SISESEKRETSIOON-ainevahetus (0)

Anne Vahtramäe + õpik.    AINEVAHETUSE REGULATSIOON 
 
1)  ​Rakud on üksteisega ühenduses ​MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu  ● HORMOONID:  ​levivad vereringe kaudu   - Hormoone eritavad elundid:  ​sisesekretoorsed e endokriinsed  ● KOEHORMOONID: ​ levivad koevedeliku abil   ● NEUROMEDIAATORID: ​ erituvad närvilõpmetest     2) ​ ​Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID  ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees  ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad 
sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 
  3) Veetasakaalu reguleerivad ​:  ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid:  ​antidiureetiline hormoon  ● janu  ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID  ● Na- ja K- ​tasakaalu mõjutab eelkõige ​aldosteroon,​ mille eritumist reguleerib ​angiotensiin II   
4) ​ ​Happe-leelistasakaalu mõjutavad:  ● ATSIDOOS - liigne happeliste ainete kogunemine organismis  ● ALKALOOS - aluseliste ainete kogunemine organismis   
5) Kaltsiumitasakaalu reguleerivad:  ● kõrvalkilpnäärme  ​parathormoon  ● kilpnäärme  ​kaltsitoniin  ● toidust saadav  ​D-vit​, mida tekib nahas UV-kiirguse toimel  - vaegus -> rahhiit!  ● rauatasakaal  ​võib olla ebastabiilne kasvueas lastel ja naistel mensese või raseduse ajal   
6) ​ ​Energiatasakaalu reguleerib:  ● isu  ● süsivesikuid esindab veres veresuhkur GLÜKOOS  - hulka reguleerivad  ​insuliin, glükagoon, glükokortikoidid, katehhoolamiinid​ ja  autonoomne NS  - insuliinivaegus ->  ​diabetes mellitus e suhkrutõbi   
7) Rasvu esindavad veres:  ● vabad rasvhapped  ● erinevad lipoproteiinid (nende kogused mõjutavad ateroskleroosi riski)  ● mitmed proteiinid e valgud ning vabad aminohapped /valguvaesus -> näljaturse   
8) Kilpnäärmehormoonid türoksiin ja trijoodtüroniin  ● aktiveerivad O2 tarbivaid AV-reaktsioone  ● reguleerivad mh lapse normaalset aregnut  ● nende eritust reguleerib ​ hüpofüüsi türeotropiin  ● hüpofüüsi eessagara ​ kasvuhormoon​ reguleerib lapse kasvu  - täiskasvanul energia-ainevahetust 
  Suguhormoonid ​ mõjutavad kasvu, eriti murdeeas   
AINEVAHETUS ​ - ensüümide poolt reguleeritud rakkude keemilised reaktsioonid, millel elu põhineb.  ● hormoonid mõutavad üldainevahetust kas varusid täiendavalt e ANABOOLSELT 
(gonadokortikoidid, suguhormoonid, eriti meesuuguhormoon) või  ● varusid vähendavalt e KATABOOLSELT (kortisool)  ● kilpnäärmehormoonid - tugev toime üldAV-le: nii kataboolsed kui anaboolsed   


