SISESEKRETSIOON-ainevahetus (0)

Sarnased õppematerjalid

17

pdf

Hormoonid

· Lipiidide metabolism (adrenaliin, glükagoon, glükokortikoidid, insuliin) (adrenaliin, glükagoon, glükokortikoidid, insuliin) · Aminohapete metabolism (glükokortikoidid, androgeensed hormoonid, insuliin, kilpnäärme hormoonid) · Vee ja mineraalainete metabolism (ADH, atrionatriureetilised peptiidid, aldosteroon, angiotensiin II, endoteliinid) · Ca ja P ainevahetus (PTH, kaltsitriool, kaltsitoniin) · Seedekulgla talitlus (gastriinid, sekretiinide perekond, koletsüstokiniin, hPP, histamiin jt) · Kehamass ja söögiisu (lepiin, NPY, CCK-8, grehlin) · Erütropoees ( EPO) · Valulävi (endorfiinid, enkefaliinid, jt) · Käitumise ja heaoluga seotud reaktsioonid (serotoniin, melatoniin, dopamiin jt.) Signaali ülekande rajad (retseptori asukoha järgi)

Biokeemia

5

docx

Hormoonide kokkuvõte

NÄÄRE HORMOON TOIME Hüpotaalamus Adiuretiin Suurendab vee tagasiimendumist neerude kogumistorukestes ja vähendab nii uriini teket Oksütotsiin Põhjustab emaka kontraktsiooni ja piima eritumist rinnanäärmest Liberiinid Vallandavad hüpofüüsi hormoonide tootmise Satiinid Pidurdavad hüpofüüsi hormoonide tootmist Hüpofüüs Tagasagar Hormoone ei toodeta, Talletatakse oksüdotsiini ja hoitakse adiuretiini Eessagar Glandotroopsed hormoonid- teistesse näärm

Meditsiin

11

docx

Sisesekretsioon

· Kui T3 ja T4 tase on veres suht kõrge, avaldub negatiivne tagasiside, võib olla pikk või lühike: Pikk tagasiside- kõrge hormooni tase veres pidurdab hüpotaalamust türeoliberiini produtseeerimast. Lühike tagasiside- kõrge hormoonide tase pidurdab otse eessagarat TSH produtseerimast. Kui on tase madal, on kõik vastupidi. T3 on aktiivsem kui T4, tema mõju on organismis pidevalt olemas, T4 on tagavara, vajadusel muudetakse kudedes T4 T3ks. T3 ja T4 mõju organismis: 1. Ainevahetus kiireneb, oksüdeeritakse rohkem glükoosi, vabaneb rohkem energiat. See omakorda põhjustab keha temperatuuri tõusu. Stimuleerib PAV- põhiainevahetust-mis kulub organismi elutugevuse kindlutsamiseks ööpäevas. 2. Kilpnääre hormoonid kiirendavad südame tegevust- seda üle ja alatalitluse korral. Otse ise ei kiirenda, vaid nende mõjul tekib südame lihases rohkem beeta adrenoretseptoreid, mis vahendavad adrenaliini toimet südamele, stimuleerib südame

Anatoomia ja füsioloogia

23

docx

Ainevahetus, veri, vererakud, sisesekretsioon

muutustest. Reguleerimisprotsessid on näiteks kehatemperatuuri säilitamine, vererõhu säilitamine, kehaasendi säilitamine gravitatsiooni keskkonnas. Vere ringlusel säilitatakse lahustunud ainete kontsentratsioon, temperatuur, pH, nende konstantsus. Regulatsiooniprotsessides osalevad põhiliselt närvisüsteem ja/või hormonaalsed süsteem. homöostaasi säilitamise ajendid on nälg ja janu. Need tuleb rahuldada, et kindlustada ellu jäämine. Need on kaasa sündinud aisitngud. Valkude ainevahetus. Valgud e. proteiinid on elusa organismi iseloomulikemaiks osadeks, nad kuuluvad kõikide rakkude struktuuri, kiirendavad paljusid keemilisi reaktsioone, on regulaatoraineteks ja antikehadeks. Ööpäevane valgu vajadus on 0,8 g valku 1 kg kehamassi kohta puhkeolekus, kehalisel tööl on see poole suurem. Toiduvalgud jagunevad:väärtuslikud- sisaldavad kõiki organismile vajalike aminohappeid ja õigetes kogustes (loomsed valgud) ja

