigid on kõrgema arengutasemega, kui Ladina-Ameerika ja Aafrika riigid. Selle põhjuseks võib pidada koloniaalajastut. Reeglina on kunagised Suurbritannia kolooniad tänasel päeval arenenumad, kui Hispaania ja Portugali omad, kuid Uganda on selles suhtes erand. Uganda nimelt on muuhulgas ka Suurbritannia koloonia. Põhjuseks võib ilmselt pidada sagedasi sõdu ja konflikte sealses Kesk-Aafrika piirkonnas, eriti naaberriik Sudaanis, mis on peaaegu välistanud välisinvesteeringud.
Argentiina aga samal ajal on umbes 12 korda arenenum kui Uganda, kui vaadelda sisemajanduse kogutoodangu numbreid. Argentiinas on samas väga suur osa vaest elanikkonda ning väga väike osa äärmiselt rikkaid inimesi, kes tõenäoliselt annavad väga suure panuse kõrgemasse SKTsse. Ugandas selline edukam kiht inimesi puudub ning sealsed vaesed on tõenäoliselt ka palju vaesemad kui Argentiinas elavad vaesed inimesed. Argentiina on osa näitajate poolest Eestist ja ka Suurbritanniast arenenum.
Luksemburgi sisemajanduse kogutoodang inimese kohta aga ületab Suurbritannia SKTd umbes kaks ja pool korda. Samas teised Luksemburgi arengutaseme näitajad on suhteliselt sarnased Suurbritanniaga. See näitab, et Suurbritannia pole ainulaadne riik kõrge arengutaseme poolest. Tegelikult on enamik Lääne-Euroopa riike väga kõrgelt arenenud.
Eesti on Suurbritanniast arengu poolest mahajäänum Euroopa Liidu piirkond. Eestis on suhteliselt madal keskmine oodatav eluiga ja madalam SKT. Tegelikult on Eesti kõigi näitajate poolest nõrgemalt arenenud kui Suurbritannia. Eesti negatiivne iive on väga suureks probleemiks.
Diagrammid nende riikide erinevuse kohta on Lisas 4. Kui neid kõiki diagramme vaadata, on näha, et Suurbritannia on kõrgelt arenenud riik, kuid Luksemburg on veelgi kõrgemalt arenenud. Eesti on suhteliselt madala arengutasemega riik, kuid osa näitajate poolt edestab Argentiinat. Uganda on minu võrdluses olnud riikidest kõige mahajäänum, vaesem ja viletsam.
Inimarenguindeksi HDI võrdlustabel ja diagramm selle muutumise kohta asub Lisas 5. 7. SUURBRITANNIA RAHVASTIK
Rahvaarv ja selle muutumine 1950 - 2010 Suurbritannias elab natuke üle 60 miljoni inimese, mis tähendab, et ta on Euroopa Liidu liikmesriikidest kolmandal kohal pärast Saksamaad ja Prantsusmaad. Samuti asub ta selle näitajaga 21. kohal maailma riikide nimekirjas. Seega on tegu suhteliselt suure riigiga. Suurbritannia rahvaarvu muutust iseloomustab Diagramm 1. Eesti on Suurbritanniast umbes 40 korda väiksem.
Diagramm 1.
Rahvaarv 70
60 Rahvaarv miljonites
50
40
30
20
10
0 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 Aasta Rahvaarv
Diagramm 1. Rahvaarv. Sellel diagrammil on näha, Suurbritannia rahvaarvu muutumine viimase kuuekümne aasta jooksul.
Rahvuslik koosseis, usundid ja keeled Suur osa rahvastikust on britid (sotlased, inglased, welshlased, iirlased jne). Hilisemal ajal on sisse rännanud paljud inimesed Aafrikast ja Aasiast, eriti Hong Kongi kaudu Hiinast.
Traditsiooniline usund Suurbritannias on kristlus . Pärast Henry VIII kirikureformi, on inglise monarh ka anglikaani kiriku juht. Palju on ka katoliiklasi. Selgitamiseks on Tabel 2. Tabel 2.