ORGANISMI KOMMUNIKATSIOONIMEHHANISMID 
 
Rakud ​ mõjutavad üksteist MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu  - rakkudes on RETSEPTORID e vastuvõtjad, millega signaalained ühinevad  - peale ühinemist mõjutavad nad shitrakkude talitlust  - nii ühinevaid aineid nim LIGANDITEKS 
  NEURAALNE regulatsioon: ​ kui signaal liigub suurema osa teest närvikiudude aktsioonipotentsiaali  abil:  ​Kui aksoni kingule saabub nii palju selliseid signaale, et membraani potentsiaali väärtuseks jääb vaid 45  mV, siis avanevad pingest sõltuvad Na-kanalid ja Na-ioonid liiguvad rakku, sest nende kontsentratsioon on raku 
sees väiksem kui väljaspool. Sellega saab alguse närviraku aktsioonipotentsiaal ehk  ​tegevuspotentsiaal, mis  levib aksonis.     HUMORAALNE regulatsioon: ​ signaalid liiguvad ka NS-s närvirakkude vahel või närvirakust lihas- v  näärmerakku hormoonidega sarnanevate mediaatorite abil  - kui  ​signaalained​ levivad ​vereringe ja koevedeliku vahel ​organismi eri paikadesse  (kehavedelikega seotud)  - mõju  ​algab aeglasemalt ja kestab kauem kui neuraalse korral  ★ Need regulatsioonisüsteemid on omavahel koostöös!  ★ NS regeerib hormoonide toimele, kuid eritab neid ka ise!  ★ Humoraalse ja neuraalse süsteemi vaheline seos on eriti selge  ​hüpotaalamuse ja  hüpofüüsi talitluses!  ★ Neerupealisesäsi,  ​mis eritab hormoone, kuulub nii embrüonaalse arengu kui ka talitluse  põhjal  ​sümpaatilisse NS-i!    KOEHORMOONID  ● kui eritava raku signaalaine mõjutab koevedeliku kaudu otseselt naaberrakke  ● so PARAKRIINNE ERITUS  ● koehormoone, mis reguleerivad rakkude kasvu ja diferentseerumist, nim 
KASVUFAKTORITEKS.  ● ained, mis moodustavad efektorelundi vahetus läheduses ja difundeeruvad sellesse ilma 
vereringe vahenduseta. Viimaste hulgast on eraldatud nn. ülekandeained ehk transmitterid, 
mille kaudu edastatakse erutus mitmesugustes sünapsides.  ● toodetakse kohapeal pea kõigi rakuliikide poolt ​, kohapeal avaldavad mõju, kohapeal ka  lammutatakse v muudetakse inaktiivseks (väga kiiresti)   
HORMOONID  ● bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ühendid, mida diferentseerunud rakud eritavad 
vereringesse ja mis  ​väga väikestes kogustes mõjutavad​ teiste rakkude talitlust  ● levivad koos vereringega ​ sageli kogu organismi, ent toimet avaldavad vaid teatud  rakkudele, hormooni SIHTRAKKUDELE, mis üheskoos võivad moodustada SIHTELUNDI  ● hormoone eritavatest rakkudest on moodustunud ENDOKRIINNÄÄRMED 
(sisesekretsiooninäärmed)  ● hormoone eritavaid rakke on mitmetes elundites teiste rakkude varjus  - sellised UMBNÄÄRMED on nt: NS, magu, duodeenum, neerud ja süda 
  ➔ keemiliselt erinevad  ​hormoonid üksteisest märgatavalt  ➔ vesilahustuvad hormoonid on kas AH derivaadid või AH-dest koodnevad peptiidahelad või 
proteiinid (koos ühinenud süsivesikute osadega) - hüpofüüsi eessagara hormoonid  ➔ rasvlahustuvad hormoonid on enamasti STEROIDID - neerupealse koore hormoonid  - ka PROSTAGLANDIINIRÜHMA ained on rasvlahustuvad, mõnigad neist hormoonide hulgas.  ● hormoonide AV-d ja toimet organismis uurib ENDOKRINOLOOGIA.  ● on  ​rangelt spetsiifilise toimega​, s.t. et igale hormoonile on kohandunud reageerima ainult  teatud elundid või efektoroganid, milles on nn. „märklaudrakud“ ehk  ​sihtorganid.   ➔ enamusel  ​keharakkudel ​on retseptorid ​ühe või mitme​ hormooni vastuvõtuks.   1  


