Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Saksa keele tähtsamad osad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal te saabusite?
  • Mille all millega?
  • Millega te sõidate?
  • Millest sa oled huvitatud?
  • Kellele ta mõtleb?
  • Kellega ta Pariisi sõidab?
  • Kellelemillele?
  • Kellelemillele?
  • Kui nad vastavad küsimusele "kuhu?
  • Kui nad vastavad küsimusele"kus"?
  • Millal Tallinn rajati?
  • Kes projekteeris selle maja?
Vasakule Paremale
Saksa keele tähtsamad osad #1 Saksa keele tähtsamad osad #2 Saksa keele tähtsamad osad #3 Saksa keele tähtsamad osad #4 Saksa keele tähtsamad osad #5 Saksa keele tähtsamad osad #6 Saksa keele tähtsamad osad #7 Saksa keele tähtsamad osad #8 Saksa keele tähtsamad osad #9 Saksa keele tähtsamad osad #10 Saksa keele tähtsamad osad #11 Saksa keele tähtsamad osad #12 Saksa keele tähtsamad osad #13 Saksa keele tähtsamad osad #14 Saksa keele tähtsamad osad #15 Saksa keele tähtsamad osad #16 Saksa keele tähtsamad osad #17 Saksa keele tähtsamad osad #18 Saksa keele tähtsamad osad #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Agris Adamberg Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
docx

Saksa keele grammatikat

Asesõnad ja käänamine XXX-AKK-DAT XXX-AKK-DAT mina-mind-mulle ich-mich-mir sina-sind-sulle du-dich-dir tema-teda-talle er-ihn-ihm (meessugu) tema-teda-talle sie-sie-ihr (naissugu) tema-teda-talle es-es-ihm (kesksugu) meie-meid-meile wir-uns-uns teie-teid-teile ihr-euch-euch nemad-neid-nendele sie-sie-ihnen Teie-Teid-Teile Sie-Sie-Ihnen Akkusativ keda? mida? kelle? mille? kuhu? DURCH - läbi teie kaudu (läbi teie)-durch euch FÜR - jaoks minu jaoks - für mich OHNE - ilma sinuta - ohne dich UM - ümber ümber minu - um mich GEGEN - vastu nende vastu - gegen sie ENTLANG - piki mida Dativ kellele? millele? kus? MIT - ga, koos sinuga - mit dir BEI - juures minu juures - bei mir

Saksa keel
thumbnail
32
pdf

Saksa keele grammatika

1 SAKSA KEELE GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 3 Umbmäärane artikkel 3 Määrav artikkel 3 ASESÕNA 6 Isikulised asesõnad 6 Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7 Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) 8 NIMISÕNA 9 Nimisõnade sugu 9 Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna käänamine umbmäärase

Saksa keel
thumbnail
4
docx

Saksa keele grammatika

DER DAS DIE DIE Plural(Mitmus) Nominativ DER DAS DIE DIE (Wer? Was?) ein ein eine (Kes?Mis?) Genitiv DES DES DER DER (Wessen?) eines eines einer (Kelle? Mille?) Dativ (Wem?) DEM DEM DER DEN (Kellele? einem einem einer Millele?) Akkusativ DEN DAS DIE DIE (Wen? Was) einen ein eine (Keda?Mida?) Wie?-Kuidas? Warum?-Miks? Wo?-Kus? Wohin?-Kuhu? Wohere?-Kust? Wie oft?- Kui tihti? Wie lange?- Kui kaua? Wie viel?-Kui palju?

Saksa keel
thumbnail
6
doc

Saksa keele grammatika

1 Saksa keel Isikulised asesõnad Ich- mina er- tema(ms) wir- meie Mir- mulle ihm- talle(ms) uns- meile Mich- mind ihn- teda(ms) uns- meid Du- sina es- tema(ks) ihr- teie Dir- sulle ihm- talle(ks) euch- teile Dich- sind es- teda(ks) euch- teid sie- tema(ns) sie- nemad ihr- talle(ns) ihnen- neile sie- teda(ns) sie- neid Tegusõna ,,haben" (omama...mul on,sul on jne) Ich habe ­ mul on Du hast ­ sul on Er/sie/es hat ­ tal on Wir haben ­ meil on Ihr habt ­ teil on Sie haben ­ neil on Tegusõna ,,sein" (olema) pööramine Ich bin ­ mina olen Du bist ­ sina oled Er,sie,es ist ­ tema on Wir sind ­ meie oleme Ihr seid ­ teie olete Sie sind ­ nemad on

