Saksa keele tähtsamad osad (0)

LAUSEEHITUS
Saksa keele lausel on rida iseärasusi.
1. Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis.
Kommst du morgen ? Tuled (sa) homme ?
Ja, ich komme . Jah, tulen (küll).
Lesen Sie das Buch ? Kas te loete seda raamatut?
Ja, ich lese es. Jah, loen .
Er spricht deutsch . Ta räägib saksa keelt.
Man spricht. Räägitakse.
Es regnet. Sajab vihma.
2. Lause alus on alati nominatiivis.
In der Kanne ist Milch . Kannus on piim.
Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot.
3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja
küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal.
Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest.
Wer sind Sie? Kes te olete?
Kui öeldis koosneb kahest osast, siis jääb abiverb 2. kohale ja põhiverb jääb lause
lõppu.
Lahutatava eesliitega verbidel läheb eesliide lause lõppu..
Ich werde Ihnen alles zeigen. Ma näitan teile kõike.
Wann sind Sie angekommen? Millal te saabusite?
Sie müssen runtergehen. Te peate alla minema.
Sie packen jetzt aus. Te pakite nüüd asjad lahti.
"kas" lauses ja käskivas lauses on öeldis 1. kohal.
Kommt sie aus Österreich? Kas ta on Austriast ?
Kommen Sie mal her! Tulge siia!
Kõrvallauses on verb lause lõpus, abiverbi olemasolu korral on see põhiverbi järel.
Wir wissen , daß Klaus in Halle lebt. Me teame,et Klaus elab Halles.
Er sagte, daß er eben gekommen ist. Ta ütles, et ta just tuli.
NB! Lauses on ainult üks eitus.
Daran ist niemand schuld. Selles ei ole mitte keegi süüdi.
Ich weiß nichts davon. Ma ei tea sellest midagi
Kõrvalekaldeid saksa lause ülaltoodud seaduspärasustest esineb kõige sagedamini igapäevases kõnekeeles ja dialoogis .
ARTIKKEL
Reeglina kasutatakse saksa keeles kõiki nimisõnu artikliga, mis määrab kindlaks
1. nimisõna soo
"der Freund " meesugu Maskulinum (M)
"die Stadt " naissugu Femininum (F)
"das Zimmer " kesksugu Neutrum (N)
2. nimisõna arvu
"der Junge " Singular / ainsus
"die Jungen" Plural / mitmus
3. nimisõna käände
"dem Mann " Dativ
"des Mannes Genitiv
Artiklid võivad olla määravad (der bestimmte Artikel )
umbmäärased (der unbestimmte Artikel)
Määrav artikkel (der bestimmte Artikel)
Ainsus (Singular) Mitmus (Plural)
"der Garten " "die Gärten"
"die Stadt" "die Stadte"
"das Haus " "die Häuser"
Määrav artikkel (der bestimmte Artikel) osutab sellele, et kõnealune objekt on eelnevast
vestluses osalejatele tuntud. Mõnikord esineb määrav artikkel ka asesõna "see" asemel.
Kennen Sie den Mann? Kas te tunnete seda meest?
Määravat artiklit kasutatakse naissoost maade nimetuste ees.
Er ist aus der Schweiz . Ta on Sweitsist.
Er fährt in die Türkei. Ta sõidab Türki.
Er wohnt in der Mongolei. Ta elab Mongoolias .
Er fährt in die USA. Ta sõidab USA-sse. ( Mitmuses ) NB!
Er lebt in den USA. Ta elab USA-s. (Mitmuses) NB!
Määravat artiklit kasutatakse ka jõgede ja mägede nimetuste ees.
der Kaukasus , der Main, der Rhein ,die Oder
Umbmäärane artikkel (der unbestimmte Artikel)
Ainsus (Singular) Mitmus (Plural)
"ein Garten" "Gärten"
"eine Stadt" "Städte"
"ein Haus" "Häuser"
Umbmäärasel artiklil puudub mitmuse vorm, sest ta on tekkinud sõnast "üks" (ein) ja kuna
üks on alati üks, ei saa ta ka kunagi olla mitmuses. Umbmäärast artiklit kasutatakse juhul,
kui tegemist on eelnevalt tundmatu objektiga. Mõnikord võib teda tõlkida “mingi","keegi","üks".
Ich kenne einen Mann, der Chinesisch spricht.Ma tunnen ühte meest, kes räägib hiina keelt.
Er sieht nur eine Frau da. Ta näeb seal ainult üht naist.
NB! Verbi " haben " (omama) ja vormi "es gibt " (on olemas, leidub, " there is" - ingl.k.) järel
kasutatakse alati umbmäärast artiklit akusatiivis. Mitmuses alati ilma artiklita.
Sie haben einen deutschen Namen.
Da gibt's eine Telefonzelle. Hast du eine Mutter ?
Da gibt's Telefonzellen. Ich habe einen Vater .
Artiklit ei tarvitata:
Kui osutatakse elukutsele, rahvusele või kuuluvusele kuhugi .
Er ist Arzt.
Sie ist Französin.
Sie sind Studenten.
Ilma artiklita kasutatakse ka kontinentide, enamus maade (kui need pole riikide nimed), ja linnade nimetusi.
Wir leben in Europa.
Sie leben in Süd-Deutschland.
Er fährt nach Prag.
Artiklit ei tarvitata ka üldises mõttes kasutatavate ainenimetuste ees.
Ich kaufe Butter.
Ich möchte Kaffee.
Das ist Gold .
Määrav artikel on tekkinud näitavast asesõnast "dieser" (see), umbmäärane artikkel aga umbmäärasest asesõnast "ein" (üks). Algsõnade tähendust on artikleis tunda tänapäevani. See asjaolu aitab meil kahtluse korral õige artikli valida. Kui lause mõtte järgi nimisõna ette sobib "see", valime määrava artikli, kui aga mõtteliselt on sobivam "üks", on meil tegemist umbmäärase artikliga.
ASESÕNAD
Isikulised asesõnad: (Personalpronomen)
NOM. ich du er sie es wir ihr sie Sie
AKK. mich dich ihn sie es uns euch sie Sie
DAT. mir dir ihm ihr ihm uns euch ihnen Ihnen
GEN. vt. o m a s t a v a s e s õ n a ( d a s P O S S E S S I V P R O N O M E N)
Erinevalt eesti keelest on ainsuse 3. isikul eri vormid meessoost "er", naissoost "sie" ja
kesksoost "es" nimisõnade kohta. Neid kasutatakse isikute, esemete, nähtuste ja asjade kohta.