Religioon Arvukus Kristlus 42079000 Islam 1591000 Hindu 559000 Sikhism 336000 Judaism 267000 Budism 152000 Teised religioonid 179000 Pole märgitud/ei ole religioosne 13393000 Tabel 2. Religioonide jaotus Suurbritannia elanikkonna seas.
Suurbritannias ei ole riigikeelt. Peamine keel on inglise keel, mida kõneleb umbes 95% elanikkonnast. Soti keelt räägivad umbes 530000 inimest Sotimaal ja Põhja- Iirimaal . Walesi keelt räägib umbes 850000 inimest. Iiri keelt räägivad umbes 105000 inimest Põhja-Iirimaal, kuigi see arv on poliitilistel põhjustel võib-olla ülepaisutatult suur. Umbes 600000 Poola immigranti, kes on Suurbritanniasse elama tulnud pärast Teist maailmasõda, räägivad peamiselt poola keelt.
Rahvastiku paiknemine
Peaaegu kolmandik kogu Suurbritannia elanikkonnast elab Inglismaal. Umbes 8,2 miljonit inimest elab Londonis ja Londoni eeslinnades. Allolev kaart näitab, kuidas rahvastik paikneb Suurbritannias.
Kaart 4. Rahvastiku tihedus. Mida tumedam on ala, seda rohkem inimesi seal elab. Londoni ja teiste suurte linnade lähedal on rahvastiku tihedus suur. Soolis-vanuseline koosseis Suurbritannia arengutaseme koontabel 1980., 2009. ja 2025. aastate kohta on Tabelis 3. Tabel 3. Näitaja 1980 2009 2025 Sündimus (promillides) 12 12 12 Suremus (promillides) 6 6 7 Väikelaste suremus 5 5 4 (promillides) Keskmine eluiga 81 82 83 Laste arv naise kohta 1,8 1,7 1,7
Suurbritannia rahvastikupüramiidid 1995., 2010. ja 2020. aastate kohta. Diagramm 2. LISAD
Suurbritannia kaart Lisa 1.
Kaart 5. Suurbritannia kaart, kus on eraldi märgitud Sotimaa, Wales, Inglismaa ja Põhja-Iirimaa. Kaardi kagupoolses nurgas on näha ka osa Prantsusmaast. Tähtistatud on ka Suurbritannia suurimad linnad. Riikide võrdlustabel Lisa 2. Tabel 4. Riikide arengutasemete võrdlus 2008. aasta seisuga Riik Luksemburg Suurbritannia Eesti Argentiina Uganda SKT ühe elaniku 81200 36700 21400 14200 1300 kohta USA dollarites põllumajanduss 0,4 1,3 2,6 1 82 Elanikkonna hõivatus
ektoris (%) tööstussektoris 13,6 24,2 29 23 5 (%)
teenindavas 86 74,5 68,4 76 13 sektoris (%)
Keskmine meestel 76,07 76,52 67,45 73,32 51,66 oodatav eluiga naistel 82,81 81,63 78,53 79,92 53,81 aastates Imikusuremus 4,56 4,85 7,32 11,44 64,82 tuhande elussünni kohta Sündide arv tuhande 11,73 10,65 10,36 17,94 47,84 elaniku kohta aastas Surmade arv tuhande 8,44 10,02 13,42 7,41 12,09 elaniku kohta aastas Eksport (mld USD) 21,43 466,3 12,63 70,02 2,69 Peamised Masinad, Kütused, Masinad, Sojaoad, Kohv, kala, ekspordiartiklid terasetooted, kemikaalid , puidutooted petrooleum, tee, puuvill , kemikaalid, toiduained, gaas , vili, lilled, kuld klaasitooted tubakatooted , sõidukid alkoholitoote d Import (mld USD) 27,73 639,3 15,35 54,57 3,98 Peamised Mineraalid, Masinad, Masinad, Masinad, Sõidukid, impordiartiklid metallid, kütused, tekstiil, sõidukid, kütused, toiduained, toiduained kütused keemiatööstu meditsiini- kvaliteetkaub s, gaas seadmed ad Kaubanduse struktuur Väliskauband Väliskauband Väliskauband Väliskauband Väliskauband use bilanss on use bilanss on use bilanss on use bilanss on use bilanss on negatiivne, negatiivne, negatiivne, positiivne, negatiivne, kaubavahetus kaubavahetus kaubavahetus kaubavahetus kaubavahetus väike väga suur väike on väike väike Kaart: Briti impeerium Lisa 3.