● Inertne süsteem: ​ aeglasema käivitumise ja toime lõppemisga kui NS (võrreldes NS toimega  on hormooni toime inertsem - neuroni toime kestab millisekundi, hormoonid mõjuvad aga 
tunde ja veel kauemgi.   ● Organism töötab normaalselt vaid siis kui hormoonis ja NS  teevad omavahel koostööd.  ● Lammutatakse maksas. 
  Hormoonide omadused:   - juba väga väikeses koguses avaldavad olulist mõju  - reguleerivad organismi talitlust koos närvisüsteemiga  - keemiliselt väga erinevad, väga spetsiifilise toimega   - igal oma väga täpne ülesanne, üks ei saa täita teise ülesannet    
Hormoonide toime:  ● vaimse, füüsilise, sugulise arengu soodustamine  ● reproduktsiooni põhiprotsesside toetamine: sugurakkude teke, viljastumine, loote kasv/areng, 
sünnitus  ● organismi kohastumise tagamise erinevate tingimustega: stress, trauma, temperatuuri kõikum  ● homöostaatiline funktsioon: organismi füs.parameetrite hoidmine suht püsivana (osmootne 
rõhk, veresuhkrupeegel)  ● ainevahetuse ja energeetilise tasakaalu regulatsioon  ● Erandlikud toimemehhanismid: steroidhormoonid (algaineks kolesterool), D-vitamiin, 
kilpnäärmehormoonid   
Hormoonid jaotus toime alusel:  ● H mis toimivad vahetult  ​efektorelundile​ (nt suguhormoonid)  ● H mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsiooni ja vabastamist, so 
GLANDOTROOPSED hormoonid  ​(nt türeotroopne hormoon)  ● H mis moodustuvad hüpotaalamuse väikstes närvirakkudes,  ​reguleerivad adenohüpofüüsi  (ajuripatsi tagasagara) ​ tööd.  - VABASTAJAD e LIBERIINID  ​(realising): rguleerivad troopsete hormoonide sekretsiooni ja  vabastamist  - STATIINID ​, mis pärsivad adenohüpofüüsi troopsete hormoonide tööd.   ★ endokriinse süsteemi vahetu sida NS-ga!   
Hormoonide tootmise regulatsioon:  ● Hormooni enda hulk veres reguleerib  ​hormooni tootmist  ● Reguleeritava aine hulk veres ​ või reguleeritava valdkonna seisund mõjutab hormooni  tootimise taset.   ● NS toime mõjutab ​ teatud hormoonide tootmist.   ● Teisi hormoone ​ reguleeriv toime.   
Hormoonide toimemehhanismid:  ● Vabaneva hormooni  ​hulk sõltub​ organismi vajadusest antud ajahetkel.  ● Nad on mitmesuguste funktsioonide regulatsioonisüsteemide lülid:  1. rühm:  ​hormoonid nagu adrenaliin=epinefriin, noradrenaliin=norepinefriin,  adiuretiin=antidiureetiline hormoon jt.  - nende kontsentratsioon võib vereplasmas kõikuda laiades piirides.  2. rühm:  ​nt türoksiin, mille kontsentr.vereplasmas on suhteliselt püsiv.  ● Organismi rakkudes on pidevalt üle 50 hormooni  - nad reageerivad siiski ainut  ​teatud kindlatele ​hormoonidele  - valikuline vastus ​ põhineb​ hormoonide eineval lahustuvusel  - hormoonitalitluse  ​mõõturiteks ​on ka spetsiifilised retseptorid   
 
 
 
  2  


 
S I S E S E K R E T S I O O N I N Ä Ä R M E D (SSN)      ● P ​õhifunktsioon ​on bioloogiliselt aktiivsete ainete – ​hormoonide​ – moodustamine ja verre  eritamine.   ● SSN süsteem on  ​funktsionaalselt väga tihedalt seotud NS-ga​, millega koos koordineerib  organismis paljude elundite ja elundsüsteemide tööd.  ● Erandlikud: hüpotalamuse-hüpofüüsi süsteem ning neerupealised  - ülejäänud näärmetel on 1 v 2 mõjupiirkonda, aga hüpotalamus ja hüpofüüs osalevad oluliselt 
mitmesutustes talitlustes.    
 
Sisesekretsioonisüsteemi kuuluvad: 
  ● ajuripats  hüpofüüs  HYPOPHYSIS  ● käbikeha  epifüüs  CORPUS PINEALE  ● kilpnääre    GLANDULA THYREOIDEA  ● kõrvalkilpnäärmed    GLANDULAE PARATHYROIDEAE  ● harkelund  tüümus  THYMUS  ● Langerhansi 
saarekesed 
kõhunäärmes      ● neerupealis    GLANDULA SUPRARENALIS  ● sugunäärmed         
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
NEERUD  ​RENES  Hormoonid:  RENIIN  -aktiveerib ANGIOTENSIINI ja käivitab RAASi  ERÜTROPOIETIIN  -erütrotsüütide tekke intensiivistumine luuüdis   
 
  3  


HÜPOTAALAMUS-HÜPOFÜSAARNE SÜSTEEM:      
 
 
 
