4. Segatüüpi luud (nt oimuluu) luu os ld k Luude kasvu mõjutavad: 1. Hormoonid: a) kasvuhormoon STH (somatotropiinhormoon); b) kõrvalkilpnäärme hormoon PTH (paratüreoidhormoon); c) 2 kilpnäärme hormooni trijoodtüroniin (T3) ja kaltsitoniin; d) sugunäärmete hormoonid östrogeen ja testosteroon; e) vitamin D3- hormoon e kaltsitriool 2. Mineraalained, eriti Ca 3. Vitamiinid, eriti D3 (kaltsitriooli tekkeks vajalik lähteaine) Seaduspärasused, mis mõjutavad kasvu ja arengut: 1. Pärilikkusega seotud faktorid suur osa kasvu mõjutamisel 2. Sotsiaalsed faktorid aitavad pärilikkuse ilmnemisele kaasa Sots faktorid: a) Õpetamine ja kasvatus b) Füüsiline kasvatus skeletilihaste arendamine, liigutuste ja koordinatsiooni arendamine c) Toitumine ja hügieen d) Suguline küpsemine
PTH mõjul hakkab luudest kaltsium minema verre. PTH aktiveerib luude osteklastide tekke ( need kuded mis luid lammutasid) PTH teine toimepunkt on neerud. Neerudes PTH mõjul suureneb esmasuriinist kaltsiumi tagasiimendumine verre. Ning samuti kaltsiumi tase normaliseerub. Kolmas PTH toime on seotud vitamiin D3 mõjutamisega. Nilet muudetakse vitamiin D3 maksas ja lõplikult neerudes aktiivseks vitamiin d3 hormooniks ehk kaltritriooliks. Kaltsitriooli mõjul suureneb kaltsiumi imendumine peensoolest verre. Vitamiin d3 ise aktiivne ei ole aga ta on selle aktiivse hormooni tekkeks vajalik. Aktiveeritakse siis kui vaja ehk siis kui kaltsiumi kogus on väike. Vitamiin D3 vitamiin d3 tekib kolesteroolist, kolesterool on lähteaineks. Organismis endas tekib d3 kolesteroolist ultraviolett kiirguse mõjul nahas. (mõni tund päevas). Valmis kujul saab ka
Otseselt luudega seotud türeo(kaltsioniin) toimub kaltsiumi intensiivsem minek luudesse. Neerupealiste koore hormoonid Vitamiin D3-hormoon ehk kaltsitriool tekib kolesteroolist nahas (ÕISis joonis). Saame ka väljaspoolt rohkem loomse toiduga (kanamunad, juust), aga ka taimse toiduga (D2 vitamiinina). Toit - Kaltsium veres 2,5. Kui langeb, siis suureneb kõrvalkilpnäärmetest PTH, selle mõjul 1) suureneb kaltsiumi minek luudest verre 2)suureneb kaltsitriooli süntees neerudes, selle tagajärjel imendub rohkem verd 3) suureneb esmauriinis tagasiminek verre. Kasvu ja luustumise muutused Kiirenemine: Kasvuhormooni üleproduktsioon Neerupealiste koore ületalitus Varajane suguküpsus Aeglustumine: Kilpnäärme ületalitus Kasvuhormooni alaproduktsioon Kilpnäärme alatalitus ja kretinism
Vitamoon D3 ise ei ole aktiivne, tema ei mõjuta organismi talitlust. Aga ta on vajalik eelaste jaoks, mida nim. katsitriooliks. Kolesteroolist nahas vitamiin D3. Seda saame ka vväljaspoolt – toidust (muna, õli, nii loomne kui taimne toit). Taimsest toidust saame D2. Maksastoimub esimene aste tema aktiivseks muutumise teel. 1 OH rühm lisandub 25.nda süsivesiku juurde. Ca taset hoitakse veres kindlal tasemel 2,5 mmol/l. Kaltsitriooli abil tõusem kaltsiumi tase veres. 6. Toit – kaltsiumi sisaldus toidus ööpäevas on 1000mg. Kaltsigraan. Piim, juust, kala, kodujuust. Toit mõjutab luude väljakujunemist juba lapseeas. PTH toimel suureneb kaltsiumi minek luudest verre. Suureneb kaltsitriooli sünteees neerudes ja selle tagajärjel soolest imendub rohkem kaltsiumi. PTH mõjul suureneb esmase uriini tagasiimendumine verre. PTH produktsioon väheneb kui kaltsiumi tase on täis. (2,5mmol/l)