Saksa keel
thumbnail
1
doc

Saksa keele tabel

NOMINATIV ­ nimetav wer? was? ­ kes? mis? GENITIV ­ omastav wessen? ­ kelle? mille? DATIV ­ alaleütlev wem? ­ kellele? millele? AKKUSATIV ­ osastav wen? was? ­ keda? mida? Maskulinum Neutrum Femininum Plural N. der Hund das Haus die Katze die Kinder G. des Hundes des Hauses der Katze der Kinder D. dem Hund dem Haus der Katze den Kindern A. den Hund das Haus die Katze die Kinder Maskulinum Neutrum Femininum Plural N. ein Hund ein Haus eine Katze Kinder G. eines Hundes eines Hauses einer Katze Kinder D. einem Hund einem Haus einer Katze Kindern A. einen Hund ein Haus eine Katze Kinder Maskulinum Neutrum Femininum Plural N. der kleine Hund das kleine Haus die kleine Katze die kleinen Kinder

Saksa keel
thumbnail
1
xls

Saksa keele ajad ja kõneviisid

Indikativ (kindel kõneviis) Konjuktiv I (kaudne kõneviis) Konjuktiv II (tingiv kõneviis) Imperativ (käskiv kõneviis) Passiv Aktiv Aktiv Partizip 1pv + e + Passiv Aktiv Passiv Aktiv II (-,st,-,n,t,n) Ich spreche D. Ich spreche D. Du sprichst D. Du sprechest D. Sprich D! Präsens olevik Er spricht D. D wird Er spreche D. Sprecht D! 1pv + gespr

Saksa keel
thumbnail
134
docx

Saksa keele materjal algajatele

Willkommen - Teretulemast Ich heisse – minu nimi on (mind kutsutakse/ mitte otsene tõlge) Mein Name ist – minu nimi on Ich bin – ma olen Lernen – Õppima Sich Vorstellen – Ennast esitlema/tuvustama Warum? – Miks? Wann? – Millal? Woher? – Kust? Wo? – Kus? Wie? – Kuidas? Wer? – Kes? Was? – Mis? / Mida? Sind Sie Frau K? – Kas te olete proua K? Deutschland – Saksamaa Estland – Eestimaa Deutsch – Saksa keel Estnisch – Eesti keel Herr – Härra Frau – proua Is – kuskil Nah – kuskile Aus – Kuskilt Gleich – Kohe Natürlich – Loomulikult Kommen – tulema/pärit olema Sprechen – Rääkima Ja – jah Nein - Ei Nicht – tegevust eitama (pärast tegusõna) Kein – nimisõna eitamine (käänamine nagu omadussõna) Hier – Siin Da/Dort – seal Entschuldigung – Vabandust Verzeihung – andestust paluma Guten Abend – Tere õhtust Guten Morgen – Tere hommikust

Saksa keel
thumbnail
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

Sellist tüüpi esindavad türgi (ja üldse turgi keeled), polüneesia ja altai keeled, ungari ja ka soome keel rohkem kui eesti keel. 3) flekteerivad e fusiivsed keeled ­ neis on nii tunnuseid ja lõppe kui ka liiteid, kuid need liituvad tüvele sedavõrd keerukate muutumisprotsesside käigus, et tüve, tunnust ja lõppu on üksteisest raske eraldada. Sõnamuutmises on oluline osa tüve teisenemisel, tüvesisestel häälikumuutustel, nt indoeuroopa keeltest ladina ja saksa keel (nt sks Vater, mitm Väter). 4) Inkorporeerivad e polüsünteetilised keeled ­ selle jaotise on lisanud Põhja-Ameerika indiaanikeelte uurijad. Neis keeltes pole iseseisvaid sõnu, väljendid moodustatakse sõnatüvede ja omamoodi lõpusarnaste aineste liitmise teel. Sellised on mõned indiaani keeled, eskimo ja tsuktsi keel. Näide ühest indiaani keelest: g-nagla-sl-i-zak-s `mina-elama-koht- otsima-pidevalt'. Nendes keeltes on meie mõistes lauseliikmed liidetud üheks sõnaks.

Eesti keel



Lisainfo

väga kasulik saksa keele õppijale

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun