Sisesekretsioon (0)

Sisesekretsioon .
Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmed. Endokriinnäärmetel puudub sekreedi viimajuha ja nad eritavad sekreeti neist läbivoolavatesse veresoontesse. Endokrin. näärmed toodavad hormoone, mis kanduvad vere, lümfi, seljaaju vedeliku vahedusel laiali kogu organismis. Kuna hormoonid lõhustuvad kiiresti, peavad näärmed koguaeg töötama. Näärmete üle- ja alatalitlus põhjustavad organismis tugevaid häireid. Sisesekretsiooni näärmed on omavahel tihedas seoses.

• Glandula – Nääre.
  

KILPNÄÄRE ehk TÜREOID NÄÄRE.
Paikneb kaelapiirkonnas, kilpkõhrel. Kilpnääret läbib tunnis ligi 5liitrit verd. Kilpnäärmesse koguneb vee ja toiduga organismi tulnud jood ( I ) Jood ühineb näärmed aminohapetega ja moodustab hormoonid – TÜROKSIIN ja TRIJOODTÜRONIIN ( need mõjutavad organismi kasvu ja arenemist , ainevahetuse aktiivsust, NS. erutuvust, oksüdatsiooniprotsesside aktiivsust( kehatemp . hoidmine ) ja soodustavad valkude tootmist. ) Kilpnäärme alatalitlusel lapseeas peatub kasv.

• Kretinism –
  

Struuma ehk hõõtsik.
Kilpnäärme suurenemine- joodi vaegusest väheneb türoksiini produktsioon. Selle tagajärjel hakkab hüpofüüs ‘asja parandama ‘ ( stimuleerib kilpnäärme tööd ) aga kuna lähtematerjali ei ole siis kilpnääre suureneb.
Täiskasvanul põhjustab alatalitlus mälunõrgenemist, kõne ja liigutuste aeglustumist, lihastetoonuse nõrgenemist, uimasust, tüdimust.
Ületalitluse ehk hüperfunktsiooni korral kiireneb südametegevus ja ainevahetus , alaneb kehakaal ja silmad punuvad.
KÕRVALKILPNÄÄRE ehk PARATÜREOID NÄÄRE!
2-8, paiknevad kilpnäärme tagumisel küljel – nende kõrvaldamisel tekivad krambid ja saabub surm. Hormooniks – PARATHORMOON. See hormoon kindlustab Ca taseme veres – mobiliseerides seda luukoest.
Hüpofunkt. põhjustab tetaaniat ehk krampe
Hüperfunkt. põhjustab häireid seedetraktis ( kõhulahtisus, oksendamine )
KÕHUNÄÄRE ehk PANKREAS.
Pankreas produtseerib lisaks seedenõrele ka glükagooni ja insuliini. Suur osa kõhun. Toodab seedenõret. Näärmes paiknevad endokriinse aktiivsusega rakud e. LANGERHANSI saarekesed .

• Alfa rakud – produtseerivad veresuhkru hulka tõstvat glükagooni.
  
• Beeta rakud – produtseerivad insuliini.
  

Mõlemad hormoonid on valgulise ehitusega. Insuliini vaegusel tekib diabeet ehk suhkrutõbi. Veresuhkru sisaldus tõuseb mitmekordseks – glükosuuria.

• Suur janu, suureneb diurees ( 6-10 liitrit ööpäevas )
  
• Lihastes ja maksas väheneb glükogeeni hulk, töövõime langeb.
  

D- rakud produtseeriva SOMOSTATIINI, mis inhibeerib e. takistab, pärsib, aeglustab insuliini ja glükagooni sekretsiooni. Pärsib ka mao ja soolte motoorikat , seedenõre eritamist, vähendab seedimise aktiivsust ja väldib sel teel veresuhkru sisalduse suurt kõikumist.
NEERUPEALISED ehk ADRENALISED.
Neerupealised paiknevad neerude peal, rasvkihis, jagunevad 2 iseseisvaks endokriinnäärmeks – neerupealise KOOR ja neerupealise SÄSI.
Neerupealiste eemaldamine põhjustab surma, kuid kui eemaldada ainult säsi, surma ei tule.
Neerupealise KOOR – hormoonid on – KORTIKOSTEROIDID mis jagunevad :

• mineraalkortikoidid
  
• glükokortikoidid
  
• androgeensedkortikosteroidid
  

Mineraalkortikoidide valmistab neerupealiste koore pindmine kiht. Hormooniks on ALDOSTEROON

• selle hormooni mõjul intensiivistub neerukanalites Na reabsorptsioon ja K ekskretsioon ( väljaviimine ) Aldosteroon väldib Na väljaviimist ja K sisalduse tõusu veres.
  

Glükokortikoidide tekke kohaks on koore keskmine kiht. Põhihormooniks on KORTISOOL .

