Sisesekretsioon (0)

Sisesekretsioon
Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi.
Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu , makku, soolde .
Sisesekretoorsed näärmed jagunevad:

• Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid , aastakümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et nad koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad:
  

Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas.
Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed- neil on nii välis kui sisesekretoosed osad.
Pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme- osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone
Sugunäärmed: sise- suguhormoone , välis- meestel seemnevedelikku (sisaldab seemnerakke), naistel munasarjades, proditseerivad munarakke.

• Mitteklassikaline ehk difuusne neuroendokriinne süsteem (DNS) – ühendab neid organismis hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis ka hormoone produtseerivad. Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone, mis lähevad kas verre või rakuvahelisse ruumi)- seepärast ongi nimi neuroendokriinne, kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes.
  

Hormoonide transpordi viisid
Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab:

Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi.

Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresooni, vaid rakuvaheline ruum.

Neorokriinne tee: hormooni transport piki närviraku aksonit . Hormoon tekib närviraku kehas, liigub piki aksonit.
Neuroendokriinne transport- hormoon lähebaksonit pidi verre.
Neuroparakriinne transport- hormoon liigub kõrval olevale teisele neoronile, ei ole sünapsit vahel. Hormoon ei teki presünapsis, vaid tekib närviraku kehas, läheb edasi ilma sünapsita.

Autokriinne- vabanenud hormooni toime samale rakule, millest ta vabanes. Liigub autoretseptori kaudu tagasi. Sellega reguleeritakse näärmeraku aktiivsust ning kui on küllalt hormooni väljutatud, hakkab hormoon ise pidurdama- negatiive tagasiside.
Üks ja sama hormoon võib samaaegselt olla nii endo - kui autokriinne, või para- ja autokriinne.
Kuidas hormoon efektorrakule mõju avaldab? Kuidas toimib efektorrakule:
Hormoon saab mõjuda nendele efektorrakkudele, millel on selle hormooni suhtes tundlik spetsiifiline retseptor (ainult sellisel juhul). Retseptor on nagu lukuauk, mis avab ukse, kui hormooni näol on õige võti olemas. Retseptrotid võivad paikneda:

• efektorraku membraanidel- membraanretseprotid
  
• retseptor võib paikneda raku sees tsütosoolis- raku sisene vedelik. Tsütosooli retseptor. Hormoon läheb raku membraanist läb , seondunud tsütosoolis oleva retseptoriga.
  
• retseptor võib paikneda raku sees tuumal-
  
• või olla ka nii tsütosooli kui tuumaga seonduvaid- kõigepealt seondub tsütosooliga, siis tuumaga- on rakusised retseptorid ( tsütosool ja tuum).
  

Kui hormoon on retseptoriga seondunud:

Membraanretseptoriga, siis selle tagajärjel aktiveeritakse retseptori kaudu raku membraani sisepinnal konkreetne ensüüm. See ensüüm omakorda vabastab raku sees aine- teisane ehk sekundaarne virgats, mis kävitab sellele rakule iseloomuliku reaktsiooni. Selleks on mingi valgu süntees, valk võib olla kas uus hormoon või ensüüm, mis mõjutab seedeprotsesse, hingamist, ka lihaskontraktsiooni/lõõgastus valk.
Nt stimuleeriv hormoon (esmane virgats)- seondub retseptoriga- retseptorvalk , mis aktiveerib raku membraani ensüümi- selle toimel tekib ATPst teisane virgats- käivitab raku jaoks iseloomuliku reaktsiooni.

Kui aga hormoon toimib rakusisesele retseptorile, siis mõjutab see rakutuuma, kus on DNA, edasi tekib mRNA, selle vastava raku spetsiifilise mRNA mõjul käivitub sellele rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool - suguhormoonid , kaltsitriool .
Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem
Ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar -kaks alasüsteemi.

Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs).

Teise alasüsteemi moodustavad hüpotaalamuse neorosekretoorsed tuumad (neid on 2- n supraopticus, n paraventricularis.) ja hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs.
Esimene alasüsteem: hüpotaalamuse hüpofüsiotroofses alas paiknevad neoronid sünteesivad kahesuguseid hormoone:

• liberiine ehk vabastajaid ehk riliising hormoonid
  
• pidurdavaid ehk inhibeerivad hormoonid ehk statiinid .
  