Nende vasted tõlkimisel võivad olla "tema"/"see". Mitmuses vastavalt "sie", tõlkimisel
"nad"/"need". Viisakusvormiks/”aupaklikuks vormiks on "Sie, "teie". e", kasutatakse nii ainsuses kui mitmuses. Eestlasele on raske ära õppida "ihr" – mitmuse “teie” . Kasutatakse pöördumisel grupi poole, kusjuures nende inimeste hulgas võib NB! olla ka inimesi, kellega ollakse "teie" peal. Kuna "Sie" on keeleliselt lihtne moodustada, kaldutakse sellega üle pakkuma. Teatud situatsioonides võib see olla väga naljakas, arusaamatu, absurdene jne. pöördumine. "ihr" õppimiseks on vaja tugevalt
pingutada,parim soovitus - olge kuu aega Saksamaal.
Isikulise asesõna (Personalpronomen) mitmed vormid langevad vormiliselt kokku enesekohalise asesõna (Reflexivpronomen) vormidega: ich freue mich, du freust dich, er,sie,es freut sich , wir freuen uns, ihr freut euch, sie freuen sich, Sie freuen sich. Jälgige rääkimisel hoolega, kas te "rõõmustate" ise, või kedagi teist. Mõlemad juhud on võimalikud.
Omastavad asesõnad: (Possessivpronomen)
ich du er sie es wir ihr sie Sie
Ainsus:
mein dein sein ihr sein unser euer ihr Ihr
meine deine seine ihre seine unsere eure ihre Ihre
mein dein sein ihr sein unser euer ihr Ihr
Mitmus:
meine deine seine ihre seine unsere eure ihre Ihre
Omastav asesõna ühildub temale järgneva nimisõnaga soos , arvus ja käändes.
Singular Plural
M F N
NOM. mein meine mein meine
AKK. meinen meine mein meine
DAT. meinem meiner meinem meinen
GEN meines meiner meines meiner
Näitav asesõna (Demonstrativpronomen)
M F N Plural
dieser/jener dieses/jenes diese /jene diese/jene
Tõlkes "see"/"too"
Näitav asesõna osutab tuntud või juba mainitud inimestele, olenditele, nähtustele, asjadele. Käänatakse nagu määravat artiklit.
Umbmäärane asesõna (Indefinitpronomen).
Asendab olendeid, inimesi, nähtusi, esemeid, neid lähemalt määratlemata. Neid kasutatakse
osaliselt omadussõnaliselt, osaliselt nimisõnaliselt.
Jemand klopft an der Tür.
Jeder Student hat ein Zimmer.
Jeder von uns brachte Blumen.
Man tanz.t.
Hast du etwas (was) davon gehört?
Viele Touristen besuchen Tallinn.
MAN - Hier spricht man deutsch.
"MAN" ei ole eesti keelde tõlgitav, koos temaga järgneva verbiga väljendab ta tegevust või olemist, isikut nimetamata. Ta esineb alati ühel kujul nominatiivis ja on lause aluseks. Tema juurde kuuluv verb on alati ainsuse 3. pöördes.
er, sie, es spricht, wohnt, denkt , liebt usw. tema räägib,elab, mõtleb, armastab jne.
man spricht, wohnt, denkt, liebt usw. räägitakse, elatakse, mõeldakse, armastatakse,
jeder (M) jede (F) jedes (N) (iga) käänatakse nagu määrav artikkel
Eitav asesõna ( Negativpronomen)
Niemand sprach mit ihm.
Ich habe nichts gehört.
Er hatte keine Nummer .
Keiner meldete sich.
"niemand" ja "nichts" kasutatakse nagu nimisõna. "Niemand" käändub nagu "jemand". "nichts" ei käänata. "kein", "keine", "kein", "keine" tarvitatakse nimisõna eitamiseks juhul kui jaatavas lauses esineb selle nimisõna ees umbmäärane artikkel. Nö vastandsöna umbmäärasele artiklile .
Ich bin keine Deutsche.
Ich habe keinen Appetit.
ES - Asesõnal "es" puudub iseseisev tähendus ja ta ei ole eesti keelde tõlgitav. Esineb alati nominatiivis ja on aluseks lauses, kus puudub tegija .Seda tüüpi laused on saksa keeles väga levinud. Teda võib nimetada ka umbisikuliseks asesõnaks.
Es schneit Sajab lund.
Es regnet. Sajab vihma.
Es ist schwer. On raske.
Es ist gut, daß du hier bist See on hea,et sa siin oled.
Ensesekohaline asesõna. (Reflexivpronomen) - asendab lauses isikut või eset,
kellel/millele tema enda tegevus on suunatud. Analoogia vene keele, nn tegusõnadga. Enam vähem nad on ka needsamad enesekohalised tegusönad vene keeles.
Ich freue mich wir freuen uns
du freust dich ihr freut euch
er, sie,es freut sich sie freuen sich
Sie freuen sich
Enesekohaline asesõna on vormilt väga sarnane isikulise asesõnaga, seetõttu tekitavad nad meis teatud segadust .Vt. ka isikuline asesõna.
Küsiv asesõna ( Interrogativpronomen)
Wer will mitsingen?
Was ist das?
Was tun Sie nun?
Wessen Buch ist das?
Wen siehst du da?
In welchem Stock wohnen Sie?
Was für ein Zimmer hast du?
Küsisõna muudkui küsib. "Welcher" küsimus esitatakse asja või nähtuse kohta sarnaste asjade või nähtuste hulgas." Was für ein" küsimuse puhul esitatakse küsimus asja või nähtuse omaduse või tunnuse kohta.
Das Pronominaladverb - ?? asesõnaline määrus
Pronominaladverb on lähedane asesõnale. Need moodustatakse määrsõnast da(r) või wo(r) ja eessõnast. Neid eraldatakse kahte gruppi:
Küsivad: worin,worunter, womit, woran usw. (milles?mille all? millega?mille juures/millest)
Suunavad: darin, darunter, damit, daran usw.(selle sees,selle all,sellega, sellejuures jne.)
Womit fahren Sie? Millega te sõidate?
Ich fahre damit. Ma sõidan sellega (selle autoga , bussiga)
Sie denkt daran. Ta mõtleb sellele.
Wofür interessierst du dich? Millest sa oled huvitatud?
NB! Kui küsitakse konkreetselt isiku järele, siis kasutatakse eessõna ja käände küsisõna.
An wen denkt sie? Kellele ta mõtleb?