Siia toob vitamiin D siduv valk DBP (vitamin D binding protein) ka nahas UV- kiirguse toimel tekkiva kolekaltsiferooli. Maksarakkudes oksüdeeritakse kolekaltsiferool 25- hüdroksükaltsiferooliks. See on vitamiin D põhiline salvestusvorm maksas, rasvkoes ja lihastes ning ringlusvorm veres. DHP transpordib 25-hüdroksükaltsiferooli põhiliselt neerudesse, kus ta muundub hormooniks kaltsitriool ehk 1,25- dihüdroksükaltsiferooliks. Teatud osa kaltsitriooli väljutub organismist muutumatult, osa konjugaatidena. Vitamiini D saab vaid loomsetest toiduainetest: kalaõli, maks, munakollane, või, pärm. Biofunktsioonid Luud on kaltsiumi ja fosfori reserv inimorganismis. Luude ja vere vahel toimuv kaltsiumi ja fosfori vahetus tagab nende vajaliku homeostaasi luudes, veres ja kogu organismis. Kesksel kohal on selles neerudes tekkiv antirahhiitiline kaltsitriool, mis reguleerib
veres. 2,3-2,5 mM/L- ca norm tase veres. Ca taseme langemine stimuleerib PTH teket. Samal ajal pidurdab kaltsitoniini teket. PTH mõjul : · Vabaneb luudest Ca, mis läheb verre, et taastada Ca norm taset · Neerudes suureneb esmasuriinist Ca tagasiimendumine verre läbi neerutorukeste seina, sellega tõstetakse Ca taset vereplasmas · PTH mõjul intensiivistub neerudes vitamiin D3 hormooni ehk kaltsitriooli teke, kaltsitriooli mõjul intensiivistub Ca imendumine peensoolest verre. · Kui Ca tase on veres liialt kõrge, väheneb PTH produktsioon, suureneb kilpnäärme C rakkudest kaltritoniini produktsioon. Ülarune Ca läheb luudesse, deponeetitakse seal, neerudest väheb Ca tagasiimendumine, viiakse rohkem Ca uriiniga välja. Püütakse langetada Ca taset veres. Kui PTHd on vähe, siis kaltsitriooli tekib vähem. Harknääre ehkk tüümus Paikneb rinnaku taga
veres.2,3-2,5 mM/L- ca norm tase veres. Ca taseme lanegemine stimuleerib PTH teket. Samal ajal pidurdab kaltsitoniini teket. PTH mõjul : · Vabaneb luudest Ca, mis läheb verre, et taastada Ca norm taset · Neerudes nuureneb esmasuriinist Ca tagasiimendumine verre läbi neerutorukeste seina, sellega tõstetakse Ca taset vereplasmas · PTH mõjul intensiivistub neerudes vitammin D3 hormooni ehk kaltsitriooli teke, kaltsitriooli mõjul intensiivistub Ca imendumine peensoolest verre. · Kui Ca tase on veres liialt kõrge, väheeneb PTH produktsioon, suureneb kilpnäärme C rakkudest kaltritoniini produkteiooon. Ülarune Ca lähbe luudesse, deponeetitakse seal, neerudest väheb Ca tagasiimendumine, viiakse rohkem Ca uriiniga välja. Püütakse langetada Ca taset veres. Kui PTHd on vähe, siis kaltsitriooli tekib vähem. Harknääre ehkk tüümus Paikneb rinnaku taga
PTH väljutus sõltub kaltsiumi tasemest veres reguleeritakse vastavalt kaltsiumi sisaldusele veres. Kaltsiumi sisalduse langus veres alla 2,4 mmol/l stimuleerib PTH sekretsiooni. PTH toimed: PTH mõjul aktiveeritakse luudes luukudet lammutavad rakud e osteoklastid ja vabanev kaltsium läheb verre. PTH teine toime on suunatud neerudele. Neerudes suureneb kaltsiumi tagasiimendumine esmasest uriinist. Kaltsiumi tase veres tõuseb. PTH kolmas toime PTH mõjul suureneb vitamiin D3 hormooni e kaltsitriooli süntees ja 4 kaltsitriooli mõjul omakorda suureneb peensoolest kaltsiumi imendumine verre. Kui kaltsiumi tase veres normaliseerub või on kõrgem, siis PTH sekretsioon väheneb. Kaltsiumi omastamine samuti väheneb, kui kaltsiumi tase veres on liiga kõrge, siis suureneb kilpnäärme hormooni türeokaltsitoniini süntees. Kaltsitoniinil on PTHle vastupidine mõju kaltsium läheb verest luudesse. Kaltsitoniini kõrgenenud produktsioon