Liberiinid laskuvad piki vastavate neuronite jätkeid hüpofüüsi varre suunas, kus paikneb omapärane vere kapillaaristik- nn värati kapillaaristik, nendest kapillaaridest liigub veri mööda hüpofüüsi varre veresooni otse eessagarasse. Hormoon ei lähe organismi laiali, vaid veenide kaudu eessagarasse, liberiinid mõjutavad stimuleerivalt eessagara hormoonide teket. Hüpotaalamuses tekkinud statiinid liiguvad sama süsteemi mööda eessagarasse, pidurdades essagara hormoonide teket. Eessagar on hüpotaalamuse kontrolli all. Eessagara hormoonid lähevad verre, mõjutades kas teiste sisenäärmete tööd, mõned mõjutavad kas kasvu või rinnanäärmeid.
3 astmeline süsteem- nt neerupealiste koore hormoon kortisool , mille abil seda süsteemi reguleeritakse.
Milliseid hormoone eessagar produtseerib:
3 taset- kõige ülmine on hüpotaalamus- produtseerib liberiine (5) ja statiine (2).
Eesaagara ehk adenosüüfi horoonid

Gonadoliberiin (GnRH) stimuleerib hüpofüüsi eessagaras LH ja FSH hormoonide teket- neid kahte kokku nimetatakse gonadotroopsed homoonid.
Naistel: LH mõjutab munasarjas progesterooni ehk kollakeha hormooni teket. FSH mõjutab folliiklis östrogeenide teket.
Meestel: LH- testosterooni teke. FSH- spermatogenees .

Kortikoleberiin (CHR)- stimuleerib eesaagaras AKTH ehk adrenokortikotroospse hormooni teket. AKTH mõjutab neerupealise koores kortisooli teket stimuleerivalt.

Türeotropiinriliising hormoon ehk türeoliberiin (TRH)- stimuleerib andeofüüsis türeostimuleeriva ehk türeotroopse hormooni teket (TSH)- see hormoon omakorda stimuleerib kilpnäärme hormoonide produktsiooni- T3 ja T4 hormoone.
FSH, LH, TSH, ACTH - glandotroopsed hormoonid , mõjutavad mingi konreetse sisesekretoorse näärme tööd.

GHRH - stomatoliberiin ehk kasvuhormooni riliising hormoon. Stimuleerib hüpofüüsi eessagara kasvuhormooni produktsiooni, ei mõjuta endokriinset nääret, vaid kasvu.

Prolaktiin - tekib eessagaras, tavaliselt on tema produtksioon pärsitud. Teket kontrollib dopamiin - pidurdab prolaktiini teket. Selleks et prolaktiin saaks tekkida, tuleb pidurdus maha võtta. Selleks on näiteks hormoon VIP- vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid. Kui pidurdav mõju on maha võetud, saab prolaktiin vabaneda , toimib rinnanäärmele, stimuleerib rinnanäärme koe kasvu ja piima teket rinnanäärmes. Mõju ei avaldu raseduse ajal, vaid pärast lapse sündi. Naissuguhmoonid kõrvaldavad ka dopamiini mõju.

Kasvuhormoon vabaneb hüpofüüsi eessagarast hüpotaalamuse somatoliberiinide mõju. On erinevatele kudele mitmesusguseid mõjusid. Kasvu ennast otseselt ei mõjuta, vaid kaudselt - stimuleerib maksas somatomediinide teket (maksa endokriinne funtksioon ). Somatomediinide mõjul suureneb luudes kõhre teke- kondrogenees. Luu kasvamine toimub somatomediinide vahendatud mõjul, kondrotsüüdid luustuvad- ca soolad ladestuvad. Toimub nii piki kasv kui kasv paksusesse. Stomatomediinid stimuleerivad valgu sünteesi. Kasvuhormoni kaudne mõju avadub ainevahetuse kaudu- stimuleerib lipolüüsi ehk rasvkoe lammutamist ja glükogenolüüsi ehk glükogeeni lammutamist. Mõlemad võimaldavad kasutada glükoosi energia saamiseks.
Prolaktiin ja kasvuhormoon on kokku efektoorsed hormoonid (ei mõjuta sisesekretoorset nääret)
Statiinid- ei ole nii palju, et iga jaoks oleks oma statiin

Stomatostatiin (SS)- tekib paljudes kohtades, pärsib kasvuhormoni produktsiooni, pärsib ka kilpnäärme hormoonide teket.

Dopamiin (DA)- prolaktiini inhibeerib hormoon.
Tagasagara ehk neurohüpofüüsi hormoonid
Erienevus eessagarast on selles, et tagasagara hormoone produtseeritakse hüpotaalamuses- nukleus supraoptcus ja paraventricularis. Kaks hormooni, mida hüpotaalamuses produtseeritakse ja mis lähevad tagasagarasse- ADH ja oksütotsiin.
ADH – antidiureetiline hormoon. 2 põhitoimet:

• Mõjutab neerudes nefroni kogumistorukestest uriini tagasiimendumist verre. ADH mõjul kogumistorukeste seintes olevad kanalikesed avanevad , esmasuriin , mida on vähe alles, läheb viimasena läbi torukeste seina epiteelirakkude verre. ADHd tekib rohem siis, kui osmootne rõhk organismis on tõusnud sellega hotiakse organismis vett kinni, ei lähe välja. Kui osmootne rõhk langeb, tekib ADHd vähem, lõlikku uriini tekib rohkem.
  