Mit wem fährt sie nach Paris? Kellega ta Pariisi sõidab?
KÄÄNDED
Genitiivi, datiivi ja akusatiivi küsimused on küll tõlgitud siin eesti keelde, kuid need on ainult esmased, eestlasele sissejuhatavalt antud küsimuste tõlked. Saksa keeles ei ole need küsimused nii ühemõttelised, kui siin mustvalgel näib. Vt. edasi.
Saksa keeles on neli käänet:
S I N G U L A R P L U R A L
Nominativ wer?/was? der die das die
kes?/mis?
Akkusativ wen?/was? den die das die
keda?mida?
Dativ wem? dem der dem den...n
kellele?/millele?
Genitiv wessen? des...(e)s der des...(e)s der
kelle?/mille ?
Ülaltoodud "tabel" on spikker ja ta ongi kasutatav spikrina. See spikker on soovitav vasakult paremale ja ülevalt alla pähe õppida. Mark Twain on öelnud, kui sakslane saab kätte ühe nimisõna, siis käänab ta seda niikaua, kuni viimane raas tervest mõistusest on peast kadunud, kui aga nimisõna ette tuleb veel mingi asesõna või omadussõna, siis on see töö kakskorda hullem.
On olemas käändkonnad, näit, tugev, nõrk ja naissoost, aga ma arvan,,et nendesse süüvimine kuulub ühele spetsiaalsele saksa keele grammatika kursusele.
Nn.nõrgast käändkonnast: meessoost nimisõnadel, milledel on nominatiivis lõpp -e
(der Junge,der Russe, der Este , der Hase , der Löwe, usw.) on kõikides teistes käänetes lõpp -en. Need nimisõnad tähendavad alati elusolendeid. On veel üks grupp meessoost sõnu, millel varem oli lõpus -e (der Fürst, der Prinz, usw.) ja kolmandaks võõrsõnad teatud lõppudega (der Student, der Kommunist , der Philosoph, der Soldat, der Agronom usw.) Ka nendel on kõikides teistes käänetes lõpp -en.
Analoogiliselt käänduvad ka sõnad "der Herr ","der Mensch"
S I N G U L A R PLURAL
N der Herr der Junge der Este die Herren/Jungen/ Esten
A den Herren den Jung en den Esten die Herren/Jungen/Esten
D dem Herren dem Jungen dem Esten den Herren/Jungen/Esten
G des Herren des Jungen des Esten der Herren/Jungen/Esten
Veidi akusatiivist: sellele vastab sihitise kääne, mis aga eesti keeles puudub.Selle käände funktsiooni saab eesti keeles väljendada esmalt kolme erineva käände abil:
Nimm den Bleistift! Võta pliiats! (Nim.) 7
Ich habe einen Vater. Mul on isa. (Nim.)
Er kaufte einen Apfel . Ta ostis õuna. (Om.)
Er sah einen Vogel. Ta nägi lindu . (Os.)
Lisaks tulevad veel eesõnad akusatiiviga ja sellega kasvab eesti keele käänete vastavuse arv.
Stelle die Vase auf den Tisch ! Pane vaas lauale!( Alale .)
Ich lege meine Wäsche in den Schrank . Ma panen oma pesu kappi.(Sisseütl.)
Eesti vastena sobib küll sageli nendele akusatiivi verbidele küsimus" keda?" / "mida?", kuid ma ei väsi kordamast "Akkusativ ist Akkusativ".
Datiivi vastena sobib eesti keeles sageli alaleütlev kääne, küsimusega kellele/millele?
Ich gebe dir das Buch. Ma annan sulle raamatu.
Zeige dem Gast unsere Fotos ! Näita külalisele meie fotosid !
Aber : Aga:
Hilf der Mutter! Aita ema!
Ich danke dir! Ma tänan sind!
Datiivile,nagu see oli ka akusatiiviga, vastab eesti keele palju käändeid - "Dativ ist Dativ"
Genitiivi kasutatakse saksa keeles väga palju - eesti keele vastena sobib siin sageli omastav kääne.
das Buch der Proffessorin professori raamat
das Bild des Mannes mehe pilt
Genitiivil on palju eesõnu ja neid tuleb veel juurde - "Genitiv ist Genitiv."
Lohutuseks - saksa keeles on a i n u l t neli käänet.
Kurvastuseks - kõik nimisõnad t u l e k s koos artikli ja mitmusega ekstra pähe õppida.
Õnneks on meesoost ja kesksoost sõnade datiiv ja genitiiv t ä i e s t i ühtemoodi.
KÄÄNDED JA EESSÕNAD ( Kasus und Präpositionen)
Eessõnade ja nende kasutamisviisi tundmine saksa keeles on väga oluline. Seal, kus me eesti keeles saame sõnadevahelisi seoseid väljendada käände abil, tuleb saksa keeles enamasti kasutada eessõna. Kuid sama lugu on teistes teile tuttavates keeltes, näit. inglise ja vene keeles.
Eessõnad akusatiiviga.
durch für ohne um gegen entlang bis
läbi jaoks ilma ümber vastu piki kuni
Eessõnad datiiviga.
mit nach bei seit von aus außer zu entgegen gegenüber
koos pärast juures alates millestki .seest peale juurde vastu vastas
von –“pealtütlev””pinnaltütlev”, aus – “seestütlev”
Eessõnad akusatiivi ja datiiviga.
Need eessõnad esinevad akusatiiviga, kui nad vastavad küsimusele "kuhu?"" wohin ?" ja datiiviga, kui nad vastavad küsimusele"kus"?"wo"?
an auf hinter neben in über unter vor zwischen
juurde peale taha kõrvale sisse üle alla ette vahele
juures peal taga kõrval sees üle all ees vahel
Siin oleks sobiv ära tuua ka neli verbipaari, mis tähistavad saksa keeles panemist / paigutamist riputamist pikali ja püsti ning vastavalt olemist / seismist / lebamist / rippumist selles positsioonis.
Akkusativ Dativ
wohin?(kuhu?) Wo?(kus?)
legen ,-te,-t (pikali panema ) liegen, a, e (olema,lebama, lamama)
stellen, -te, -t (püsti panema) stehen, a, a (olema, seisma)
hängen, -te, -t (riputama) hängen, i, a (olema, rippuma)
sich setzen, -te, -t (istet võtma) sitzen, a, e (istuma)
Eessõnad "in" ja "an",aga ka "auf" moodustavad tihti ühisvorme määratud artikliga.
ins = in das, ans = an das, im = in dem, am = an dem, aufs = auf das
Genitiivi eessõnad.
während - sel ajal kui, trotz - sellele vaatamata, wegen - tõttu; on kolm kooligrammatika eessõna. Peale nende veel suur hulk genitiivi eessõnu.