HÜPOTAALAMUS 
 
-vaheaju osa  Efektoorsed hormoonid  Annavad verre sattudes toime sihtorganis  antidiureetiline H. ADIURETIIN e 
VASOPRESSIIN (AD)   AV!  -suurendab vee tagasiimendumist neerude 
kogumistorukestes ja vähendab nii uriini teket 
-uriini kontsentreerumine  OKSÜTOTSIIN e OKSITOTSIIN  -> emaka ja tupe kontraktsioone ja piima 
äraandmist imetamisel  Glandotroopsed hormoonid  Mõjutavad hüpofüüsis hormoonide tootmist  LIBERIINID  -vallandavad hüpofüüsi e.s. hormoonide tootmise  STATIINID  -pidurdavad hüpofüüsi e.s.  hormoonide tootmist    Tagasagar e 
NEUROHÜPOFÜÜS    Eessagar e 
ADENOHÜPOFÜÜS 
 
- talitlust regul LIBERIINID ja 
STATIINID (vt ülal)  - hüperfunktsioon lapseeas 
põhjustab hiidkasvu e 
GIGANTISMI 
-hüpofunktsiooni korral 
kasvu aeglustumine e  kääbuskasv  ​NANISM  -säiluvad keha norm pro- 
portsioonid ja psühh areng 
-täiskasvanunatekkiv hüperf 
-> keha väljaulatuvate  osade ebaproportsionaalselt 
suure kasvu e 
AKROMEGAALIA 
   
 
  HÜPOFÜÜS 
HYPOPHYSIS 
   
-0,5g 
-suuraju all 
-kiilluu hüpofüüsiaugus 
-ühenduses hüpo-  talamusega /vaheaju osa/ 
jääb ülespoole 
-nõristab u 10 hormooni 
-mõned regul teiste SNN 
talitlust  -hüpofüüsi F-e reguleerib 
hüpotalamus  ​(mida mõjutab  KNS + veres ringlevad 
hormoonid) 
*eessagar e adenohüpofüüs  *vaheosa ja 
* tagasagar e 
neurohüpofüüs       
Vaheosa hormoon  Hormoone ei toodeta! 
Depoo!    -ADIURETIINI ja OKSÜTOTSIINI talletamine  1. GLANDOTROOPSED  HORMOONID  -mõjutavad teiste näärmete tööd!  Gonadotroopsed H  -mõjutavad sugunäärmete-gonaadide tööd!  FOLLITROPIIN (FSH)   
-stimul folliikuleid  -reguleerib munaraku valmimist munasarjas,  meestel spermatogeneesi 
-reguleerib suguhormoonide tootmist N 
munasarjades, M testistes  LUTROPIIN (LH) 
  -luteiniseeriv H  -kutsub esile ovulatsiooni ja folliikuli muutumise 
kollakehaks,   -seksisteroidide erituse soodustaja 
-reguleerib suguhormoonid tootmist N 
munasajras, M testistes  PROLAKTIIN  -piimanäärmete kasv, areng, piima eritumine 
piimanäärmest  -reguleerib suguhormoonide tootmist N 
munasrajades, M testistes  Mittegonadotroopsed H  KORTIKOTROPIIN (ACTH)  -soodustab neerupealiste tööd  TÜREOTROPIIN (TSH)  -soodustab kilpnäärme kasvu ja tööd  2. EFEKTOORSED HORMOONID  SOMATOTROPIIN e 
KASVUHORMOON (STH) 
  AV!   
 
 
   
Kuna ajuripatsi eessagar 
toodab kasvuhormooni une 
ajal, siis kõik mis segab und, 
takistab kasvuhormoonide  teket organismis!  -aktiv mitme koe AV-st, kogu org kasvu 
-regul luude kasvu pikkusesse 
-rasv- ja lihaskoe arengut  -Ca säilitamine ja luude tugevdamine 
-luumassi suurendamine 
-lipolüüsi soodustamine 
-proteiinide sünteesi suurendamine 
-stimul kõigi organite kasvu, VA AJU  -osaleb homöostaasis 
-vähendab maksa glükoosi omandamist 
-soodustab maksa glükogeneesi 
-aitab hooldada in pankrease 
sisenõristussüsteemi  -stimuleerib immuunsüsteemi 
  INTERMEDIIN e  
melanotsüüte stimuleeriv 
(MSH)  -reguleerib pigmendisisaldust nahas    4  