Kaart 6. Roosaga on tähistatud territooriumid, mis on olnud kunagi Briti Impeeriumi osad. Punase joonega on territooriumid, mis on tänaselgi päeval Suurbritannia osad. Riikide võrdlusdiagrammid Lisa 4. Diagramm 3. Sisemajanduse kogutoodang 90000
SKT ühe elaniku kohta USA dollarites 80000 70000 60000 50000 40000 30000 20000 10000 0 LUX GBR EST ARG UGA Riik
Diagramm 3. Sisemajanduse kogutoodang. Sellelt jooniselt tuleb välja, et Luksemburgi inimesed on tunduvalt rikkamad, edukamad , kui näiteks Uganda elanikud. Eesti on keskel, kuigi selline riikide valik oli minu puhul ka taotluslik . Varanduslik kihistumine on erinevate maailma riikide vahel äärmiselt suur.
Diagramm 4.
Rahvastiku hõivatus UGA
EST
Teenindus GBR Tööstus Riik
Põllu- ARG majandus
LUX
0% 20% 40% 60% 80% 100% Osakaal
Diagramm 4. Rahvastiku hõivatus on samuti üks võimalus riikide võrdlemiseks. Selle järgi vaadates tunudb, et Argentiina on arenenum kui Suurbritannia ja Eesti. Uganda on aga enda arengus äärmiselt maha jäänud, seal on üle 80% rahvastikust hõivatud põllumajanduses. Üldine reegel on, et mida suurem on rahvastiku osakaal teenindussektoris, seda arenenum on riik. Diagramm 5.
Inimeste keskmine oodatav eluiga 90
80
70
60 LUX GBR 50
Eluiga EST 40 ARG 30 UGA
20
10
0 Mehed Naised
Diagramm 5. Ka keskmine oodatav eluiga on üheks riigi arengutaseme näitajaks. Siinkohal avastasin, et Suurbritannia meestel on see veidi pikem, kui Luksemburgi meestel. Samas naiste vastav näitaja on Luksemburgis madalam, kui Suurbritannias. Argentiinas elavad inimesed reeglina samuti kauem, kui Eestis. Üleüldine dendents on, et naiste keskmine oodatav eluiga on pikem, kui meestel.
Diagramm 6.
Sündimus ja suremus 60 Sündimus/suremus 1000 elaniku kohta
50
40
Sündimus 30 Suremus
20
10
0 LUX GBR EST ARG UGA
Diagramm 6. Sündimus ja suremus. Ugandas on väga suur sündimus. Seal ületab sündimus suremuse neli korda. Kuid tähelepanu ­ Eestis on suremus suurem, kui Ugandas! Suhteliselt madal sündimus viib väga kiiresti Eesti rahvaarvu madalamale. Suurbritannias on nii sündimus kui suremus väike. Tüüpiline arenenud riigi tunnus. HDI indeks Suurbritannias ja teistes riikides Lisa 5. Tabel 5. HDI Riik 2003 2004 2005 2006 2007 LUX 0,95 0,95 0,94 0,96 0,96 GBR 0,94 0,94 0,95 0,95 0,95 EST 0,85 0,86 0,86 0,88 0,88 ARG 0,86 0,86 0,87 0,86 0,87 UGA 0,51 0,5 0,51 0,51 0,51 Tabel 5. Tabelis on toodud erinevate riikide HDI indeksid aastate lõikes.
Diagramm 7.