Füsioloogia

11

docx

Sisesekretsioon

kui T3 ja T4 tase on veres suht kõrge, avaldub negatiivne tagasiside, mis võib olla pikk või lühike. Pikk tagasiside- kõrge hormooni tase veres pidurdab hüpotaalamust türeoliberiini proudtseeerimast, lühike- kõrge hormonide tase pidurdab otse eessagarat TSH produtseerimast. Kui on tase madal, on kõik vastupidi. T3 on aktiivsem kui T4, tema mõju on organismis pidevalt olemas, T4 on tagavara, vajadusel muudetakse kudedes T4 T3ks. T3 ja T4 mõju organismis: 1. Ainevahetus kiireneb, oksüdeeritakse rohkem glükoosi, vabaneb rohkem energiat. See omakorda põhjustab keha temperatuuri tõusu. Stimuleerib PAV- põhiainevahetust-mis kulub organismi elutugevuse kindlutsamiseks ööpäevas. 2. Kilpnääre hormoonid kiirendavad südame tegevust- seda üle ja alatalitluse korral. Otse ise ei kiirenda, vaid nende mõjul tekib südame lihases rohkem beeta adrenoretseptorrid, mis vahendavad adrenoliini toimet südamele, stimuleerib südame

Terviseõpetus

18

pptx

SISENÕRENÄÄRMED e. ENDOKRIINELUNDID

SISENÕRENÄ ÄRMED e. ENDOKRIINE LUNDID Oma tekkelt võivad hormoonid olla: Ø Neorohormoonid Ø Endokriinhormoonid Ø Koehormoonid  HORMOONID Humoraalne regulatsioon põhineb endokriin näärmete e sisesekretsiooninäärmete tööl. Nendeks on: § AJURIPATS e hüpofüüs § KÄBIKEHA e epifüüs § HARKELUND e tüümus § KILPNÄÄRE § KÕRVALKILPNÄÄRE § KÕHUNÄÄRE e pankreas § NEERUPEALISED § SUGUNÄÄRMED www.ut.ee/KK/spendo/joonis1.jpg Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist). Neurohormoone toodetakse hüpotaalamuses. Nad soodustavad või takistavad hüpofüüsi hormoonide teket.

Bioloogia

30

pdf

Valgud

Toiduvalgud annavad 10-15% päevasest koguenergiast. NB! Organism käsutab valkusid energiaallikana ainult siis, kui energia põhisubstantsid (süsivesikud ja lipiidid) on ammendatud. 10. Detoksikatsioonifunktsioon - albumiinid seovad funktsionaalsete rühmade (-COOH, - SH) abil raskemetalle ja alkaloide, neutraliseerides nende toksilisuse VALKUDE M E T A B O L I S M ehk AINEVAHETUS Valkude vajadus Valgu allikaks on toit. Normaalne ööpäevas tarbitav valkude hulk on 50-100 g. Keskmine valguvajadus on 0,7-1,0 (1,3) g kehakaalu kilogrammi kohta. Mida noorem on inimene, seda suurem on valguvajadus ( imik 2 ­ 3 g / 1 kg kehakaalu kohta ööpäevas). Valgud katavad 10-15% inimorganismi üldisest energiavajadusest (vajavatest kaloritest). Valkude osa keha üldises energeetilises metabolismis on oluline nälgimise või pikaajalise koormuse (nt. maraton) korral

Biokeemia

30

docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

Arterite ummistumisele viib südame isheemiatõbi. Madal vererõhk ehk hüpotoonia Madalaks loetakse vererõhku siis, kui rahuolekus korduval mõõtmisel ei ületa süstoolne rõhk 100 mmHg ja diastoolne 60 mmHg. Eristatakse kaht tüüpi hüpotooniat: üks on haiguslik ja teine inimese individuaalne eripära. Haiguslikku hüpotooniat võivad põhjustada kilpnäärmehaigused, suuremad verejooksud, ateroskleroos, samuti kahjustatud närvisüsteem, korrast ära ainevahetus ja aneemia. Tavaliselt on madal vererõhk päritav. Ennekõike tuleb seda ette kõhnadel inimestel. Alanenud vererõhuga harjub inimene ära ja tunneb end enamasti hästi. Kui kõrge vererõhk vajab pidevat jälgimist ning ka regulaarset ravi, siis madala vererõhu korral aitab aktiivne eluviis. Ajutine vererõhu langus võib esineda rasedatel, sagedamini 9.-32. rasedusnädalal. Noortel ja treenitud inimestel on tavaliselt stabiilne ja madal vererõhk.

Anatoomia ja füsioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)