KÄBIKEHA e EPIFÜÜS  ​CORPUS PINEALE  Käbinääre 
 
-koljuõõnes, taalamuste taga  keskaju katteplaadil 
(nelikküngastikul) 
- F: esimese 8 a vältel aktiivselt  ANDROGALOON e 
lapselõlvehormoon  -pidurdab gonadotropiinide teket 
-hoiab tagasi sugulise arengu esim 7-8 e.a-l  MELATONIIN e 
pimedusehormoon  -”biloogiline kell” 
-ärkveloleku/une tsüklilisus 
-osalem pigmentainevahetuses   
 
KILPNÄÄRE  ​GLANDULA THYROIDEA  -kaela eespinnal kõri kilpkõhre külgedel  -30-40g, naistel suurem 
-parem/vasak sagar ja vaheosa e kitsus 
-sagarad koosnevad näärmeepiteeliga 
ümbr sagarikest e  
kilpnäärmefolliikulitest - täidetud  hormoone sisaldava kolloidainega 
-verevarustus intensiivne: 5L/h 
-siia koguneb organismi tulnud jood, 
ühinedes AH türosiiniga hormoonideks 
-hüperf korral-türeotoksikoos e  Basedowi tõbi 
-talitluse nõrgenemine lapseeas: 
kääbuskasv, norm kehaproports. 
häirumine, vaimne alaareng 
KRETINISM  -joodi vaegus->struuma e suurenenud 
kilpnääre->hüpofüüsi türeotropiini 
produktsiooni suurenem->kilpn suurene 
-Kjodiid hüpofunkts. tekke vältimiseks!  TÜROKSIIN   
TRIJOODTÜRONIIN 
 
  AV!  -rakkude AV protsessid intensiivistuvad  -kehatemperatuur tõuseb 
-mõjutavad organismi arengut 
-mõju kasvule lapseeas 
-mõjut NS erutuvust, KNS talitlust 
-oksüdatsiooniprotsessid intensiivistuvad  -depoorasvade lõhustumine 
-valkude ja suhkrute AV regulatsioon 
-skeleti norm areng 
-südametöö intensiivistumine 
-suguorganite norm talitlus  -aeglase mõjuga (mitu päeva)  KALTSITONIIN 
 
 
      AV!  - LANGETAB Ca ja fosfaatide sisaldust 
veres 
-SUURENEB Ca ladestumine luudes  
- TAKISTAB Cja väljaviimist organismist  -osteoporoosi raviks 
- oluline lastel, rasedatel   
KÕRVALKILPNÄÄRMED  ​GLANDULAE PARATHYROIDEAE  -kilpn sagarate tagapinnal väikeste 
ovaalsete kehakestena 
-4 tk (2 üleval, 2 all)  -iga kaal u 0,05g  PARATHORMOON e 
paratüreoidiin    AV!  -Ca ja P AV, taseme tõus veres 
-suureneb Ca sisaldus veres (luustiku arvel) 
-tõuseb fosfaatide eritumine uriiniga     
 
TÜÜMUS ehk harknääre  ​THYMUS  - rinnaõõnes sternumi taga 
-2 sagarat, lümfoidne kude 
-lümfoidne kude, milles arnevad 
lümfotsüüdid, areneb 5.ea-ks  -näärme mass suurneb sugu- 
küpsuseni 
-näärmekude asendub rasvkoega 
-IMMUUNSÜSTEEMILE oluline!  TÜMOSIIN 
 
TÜMOPOIETIINID 
  TÜMULIIN 
 
  AV!  -mõju organismi kasvule ja arengule 
-vajalikud teiste hormoonide toime 
realiseerimiseks 
-seotud in immuunsüsteemiga  -T-lümfotsüütide “väljaõpe”, stimulatsioon, 
diferentseerumine   
 
KÕHUNÄÄRE ehk PANKREAS - Langerhansi saarekesed (u miljon, läbimõõt u 0,1-0,2mm)  - ​erilised rakukogumikud tavaliste  näärmerakkude vahel pankrease 
keha ja saba osas 
-pankreas u 100g, endokriinne 
kude u 2g  -PEPTIIDHORMOONID 
-insuliinivaeguse korral ei pääse 
glükoos rakkudesse vaid kuhjub 
veres ja eritatakse neerude 
kaudu, organism samal ajal  “nälgib” - DIABEET  a-rakud 
GLÜKAGOON    AV!  - ​tõstab veresuhkru taset, sest stimuleerib maksas  glükogeeni lammutamist GLÜKOOSIKS 
-GLÜKOOSISALDUS VERES TÕUSEB  b-rakud    INSULIIN 
    AV!  - ​VÕIMALDAB glükoosil rakkudesse pääseda  -muudab veres oeva glükoosi organismi 
rakkudele (eeskätt rasva- ja lihasrakkudele) kätte 
saadavaks, seega langetab veresuhkrut 
-GLÜKOOSISISALDUS VERES LANGEB   
  5  