HDI muutus 2003-2007 1,200
1,000
0,800 LUX GBR 0,600 HDI
EST 0,400 ARG UGA 0,200
0,000 2003 2004 2005 2006 2007 Aasta
Diagramm 7. HDI muutused. Diagrammist on näha, et nende viie aasta jooksul pole inimarengu indeks palju muutunud. Väikesed muutused küll on, kuid selliselt diagrammilt on neid isegi raske välja lugeda. Eesti, nagu ka Luksemburgi ja Uganda näitajad on veidi rohkem tõusnud aastatel 2006-2007. Erilisi tõuse ega langusi pole olnud.
Tabel 6. Koht HDI edetabelis
Riik 2003 2004 2005 2006 2007 LUX 4 12 18 8 11 GBR 15 18 16 21 21 EST 38 40 44 40 40 ARG 34 36 38 47 49 UGA 144 145 154 158 157 Tabel 6. Koht HDI edetabelis riikide kaupa aastate lõikes. Diagramm 8.
Koht HDI indekis tabelis 180
160
140
120 LUX GBR 100 EST Koht 80 ARG 60 UGA
40
20
0 2003 2004 2005 2006 2007
Diagramm 8. Koht HDI indeksi tabelis näitab samuti riigi arengutaset. Siinkohal on just arenenumad riigid allpool kui need riigid, mis ei ole nii arenenud. Uganda on kõige vähem arenenud riik. KOKKUVÕTE Minule meeldis see töö. Sellist referaati oli väga huvitav teha. Veidi tüütu oli küll raamatutes tuhnida ja materjali otsida, kuid tegelikult see arendas mind teisteski valdkondades. Näiteks Suurbritannia majanduse kohta artiklit otsides jäin kogemata pidama Eurotunneli majandusnäitajatele ning reisijate muutusele. Töö haris mind ka selles mõttes.
Teine põhjus, miks selline ise info otsimisega seotud töö oluline on, on kasulikkus võõrkeelsete tekstide töötlemisel. Kui alguses üritasin teha enda uurimust Põhja Korea kohta, uurisin venekeelset artiklit Põhja Korea kohta. Ma avastasin, et mõistsin üsna palju. Kui minus oleks olnud meelekindlust, jätkamiseks enda esialgsel teemal, oleks ka minu vene keele oskus paranenud . Sellised tööd omavad äärmiselt laia pinda hariduses. Tiitellehele on märgitud, et tegu on geograafia uurimusega. Tegelikult on tegu ka paljude teiste õppeainete (ajalugu, inglise keel, eesti keel) arendamisega.
Mulle meeldis selline töö ka selle pärast, et sain kasutada enda seni õpitud teadmisi ja neid arendada. Uurimused on huvitavad, sest nii saab palju materjali erinevatest allikatest ühendada ühte töösse ja hiljem on lihtne otsida vastuseid ununenud küsimustele. Sellised tööd on ülimalt olulised ning soovitan sellist formaati kasutada ka edaspidi. KASUTATUD ALLIKAD 1. Suurbritannia. 1996. Eesti Entsüklopeedia. 9. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopediakirjastus. 20- 40. 2. United Kingdom. 2005. The Concise Geography Encyclopedia. London: Kingfisher Publications Plc. 94-96. 3. United Kingdom. 2004. The Book of Rule How the World is Governed. London: Dorling Kindersley Limited. 86-95. 4. Suurbritannia. 1984. Eneke ­ Õpilase teatmeteos . Tallinn: Valgus. 341-344. 5. Suurbritannia ajalugu. 2000. Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Tallinn: AS Avita, Eesti Entsüklopeediakirjastus. 527-528. 6. Victoria ajastu. 2000 Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Tallinn: AS Avita, Eesti Entsüklopeediakirjastus. 603-604. 7. http://en.wikipedia.org/wiki/United_Kingdo m [20.11] 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia [20.11] 9. http://en.wikipedia.org/wiki/Great_Britain [21.11] 10. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/index.html [2.01] 11. http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_Human_Development_Index [12.01] 12. http://en.wikipedia.org/wiki/Demography_of_the_United_Kingdo m [12.01] 13. http://sociweb.tamu.edu/faculty/flores/Great_Britain.pdf [12.01] 14. http://www.nationmaster.com/country/uk/Age_distribution [15.01]