• pärsib valgu sünteesi ja soodustab valkude lõhustumist. Selle mõjul intensiivistub maksas glükogeeni moodustumine. Hormooni vaegusel katova neeru võime vee säilitamiseks.
  

Androgeenseid kortikosteroide sünteesib neerupealiste koore sisemine kiht. Ned on sarnased meessuguhormoonidega. Mehel on 1/3 androgeenidest adrenaalse päritoluga.
Neerupealise SÄSI – produtseerib ADRENALIINI ja NORADRENALIINI. Mõlemad hormoonid kiirendavad südametegevust, ahendavad veresooni siseelundis ja laiendavad veresooni lihastes. Pidurdub seedimine, laienevad bronhid. Mõlemad hormoonid annavad kasutusse energiat võitlus ja põgenemis situatsioonides. Energia saadakse glükoosist, selleks lammutatakse lihastes ja maksas glükogeeni. Pikema ajaliseks energia katteks stimuleerivad hormoonid lipolüüsi rasvkoes ja proteolüüsi maksas ja lihastes.
SUGUNÄÄRMED
Testosteroon stimuleerib suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste arengut. Mõjutab sugulist aktiivsust ja käitumist. Intensiivistab valkude sünteesi.
Östrogeen ja progesteroon .
Östrogeene produtseerivad – foliikulid, munasarjakude, platsenta , (vähesel määral ) neerupealiste koor ja testised. Aktiveerivad suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste arenemist, naiseliku psüühika väljaarenemist. Mõjutavad sugulist aktiivsust ja käitumist. Pärast munaraku vabanemist munasarjast tekkib foliikul vedelikust , munarakkudest ja tema jäänustest – KOLLASKEHA . See muutub endokriin organiks mis produtseerib progesterooni. Progesteroon valmistab emaka limaskesta ette loote implanteerumiseks, tagab normaalse raseduse arengu ja kõrvaldab ovulatsiooni tekke. g
HÜPOFÜÜS – ALUMINE AJURIPATS.
Paikneb ajupõhimikul – jaguneb ees, kesk ja tagasagaraks.
EESSAGAR on dirigendiks endokriinnäärmetele.

ADRENOKORTIKOTROOPNE HORMOON ( AKTH ) – mõjutab neerupealiste koore keskmist kihti. Suureneb kortisooli sekretsiooni.

TÜREOTROOPNE HORMOON (TTH; TSH)- mõjutab kilpnääret.

FOLLIIKULEID STIMULEERIV HORMOON (FSH)- stimuleerib munasarjas folliikulite valmimist.

LUTEINISEERIV HORMOON (LH)- põhjustab folliikuli ruptuuri e. lõhkemist, ovulatsiooni ja kollakeha mod.
Mõlemad hormoonid (FSH ja LH) on oma nime saanud oma funktsiooni järgi naistel. Mõlemad esinevad ka meestel.
FSH on oluline funkts. Seemnerakkude valmimisel.
LH stimuleerib testostoreeri tootvaid rakke.
Eelnimetatud 4 hormooni (AKTH; TTH; FSH; LH) on glandrotroopsed (sihtelundiks on mingi sisesekratsiooni nääre) hormoonid.
Mitte glandrotroopsed hormoonid avaldavad mõju elundsüsteemidele või tervele organismile.

KASVUHORMOON (GH; HGH)- seda hormooni nim. ka somatotroopne hormooniks. Avaldab mõju org. kasvule.

PROLAKTIIN (PRL)- avaldab mõju laktatsioonile e. piima eritumisele piimanäärmetes.
HÜPOFÜÜSI VAHESAGAR
Ei etenda imetajatel erilist rolli ja seda ei uurita.
HÜPOFÜÜSI TAGASAGAR

ANTIDIUREETNE HORMOON (ADH)- sihtelundiks on neerud. Võimaldab veel neerutorukestes reabsorbeeruda e. tagasiimenduda.

OKSÜTOTSIIN- sihtelundiks on emaka lihased ja rinnanäärme lihasepiteel. Rinnanäärmed hakkavad piima produtseerima 24h peale sünnitust. Imemisakt kutsub esile väga tugeva rinnanibude ärrituse. Ärritust põhjustab oksütotsiini produtsiooni ja selle tagajärjel rinnanäärme lihasepiteeli kokkutõmmet.
Arvatakse, et meestel mõjutab oksütotsiin ejakulotsiooni.
KÄBIKEHA
Asub keskaju kohal. Imetajatel erilise tähtsuseta. Und reguleeriv hormoon- melatoonia- toodab.
HARKELUND
Koosneb 2 sagarast , kaalub umbes 40g. Asub rinnaku taga, stimuleerib lümfotsüütide paljunemist. Temast teatakse vähe.