VERBIDE REKTSIOON (Rektion der Verben)
Möned verbid nõuavad kasutamist teatud kindlas käändes ja /või teatud eessõnaga). Neid verbe on teadagi üsna palju, raskuseks on ainult see, kui neid ei ole meil võimalik otse eesti keelde tõlkida, siis tulevad nad oma "raskusega" pähe õppida.
sich interessieren für+Akk. huvituma
denken an+Akk mõtlema
warten auf+Akk ootama
sich erinnern an+Akk. meenuma
in Sorge sein um+Akk. mures olema
kümmern um+Akk. hoolitsema
helfen+Dat. aitama
danken+Dat. tänama
sich gewöhnen an+Akk harjuma jne.jne.
UMLAUT -"täpid tulevad peale"
a - ä die Stadt die Städte
o - ö der Hof die Höfe
u - ü der Fluß die Flüße
a - ä fahren er fährt
u - ü klug klüger
u - ü jung jünger
Selliseid täishäälikute teatud muutusi saksa keeles nimetatakse "Umlaut"-iks. Need muutused toimuvad sõnade ja vormide moodustamisel.
Eriti segav on a - ä“täpistumine”: meie kõrvadel, sõna kostub sageli väga võõrana.
TEGUSÕNA(das Verb)
Nõrgad ja tugevad verbid (Schwache und starke Verben)Reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad.
Valdav enamik saksa keele verbe kuulub nõrka pöördkonda (on reeglipärased).
Nende sõnade tüvekuju reeglina ei muutu erinevates ajavormides.Tugevasse pöördkonda kuulub umbes 200 sõna ja nende arv enam ei muutu. Enamuses on nad sageli tarvitatavad sõnad. Nende sõnade iseloomulikuks jooneks on tüvevokaalide muutused eri ajavormides. Need muutused ilmnevad ka mõnedes oleviku vormides (ains. 2. ja 3. isik):
Ich fahre ich lese ich nehme ich gebe ich esse
du fährst du liest du nimmst du gibst du ißt
er,sie,es fährt er,sie,es liest er,sie,es nimmt er,sie,es gibt er ißt usw.
Lihtminevikus:
fahren - fuhr lesen - las nehmen - nahm singen - sang
Saksa keele verbil on kolm põhivormi, millega moodustakse erinevaid ajavorme:
ma-tegevusnimi ( Infinitiv ), lihtminevik (Imperfekt) ja mineviku kesksõna e. -nud, -tud
kesksõna (Partizip II). Nõrkadel verbidel(reeglipärastel verbidel) moodustakse need järgnevalt:
fragen - fragte - gefragt
antworten - antwortete - geantwortet
studieren - studierte - studiert (puudub ge-; studieren on võõrsõna)
Imperfekti vormis lisatakse verbi tüvele -te, partitsiip II tuleb tüvele ette liide ge-
ja tüvele liitub -t.
Tugevad verbid on oma põhivormidega tuleb lihtsalt pähe õppida, need on ka antud igas õpikus ja sõnaraamatus. Alustage 60 teile olulise ebareeglipärase verbiga, võibolla polegi teil vajadust rohkem end vaevata. Kolmandas põhivormis ei ole liidet -ge verbidel, millel on endal eesliited
(lahutamatud) be-,ge-, er-, ver-,zer-, ent-, emp-, -miß, näit.: erzählt, besucht, verstanden, besprochen, erlebt,entschieden, missachtet jne.
On terve hulk verbe, milledel on lahutatav eesliide, nagu ab-, aus-, auf-, ein-, mit-,
nach-, vor-, um-, zu-. Olevikus ja lihtmineviku vormides nad lahutuvad sõna eest ja lähevad sõna lõppu, kolmandas põhivormis tuleb lahutatava eesliite ja verbi tüve vahele kolmandale põhivormile omane ge-.
Näit. angekommen, abgefahren, ausgezogen, aufgestanden.
Saksa keele verbi pööramisel iseloomustavad pöördelõpud, veel tuleb silmas pidada teatud erinevusi, mis on pööramisel lahutatava eesliitega verbidel ja modaalverbidel (Modalverben). On täiesti reaalne (ja vajalik) saksa keele verb oma iseärasustega selgeks teha ja pähe õppida.
Absoluutselt selged ja korrektsed peavad olema abiverbid "sein", "haben", " werden ", selged ja korrektsed ka modaalverbid "können", "dürfen", "müssen", " wollen ", "mögen", "sollen".
siis edasi tugevate (ebareeglipäraste) verbide põhivormid. Mõista on siin
suhteliselt vähe, kogu töö on suures osas tuupimine . Saksa verbi puhul võib tuupimisega saavutada teatuid eesmärke oma saksa keele korrastamisel.
AEG JA AJAVORMID .
Esmalt abiverbide pööramine olevikus (Präsens) ja minevikus (Imperfekt).
haben - hatte - gehabt (omama)
Ich habe wir haben ich hatte wir hatten
du hast ihr habt du hattest ihr hattet
er,sie,es hat sie haben er,sie, es hatte sie hatten
Sie haben Sie hatten
sein - war - gewesen (olema)
ich bin wir sind ich war wir waren
du bist ihr seid du warst ihr wart
er,sie,es ist sie sind er,sie,es war sie waren
Sie sind Sie waren
Verbe "sein" ja "haben" kasutatakse abiverbidena täis- ja ennemineviku
( Perfekt , Plusquamperfekt ) moodustamiseks
Perfekt: Ich bin gekommen Ma olen tulnud
Wir haben gemalt Me oleme maalinud
Plusq.: Ich war gekommen Ma olin tulnud
Wir hatten gemalt Me olime maalinud
NB! Üldiselt tõlgitakse need liitajad eesti keeles lihtminevikuga.
On vajalik teada, et valdav osa verbe saksa keele liitaegades pööratakse abitegusõnaga
"haben". Abitegusõnaga "sein" pöörduvad saksa keele liitaegades verbid, mis väljendavad
edasiliikumist või asukoha muutust:
Der Junge ist gelaufen.