• Veresooni ahendav mõju. See avaldub siis, kui ADH produtseeritakse tavalisest rohkem. Selle põhjuseks võib olla vererõhu ja mahu langus. Nt verekaotus, tugev vedeliku kaotus higistamisel, tugev oksendamine või tugev kõhulahtisus- produtseeritakse ADH tavalisest rohkem, toimib veresoonte seinte silelihastele, mis tõmbuvad kokku. Vererõhk tõuseb selle tagajärjel, püütakse taastada normaalset vererõhku.
  
• vasopressiin =ADH, sõltuvalt palju produtseeritakse, on toime erinev: kui produtseeritakse rohkem, avaldub vasopresoorne toime. Selle hormooni suhtes on 2 erinevat retseptorit, millede tundlikkus ei ole ühesugune. V1, V2. V2 asub neerude kogumistorukeste seintes, on tundlikum, V1 veresoonte seintes.
  

Oksütotsiin- järgmised toimed:

Põhjustab emaka silelihaste kokkutõmbeid, neid tugevdades, seega aitab kaasa loote väljutamisele. Teda vallanadab emakakaela venitus , mis tekib, kui loode on välja kantud ja emakas laskub allapoole. Põhjustab emaka kaela venitust, vabaneb oksütotsiin, mis stimuleerib emaka silelihaste kokkutõmmet. See on positiivne tagasiside- juba alanud sünnitustegevust võimendatakse uues hormooni kaudu.

Piima väljutus rinnanäärmetele (mitte teke!). Oksütotsiin vabaneb lapse huulte puudutusest vastu rinnanibu. Vabaneb verre, jõuab vere kaudu rinnanäärmete juhade silelihastele, mille peristaltilised kokku tõbed viivad piima piki juhasid välja. Oksütotsiini vabanemine võtab aega umbes 30 sekundit- kui rinnaga on toidetud, võib vabaneda tingitud reflektoorselt.

Soodustab ematunde teket. Kui rotil kahjustada neuroneid, mis hüpotaalamuses oksütotsiini produtseerib, jätab rott pojad maha.

Soodustab paarissuhte teket.
Kilpnääre
Asub kaela piirkonnas, on 2 sagarat, võib olla ka 3 (on keskel, ei ole mitte kõigil inimsetel). Kilpnääre produtseerib 3 hormooni, millest üks on täiesti erineva toimega:

Trijoodtüroniin ehk T3

Tetrajoodtüroniin ehk T4 ehk türoksiin

Kaltsitoniin
Kaks esimest on ühesuguse toimega, T3 ja T4- sünteesitakse kilpnäärme koes aminohape türosiinist, millele lisandub ka kolm või neli joodi.
Kilpnäärme hormoonide väljutamist reguleeritakse hüpotaalamuse, hüpofüüsi eessaagara, kilpnäärme hormoonide poolt- T4 ja T3 enda taseme järgi veres.

• Kui T3 ja T4 tase on veres madal, selle tagajärjel hüpotaalamuses suureneb türeoliberiinide väljutus (TRH), selle mõjul suurenev hüpofüüsi eesssagaarst türeotroopse hormooni väljutus
  
• Selle mõjul omakorda suureneb kilpnäärmes T3 ja T4 süntees ja väljutus.
  
• Kui T3 ja T4 tase on veres suht kõrge, avaldub negatiivne tagasiside, võib olla pikk või lühike:
  

Pikk tagasiside- kõrge hormooni tase veres pidurdab hüpotaalamust türeoliberiini produtseeerimast. Lühike tagasiside- kõrge hormoonide tase pidurdab otse eessagarat TSH produtseerimast.
Kui on tase madal, on kõik vastupidi. T3 on aktiivsem kui T4, tema mõju on organismis pidevalt olemas, T4 on tagavara , vajadusel muudetakse kudedes T4 T3ks.
T3 ja T4 mõju organismis:

Ainevahetus kiireneb , oksüdeeritakse rohkem glükoosi, vabaneb rohkem energiat. See omakorda põhjustab keha temperatuuri tõusu. Stimuleerib PAV- põhiainevahetust-mis kulub organismi elutugevuse kindlutsamiseks ööpäevas.

Kilpnääre hormoonid kiirendavad südame tegevust- seda üle ja alatalitluse korral. Otse ise ei kiirenda, vaid nende mõjul tekib südame lihases rohkem beeta adrenoretseptoreid, mis vahendavad adrenaliini toimet südamele, stimuleerib südame tegevust. Selleks, et adrenaliin avaldaks mõju, on vaja beeta 1 adrenoretseptorit, T3 soodustab retseptori ekspressiooni.

Soodustavad erutusprotsesse närvisüsteemis, nii KNS kui närvidelt lihastele .

Stimuleerivad lapseeas KNS ja skeleti normaalset arengut. Kilpnäärme hormoonide mõjul tekib lastel närvi kasvu faktor- vajalik närvi kasvuks, ka kasvuhormoonide mõju.
Kilpnäärme üle ja alatalitlus
Kilpnäärme ületalitlus.
Türeotoksikoos/hüpertüreoos/ Basedowi tõvi/Gravesi haigus- autoimmunsüsteemi haigus ( Graves avastas).
Produtseeritakse hormoone liialt ja seetõttu:

Ainevahetus on kiirenenud, tekib rohkem soojust, mida antakse ka rohkem ära, sellest tulenevalt on nendel haigetel nahk pidevalt niiske ja roosakas . Norm üle 15 % Harris Benedicti tabeliga võrreldes.

Esineb tahhükardia- südame pekslemine, raskematel juhtudel ka arütmia (ebakorrapärane). Kui inimesel on südame talitluse häire, siis võib põhjusi olla mitmeid.

Punnsilmsus- silma munad on esilie tungivad , valged ehk skleerad on märgatavalt nähtavad.

Kaelal suurenenud kilpnääre ehk hõõtsik ehk struuma .

Käte värisemine ehk tremor. Seotus KNS ja neuromuskulaarse ülekandega, erutus on tõusnud.

Emotsionaalne labiilsus- emotsioonid muutuvad kergesti.
Kilpnäärme kude- follikulaarrakud, kus on vedelik. Seal produtseeritakse T3, T4.
Graves haiguse oletus- tekivad organismis autoantikehad, need seonudavad kilpnäärme vastavate retseptoridtega, stimuleerivad pidevalt kilpnäärme talitlust, sellest kilpnäärme hormoonide üleproduktsioon.
Kilpnäärme alatalitlus
Produtseeritakse kilpnäärme hormoone liiga vähe. 2 vormi:
1. Lapseeas esinev alatalitlus- gretinism, avaldub vaimses alaarengus (ei teki närvi kasvu faktoris piisavalt) ja kääbuskasvus. Peaks kiiresti diagnoosima, hormoonasendusravuga saab seda vähendada.
2. Alatalitlus täiskasvanul põhjustav limaturse ehk müksödeemi tekke.Tunnuseks on:

• Limakoe ladestumine naha alla, inimene oleks nagu turses , see ei ole vesi vaid lima. Eriti märgatav on see näol.
  
• Ainevahetus on aeglustunud, rasvkude võib olla ka liialt.
  
• Südametegevus on tavalisest aeglasem .
  
• Nad on väheliikuvad, erutusprotsessid on pärsitud
  
• Täiskasvanu aeas avaldudes hakkavad vaimsed võimed taanduma.
  
• Nahk on kahvatu ja kuiv, juuksed muutuvad hapraks, ihukarvad murduvad kergesti.
  
• Sugufuntksioon langeb kuni viljatuseni ja suguvõimetuseni.
  
• Saab asendusteraapiaga asendada.
  

Kõrvalkilpnäärmed- paiknevad kilpnäärmete kõrval, neid on 4.
Väikesed näärmed- produtseerivad hormooni- PTH- paratüreoidhormooni- mõjutab Ca ainevahetust, Ca ainevahetust mõjutab kilpnäärme kaltsitoniin- PTH tase sõltub Ca tasemest veres. 2,3-2,5 mM/L- ca norm tase veres. Ca taseme langemine stimuleerib PTH teket. Samal ajal pidurdab kaltsitoniini teket. PTH mõjul :

• Vabaneb luudest Ca, mis läheb verre, et taastada Ca norm taset
  
• Neerudes suureneb esmasuriinist Ca tagasiimendumine verre läbi neerutorukeste seina, sellega tõstetakse Ca taset vereplasmas
  
• PTH mõjul intensiivistub neerudes vitamiin D3 hormooni ehk kaltsitriooli teke, kaltsitriooli mõjul intensiivistub Ca imendumine peensoolest verre.
  
• Kui Ca tase on veres liialt kõrge, väheneb PTH produktsioon , suureneb kilpnäärme C rakkudest kaltritoniini produktsioon. Ülarune Ca läheb luudesse, deponeetitakse seal, neerudest väheb Ca tagasiimendumine, viiakse rohkem Ca uriiniga välja. Püütakse langetada Ca taset veres. Kui PTHd on vähe, siis kaltsitriooli tekib vähem.
  

Harknääre ehkk tüümus
Paikneb rinnaku taga. Tema funktsioon on kõige enam väljendunud lapseeas, tema poolt produtseeritavad hormoonis mõjutavad immuunsüsteemi arengut ja talitlust.
Immuunsüsteem kujunebki lapseeas. Produtserib hormoone tsütokiinid. Täiskasvanu eas härknääre mõnevõrra taandareneb, toimub immunsüsteem kaitsevõime väljakujunemine. Immunsüsteem tekitab antikehi haigusetekitaja vastu. Igale tekitajale kindlad antikehad , tekitavad immuunsuse.
Neerupealised.
Paarisnäärmed kummagi neeru peal. Keskel on säsi ehk medulla , selle ümber koor ehk korteks. Kolmnurkse kujuga.
Korteksil on 3 kihti- pealtpoolt sõmerrakuline kiht Zona glomerulosa, Zona fasciculata, Zona reticularis ehk võrkkiht.
Säsi produtseerib adrenaliini
Koore erinevad kihid produtseerivad erinevaid hordmoone:

• glomeruloasa produtseerib aldosterooni,
  
• fascicuata glükokortikoide- nt kortisool;
  
• reticularis – suguhormoone- samu mida sugunäärmed produtseerivad.
  
• Mehe neerupealised produtseerivad ka naissuguhormoone ja vastupidi. Nende poolt produtseeritud mõju võib ületalitluse puhul avalduda.
  

Koore hormoonid:
1. Aldosteroon- z. glomerulosa. Mineralokortikoid- tema mõju suureneb neerutorukestes Henle lingus Na ja Cl tagasiimendumine verre, imendub tagasi ka vesi. Osa diureetikume on aldosterooni antagonistid. Pärsitakse aldosterooni mõju, vesi viiakse välja, vererõhk langeb. Stimuleerib ka Na imendumist soolest verre.
2. Glükokortikoidid (kortisool)- z. fasciculata. Kortisooli väljutust reguleeritakse kortisooli enda taseme järgi veres. Kui tase on kõrge, avaldub negatiivne mõju, lühike tagasisede hüpofüüsi eessagaral, kortisooli tase langeb. Kui tase on madal, siis stimuleeritakse kortikoliberiini produktsiooni, see omakorda AKTH produktsiooni , suureneb kortisooli produktsioon.
Kortisool tuntud kui stressi hormoon- organismis pinget tekitavad tegurid (külm, kuumus, haiguse tekitajad ) stimuleerivad hüpotaalamuses kortikoliberiini, AKTH, kortisooli.
Kortisooli prodiktsioon on mõjutatav ööpäeva ringselt, tema tase on kõige kõrgem hommikl päikese tõusu ajal, kõige madalam õhtupoolikul, ka öösel-tsirkadiaanrütm.
Kortisooli toimed organismis:

• Kortsiool mõjutab maksas stimuleerivalt glükoneogeneesi- glükoosi teke amonihapetest, püruvaadist, laktaadist, glütseroolist. Võimaldab reserve kasutusele võtta.
  
• Pärsib immuunsüsteemi, surub alla antikehade teket.
  
• Valgu ainevahetusele kataboolne toime- valkude lammutamist stimuleeriv mõju
  
• Rasvkoele lipolüütiline toime- rasvkoe lammutamine .
  
• Põletikuvastane toime- võtab turset ja valu ära, surub alla antikehade teket, nt allergia puhul. Kortisooli sünteetilised preparaadid on ravimid . Neid kasutatakse ka vereloome kasvajate korral- suruvad selle alla. Liigsel tarbimisel- kõrvalnähud- jalad on peeniksed, lihas on ära lammutatud suures osas, naha peale tekivad punased triibud - striia. Striia tekib kollageeni vähenemisest nahas, nahk venib sealt välja, nahk on seal õhuke. Kõhul, puusadel. Teine tunnus on kuunägu. Ravimina on efektiivne, kuid salakaval- võtab turse , valu ära, aga mikroobide vastu ei toimi, mikroobid saavad tegutseda, kuna antikehade teke on pärsitud.
  
• Suguhormoonid mõjuvad siis, kui on üleproduktsioon, muidu mitte.
  

Neeupealise säsi produtseerib adrenaliini. Avaldab samasugust toimet nagu sümptaailise NS:

• Südametegevus kiireneb
  
• Laienevad skeletilihaste, aju veresooned ja südame pärgarterid, kuid ahenevad naha ja teiste siseelundite vererooned, va süda.
  
• Hingamine kiireneb, bronhid laienevad, paraneb kopsude ventilatsioon ja hapniku varustus
  
• Silmaava ehk pupill laineb
  
• Karvad tõusevad püsti
  
• Seedenäärmete talitslus pidurdub, seedeelundite motoorika samuti.
  
• Vere glükoosi tase tõuseb, lipolüüs intensiivistub (rasvkoe lammutamine)
  
• Vere hüübimine kiireneb.
  

Kõhunääre produtseerib 4 hormooni- glükagoon, insuliin , stomatostatiin, pankrease polüpeptiid. Glükagooni produtseerivad A rakud , insluiini B rakud, somatostatiini D rakud, polüpeptiidi PP rakud.

• Insuliin ja glükagoon- vere glükoositaseme regulatsioon - mis neid vallandab, mis teevad. Mis mehhanismid , ise vaadata!
  
• Stomatostatiin reguleerib insuliini ja glükagooni vastastikust reaktsiooni?
  
• Polüpeptiid pidurdab kõhunäärme välissekretsioon- kõhunäärme nõre ja selles sisalduvate komponentide ehitust.
  

Suguelundite ja sugunäärmed, suguhormoonid.
Sugunäärmed paiknevad meestel testistes, seal toimub spermatogenees, mis on välissekretoorne funktsioon. Spermatogenees sertoli rakkudes, sisesekretoorne on tsetosterooni produktsioon ( meessuguhormoon ), produtseeritakse testistes Leydigi rakkudes ehk interstitasiaal rakud.
Naissugunäärmeteks on munasarjad, nende välissekretoorseks funktsiooniks on munaraku produktsioon ning sisesekretoorseks naissuguhormoonide produktsioon:

Östrogeenid- östradiool, östroon, östriool.

Gestageenid - progesteroon
Meessuguhormoonid .
Testosterooni vallandumine toimub vastavalt tema enda tasemele veres.

• Taseme langusel stimuleeritakse hüpotaalamust produtseerima gonadoliberiine, need omakorda stimuleerivad hüpofüüsi eessagaras LH (luteiniseeriva) hormooni produktsiooni.
  
• LH toimib omakorda Leydigi rakkkudele testistes, mis produtseerivad testosterooni.
  
• Testosterooni taseme tõus hakkab negatiivse tagasiside mõjul pidurdama hormooni produktsiooni. Negatiivne tagasiside kas hüpotaalamusele või eesmisele hüpofüüsile, kus väheneb LH produktsioon.
  
• Testosteroon mõjutab ka spermatogeneeni sertoli rakkudes.
  
• Testosteroonil on peale spermatogeeni ka teisi mõjusid, mis avalduvad puberteedi eas ja hiljem suguküpsuse perioodil.
  

Puberteedieas meestele omastse sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemine:

• Hääl
  
• habeme kasv
  
• keha intensiivsem karvakasv
  
• skeleti omapärana laiemad õlad ja kitsamad puusad
  
• rasva ladestumine, juhul kui siis kõhu piironda (naistel on rasva ladestumine puusadele ja rinna piirkonda).
  
• lõplik toruluude luustumine- kõhreplaadid kasvavad kinni, luude pikikasv ei ole enam võimalik, Ca soolad ladestuvad kõhre plaatidesse, kõhrerakud ei saa enam sinna vahele. Toruluud ei saa enam pikeneda, vaid väikesed luud .
  
• testosteroonil on anaboolne toime valgu ainevahetusele- stimuleerib valgu sünteesi- meestel on anaboolne toime koguaeg nii puberteedi ajal ja suguküsuse perioodil, seepärast on meestel lihasmass suurem.
  
• mõjutab ka käitumist ja psüühikat meestel, nagu naissuguhormoonid naistel.
  
• liibido ehk vastassugu poole huvi tekitavaid hormoone.
  

Testosterooni produktsiooni puudulikkus/langus põhjustab meestele iseloomulike sekundaarsete sugutunnuste taandumist, see oleneb ajas millal juhtub- ei pruugigi kujuneda sekundaarseid sugutunnuseid. Kui testised on eemaldatud kasvaja tõttu, siis ei kao kõik tunnused ära, tekib rindade suurenemine- suurem rasva ladestumine kehale, habeme kasv peatub, hääl jääb poisile iseloomulikuks siis, kui testised on eemaldatud enne häälemurret.
Võimalik kõrvalmõju dopingainete kasutamisel : erinevad meestel ja naistel. On keelatud, kuna kõrvalmõjude tõttu ja sellepärast, et sportlased ei ole võrdsetes tingimustes.
Meestel kõrvalmõjud:

• lihased võivad liiga tugevaks muutuda, järskude liigutuste korral võib lihas rebeneda või lihas kõõluse küljest rebeneda, või rebeneb kõõlus luu küljest.
  
• normaalse negatiivse tagasiside rikkumine - meesuguhormoonide kõrgem tase veres, seetõttu pidurdub loomulik regulatsioon, hüpotaalamus ei produtseeri gonadoliberiine, füsioloogiline stiimul testistele on nõrk, sugunäärmed on ilma tööta, hakkavad atrofeeruma. Sugunäärmed ei pruugi normaalselt tööle hakata, funktsioon ei taastu , impotentsus isegi kui dopingu ära jätta.
  

Naistel kõrvalmõjud:

• lihase, kõõluse traumad - lihased muutuvad tugevaks
  
• meestele iseloomulik sekundaarsed sugutunnused- habe, rinnanäärmed taanduvad, rasvkude kaob ära; kui väga noorena- lai õlavööde, kitsad puusad; hääl muutub jämedaks
  
• häiritud naisele omane sugufunktsioon- menstruatsioon võib täielikult lakata, järglasi ei saa.
  

Naissuguhormoonid.

• Munasarjades produtseeritakse kahesuguseid hormoone- östrogeene ja gestageene (ÕISis!!)
  
• Follikel- koht kus munarakk hakkab küpsema. Theka ja granulosa ümbritsevad folliiklit. Karvade paigutus naistel ja meestel erinevad.
  
• Ektragenitaalsed toimed- naistel juuste parem kasv, meestel juuksekasvu meessuguhormoonid ei stimuleeri. Suguelundite piirkonnas erinev- naistel kolmnurkne, meestel rombikujuline.
  

Endomeetirum- kõige sisemine emaka kiht. Müomeetrium- keskmine emaka kiht. Emakakaela kanalile avanev mõju- naissuguhormoonide tõus. Happeline kk takistab spermatosoidide liikumist, seepärast peab olema aluseline kk, kui toimub viljastamine. Sõnajalalehe fenomen- tekivad enne ovulatsiooni, tupe limaskesta raku kuju, nähatavad mikroskoobi preparaadis. Munasarjad, munajuha- munarakk eraldub, läheb kõhuõõnde kõigepealt, sealt munajuhasse. Tupp.
Menstruatsioonitsükkel
Kujutab enesest perioodiliselt toimuvaid paralleelseid muutusi naise orgasnismis, mis leiavad aset emakas, munasarjades, tupes , hüpofüüsi eessagaras, rinnanäärmetes. Tsüklit jagatakse:

• emaka limaskesta muutuste tsükkel- 3 faasi (mõnikord ka 4)
  
• munasrja muutuste tsükkel- 2 faasi- folliikli faas, kollakeha faas.
  

Tsükli üldine kestvus võib olla erinev, 3-5 nädalat. See ei ole ühel/samal naisel, vaid erinev, tavaliselt on 4 nädalat. Suurim lubatud kõikumine on 3-5 päeva.
Tsükli kestvuse määrab folliikli faasi kestvus- see on tsükli esimene pool alates sellest, kui uus munarakk küpsema hakkab- verejooksu algusest kuni ovulatsioonini.
Munasarja tükli teine pool on stabiilne- 2 nädalat.
Nende kahe vahele jääb ovulatsioon - küpsenud munarakk väljutatakse folliiklist, kus toimus küpsemine. Enamlevinud 28 päevase tsüklil on ovulatsioon 13-14 päeval. Kui ovultsioon on 35, siis on 21 päeval ovultasioon (35-14). Individuaalsed kõikumised, kord 28, 27, siis ovulatsioon kõigub.
Muutused emaka limaskestas (28 päevane tsükkel):

Deskvamatsiooni faas ehk menstruatsioon- (aeg 1-5,7) alates päevast, millal tekib verejooks . Emaka limaskest irdub , kaasneb verejooks.

Proliferatsiooni faas- (päevad alates 6-14)- toimub emaka limaskesta rakkude intensiivne paljunemine, emaka limaskest vohab, kasvab. Faas lõppeb ovulatsiooniga, mis toimub munasarjas.

Sekretsioonifaas- langeb kokku munasarja kollakeha faasiga (15-28). Emaka limaskest pakseneb veelgi, näärmed muutuvad väänilisemaks, verevarustus paraneb, glükogeen ladestub limaskesta rakkudesse. Selles faasis valmistatakse limaskest ette võimalikuks viljastatud munaraku vastuvõtuks.

Regeneratsiooni faas- on samal ajal mis deskvamatsiooni faas, taastumise faas. Sel ajal kui verejooks kestab, hakkab emaka limaskest kohe taastuma, rakud hakkavad paljunema. Vajalik, et verejooks jääks seisma. (see ei ole tavaline jaotus, tavaliselt on ainult 3 faasi).

• Follikli faas- toimub munaraku küspemine folliiklis, domineerib östrogeenide produktsioon
  
• Pärast ovulatsiooni järgneb kollakeha faas- progesterooni produktsioon, tase väga kõrge. On ka östrogeeni pisut.
  
• Munaraku väljutanud folliiklist saab kollakeha.
  

Menstruatsiooni tsükli regultasioon.
Tsükli alguses toimub hüpofüüsi eessagaras folliikula stimeluuriva hormooni (FSH) sekretsiooni suurenemine.

• FSH mõjul hakkab folliikul munasarjas küpsema, ja selles munarakk.
  
• FSH stimuleerib folliiklis pidevalt juurde östradiooli teket.
  
• Östradiool saavutab oma maksimaalse produktsiooni 1-2 päeva enne ovulatsiooni (12-13 päeval 28 tsükli korral).
  
• Östradiooli tase tõuseb järsku enne ovultasiooni, östradiooli taseme järsk tõus kutsub esile hüpofüüsi eessagaras LH järsu tõusu, positiivne tagasisise (luteeriv hormoon).
  
• LH järsu tõusu mõjul tekib ovulatsioon ehk munaraku väljutamine.
  

Pärast ovulatsiooni tsükli teisel poolel areneb kollakeha LH mõju all.

• Kollakeha produtseerib tõusvalt progesterooni.
  
• Progesteroon viib emaka limaskesta sekretsiooni faasi.
  
• Kõige parema toitumuse saavutab emaka limaskest umbes nädal pärast ovulatsiooni (20-22), mõneks ajaks püsib selliselt , juurde enam midagi ei tule.
  
• Kõrvuti progesterooniga produtseeritakse ka östrogeene.
  
• Progesteroon koos östrogeenidega pidurdab hüpofüüsi eessagaras nii FSH kui LH produktsiooni, seeetõttu uus folliikul ei hakka enne küpsema.
  
• Kui viljastumist ei toimu, hakkab kollakeha taanduma, produtseerib hormoone vähem, emaka limaskest irdub taas. Algab uus tsükkel.
  

Viljastumine ja raseduse humoraalne regulatsioon.
Viljastumine tähendab seemnerakkude tungimist munarakku, mille järgselt viljastatud munarakk kinnitub emaka limaskestale ja hakkab arenema loode.
Viljastumine saab toimuda:

• Peab arvestama nii munaraku kui spermatosidide eluaega ja liikumisvõimega. Peavad vähemalt osaliselt kokku langema .
  
• Et spermatosoidid tuppe läbides ei hukkuks, et nende liikuvus ei oleks pidurdatud. Soodsates tingimustes nii ongi.
  
• Munaraku eluiga ehk viljastuvõimeline püsimine on umbes 24 tundi. Peab arvestama ovultasiooniga, pärast seda 24 tunni jooksul püsib munarakk viljastuvõimelisena.
  
• Spermatosoidide liikumisvõime on ligikaudu 48 tundi, eluiga võib olla pikem- kuni 4 ööpäeva. Tõenäosus viljastumiseks on siis aga väga väike, nii et 2 päeva on viljastuvõimelised.
  
• Speramtosoidid läbivad teekonna munajuhadeni väga individuaalselt, max 5 minutit ( on väga hea viljastusvõimega), muidu mõni tund.
  
• Viljastusvõime sõltub ka spermatosoidide hulgast. Ühekordse ejakulatsiooni kogus on 3-4 ml, 1ml-s on keskmisel 40 miljonit spermatosoidi. Kui spermatosoidide hulk langeb alla 20 miljoni/ml, siis ei ole viljastusvõimeline. Viljatus võib sõltuda ka mehe sperma kvaliteedist ja hulgast.
  
• Keskkonna saastatus, radiatsioon , hormoonpreparaadid- kuid ükski neist ei ole kindel kvaliteedi languse põhjus.
  
• Sekreedi viskoosus väheneb, emakakael avaneb . See on küllaltki lühike aeg, millal spermatosoid saab viljastada ja siseneda munajuhasse.
  
• Kui üks spermatoisoid on munajuhasse tunginud, blokeeritakse sissepääs teistele.
  
• Pärast viljastumist sügoot (viljastatud munarakk) hakkab lõigustumine. Sügoot liigub emakasse 4-5 päeva- sellel ajal on lõigustmine, 5-6 päeval jõuab emakasse, ei kinnitu kohe limaskestale, vaid implantatsioon ehk pesastumine leiab aset 6,5-7 päeva pärast viljastamist. Kui ovulatsioon on 14 päeval, siis 21 päeval emakas sellises seisus, et sügoot jääks seina püsima. Algab rasedus.
  

Pärast viljastumist hakkab kohe arenema platsenta ehk emakook, see produtseerib hormoone.

Kõige esimene hormoon, mida hakatakse pärast viljastumist produtseerima, on inimese koorion konadotropiin (HCG)- selle hormooni määramisele põhineb esimene rasedustest. 7-9 päeval pärast viljastumist on tõusnud, tõuseb veelgi järk-järgult, saavutab maksimumi 6 rasedusnädalaks, püsib suhteliselt kõrgena ka 12 nädalani. See hormoon toimib kollakehale sarnaselt LHga, ei lase kollakeha taandareneda, emaka limaskest ei irdu . On hädavajalik.

8ndast nädalast järk järgult hakkab platsenta ise produtseerima progesterooni. Kollakeha enda produktsioon langeb, aga ei kao ära.

Platsenta produtseerib ka östrogeene- soodustavad raseduse ajal emaka enda kasvu ja veresoonte kasvu emakas. Emaka limaskesta tundlikkus on langenud östrogeeni suhtes, kuna progesteroon võtab selle tundlikkuse maha

HPL- inimsese platsentaarne laktogeen- selle hormooni mõjul raseduse ajal suurenevad rinnanäärmed. Valmistatkse ette rinnaga toitmiseks.
Sünnituse mehhanism
Kui loode on välja kantud, siis laskub ta emakas allapoole, tekitab emaka kaela venituse . Venituse tõttu vabaneb hüpofüüsis tagasagarast oksüdotsiin, mis stimuleerib emaka kokkutõmbeid. Samal ajal on suurenenud emaka limaskesta tundlikkus östrogeenide suhtes, östrogeenid soodustavad kokkutõmbeid. Östrogeenide ja oksüdotsiini ühismõju + prostaglandiinid- nende koosmõjul muutuvad kokkutõmbed nii tugevaks, et loode väljutakse. Nii on vastsündinu. Emakas peab kokku tõmbma pärast sündimist, seda mõjutab oksüdotsiin. Kui ei mõju, siis pigistatakse käega emakat. Kui sellest ei ole kasu, siis süstitakse oksüdotsiini. Muidu ei jää veri seisma. Esimsese sissehingamine- co2 kontsentrasioon tõuseb, ärritab hingamiskeskus , toimub esimen sissehing.