 
NEERUPEALISED -  ​teades sümpaatilist NS, tean ka neerupealiste hormoone, töötavad sarnaselt! ​AV!  ★ Adrenaliin ja glükokortikoidid tekitavad viha ja strssi, reageerides kiiresti!  Kooreosa 
u 80% 
neerupealisest 
   
 
-neerupealised on 
püramiidjad 
kehakesed  neerude ülemisel 
poolel 
-u12g 
-kooreosa 
eemaldamine->  surm 
-koore 
hüpofunkts-> 
Addisoni e 
pronksitõve  -säsi eemaldamine 
pole eluohtlik 
 
 
   
 
 
 
   
 
 
 
   
 
 
 
   
Säsi  Mineralokortikoidid:   
ALDOSTEROON  -Koorolluse pindmises kihihs  -Na ja K AV regulatsioon->vererõhu regulatsioon 
-suurendab Na, Cl ja H2O tagasiimendumist 
neerutorukestes ja samas K eritumist 
-diurees väheneb  Glükokortikoidid e  adaptsioonihormoonid 
 
KORTISOOL 
 
KORTISOON  -Koorolluse keskmise kihis  -tähtis roll organismi kohanemisreaktsioonides 
-produktsiooni stimuleerib hüpofüüsis toodetav kortikotropiin 
-mõjutavad eelkõige süsivesikute, valkude, vee AV-st 
-suureneb veresuhkru tase 
-intensiivistub rasvade kasutamine  -põletikuvastane, allergiavastane, tursetevastane toime 
-stressisituatsioonis osaleb organismi aktiveerimisel 
-stressitalumisvõime suureneb (temperatuuri kõikumine, 
kiirgus, mürgid, opid 
-kortisool soodustab valkude lõhustumist, pärsib nende  sünteesi, stimuleerib glükogeeni ladestumist maksas 
-kortisool mõjutab üldainevahetust kataboolselt (organismi 
varusid vähendavalt) 
-kortisool suures annuses raviks->väheneb antikehade 
produktsioon  Gonadokortikodid  -Koorolluse sisemise kihis 
-anaboolne toime (organismi varude täiendamine, doping!) 
-sarnanevad meessuguhormoonidega  Katehhoolamiinid: 
-eritumist mõj.oluliselt  neuraalne regulatsioon 
-mediaatoritena nii 
sümpaatilises NS kui 
KNS osades  -mõjutavad pea kõiki kudesid 
-glükoositasakaalu regulatsioon  -vähendavad seedekanali talitlust (O2 tarbimine suureneb, 
adrenaliini ja noradrenaliini toimel mobiliseeritakse maksast 
vereringesse glükoosi; sama vabade rasvhapetega) - 
adrenaliini mõju siin võimsam.  ADRENALIIN  (epinerfriin) 
 
-hädaohu e 
alarmihormoon: toime 
sarnane sümpaatilise  NS ärritusseisundile  -kiirendab oluliselt südame löögisagedust   -suurendab seetõttu vereringe minutimahtu 
-jõudeolekus organite veresooned ahenevad 
-töötavates lihastes ja südames veresooned laienevad 
-veredepood tühjenevad 
-seedenäärmete talitus ja sooleperistaltika pidurdub  -suurenenud minutimaht põhjustab süstoolse vererõhu tõusu 
-diastoolne vererõhk võib langeda, kuna perifeerne 
vastupanu on väike 
-koronaarveresooned laienevad südame tugeval töötamisel 
-glükogeen ja depoorasvad lõhustuvad, lihastes vallandub  energeetiliste protsesside ahel 
-vere hüübimine kiireneb 
- KNS erutuvus tõuseb, pupill laieneb 
-lõõgastab bronhide silelihasrakke 
*astmahoo ja hingamise kergendamiseks  *adrenaliin ja selle sünteesitud derivaadid (amfetamiin) 
ertutavad, kuna stimuleerivad KNS-i!  NORADRENALIIN 
(norepinefriin) 
  -sümpaatilistes 
närvilõpmetes vabanev 
mediaatoraine, 
eelastmeks adrenaliini 
moodustamisel  -kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude 
-> suureneb vereringe perifeerne vastupanu 
-> nii süstoolne kui diastoolne vererõhk tõuseb  -südametegevus võib aeglustuda 
-vereringe minutimaht väheneb 
-oluline organismi toimetulekul stressisituatsiooniga!    DOPAMIIN   
-adrenaliini ja 
noradrenaliini algvorm     
  6  