Die Frau ist ins Zimmer gekommen
olukorra muutust:
Wir sind früh aufgewacht.
ja verbid "sein", "bleiben", "werden", "gelingen", "geschehen","begegnen"
Sie ist zu Hause geblieben Er ist in Köln gewesen
"haben" ja "sein" kasutamine erineb "to have" ja "to be" kasutamisest inglise keeles.
werden - wurde - geworden (saama, muutuma)
ich werde wir werden ich wurde wir wurden
du wirst ihr werdet du wurdest ihr wurdet
er,sie, es wird sie werden er,sie,es wurde sie wurden
Sie werden Sie wurden
Eesti keeles on ajavormid ainult olevikus ja minevikus, saksa keeles olevikus, minevikus ja tulevikus.Saksa keeles on olemas 6 verbi ajavormi ( olevik , 3 minevikuvormi, 2 tulevikuvormi)
A E G AJAVORM NÄIDE
Käesolev / olevik Präsens Er liest
Möödanik / minevik Imperfekt, Perfekt Er las. Er hat gelesen.
Plusquamperfekt Er hatte gelesen.
Tulevik Futurum I Er wird lesen.
Futurum II Er wird gelesen haben.
Ajavormid liigitatakse liht- ja liitajavormideks. Lihtajavormid (Präsens ja Imperfekt) tuletatakse sõnatüvest pöördelõppude lisamise teel. Liitajavormid Perfekt,Plusquamperfekt,Futurum I ja Futurum II tuletatakse abiverbide "haben","sein" ja "
Olevik (Präsens)
ich komm e wir kommen ich spreche wir sprechen
du kommst ihr kommt du sprichst ihr sprecht
er,sie,es kommt sie kommen er,sie,es spricht sie sprechen
Sie kommen Sie sprechen
Lihtminevik (Imperfekt)
NB! Lihtminevikus on 1.ja 3.isik ainsuses (ich, er, sie, es) ühtemoodi - lõputa.
Ich kam wir kamen ich fragte wir fragten
du kamst ihr kamt du fragtest ihr fragtet
er,sie,es kam sie kamen er,sie,es fragte sie fragten
Sie kamen Sie fragten
Imperfekti kasutatakse teadaandes või jutus , mis puudutab mineviku ." Pikem jutustus" sellest, mis toimus minevikus. Näit. ka muinasjutud .
Täisminevik (Perfekt)
Täismineviku kasutatakse jutustamisel ja dialoogis, mõnikord tähendab ta ka tegevuse lõ-
petatust. Perfekt tuletatakse abiverbide "haben" või "sein" olevikuvormist (Präsens) ja põhiverbi 2. partitsiibist. Eesti keeles kasutatakse seda minevikuvormi suhteliselt harva, saksa keeles seevastu suhteliselt sageli, tüüpiline võiks öelda. Tõlkimisel eesti keelde kasutada pigem lihtminevikku. Eesti keeles kuuleb täisminevikku palju saare ja hiiu murdes.
Ich habe gesehen wir haben gesehen (ma olen näinud)
du hast gesehen ihr habt gesehen
er,sie,es hat gesehen sie haben gesehen
Sie haben gesehen
ich bin gekommen wir sind gekommen (ma olen tulnud)
du bist gekommen ihr seid gekommen
er,sie,es ist gekommen sie sind gekommen
Sie sind gekommen
Enneminevik (Plusquamperfekt)
Moodustatakse abiverbide "SEIN" ja "HABEN" minevikuvormi ja põhiverbi .partitsiibiga.
ich war gekommen wir waren gekommen (ma olin tulnud)
du warst gekommen ihr wart gekommen
er,sie,es war gekommen sie waren gekommen
Sie waren gekommen
ich hatte gewußt wir hatten gewußt (ma olin teadnud)
du hattest gewußt ihr hattet gewußt
er.sie,es hatte gewußt sie hatten gewußt
Sie hatten gewußt
Kasutatakse seoses imperfektiga, kusjuures ta väljendab lõpetatud tegevust, mis eelnes imperfektis (lihtminevikus) toimunule.
"Sie gingen zum Platz , ,an welchem Klaus gestanden hatte."
Tulevik (Futurum I)
Futurum tuletatakse abiverbi "werden" olevikuvormist (Präsens) ja põhiverbi infinitiivist.
Ich werde zeigen wir werden zeigen
du wirst zeigen ihr werdet zeigen
er,sie,es wird zeigen sie werden zeigen
Sie werden zeigen
Eesti keeles antakse tuleviku edasi tegusõna oleviku vormidega, ka saksa keeles võib see nii olla, kusjuures tuleviku kandjaks on kontekst. Näit. "Sie besuchen Städte." "Morgen kommt Hans." Eesti keelde tõlkimisel on mõnikord "werden" vaste "saama"/ "hakkama".
Sie wird Ärztin. Temast saab arst.
Tulevik II (Futurum II)
"Wir werden gemacht haben"
"Sie werden gekommen sein"
Jah? Kasutatakse seoses futuurum I-ga ja ta tähistab saabuvat lõpetatud tegevust, mis eelneb sellele. mida väljendab selles kontekstis futuurum I.
Otsustasin siiski lisada ühe näite:""Du wirst es schaffen", sagte sie."Aber wenn du es geschafft haben wirst, werde ich nicht mehr bei dir sein". " “Sa saad sellega hakkama”, ütles ta. “Aga kui sa selle ära teed, ei ole mina enam sinu juures”.
(Futurum II on esitatud siin näitamaks kõiki saksa keele aegu).
KÕNEVIISID
Kindel kõneviis ( Aktiv ) vt. eelnev, sellele lisaks on veel käskiv (Imperativ), kaudne ( Passiv ), tingiv (Konjunktiv) kõneviis.
Käskiv kõneviis (Imperativ)
Imperatiivi probleemiks eeslastele on järjekordselt pöörumine grupi poole, seekord käskivas vormis. On peaaegu võimatu anda reeglit, millal pöörduda grupi poole "Sie" ,millal "ihr" vormiga . Ka ei aita siin "viisakusnorm", sest ega "ihr" ei ole ebaviisakas . Nagu öeldud ja kindlasti teate seda ka ise, "Sie" on vormiliselt väga lihtne ja seetõttu lauskasutatakse seda palju(mitte õigesti). On situatsioone, kus "Sie" kasutamine pöördumisel grupi poole on.lihtsalt ebanormaalne. Otsustada "Sie" ja "du" vahel on seevastu lihtne, see on teie isiklik suhe könetatava persooniga.
Veelkord - "ihr" pöörde äraõppimine ja selle kasutamine on eestlasele kõva tükk. Harjutage!
du sprichst / stehst auf / wäschst dich / tanzst / trägst / nimmst / wartest auf mich /
sprich! steh auf! wasch(e) dich! tanz(e)! trag(e)! nimm! warte auf mich!
"sina" korral moodustatakse oleviku (Präsens) ainsuse 2.pöörde tüvest, kusjuures mõnede
verbide puhul lisatakse lõppu -e. Kui verbi tüve lõpus on d, t, chn, ffn on alati lõpp -e.
Tugevate (ebareeglipäraste verbide "Umlaut" jääb imperatiivis ära. Verbid, milledel on ole-
viku ajavormi tüves muutus e > i, säilitavad selle muutuse ka imperatiivis. Mõned ebareeglipärasused:
wisse! (wissen) sei! (sein) hab(e)!(haben) werd(e)! (werden)
ihr setzt euch / nehmt / steht auf / tanzt / lest / wartet auf mich usw.
setzt euch! nehmt! steht auf tanzt lest wartet auf mich usw.
"teie" mitmuse korral, pöördumisel grupi poole, kellega on enamvähem "vennalikud" suhted, moodustatakse imperatiiv mitmuse 2. pöördest, kusjuures jäetakse ära asesõna "ihr".
Mõned ebareeglipärasused: wißt!(wissen), seid! (sein), werdet! (werden).
Imperatiivi nn viisakusvormiks on siis see lihtne "Sie" vorm. Seda moodustatakse verbi ja asesõna asukoha vahetamise ja vastava intonatsiooniga. Verbi lahutatav eesliide on lause lõpus.
Raten Sie mal! Legen Sie bitte ab! Stehen Sie auf!
Ebareeglipärasus: seien Sie!
Imperatiivi mitmuse 1.pööre - "meie"moodustatakse oleviku (Präsensi) mitmuse
1.pöördest, kusjuures muudetakse isikulise asesõna asukohta (asub tegusõna taga).
Gehen wir spazieren! Mingem jalutama !
Stehen wir jetzt auf! Tõuskem nüüd üles!
Imperatiivne vorm võib olla väljendatud ka verbide "wollen" ja "laßt uns" abil.
Wollen wir uns bekanntmachen! Saagem tuttavaks!
Laßt uns singen! Laulgem!
Kaudne kõneviis (Passiv)
Da werden gute Fachleute ausgebildet. Seal koolitatakse välja häid spetsialiste.
Die Altstadt wird restauriert. Vanalinna restaureeritakse.
Wann wurde Tallinn gegründet? Millal Tallinn rajati?
Von wem wurde dieses Haus projektiert? Kes projekteeris selle maja?
NB! Tõlge
Kaudne köneviis (Passiv) moodustatakse abitegusõna "werden"ja mineviku kesksõnaga
(Partizip II). Liitaegades lisandub veel abiverb "sein" ja siis võtab "werden" seniolematu vormi - worden-. Võimalikud on kõik ajavormid, enamtarvitatavad kõnes on olevik (Präsens) ja minevik (Imperfekt).
Ich werde gefragt (Präsens) (olevik) Mind küsitakse
Ich wurde gefragt (Imperfekt) (lihtminevik) Mind küsiti
Ich bin gefragt worden (Perfekt) Mind küsiti
Ich war gefragt worden (Plusquamperfekt) Mind küsiti
Ich werde gefragt werden (Futurum I) Mind küsitakse
Ich werde gefragt worden sein (Futurum II) Mind küsitakse
Vormilt majesteetlikku kaudset kõneviisi (Passiv) kasutatakse väga sageli kirjatöödes ( teated , kirjandus, ajaleht, teaduslikud artiklid jms) ja ka kõnekeeles. Kõnekeeles kasutatakse kaudse kõneviisi asemel MAN, mis ju ka on kaudse kõneviisi väljendus. Pealegi on meile, välismaalastele MAN hoopiski kergem vorm, arvestades selle moodustamist lihtsust . Mäletate:
In Italien spricht man auch Deutsch aga Passiv In Italien wird auch Deutsch gesprochen
Am Abend trinkt man Tee Am Abend wird Tee getrunken.
Kaudne kõneviis (Passiv) võimaldab tegijat e. tegevuse subjekti lauses nimetamata jätta,
või pole see subjekt olulise tähendusega.
In Tallinn wird viel gebaut Tallinnas ehitatakse palju.
Sie werden in der Halle erwartet Teid oodatakse vestibüülis.
Tegijat on võimalik kaudses kõneviisis (Passiv) väljendada von + Dat. elusolendite puhul ja durch + Akk. eluta olendite puhul
Tallinn wird von Touristen viel besucht. Tallinnat külastavad paljud turistid.
Tõlkimisel eesti keelde kasutatakse eesti keeles aktiivi. NB! Nn halvad tõlked saksa keelest eesti keelde tunnebki ära kaudse kõneviisi tõlkimisest.
Tingiv kõneviis (Konjunktiv) "ks -ks"
Wenn das Wetter gut wäre, würde ich gern ins Freie fahren.
Kui ilm oleks ilus, sõidaksin ma meeledi loodusesse .
Warum hast du nicht telefoniert? Ich hätte dich gern abgeholt.
Miks sa ei helistanud. Ma oleksin sulle meeleldi vastu tulnud.
Oleviku ja tuleviku jaoks kasutatakse tingivat kõneviisi (Konjunktiv) vorme, mida moo-
dustatakse lihtminevikust (Imperfekt). See vorm väljendab täitumatut soovi ja ebareaalset
tingimust.
Es lebe unsere Freundschaft . Elagu meie sõprus.
Oleviku (Präsens) vormidest moodustatud tingiv kõneviis väljendab seevastu teostatavat,
reaalset tingimust
Präsens (teostatav) Imperfekt ( ebareaalne , teostamatu)
ich lebe wir leben ich lebte wir lebten
du lebest ihr lebet du lebtest ihr lebtet
er,sie,es lebe sie leben er,sie,es lebte sie lebten
Sie leben Sie lebten
Ebareeglipärastel tegusõnadel on lihtminevikus (Imperfekt) suffiks -e ja "Umlaut"
Ich käme wir kämen
du kämest ihr kämet
er,sie,es käme sie kämen
Sie kämen
"sein" P R Ä S E N S I M P E R F E K T
ich sei wir seien Ich wäre wir wären
du seiest ihr seiet du wärest ihr wäret
er,sie,es sei sie seien er,sie,es wäre sie wären
Sie seien Sie wären
"haben" P R Ä S E N S I M P E R F E K T
ich habe wir haben ich hätte wir hätten
du habest ihr habet du hättest ihr hättet
er,sie,es habe sie haben er,sie,es hätte sie hätten
Sie haben Sie hätten
"werden" P R Ä S E N S I M P E R F E K T
ich werde wir werden ich würde wir würden
du werdest ihr werdet du würdest ihr würdet
er,sie,es werde sie werden er,sie,es würde sie würden
Sie werden Sie würden
Võimalikud on kõik ajavormid:
er komme / schreibe Präsens
er käme / schriebe Imperfekt
er sei gekommen / hätte geschrieben Perfekt
er wäre gekommen / hätte geschrieben Plusquamperfekt
er würde kommen / schreiben Futurum I
er würde gekommen sein / würde geschrieben haben Futurum II
Kasutamine: reaalne, teostatav ja ebareaalne, teostamatu soov,võõra ütlemise edasiandmiseks (er fragte, wann der Zug komme) ja kaudses kõnes.
Infinitiiv ja kildsõna ZU (Infinitiv mit und ohne "zu")
"ZU" on üldse mitu tähendust:
Komm zu mir! Eessõna (väga sageli esinev).
Der Rock ist zu lang. Tähenduses "liiga"
Mach das Fenster zu! Tähenduses "kinni".
I N F I N I T I V M I T U N D O H N E Z U
Schwer zu sagen . Raske öelda
Ich habe die Absicht, einen Wagen zu mieten. Mul on kavatsus autot ürida.
Heinrich schlug vor, eine Ausstellung zu besichtigen, H. tegi ettepaneku näitust vaadata
AGA:
Ich möchte eine Ausstellung besichtigen. Ma tahaksin näitust vaadata.
Sie müssen die Ausstellung besichtigen. Te peate näitust vaatama.
Lassen Sie mich mal sehen! Lubage mul vaadata!
Ilma kildsõnata "zu" tarvitatakse infinitiivi (-da tegevusnime) modaalverbide järel (können,müssen, dürfen, wollen, mögen, sollen) ja järgnevate tegusõnade järel : lassen, bleiben,sehen, hören, fühlen, gehen, kommen, fahren, laufen )
Eesmärgi väljendus:
1. um... zu
Ich bin da, um möglichst viel zu erfahren Ma olen siin, et (ma) võimalikult rohkem
teada saaksin
(Alus jääb samaks)
2. damit
Ich bin da, damit Sie möglichst viel erfahren. Ma olen siin, et teie võimalikult palju
teada saaksite.
(Alused on lauseosades erinevad)
Modaaltegusõnad (Modalverben)
Need kuus tegusõna tähistavad tegevust põhjustava subjekti sisemist seisundit tegevuse suhtes - nii teatab teoreetiline grammatika. Igal modaalverbil on oma põhitähendus ja kõrvaltähendused. Ka on nende tegusõnade pööramine erandlik - segu olevikust ja minevikust, mille tõttu neid nimetatakse mõnikord kõlavalt "Präterito-Präsentiaverben).
KÖNNEN - KONNTE - GEKONNT (A)
O L E V I K / P R Ä S E N S L I H T M I N E V I K / I M P E R F E K T
Ich kann wir können ich konnte wir konnten
du kannst ihr könnt du konntest ihr konntet
er,sie,es kann sie können er,sie,es konnte sie konnten
Sie können Sie konnten
Oleviku ainsuse pööretes näeb üks modaalverb välja nagu oleks ta tugev (ebareeglipärane)tegusõna lihtminevikus,mitmuse pöörded on "normaalsed".
Modaalverbide tähendusest:
KÖNNEN (A), konnte, gekonnt - võimeline olema; teadma / oskama; luba / õigus;
Der Kranke konnte nicht gehen Haige ei saanud käia
Er kann Französisch Ta oskab prantsuse keelt
Sie können anrufen Te võite helistada
DÜRFEN (A), durfte , gedurft – tohtima, luba/õigus; eitavas vormis keeld; võimalik olema;
Darf ich hier bleiben? Kas ma tohin siia jääda?
Man darf hier nicht rauchen. Siin ei tohi suitsetada
Sie dürfte Recht haben. Tal võib õigus olla
MÜSSEN (U), mußte, gemußt - füüsiline või objektiivne vajalikkus; kindlusega oletus ;
Er muß sich erholen Ta peab puhkama
Der Plan muß erfüllt werden Plaan tuleb täita
Sie muß deine Adresse vergessen haben Ta unustanud (kindlasti) sinu aadressi
SOLLEN (O),sollte, gesollt -hädavajalikkus,mis sõltub1.käsust;2.võõrast tahtest;3.kohustusest
Wir sollen an der Geburtstagsfeier teilnehmen Me peame sünnipäeval osalema
Sie sollen das nicht tun Te ei pea seda tegema
Soll ich das Buch mitbringen? Kas ma pean raamatu kaasa õtma?
(Piibli kümme käsku: Du sollst nicht... . Käsk tuleb ülevalt, Jumalalt)
MÖGEN (A), mochte, gemocht - meeldimist / poolehoidu / sümpaatiat väljendav - to like ing.keeles, soovi (tingivas kõneviisis ); oletust;
Er mag Mozart Talle meeldib Mozart
Er möchte baden. Ta tahaks supelda.
Er fehlt. Er mag krank sein. Ta puudub.(Ilmselt) on ta haige
WOLLEN wollte, gewollt - (I), tahtma / soovima; tulevikus toimuv; käskiv kõneviis "meile"
Er will schlafen Ta tahab magada
Er will zum Arzt gehen Ta tahab arsti juurde minna
Wollen wir singen! Laulgem!
Eestlasele on raskus "können" ja "dürfen" õige kasutamisega. Mõlemi verbi puhul on eesti
keelde tõlkimisel võimalik "võin",ei või"jne. Kodune ülesanne: tõlkige saksa keelde "kas ma võin sind suudelda?" - "Darf ich dich küssen?", sest "Kann ich dich küssen?" tähendab, "Kas ma jaksan / oskan sind suudelda". Võõrapärane oma akusatiiviga on ka "mögen", aga sellel verbil on analoogia inglise keele "to like".