Kordamine KT-ks Vitamiin D3 Vitamiin D peamisteks ülesandeks organismis on soodustada kaltsiumi imendumist soolest verre, tugevdada luid kaltsiumi viimisega luukoesse ning tasakaalustada nakkuskaitset. Vit D3 on eelduseks vitamiin D3 hormooni – kaltsitriooli tekkimiseks. Vit D3 tekib kolesteroolist, organismis endas tekib see UV-kiirguse mõjul. Vit D3 saab valmis kujul piimaga, juustuga, kalaga ning taimse toiduga. Terve organismi eksistentsiks vajalikud tingimused: Hapniku olemasolu Toit, jook Teatud temperatuur (-50 - +40) Valguse olemasolu Organismi põhifunktsioonid: 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega 2. Ainevahetus
Asendamatute rasvhapete hulk ei tohiks langeda alla 3% toiduenergiast. Rasedatel peaksid asendamatud rasvhapped katma 4,5% ja rinnaga toitvatel emadel 6% toiduenergiast. Trans-rasvhapetest ei ole soovitatav saada üle 2% toiduenergiast. Neid on palju margariinides, mistõttu nendega ei maksa liialdada. Loomsed toidurasvad sisaldavad rohkesti kolesterooli. Kolesterool on rakumembraanide koostisosa ning vajalik paljude nn. steroidhormoonide, ka vitamiin D3 -hormooni ehk kaltsitriooli sünteesiks. Organismis endas toimub kolesterooli süntees maksas (80%), nahas (5%) ja ka teistes kudedes. Kolesteroolisisalduse pikaajaline langus toidus suurendab negatiivse tagasiside printsiibil tema sünteesi. Pikaajaline kolesteroolirikka toidu söömine võib põhjustada selle ladestumist veresoonte seintele. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. 2.3. Soovitused süsivesikute tarbimiseks Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks
veres. 2,3-2,5 mM/L- ca norm tase veres. Ca taseme langemine stimuleerib PTH teket. Samal ajal pidurdab kaltsitoniini teket. PTH mõjul : · Vabaneb luudest Ca, mis läheb verre, et taastada Ca norm taset · Neerudes suureneb esmasuriinist Ca tagasiimendumine verre läbi neerutorukeste seina, sellega tõstetakse Ca taset vereplasmas · PTH mõjul intensiivistub neerudes vitamiin D3 hormooni ehk kaltsitriooli teke, kaltsitriooli mõjul intensiivistub Ca imendumine peensoolest verre. · Kui Ca tase on veres liialt kõrge, väheneb PTH produktsioon, suureneb kilpnäärme C rakkudest kaltritoniini produktsioon. Ülarune Ca läheb luudesse, deponeetitakse seal, neerudest väheb Ca tagasiimendumine, viiakse rohkem Ca uriiniga välja. Püütakse langetada Ca taset veres. Kui PTHd on vähe, siis kaltsitriooli tekib vähem. Harknääre ehkk tüümus Paikneb rinnaku taga
Kuna vitamiin D efekt kaltsiumi metabolismile realiseerub mitmete toimekohtade kaudu, võivad rahhiiti tingida erinevad põhjused, nt: vitamiin D kestev puudumine toidus vitamiin D imendumishäired peensooles neerude haigestumine pärilik fosforivaegus veres Kui tegemist on vitamiin D resistentse rahhiidiga, siis ei mõju vitamiin D manustamine. See võib olla tingitud nt neerude kahjustusest või organismi võimetusest sünteesida manustatud vitamiin D baasil kaltsitriooli. Sellisel juhul tuleb organismi viia kaltsitriooli. Kestev defitsiit täiskasvanutel põhjustab osteomalaatsiat- luude pehmenemine. Tekib siiski harva ja eeskätt eakatel inimestel. Kui aga defitsiidiga kaasuvad kaltsiumi imendumishäired ja kaltsiumi kõrgenenud väljutamine neerude kaudu, langeb ajapikku kaltsiumitase veres, mis tõmbab luudest osa kaltsiumi välja. Siis on osteomalaatsia teke väga reaalne.