 
SUGUNÄÄRMED  MEESTEL 
munandid  TESTOSTEROON  -produktsioon kuni puberteedieani minimaalne, siis suureneb ja 
langema hakkab pärast 40-60ea. 
-osaleb sugutunnuste arengus  -osaleb spermatogeneesis 
-sarnaselt androgeensetele kortikosteroididele intensiivistab 
valkude sünteesi  NAISTEL 
munasarjad   
-40-50ea-> 
munasarjade 
sisesekretoorse f 
lõppemine:  -mens lõppeb 
-muutused 
mitmete 
sisenõrenäär- 
mete talitluses  -muutub AV 
(tüsenemine) 
KLIIMAKS  ÖSTROGEENID 
folliikulihormoonid  (follikuliin)  -valmivad peamiselt munasarja folliikulites, aga ka platsentas ja 
vähesel määral neerupealsete koes ja testistes  -aktiseerivad naisel suguorganite arengut 
-stimuleerivad rakkude paljunemist ja kasvu 
-stimuleerivad sekundaarsete sugutunnuste arengut 
-menstruaaltsüklis põhjustavad emaka limaskesta funktsionaalse 
kihi arengut  -soodustavad loote pesastumist 
-nende mõjul taastub emaka limaskest (üleminek 
sekretsioonifaasi) 
-mõjutavad naiseliku psüühika kujunemist ja käitumist  PROGESTEROON  kollakeha hormoon 
(luteiin)  -seda produtseerib kollaskeha, vähesel määral ka platsenta  -rasedushormoon, mis valmistab emaka limaskesta ette loote 
pesastumiseks, kindlustab raseduse normaalse kulu 
-viib rinnanäärmed sekretsioonini 
-kõrvaldab ovulatsiooni tekke raseduse ajal 
-osalevad menstruaaltsüksi teises pooles, kuna vabanevad  kollakehast 
-kui viljastumist ei toimu, progesterooni tase langeb järsult ja 
tekib menstruatsioon 
-raseduse korral tagab raseduse sälimise   
 
KUDEDES   
 
 
   
 
 
 
Koehormoonid  Einosanoidid:  ​küllastumata rasvhapped  PROSTAGLAN- 
DIINID  -leidub pea kõigis kudedes 
-kontrollivad bronhiaallihaste lõdvestamist ja kokkutõmbamist 
(kontraktsioonid silelihastes) 
-kontrollivad sünnituse esilekutsumist (kontraktsioonid emaka  lihases), 
-reguleerivad põletikuprotsesse 
-regul vererõhku ja vere hüübimist 
-regul mao sekretsiooni  -regul luukoe arengut  TROMBOKSAANID 
-prostaglandiinide 
analoogid  -trombotsüütidest 
-veresoonte ahenemine 
-põhjustab hüübimist  LEUKOTRIINID  -põletikutunnuste vahendajaained, mis on kudedes allergiliste  jt põletike korral, nende toimel suureneb kapillaaride 
läbilaskvus ja leukotsüüdid kogunevad põletiku piirkonda, 
bronihd ahenevad kopsudes ja suureneb limaeritus 
-vabanevad mitmetest rakkudest põletike ja allergia korral 
-soodustavad veresoonte läbilaskvust  Kiniinid 
 
Bradükiniin 
Histamiin 
Serotoniin  -laiendavad veresooni 
-suurendavd kapillaaride seinte läbilaskvust 
-suurendab süljeeritust 
-laiendab veresooni, suurendab maohappe eritust 
-vabaneb trombotsüütidest ja ahendab kahjustatud veresooni 
!serotoniin ja histamiin on AJU MEDIAATORAINED   
 
  7