NB! Vormilt on modaalverbidega sarnane "wissen"
Oleviku ja mineviku kesksõnad (Patizip I und Partizip II)
singend (laulev, lauldes) gesungen (lauldud, laulnud)
lesend gelesen
versprechend (tõotav,lubades) versprochen
sing +(e)nd vt.põhivormid
Kasutatakse omadussõnaliselt, tegusõnaliselt ja nimisõnaliselt. Neid käänatakse nagu omadussõnu (Adjektiv): artikli muutudes lõpus –en.
das singende Kind laulev laps (Omadussõnaliselt)
das versprochene Land tõotatud maa
mitgebrachte Bücher kaasatoodud raamatud
liebende Frau armastav naine
Kesksõnad (Partizip) on lähedased omadussõnadele (Adjektiv). On terve rida kesksõnu, mis on läinud üle omadussõnade kategooriasse. (verrückt - hull, verlegen - kohmetunud, spannend - põnev, ausgezeichnet - suurepärane, glänzend - hiilgav , dringend -tungiv
Partizip II on verbi liitaegade sisutähistav sõna.
Man hat lange gesungen. Lauldi kaua.
Er hat viele Fragen gestellt. Ta esitas palju küsimusi
Sie haben da nicht geschlafen Nad ei maganud seal.
Nimisõnaliselt: käänduvad nagu omadussõnad (Adjektiv): der/die Bekannte, Angesellte,
Reisende, Verwandte, Gelehrte usw.:artikli muutudes lõpus –en.
OMADUSSÕNA (Adjektiv)
On olemas kolm käändkonda: tugev (pronominal), nõrk (nominal) ja mittekäänduv lühivorm. Tugevas käändkonnas käänatakse omadussõna nagu "dieser", "diese","dieses" ja tema lõpud on mitmekesised - kleiner Mann, kluge Frau, begabtes Kind
Nõrgas käändkonnas on (NB!)üldiselt lõpp -en, ainult kõigis ainsuse käänetes ja ainsuse akusatiivi nais - ja kesksoost sõna puhul on lõpp -e.
der kleine Mann, des kleinen Mannes, die kluge Frau, der klugen Frau jne.
Omadussõna võrdlusastmed: (Komparationsstufen)
Ich fahre schneller als mein Mann (schnell I)
Meine jüngste Tochter geht in die Schule .(jung II)
Algvõrre ( Positiv ) Keskvõrre (Komparativ) Ülivõrre (Superlativ)
schnell schneller der,die,das schnellste
jung jünger der,die,das jüngste
a , u , o saavad enamikes sõnades kesk- ja ülivõrdes täpid (Umlaut)
Ülivõrre on alati määrava artikliga (nagu ka järgarvud).
Ülivõrdel on ka muutumatu vorm: am.....(e)sten
am schnellsten (kõige kiiremini)
am jüngsten (kõige noorem)
ERANDID: gut besser der,die,das beste / am besten
hoch höher der,die,das höchste / am höchsten
groß grösser der,die,das größte / am größte
nah näher der,die,das nächste / am nächsten
SIDESÕNADEST (Konjunktionen)
Sidesõnad, mis ei mõjuta sõnade järjekorda: und, denn (sest), aber (aga), oder (või)
sondern (vaid). Alus-öeldis järjekord.
Wir aßen und tranken Kaffee.
Er war müde, denn er hatte viel gearbeitet.
Sie arbeitete, aber sie wußte nicht warum.
Er saß rauchend da, oder las ein Buch.
Ich sang nicht, sondern ich ich hötre die Platten.
Sidesõnad, mis mõjutavad sõnade järjekorda: obwohl (kuigi), wenn (kui), als (kui), seit (sellest ajast kui...), weil (kuna), da (kuna) jne. Öeldis-alus järjekord.
Obwohl er schläfrig war, lies er immer noch weiter.
Wenn er viel Zeit hat, geht er spazieren.
Als er nach Tallinn kam, war er 18.
Seit sie allein wohnte, muß sie viel arbeiten.
Er war glücklich, weil er sie sah.
Da es schon spät war, ging man schlafen.
Lauseehitus (Syntax) saksa keeles on hiigelpeatükk, jäägu see puudutamata.
Ainuüksi kõrvallause liike on mõniteist. Kommentaarides pole juttu saksa nimisõna soost ja arvust. Sellest saaks väga mahuka peatüki reegite ja eranditega. Need on toodud ära ka kõigis korralikes grammatikates. Leidke kuldne kesktee kahe äärmuse vahel – proovige omandage kõik nimisõnad koos nende artiklite ja mitmusevormidega ja samas ärge hoolige sõnade soost ja mitmusest! Saksa nimisõna soost ja arvust (Geschlecht und Singular / Plural) mõningad kurioosumid. Näiteks on saksa keeles kesksoost(asisoost) st. sootud mõned kahtluseta naissoost olendid nagu" das Weib" - naine," das Huhn"- kana , "das Mädchen" - tütarlaps," das Fräulein" - preili. Kas see on saksa keele looja näpuviga? Õnneks on on olemas naisoo päästmiseks ka sõnad "die Frau" ja "die Henne", vastavalt tähendusega "naine" ja "kana". Broilerina süüakse Saksamaal "das Huhn", muutes ta toppelt asisooliseks - "das Hühnchen",või siis sootuks muudetud kukke “der Hahn ” – das Hähnchen”. Liide ( Suffix ) - chen ja - lein annavadki lisamisel alati kesksoost olendeid, tähendusega -kene (Deminutiv). Seega Hänschen und Gretchen on mölemad sootud. Lai tööpõld saksa feministidele, kellest mõned oma saksa feminismis on aktiivselt vormi "man" vastu, on ju see rudiment "der Mann" -ist. On feministlikke tekste, kus ei ole mitte "man fragt", "man liebt", man denkt", vaid "frau fragt", "frau liebt", "frau denkt". Tähenduses “küsitakse"," armastatakse", "mõeldakse".
Nagu alguses öeldud, need on ainult kommentaarid saksa keele grammatikale. Minu arvates on seda üsna palju, et oma saksa keelt korrigeerida ja puhastada. Arvan ka, et verbile võiks rohkem tähelepanu pöörata, kui substantiivile tema soos ja arvus.
Lõpetuseks M.Twainilt:" Mõned saksa keele voorused : kõik nimisõnad algavad suure al-
gustähega. See on väga hea, sest nii saab need momentaalselt teistest eristada. Suur voorus on ka see, et saksa keelt kirjutatakse peaaegu nii, nagu räägitakse. Saksa keele ortograafia on.õpitav ühe tunniga... Siiski on minu filoloogilised uurimused näidanud, et andeks inimene võib inglise keel ära õppida 30 tunniga (välja arvatud õigekiri ja hääldamine, prantsuse keelele läheb 30 päeva ja saksa keelele 30 aastat."
19