Kuna vitamiin D efekt kaltsiumi metabolismile realiseerub mitmete toimekohtade kaudu, võivad rahhiiti tingida erinevad põhjused, nt: vitamiin D kestev puudumine toidus vitamiin D imendumishäired peensooles neerude haigestumine pärilik fosforivaegus veres Kui tegemist on vitamiin D resistentse rahhiidiga, siis ei mõju vitamiin D manustamine. See võib olla tingitud nt neerude kahjustusest või organismi võimetusest sünteesida manustatud vitamiin D baasil kaltsitriooli. Sellisel juhul tuleb organismi viia kaltsitriooli. Kestev defitsiit täiskasvanutel põhjustab osteomalaatsiat- luude pehmenemine. Tekib siiski harva ja eeskätt eakatel inimestel. Kui aga defitsiidiga kaasuvad kaltsiumi imendumishäired ja kaltsiumi kõrgenenud väljutamine neerude kaudu, langeb ajapikku kaltsiumitase veres, mis tõmbab luudest osa kaltsiumi välja. Siis on osteomalaatsia teke väga reaalne. Varud rasvkoes.
Nimetused: kolekaltsiferool (D3), ergokaltsiferool (D2) Metabolism: Loomne toit: · Imendub passiivse difusiooniga peensooles (mitsellides) (imendumist pärsib nt kiudainete liig, oraalsed kontratseptiivid, alkohol) Nahk: · UV kiirgus = 7-dehüdrokolesterool kolekaltsiferool (DBP transpordib maksa) Maksas: D3 oks. 25-hüdroksükaltsiferool (peamine salvestus- ja ringlusvorm)!!! · DBP transpordib 25-hüdroksükaltsiferooli neerudesse kaltsitriool! · Osa kaltsitriooli ja metaboliite väljub muutumatult, osa konjugaatidena Biofunktsioonid: 1. Reguleerib koos PTH-ga Ca ja P metabolismi ja taset (seega luukoe arengut) molekulaarmehhanism realiseerub steroidretseptorite kaudu!!! Ca · PTH - luude demineralisatsioon · kaltsitriool - Ca/P ekskretsioon , Ca/P imendumine Kõrgenev kaltsitriool inhibeerib tagasiside teel PTH tekke ja stimuleerib inaktiivse 24,25- dihüdroksükaltsiferooli teket et vältida Ca liigtõusu!!! 2
paratüreoidhormoon (PTH) ja kaltsitoniin (reguleerivad Ca ja P metabolismi taset vereplasmas) Vereplasma Ca taseme langus põhjustab PTH vabanemise ja kaltsitriooli sünteesi intensiivistumise. PTH toime osteoklastidele vabastab vajalikul määral Ca ja P luudest. Kõrgenenud kaltsitriool, koostöös PTH-ga, vähendab Ca ja P ekskretsiooni neerukanalites. Kõrgenenud kaltsitriool suurendab ka
Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH) PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine. ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak. Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad: 1) eesmise hüpofüüsi alatalitlusest, mis peaks produtseerima kasvuhormoone 2) kilmnäärme alatalitlusest 3) harknäärme alatalitlusest 4) sugunäärmete alatalitlusest – siin kannatab eelkõige luustumine, luud ei kasva kinni ja kasv võib jätkuda.
kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH). PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine; ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak. Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad: 1. eesmise hüpofüüsi alatalitlusest, mis peaks produtseerima kasvuhormoone 2. kilmnäärme alatalitlusest 3. harknäärme alatalitlusest 4. sugunäärmete alatalitlusest – siin kannatab eelkõige luustumine, luud ei kasva kinni ja kasv võib jätkuda. 5
annaabi.ee 
